õiguslikku toimingut · õigusteaduslikud teosed · ilukirjanduslikud teosed · isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) KIRJANDUS 1. Anners, Erik Euroopa õiguse ajalugu. Tartu. 1995 2. Annus, Amar, jt. Muinasaja seaduskogumike antoloogia. Tallinn. 2001. 3. Hattenhauer, Hans. Euroopa õiguse ajalugu. I raamat. Tartu. 1995 4. Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. 2000. 5. Letto-Vanamo, Pia. Rooma õigus juristide õigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982. 6. Letto-Vanamo, Pia (koost.). Soome õigusajaloo põhijooned. Tartu. 1993. 7. Rückert, Joachim. Õiguse Lähiajalugu. Ülesanded ja saavutused ajaloo, õigusteaduse, sotsiaalteaduste ja sotsioloogia vahel. // Akadeemia 6-8/2001. 8. Sootak, Jaan . Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Tartu.1998. 9. Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana.
Esinesid vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC ei ole koodeks tänapäevases mõttes. Igapäevaellu läks CIC kreeka keeles. Pärast Justinianuse surma läks ladinakeelne seadustik käibelt välja. Nimetus `Corpus Iuris Civilis' võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi Dionysius Gothofreduse (1549-1622) toimetatud esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse. CIC'is oli pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas Digesta seu Pandektae's küll seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku
Ja kui isikud rikuvad reegleid, mille järgi elab suguvõsa ja ei saa jumalatega seda lepitada, tuleb nende üle kohut mõista. Ei ole ainult ajalooline, vaid on ka mingis osas täna säilinud. Karistamine on jumalatega suhete klaarimine, seega preester ja kohtunik on paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava
annaabi.ee 
100 punkti
~ 31 lehte
176 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid