Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt (1)

1. Mis on  õigusajalugu , tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhudauurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1.Õiguse kui areneva terviku mõistmine2.Immuunsus positivistliku staatika eest3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise  viisidest .
2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada : 1.universaalne õigusajalugu. 2. partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2. kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3.institutsiooniline – kui vaatame ühe õigusinstituudi ajalugu. Saame sellest hea ülevaate. N:saksaõigusajaloolase kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal - ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut. Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega, kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise korramuutustega.
3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide javastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlasteks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva jamaa õiguse ajalugu varasemates teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste,kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.Eesti õigusajalugu kui: 1.eesti õiguse ajalugu, st eestlaste õigusajalugu. 2.õiguse ajalugu eestis, st siin kehtinudvene,rootsi,saksa, kanoonilise õiguse arengu.
4.  Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused.Tegemist on arhailise kultuuriga , arhailiste struktuuridega, mis ei ole seotud mingisuguse ajavahemikuga.Eelkõige iseloomustab arhailist õigust stabiilsus. Arhailine õigus ei tunne muutmist , progressi. Seisneb eelkõigeisade pärandi hoidmises – kõik mis ma olen saanud, pean ma hoidma ja võimalikult muutumatuna järgmistelepõlvkondadele edasi andma. Iga oma teoga peab vastutama nii eelneva kui järgneva põlve ees. Iga muutus on järjepidevuse, stabiilsuse, õiguse rikkumine . Kaasaegne õigus ahendab arhailise õiguse tegevusvaldkonda aga taei kao kuhugi.Seega ei ole see absoluutne stabiilsus, kuid ta on muutuv stabiilsus (muutused, mis toimuvad mitmegeneratsiooni jooksul, nimetatakse aeglaseks muutumiseks ja kultuuris olija seda ei taju).
Veritasu
—ohver või ohvri sugulased maksid kurjategijale kätte, et taastada õiguskord .
Talioon
— karistus peabtäpselt peegeldama kuritegu (silm silma, hammas hamba eest).Arhailist õigust ei huvitanud tegija ,  ettevaatamatus ja tahtlus . Kahju tuli hüvitada—taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine ).Arhailise õiguse 2 aspekti:1.Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga.2.Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga . Iga arhailine kultuur Ei muutu kõrgkultuuriks.Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni XIX sajandini.Arhailine õigus ei vaja kirja panemist – suulisus!Eestlased väljusid arhailisest õiguses 13saj.Arhailises õiguses pole indiviide, on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna . Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu ntks puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus.Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Eesmärk oli rikutud korra taastamine. Enam levinud ordaalid: 1. veeproov - kui tagasi tõukab oled süüdi. Vesi on puhaselement. 2.tuleproov – põlev süsi kätte. 3.oraalne ordaal – millegi kindla söömine või joomine, ntks kreekaslehmaveri.
5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes.
Moodsa protsessi põhiprobleem
on otsustamist nõudva asja uurimine , tõde kui minevikus sündinud fakt. Kuion kindlaks tehtud, mis tegelikult juhtus, siis on ka tavaliselt suuremad raskused ületatud, ning teo õigusjärelmitemääramine hoopis lihtsam. Seevastu
arhailises õiguses oli protsessi ülesanne
õiguse taastamine jaõigusolukorra muutmine. Kui kohtukogukonnas arutusel olnud asjas midagi vaieldavat oligi, siis ei tulnudesimeses järjekorras sugugi teo asjaolusid selgeks teha. Kohtuotsus ei rajanenud hoopiski mitte tänapäevaseltõendite hindamisel. Kui lehm on varastatud ja lehm on sinu käes, siis sa oeld varas. Oli küll ka võimalus ennastsüüst puhastada, reeglite kohae vande andmisega. Arhailine õigus ei toetu jälgedest ja välistest ilmingutesttulenevale tõenäolisele järeldusele ega määra kindlaks juhtumit.
Tänapäevane tõendite esitamine oliarhailisele õigusele tundmatu
. Nagu kogu õigustegevus, kujutas ta endast mitte tõe väljauurimist, vaidvormikindlat maagilist menetlust selle säilitamiseks.
Sõna “tõde” on noor tänapäevases tähenduses ja oli enne kõrgkeskaega tundmatu
.6. Kirjutatud õiguse kujunemine. Õiguse esmase üleskirjutuse tähendus õiguse ajaloolises arengus.Õiguse ajalugu võib jagada üldjoontes kaheks
ius non scriptumi
perioodiks ja
ius scriptumi
perioodiks – ehk siiskirjutatud ja kirjutamata õiguse periood (õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu).Enne kirjutatud õiguse kujunemist: sugukondlik õigus, õigus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- jamoraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad.
URNAMMU seadus
(2050 eKr) on ainult osaliselt säilinud. Sissejuhatuses ülistatakse kõigepealt kuningat, kedakujutatakse nõrkade ja kaitsetute patrooninaselles seaduses kasutati ka Jumala otsuseid e
ordaaliaid
(nt katel – kui mingi asja palja käega väljavõtminekeevast veest või õlist proovitava ära kõrvetas, oli too süüdi, samuti veeproov, ristiproov jne) ning nähti ettevalurahaga lepitust vägivallategude korral..
18 saj. eKr. pärinev
 
Hammurabi seadus.
Arhailine õigus, mis saab alguse
Roomast ja Kreekast
on tihedaltseotud maagiaga. Juutide kasutatav
Moosese seadus
pärineb
8 saj. eKr,
see on üks primitiivsemaist arhailistestseadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim ) ja ühiskonna poolt,kus.domineeris peamiselt karjakasvatus. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutajarahva õigusega.
12 TAHVLISEADUSED
pandi kirja arhailise
Rooma
õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr)suurenesbürokraatia ja muutus ametkond , poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikottaArhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsevkuningas või kirik . Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on
LEX SALICA
(“Saaliõigus”)Õigust pandi kirja et sedaselgemaks muuta, reformida ja ühtsustada, mitte õigust ei loodud siis.
7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst . Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema. – vana heaõiguse taastamine.Babüloonia – hammurabi  koodeks . Rooma – 12 tahvli seadusHeebrea õiguse allikas – vana testament .Üks eesti õiguse tüvitekste on balti eraseadus.
8. Heebrea ja juudi õiguse eristamine. Heebrea õiguse ajalooline areng.Eristada tuleb juutide enda loodud õigust (jüdisches recht) ja kellegi teise poolt juutide kohta antud õigust(judenrecht)Heebrea õiguses 2 suurt perioodi. 1.algusaegadest kuni talmudi koostamiseni (600/650) 2.talmudi koostamisestkaasajani (1040) (juudi õiguse kirjutised)Ajalooline areng – 1.vana-testamendi aegne õigus – peamiselt 2-5moosese raamat. 10 käsku kui  põhiseadus . Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2.diasporaa aegne õigus – tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj ema. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele.Heebrea õigus kui jumalik õigus – juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud.Usu norm on õiguse norm ja avstupidi, õigus on jumalikku päritolu, avhendavad rabid – targad mehed. Vanatestament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel.
Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevatkeskvõimu pole.
9. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus.Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus. Tsiviilprotsessis tõstis kirjalike tõendite tähtsust ningkriminaalprotsessis arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi, uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus jaametisse seatud eriline süüdistaja .Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud euroopa õigust kahes suunas: inimlikkus ja  õiglus .Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele.Varases kanoolises seaduses on suur roll Augustiiniuse jne töödel.Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse vahenduseta:
Corpus Iuris Civilises on Piibli mõju selgelt näha, CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusukaitseks, riiklik karistus paganluse eest.
Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist.
Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks, ühtegi karistust, mida Mooses polekehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi  karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus.
Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus. Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI- XVII sajandil toimus ka kriminaalkaristuste karmistamine, moraalsed hinnangud muutusid rangemaks. Juristid jõuavad isegi selleni, et ilmalikud valitsejad ei tohi võrreldes VT-ga pehmendada karistusi. Ennereformatsiooni toiminud kriminaalõigus oli tunduvalt pehmem. Pärast reformatsiooni surmanuhtlus nõidumise, jumalasalgamise, abielurikkumise jne eest.Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia. - Õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olemaarmastus, Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk , õigus olikristlastele kohustuslik. Nad ei pidanud olema anarhistid, ei võinud kristliku armastuse nimel võtta õiguselt sellekehtivust. Kui õigus seisiski armastuse käsust madalamal astmel, siis patule kalduva inimkonna jaoks oli tavältimatult vajalik kord. Kus iganes armastus toime ei tulnud, pidi sekkuma õigus.
10. Mis on Rooma õigus? Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud, nende alus..Perioodide üldiseloomustus.Rooma õigus on Rooma riigis  kehtinud  õigus. Arenes väikeses linnriigis tekkinud õigusest. Esimenekodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on
12 tahvli
seadus, viimane on seaduste kogu
Corpus Juris Civilis
.RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos:1.1.avaliku ja eraõiguse eristamine;1.2.RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks;1.3.RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel;1.4.RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus.Söllneri periodiseering:
300 e.m.a. – varajane periood. Iseloomustab kirjalike allikate vähesus. Sel ajal kujuneb välja Roomalinnriik. [kuningate e rexide ajajärk 753-510ema – 7rexi. Õiguse alliakd –  tavaõigus  ja jumalikupäritoluga normid]
300 – 27 e.m.a – klassikalise vabariigi aeg. Kuni octavianuse võimule tulekuni. Sel ajal kujuneb väljatsensusel põhinev hääletamine, kujuneb uus eliit . Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja  jurisprudents . (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused ,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel)
27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide  osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid ,senati otsused, preetorite ediktide kogu)
283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik.
528 – 565. kodifitseerimise periood.
2.1 Riigikorrast lähtudes:

• 754-510 kuningriigi aeg
  

510-27 vabariigi aeg
27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks:
27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat
284-534/565 - dominaat
2.2. H. Ylikangase periodiseering:
•-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood
•200 eKr-235 klassikaline periood
•235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht:
•esiaeg e. talupoeglik ajastu –kuni 3 saj. Keskpaik e.m.a;
•suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg –kuni 3 saj. keskpaik m.a.j.
•hilisperiood kuni Iustunianuseni2.4. Lähtumine tootmisssuhetest ja klassivõitluse areng (I.Pereterski)
•Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood 7-4 saj. e.m.a.
•Vabariigi periood
•Impeeriumi periood 1-5 saj.2.5. Lähtumine õigusest (P.Bonfante)
•arhailise õiguse periood 754-200
•universaalse e. rahvaste õiguse periood 146 e.m.a –235 m.a.j
•rooma-helleenilise õiguse periood 305-5652.6. Üks levinumaid, mis lähtub õigusest (U.Wesel)
•vabariiklik aeg-vabariigi asutamine (510) kuni Augustuseni (27/31. e.m.a seega 5-1 saj. e.m.a
•klassikaline aeg – Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani 235 m.a.j
•hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering
•eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga
•ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit)
•klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga
•järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu
•Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi
legisaktsiooniline protsess
• formulaarprotsess
•kognitiivne protsess
11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on:
- juristide kirjutatud
CIC digesta
lex, leges regiae
(kuningate, preestrite seadused)
ius Papirianum
 
12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõigusenormid, on säilinud rekonstruktsioonina, sisaldab veel palju arhailist õigust ja Ateena õiguseelemente.451.ema. valitakse 10-liikmeline seltskond mehi, kelle ülesandeks saab taastada õiguslik stabiilsus(plebeide ülestõusu järel). Need mehed panidki need tahvlid kirja. Eesmärk – kogu olemasolev õiguskokku kogudaTahvlid sätestasid m.h., et ühtegi Rooma kodanikku ei olnud ilma kohtuta õigus karistada. Peamiseltkasutatigi kohtupidamises.
-lex(seadus) = rahvakoosoleku otsusHiljem tähendas
lex ka keisri korraldus ning lepingut, põhikirja
-edikt = magistrandi poolt tema võimuvolituse piires välja antudNende alusel kujuneb välja uus Rooma õigus. Olulisena märgitakse ära preetorite edikte, kuna needolid pikaajalised ja tähtajalised
125 maj anti välja iganeve edikt = edictum perpetuum, mida preetor enam muuta ei saa (ainult keiser )
-senatus consultum= senati otsus = “vastus” preetori küsimusele, nõuanneKeisririigi ajal senati otsus astub lex’i asemele
Järk-järgult tekkis preetoritel vajadus edikte edasi arendada. Hakkas kujunema
ius honorarium
(juristide poolttehtud). Eelmised ediktid hakkavad muutuma järgmistele kohustuslikuks. Preetor ei olnud ise kohustuslikult  jurist , neid abistas juristide konsiilium. Sedaüsteemi on peetud läbi aegade parimaks õiguse üleskirjutamisesüsteemiks.1.saj. hakatakse edikte võrdsustama seadustega (rahvakoosoleku otsustega). Ediktide kaudu hakkas igasugu uusi“asju” tekkima (vabakaubandusõigus, Rhodose saare mereõigus ).Edaspidi preetorite osatähtsus langeb. Juristid lähevad keisririigi teenistusse.
Edictum perpetuum
lõpetas ediktidearengu, algas nende kommenteerimine ja tõlgendamine. Eraõigust, kui süsteemi see ikkagi veel ei loonud, olivaid kogumik edikte.
 Ius extraordinarium
= keisri seadusandlusJuba 2.-3.saj. ei kahtle keegi keisri õiguses anda välja seadusi, akte. 2.saj. kujuneb doktriin = keisri korralduselon seaduse jõud.
12. Õiguslik pluralism Rooma õiguse ajaloolises arengus.Õiguse pluralism – kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahelsamaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.Alates klassikalisest perioodist ?
13. Rooma kriminaalõiguse areng.2 suurt ajaloolist etappi :- vanem kriminaalõigus XII tahvli seaduste alusel- klassikaline õigus vastavalt Justinianuse koodeksile.Samas üksikuid osi kriminaaltegude kohta sisaldasid kõik seaduste kogud.Karistuste diapasoon rooma kriminaalõiguses oli lai, seal võis leida paljude tänapäeva kriminaalkaristusteeelkäijaid alates surmanuhtlusest ja lõpetades parandusliku tööga. Rooma karistuspoliitika vaieldamatukstunnusmärgiks peetakse liberaalsust. Surmanuhtlust kohaldati vähe, kehalised karistused on peaaegu tundmatud.Samas ühitus see liberaalne süsteem perekonnapea võimuga. Samas tuleb arvestada kahte asja: esiteks võisperekonnapea karistada ainult konkreetse kuriteo eest ning teiseks ei tähendanud allumine perekonnapeaõigusvõimule (orjad v.a) veel mingit kodust pärisorjust ja pereliikmete kodanikuõiguste puudumist.Perekonnapea karistusõigus oli ehk sugukondliku erakriminaalõiguse puhtaim väljendus rooma õiguses (veritasuoli sealt peaaegu kadunud).Avalikõigusliku karistuse areng seondub ühelt poolt avaliku riigi-ja kohtuvõimu väljakujunemisega, teiselt pooltoli juba vanast ajast teada kaks avalikõiguslikku delikti, mis tõid kaasa  surmanuhtluse  – perduellio japarricidium. Avaliku kriminaalõiguse algvormidena võib vaadelda ka võimuorganite, magistraatide pooltkohaldatavaid karistusi. Need olid kartser, vitsanuhtlus ja varaline trahv . Viimane jagunes omakorda kaheks –vara konfiskeerimine ning mõne eseme äravõtmine, et see hävitada.
14. Protsessiõiguse areng rooma õigusesESIAEG - primitiivsed rahvad ei tundnud kriminaal- ja tsiviilprotsessi selle tänapäevases tähenduses.Vanas Roomas ei olnud tsiviilõiguslikud vaidlused riigi lahendada. Sellised vaidlused tuli lahendada pooltepoolt omavahelise kokkuleppe teel.VABARIIGI PERIOOD (A. 510 eKr.)Rooma tsiviilprotsess koosnes vabariigi ja printsipiaadi perioodil kahest staadiumist: in  iure  ja in iudicomenetlused. Algseim protsessitüüp oli legislatsiooniline protsess, mille u. II saj. eKr tõrjus väljaformulaarprotsess
LEGISLATSIOONILINE PROTSESSIN IURE MENETLUS/ avalikõiguslik menetlus.Protsessi esimesest astmest- menetlus in iure - võtavad osa mõlemad pooled-  hageja  ja  kostja  - ningkohtuorganiks olnud magistraat või preetor, asja ei arutata sisuliselt ega tehtta ka otsust, teatavateprotsessuaalsete vormelite (legis actio) võimalikult täpses täitmises, võtavad osa mõlemad pooled - eesmärgigapoolte taotluste kindlakstegemine - kostja kohaletoomine on hageja kohustus, Protsess lõppeb pooltevaheliseõigustüli fikseerimisega.Hagiõiguse e. sobiva hagivormi leidmine - Hagivormide arv piiratud ei saa suvaliselt tõlgendada ega laiendada-hagivormi  kohustuslikkus - preetori kohus kas hagis sisalduv nõue on piisav ja kohaldatav.  Moraal  jaõigusteadvus ei asenda hagivormi.
1.vormelite esitamises eksimine - kogu protsess kehtetu  - eksinud pool ei saa rahulikult ja ilma vigutegemata midagi ülitäpselt lausuda.
2.vormelid olid fikseeritud seaduses - ei saanud kaitsta oma õigusi, mille kohta seaduse vormelit ei ole.Legislatsiooniline protsess vastas vajadustele, kuni ühiskond püsis agraarne.Tsiviilõiguses bonae fidei negotia phimõte;
FORMULAARPROTSESS- muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutusagraarriigist kaubandusriigiks ( u III saj. eKr) - IUS GENTIUM  - LIHTNE JA MITTEFORMAALNEPRAKTILINE.Esialgu rakendati roomlaste ja mitteroomlaste vahelistes tülide puhul erines tunduvalt roomlaste seas kehtivastformaalsest õigusest IUS CIVILE .-vaidluse objekti formuleeris PREETOR - FORMULA - kirjalik formuleering.Pooled võisid protsessi raames esitada oma nägemuse asjast vabas vormis.Preetorite õigustloov võim konkretiseerus kõige enam PREETORITE EDIKTIDES IN IURE STAADIUMIS
1.Hageja teatas kohtule kirjalikus vormis oma nõude;
2.See nõue tehti teatavaks kostjale ning anti talle võimalus esitada oma vastuväiteid;
3.Kui kostja kohtusse ei ilmunud, pidi ta maksma trahvi legislatsioonilise protsessiga- seal oli kostjakohtusse toimetamine hageja mure;
4. Hagi lükati kogu ulatuses tagasi ning hageja ei võinud samas asjas enam hagi esitada juhul, kui kohtuniktegi kindlaks, et hageja nõue on tegelikkuses väiksem, kui ta on seda hagis väitnud.Kohtuotsuse täideviimist ei täitnud riiklikud  organid . Hagejal oli õigus kuni 326.aastani müüa ja tappa kostjat. Edasikaebamine - praktiliselt puudus.Impeeriumi periood - hakkas arenema ekstraordinaarne cognito-protsess -protsess ühes staadiumis, kõik fikseeriti kirjalikult protokollis, otsuse tegemisel lähtuti kirjalikest tõenditest jatunnistajate ütlustest, asja arutamine kinnine , kohtuotsuse täitmiseks administratiivorganid, kostjat ei antudenam hageja võimu alla juhul, kui kostjal puudusid vahendid otsuse täitmiseks, paigutati ta vanglasse.
EDASIKAEBAMINE - vaid imperaatori otsuse peale, nimetus  apellatsioon - asi vaadati läbi kõrgema kohtupoolt sisuliselt ja täies mahus . Kohtuotsuseid võis kasutada nagu õigusallikaid.
15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus
381 kuulutatakse ristiusk riigiusuks. Temast saab moraalse teadmuse juht. Kuigi kirik peaks siduma endaga kõik riigi alamad ja riigi,siiski keiser ütleb, et kiriku otsused ei ole temale kohustuslikud.Samas oluliseks muutub ristiusk seadusandluses alles Justinianuse ajal.
- Kirikuõigusel oli oluline roll abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamisel. Kõikides õiguskultuurides onkehtinud kõigutamatu kooskõla avaliku korra ja abieluõiguse vahel. Kristlik abieluõigus üritas läbi suruda isikuõiguse eelistamist ja tema isiklikku otsutamisvabadust ( patriarhaalne eestkoste) sugulasühenduse suhtes. Samutikehtestas kirik abielurikkumise keelu ühtviisi mõlemale nii abielunaisele kui -mehele, varasemalt oliabielurikkumine keelatud vaid naisele.- Tänu kristlikule kõlblusõpetusele toodi sisse selline mõiste nagu halastus - eelkristlikus õiguses oli vastavmõiste tundmatu, iga tavalise õigusnormi juures küsis kirik kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast, piiblieetikast sai õiguse mõõdupuu.
- Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim.protssessisarendas välja nn. Inkvisitsioonipr., uurimismenetluse, kuis protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud erilinesüüdistaja (akusatoorne menetlus).- Kanooniline protsess, mille eesmärgiks oli tõe selgitamine , tähendas suurt muudatust protsessiõiguse ajaloos,seni oli olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärkoli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohupositsiooni, hakati kanoonilist pr kasutama ka ilmalikus õiguspraktikas.
16. Bütsantsi õiguse ajalooline areng, tema olulisemad allikad.Bütsantsi õiguse ajalugu algab
Corpus Iuris Civile
kehtestamisega, mis oli Rooma õiguses viimane. Kuni 800. a-ni, mil krooniti Karl Suur keisriks, kandis Rooma kristlikku õigust edasi vaid Bütsants .Bütsantsi õigus oli seesmiselt stabiilne ja terviklik, suutis muutuda koos oludega. Ta oli hea, sest kandis Roomaõigust, tugines tugevale kirikule ja keskvõimule. Toodi sisse jooni ida õigusest.Kohtupidamine muutus kirjalikuks. Keskseks keeleks sai kreeka keel – ka CIC kirjutati ümber.Allikad:- 726. a ilmus Ecologa – CIC lühendatud variant kreeka keeles. Oluliselt oli muutunud perekonna jakriminaalõigus. Lisandus maakorraldusõigus, mereõigus jne.- 9. saj. Prochireion – uus seaduste kogu. Ecologa tühistati. Õiguslik areng läks allapoole. Oluline oli, et pandipaika kiriku ja keisri suhted.- 900. a Basilica – uus seaduste kogu. lähtekohaks jällegi CIC (kr.k. basileus – valitseja). Oluline muutus oli, etkõik ühte asja puudutav ühendati üheks tervikuks - süstematiseeriti. Varem kirjutati läbisegi üles kõik, misseadusega reguleerimist vajas. See seaduste kogu oli väga populaarne .- 11. saj. Pira - kohtuotsuste kogu ehk õiguspraktika.- 1350. a Hexabiblos - koostati õpik õiguspraktikast, mis jäi kehtima kuni 1940 aastani. See muutus järk järgulttsiviilõiguse allikaks Ida - Bütsantsi aladel.Nomokaanonid – spetsiaalne kirikuõiguse liik. Sai ortodoksi kirikuõiguse allikaks.
17. Bütsantsi õiguse tähendus Ida-Euroopa õiguskultuurilises arengus.Ida-Euroopa kultuur ja õigus on suuresti mõjutatud Bütsantsist. Bütsantsi kultuuri ülevõtmine, Rooma õiguseretseptsioon Ida-Euroopas. Sakslaste jaoks on Rooma õiguse retseptsioon ainult Lääne-Euroopas, Inglise autorite  jaoks toimus retseptsioon ka Ida-Euroopas.Bütsantsi õiguse levikut soodustab slaavi hõimude eliit, mis on valmis Bütsantsi õigust üle võtma.1.Slaavlased on jõudnud arengus sinna, kus hõimuõigusest enam ei piisa ja Bütsantsi õigus sobib sedalünka täitma. Balkani linnade vaimulike hulgas mäletatakse Bütsantsi õigust veel enne slaavlastesissetungi.2.Bütsantsi õigus sobib tugeva monarhia rajamiseks, lähtub riigi ja valitseja kõrgemalseisvast positsioonistseisuste suhtes. Lääne-Euroopas on seisustel suur osakaal.3.Bütsantsi sulavad kokku ilmalik ja riiklik võim. Ida-Euroopas võetakse üle kogu senine õigus, nii ilmalikkui kiriklik.4.Bütsantsi õigus on ülima tarkuse ja õiguse kehastus, nagu hiljem CIC tekst on püha tekst, viga saab ollaainult lugejates, kes ei suuda teksti piisavalt mõista.Iga vastuvõtmine on alati valikuline. Eliit täidab sõela rolli, osa põhimõtteid jääb vastu võtmata. Ida-Eurooparetseptsiooni käigus ei teki teaduslikku läbitöötatust, lääne mõistes ülikoole. Retseptsiooni eesmärk on Roomaõiguse praktiline ärakasutamine oma huvides.Kiriklik õigus võetakse vastu ilma suuremate muutusteta. XIII saj algul Püha Scurra tõlgib nomokaanoni jamuud, Uus Nomokaanon, Kormtšja Kniga (Juhtraamat). Sellest kujuneb slaavi kirikuõiguse kehtiv allikas kuniXIX sajandini. Ilmaliku mõju levik on raskesti määratletav, ei ole teada, milline oli slaavlaste varasem tavaõigus.Ilmaliku õiguse kõige olulisemaks allikaks jääb Ecloga.Vastukaaluks läänes eksisteerinud Saksa rahva Pühale Rooma Keisririigile otsitakse ka idast mingit ühtsetidentiteeti (Inglise õiguse ajaloolane Obolenski).
kirik on olnud alati tugevalt riigiga seotud... tugev riigivõim... kodanik on rohkem riigi, kui riik kodaniku poole
18. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng.Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser  Constantinus  Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks.Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustadakirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilmavastuseisuta austust keisrile.Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kirikuõigusepeamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alusKirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, misväideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetaksekanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanasttestamendist pärit reeglid.Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsusediktiga, Theodosius I valitsemisajalsaavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi. 496.a tunnistas ristiusku ka Frangi riigi kuningasChlodovech.Algselt koosnes kanooniline õigus põhiliselt pühakirjast tulenevatest ettekirjutustest, siis VIII ja IX sajandilhakkasid tooni andma paavsti normatiivaktid  scriptum  bullatum - bullad. Kirikutegelased allutati kirikuõigusvõimule ka nende  tegude  eest mis olid kuriteod riigiseaduste järgi. 614.a alates allutati kiriklikuleõigusemõistmisele kõik vaimulike süüasjad.
19. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus.I …. - 324 varajane perioodII 325-692 kanoonilise õiguse periood - usk seadustati ja tagati riikliku sunnijõuga.III 692 - 1054 kanoonilise õiguse ühtsus jääb püsima, kuid idas ja läänes toimuvad erinevad arengud: idas -staatiline/läänes - dünaamiline. Hommiku - ja õhtumaise mõtteviisi kujunemine.IV1054 - 1517 õhtumaise kristluse ja kanoonilise õiguse areng: alates 1054.a teadusliku kanoonilise õiguseõitseng. XII sajandil algab kanoonilise normistiku süstematiseerimine ja kodifitseerimine .V 1517 - …. uusaja katoliiklik kirikuõigus : Peale usureformi algab kanoonilise õiguse taandumine. Luthernõudis kanoonilise õiguse asemele täiesti uut õigust.Maadeavastusega siiski kanooniline õigus levis, kuid peale Pr revolutsiooni ja valgustusaega kaotas oluliselt omatähtsust väljaspool kirikut.
20. Kanonistika areng.Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest)kujunemisest.
Ivo v. Chartres ’
Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres’i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet,Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui kateaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse õppimiseks. Teos valmis1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu.Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres’ kanoonilise õiguse allikate kasutamise jainterpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisestõigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres’
 
kõrvutiGratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust, kes süstematiseeris eraviisiliseltkanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljudvastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu “Ühtlustamata reeglite ühtlustamine” (
Concordiadiscordantium canonum
). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud
Decretum Gratiani
nime all.Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks:1.osa käsitles kanoonilise õiguse olemust, selle allikaid ja kiriklikke ameteid;2.osa sisaldas norme kirikukohtu, abielu ja patukahetsuse, vara- ja orduõiguse kohta;3.osa puudutas jumalateenistust ja sakramente.Gratianuse tööde põhjal arenes välja kanonistide esimene teaduslik koolkond –
dekretistid
, mida võib võrreldaglossaatorite koolkonnaga. Kanooniline õigus sai lõplikult ülikoolis õppedistsipliiniks, haritud jurist kandis tiitlit “
mõlema õiguse doktor”
Kanooniline õigus oli arenev süsteem pidevalt teiseneva allikalise baasiga, mistõttu kujunevad ka uuedkogumikud. Paavstide Innocentius III (1210) ja Honorius III (1226) dekretaalide ametlikud kogumikudmuutusid peagi kanonistide uue koolkonna
dekretalistide
põhiliseks kommenteerimisobjektiks
21. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. Erinevad teooriad.
Kristlik kirik kui riigikirik
3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu viia Rooma riikkoostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas ristiusu lubatuks kogu riigis. Veel enam,kuna riik vajas ideoloogilise toena vaid ühtset kristlikku kirikut, siis hakkas riik hoolitsema kiriku ühtsuse eest.Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia,325.a.),muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks . Constantinus lasi end ristida vahetult ennesurma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitsejaeeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur.Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal.
Ühtsuse tagamise funktsioon
Riigikirikuna hoolitses ristikirik riigi ideoloogilise ühtsuse eest, tugevdas kodanike sidet riikliku kultusega.Nikaia usutunnistus, pidi siduma kogu impeeriumi, nii kirikut kui rahvast, riiki ennast, sarnaselt Justinianusekehtestatud CIC. Riik asus usutunnistuse kui enda loodud õigusnormi taha kogu oma sunnijõuga.
Piiritlemisfunktsioon
Ristiusk hakkas täitma ka riiklikku piiritlemisfunktsiooni. Iga kristlane oli kodanik, iga mittekristlane aga oli riigisilmis kahtlane. Seega andis kirik riigi käsutusse vajalikud mõõdupuud “omade” ja “võõraste” eristamiseks. Seetähendas samas usu muutumist vormi täitmiseks, riigikirik (ega riik) ei olnud võimeline uurima iga alamausutunnistuse sügavust. Piiritlemisel tekkis uus situatsioon juutide suhtes, kes oli justkui Jumala vana rahvas.Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid püsima.
Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon
Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgilannetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest.
Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon
Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop( paavst ) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel  Peetruse ametisse määramisest Roomasse.
Kirik ja õigus
Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtidepärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab ristiusk allutab õiguse järk-järgult uuele eetikale – õigus peab olema jumala armu jakristliku halastuse segu. Andes õigusele uue eetilise aluse, ei vaidlusta kristlus samas õiguse (s.t. paganlikuRooma riigi õiguse) olemasolu ega selle kehtivust. Õiguselt ei tohtinud võtta tema kehtivust, sest kui korratagamiseks ei piisanud ligimese armastuses, siis pidi sekkuma õigus, mille taga seisis sund.Jumalik seadus on kõigile inimestele antud jumaliku ilmutusega, mis pidi ilmnema ka Rooma riigi õiguses,hoolimata asjaolust, et jumala ilmutatud õigus oli konkreetsel juhul paganliku keisri tööriist. Õigus ja (isegipaganlik) riik täidavad rahu kindlustajatena vahetult Jumala tahet isegi siis, kui nad kristlastega vaenulikult ringikäivad. Jumalalik tahe ilmnes inimlikul, seega paratamatult ebatäiuslikul kujul. Kristlane riigivastase mässajanaoli apostel Pauluse jaoks kujuteldamatu.Sõltumata sellest, kas antud põhjendus on kooskõlas roomaliku seletusega õigusest, on selle käsitluse tulemusühitatav roomlaste õigusemõistega.Algselt on õpetusel õigusest ja koostöövõimaluse loomisel tähtsus kiriku enda sees. Kirik kujundas riigistsõltumatu isikliku õiguskorra, võttes samas Roomalt paljugi üle.Andestamise ja armastuse käsk kehtis eelkõige kristlaste endi vahel. Näit. konflikti puhul ei tulnud minna riigiilmaliku, s.t. paganliku kohtu ette.Ei saa väita, et Rooma riik oleks kergesti leppinud uue autonoomsusele pürgiva õiguskorra kujunemisega ningkristliku kiriku kasvava mõjuvõimuga. Samas oli rooma õiguses endas olemas dualistlik alge (ius civile ja ius gentium), millele lisandus provintsides (näit. Egiptus) toimiv õiguslik pluralism
22. Kanoonilise õiguse roll ja tähendus Lääne õigustraditsiooni kujunemisel.Kirikuõigusel oli oluline roll abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamisel. Kõikides õiguskultuurides onkehtinud kõigutamatu kooskõla avaliku korra ja abieluõiguse vahel. Kristlik abieluõigus üritas läbi suruda isikuõiguse eelistamist ja tema isiklikku otsutamisvabadust (patriarhaalne eestkoste) sugulasühenduse suhtes. Samutikehtestas kirik abielurikkumise keelu ühtviisi mõlemale nii abielunaisele kui -mehele, varasemalt oliabielurikkumine keelatud vaid naisele.Tänu kristlikule kõlblusõpetusele toodi sisse selline mõiste nagu halastus - eelkristlikus õiguses oli vastav mõistetundmatu, iga tavalise õigusnormi juures küsis kirik kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast, piibli eetikastsai õiguse mõõdupuu.Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim.protssessisarendas välja nn. Inkvisitsioonipr., uurimismenetluse, kuis protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud erilinesüüdistaja (akusatoorne menetlus).Kanooniline protsess, mille eesmärgiks oli tõe selgitamine, tähendas suurt muudatust protsessiõiguse ajaloos,seni oli olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärkoli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohupositsiooni, hakati kanoonilist pr kasutama ka ilmalikus õiguspraktikas.Sama oluline kui oli kirikuõiguse mõju protsessiõigusele, oli kiriku mõju haldussüsteemi kujundamisele. Omaorganisatsioonilise tõhususe poolest oli kirik (alalised subordineeritud ametid) kaugelt üle ilmalikust võimust .
23. Eesti õigusajalooline areng ja Lääne õigustraditsioon.
Läänelik õigustraditsioon
Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale :1.rooma eraõiguse tugev mõju2.kanoonilise õiguse tugev mõju
3.
õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel4.õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamineAlates 12. sajandist kujunema hakanud
Lääne õigustraditsiooni
olulisemad tunnusjooned.
1.Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste õigusinstituutide ja -asutuste jateiselt poolt mitmesuguste muud tüüpi asutuste vahel. Esimesed tegelesid eelkõige mitmesuguste õigusliketoimingutega, näiteks kohtuotsuste langetamisega. Õigus jäi veel religiooni, moraali ja erineva taseme poliitikamõju alla, kuid oli siiski neist järjest eristatavam.
2.Õigusasutiste tegevuse juhtimine läheb järjest enam spetsiaalse inimeste korpuse kätte, kes tegelevadõigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on suuremal või väiksemal määral põhitööks.
3.Professionaalide korpus saab spetsiaalse ettevalmistuse, mille põhiosa on kõrgem juriidiline haridus . Kujuneboma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid ja ettevalmistuskohad.
Ülikoolid olid allikaks, kust kasvas välja mandri-Euroopa professionaalsete juristide ühtne seisus koos oma identiteedi jaseisuseuhkusega.
4.Õigus hakkab endas järjest enam sisaldama ka metaõigust, s.t. teadust õigusest – õigusteaduse, milleuurimisobjektiks on õigus ise.  Õigusnormid , terminid, otsused, protseduurid saavad andmeteks, õigustoimingutesosalejate mentaliteeti lisandus mõistmine nende andmete süstemaatilise tundmaõppimise vajadusest. Sel viisilsaadud teadmisi hakati tajuma osana õigusest. Õiguse tunnetamine sulandus tõlgendamisega, tõlgendamineomakorda sulandus õiguse rakendamisega.Õigusteaduse kujunemine on lahutamatult seotud ülikoolide loomisega, kus õigust hakatakse õpetama kui täpseltpiiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit.Ülikoolide ja õigusteaduse areng on lahutamatult seotud rooma õiguse retseptsiooniga ning kanoonilise õigusearenguga.
5.Õiguslik pluralism, s.t. olukord kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib jakonkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralismühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda.
6.Alatine pinge ideede ja reaalsuse vahel. Ühelt poolt on püüdlus dünaamilisuse järele, teisalt aga ei ole kadunudsoov stabiilsuse järele. Taoline pinge on viinud aeg-ajalt tervete õigussüsteemide väljavahetamisele, mis teinekord on saadetud vägivallaga. ( Reformatsioon , 1789.a. revolutsioon Prantsusmaal). Sellele vaatamata onläänelik õigustraditsioon kui selline säilinud ja taganud enda uuenemise.
7.Mõistmine, et õiguse arengul on oma loogika, oma sisemine orgaaniliste muutuste mehhanism . Antudveendumuse kohaselt ei ole muutused pelgalt vana kohandumine uuega, vaid nad on osa üldisest muutumis- jaarengumudelist. Siinkohal eeldatakse, et muutused ei toimu, ei saa toimuda juhuslikul, vaid nad leiavad asetteadlikult.
8.Arusaam, et õigus peaks olema süsteemne tervik, mis areneb läbi sajandite ja põlvkondade. Arusaam õigusestkui tervikust, kui
corpus iuris’
est hakkab arenema just õhtumaises õigusteaduses.
24. Lääne (Õhtumaa) ja Ida ( Hommikumaa ) õigustraditsioonid.Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end hommikumaa vastandina. Hommikumaal on valitsev monokraatilinemõtlemine. Kogu võim ja õigus läbi aegade koondunud ühe valitseja ktesse, olgu see jumal või tema saadik maapeal. Õiguse allikad, õiguslike õpetuste allikad on ühtlasi religiooni allikad, religioossed pühakirjad ntks koraan .Õhtumaa kultuuritraditsioonile on õiguselus ja usus omane teatud dualism, alguse saanud antiigist, mil eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust: fas ja ius. Keegi pole ühekorraga kuningas ja preester. Jumala jakeisrivõim ning riik pole üks ja seesama. Õigus iseseisvana religiooni kõrval. Samuti läänes, õigus peab olema järjepidev ja kirja pandud. Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on 343a Serdikka kirikukogu otsustealusel.
25. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajalPõhilisi tunnusjooni on
partikularism
– st. õiguslik killustatus väga erineval alusel. Tihe seos kohalikutavaõigusega ja keskajale omane riiklik-poliitiline killustatus viisid territoriaalse partikularismini – erinevatesadministratiiv – territoriaalüksustes kehtis erinev õigus. Samuti põimus administratiivne partikularism läbirahvuslikuga näit. Frangi riigis kehtis mitme rahva tavaõigus (frankidel oma, saksidel oma jne.).Õigusliku partikularismi teine oluline väljendusvorm –
seisuslik paljusus
– talurahva jaoks ühed ja rüütliteleteised seadused. Seisuste paljususega seondub ka isikuline vahetegemine – erinevused meeste ja naistekaristamisel. Maaomanikud olid võimu ja õiguse allikaks nemad karistasid vasalle ja talupoegi. See oli igasmaakonnas erinev. Seoses kaubanduse ja eelkõige merenduse arenguga tugevnes linnade seisund(Itaalia), midarikkam ja tugevam oli linn seda paremad seadused ja õigus.
Est kadus partikularism 1944 Balti eraõiguse lõppemisega.
26. Keskaegsed linnaõigused EuroopasLinnaõigus eraldus koos linnade iseseisvumisega, linn võis osta vabaduskirja. Õigust hakkasid looma linnaderaed. Rae otsused lõid otseseid positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama. Linnaõigus oli arenenum, teenis kaubamajanduslikku ühiskonda, käsitööd, krediidindust. Tekkis kinnisvaradepantimisõigus. Paranes naise õiguslik seisund.Linnade liidud. Tähtsaima linna õigus võeti kasutusele teisteski linnades, näit Lüübeki hansalinna õigust on järginud üle 100 linna. Silmapaistvad tulemused rahvusvahelise õiguse alal. Läänemerel järgiti Visbymereõigust.Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtuspeamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal , kus majanduslikusmõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12.sajandi lõpul.Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas ka enne linnaõiguste saamist.Õiguslik määratlus : (läänes) Linn kui vabade kodanike kogukond , mis ise end reguleerib, on olemas juriidilisedõigused, organid, mis seda juhivad.Ülesandeks oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist, tagada selle piirkonna elanike õiguslik kaitsening anda alus varanduslikele tehingutele.Iseloomustus: Seisuslikkus, ilmalikkus, konstitutsioonilisus, kirjalikkus (peaaegu algusest peale kirjalik), suuremsüstematiseeritust, koosneb vabadest kodanikest, kes on koondunud erinevatesse kommuunidesse (osaleblinnaelus kommuuni liikmena), vandekaaslus, arenguvõimelisus.Linnaõigused kasvavad perekondadena N: Lübeck, Magdeburg, Frankfut, Achen, Viin .Õiguslik ühtsus säilib läbi apellatsiooniõiguse emalinnale. Alles hiljem tekivad trükitud linnaõiguse koodeksid
Linnaõiguse tekkimise põhjused: Kogukond palub luba linnaõigust kasutada või läbi maahärra, kes asutab uuelinna. Tallinna linna maahärra linnaõiguse saamisel ajal on Taani kuningas. Hiljem esindab ordumeisterkorporatiivset maahärrat.Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus:
1. vandekaaslus, lepingulisus
: Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande) kaaslus õigus, mida sagelinimetati kogukonnaks, kommuuniks (
commune
).  Kommuun  põhines kõigi tema (alg)liikmete vaheliselolemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmedlinnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antudtruudusvandel (kodanikuvanne)
2. seisuslikkus
: Linn kui kommuun on vaadeldav kahest aspektist:
kui vabade linnakodanike kommuun.- kui kommuunide kommuun (kaupmeeste gildide, käsitööliste tsunftide jms.ühendus)
Ilmalikkus
on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just läänelikule linnatraditsioonile. ErinevaltAntiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervikoli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha. Tema ülesanne oli eelkõige vägivalla piiramises ja poliitiliste jamajanduslike suhete reguleerimises, mida siiski tõlgendati jumala poolt antud ülesannete täitmisena. Samal ajalkujunes linnas järjest iseseisvam ilmalikke eesmärke teeniv väärtushinnangute süsteemi.
 
4. konstitutsioonilisus
Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t. nad omasid täielikku seadusandlikku, täitev- jakohtuvõimu. Nad omasid õigust kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme,omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele
5. arenguvõimelisus
Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t. nad omasid täielikku seadusandlikku, täitev- jakohtuvõimu. Nad omasid õigust kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme,omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele
27. Linnaõiguste areng Eestis. Lübecki õigus (esmakordselt mainitud 1188) oli keskajal üks levinuimaid Saksa linnaõigusi, olles koos linnaraega linna sõltumatuse aluseks. Lübecki õiguse kehtestas Lübecki raad ning Hansa Liidu õitseajal võeti seetarvitusele paljudes hansalinnades ja Hansa kaubakontorites Londonist Novgorodini. Ühenduses Tallinnagamainis Lübecki õigust ja Tallinna raadi  esmakordselt Taanikuningas Erik Adraraha oma 1248 . asta 15. mail antud privileegis. Lübecki õiguse tunnustamine vahetuvakeskvõimu poolt tagas Tallinna õigusliku seisundi järjepidevuse rohkem kui kuue sajandi vältel. 1865. aastalkehtestatud Balti eraseadusse üle võetuna jäid paljud Lübecki õiguse sätted.Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Rakveres, Narvas, hiljem alates 17. saj Haapsalus,(Tartus kehtis Riia linnaõigus)Riia linnaõigus põhineb Magdeburgi ja Hamburgi linnaõigusel1248 aastal mainitakse seni teadaolevalt esmakordselt luba kasutada Tallinnas Lübecki õigust. Samas varaseimTallinnas säilinud Lübecki linnaõiguse koodeks pärineb aastast 1257 ning on antud Taani kuninga Kristoferipoolt
28. Õigussiirded (legal transfer ) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid.
Retseptisoon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri(hüve)ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt.Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õiguslikufenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas.Retseptsiooni liigid:
1.
vajaduse ehk tarbe retseptsioon - riik lähtub sellest, et norme läheb vaja kui juriidilisi konstruktsioone. Kaobside algse õigusallikaga.2. autoriteedi  retseptsioon - lähtutakse sellest, et konkreetne õiguse allikas on väga tähtis (nt BGB jõustusPeruus).
29. Rooma õiguse retseptsioon, selle tähtsus Euroopa õigusajaloos.
Rooma õiguse retseptsioonile Euroopas leidub kaks erinevat põhjust

• Ühel juhul võetakse kasutusele õigusnorm (õigusinstituut või koguni õigusallikas, nt. seaduste kogu),lähtudes sellest, et selle aluseks võetav õigusallikas on nii autoriteetne, et normi kehtestamine on vajalik
  

•Teine põhjus rooma õiguse retseptsiooniks Euroopas on retseptsiooni vajadus. Riik võtab tarvituseleõigusnormi, instituudi või seadustekogu lähtudes eeldusest, et õigusnorme läheb vaja nagu juriidilis-tehnilisikonstruktsioone. Äärmusliku juhtumina võetakse õigusreeglid kasutusele ilma neid õigusallikate päritolugaseostamata.Õiguse ajaloos nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks.Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Õiguse retseptsiooniall mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmistuues õiguslikus keskkonnas.Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt „surnud ja suletud”Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem . Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtivilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks.Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeidarenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega:
3.Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj;
4.Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj;
5. Humanistlik jurisprudents – 16. saj;
6.Usus modernus pandectarum (moodne,kaasaegne rooma õigus)
– 17. saj;
7.Ratsionalistlik loomuõigus (loomingulisus,hiline retsep)– 18. saj;
8.Ajalooline koolkond (saksamaa) – 19. saj.Saksamaal oli retseptsiooni mõju kõige tugevam, sest seal puudus tugev keskvõim ja seisus kes oleks seisnudoma õiguste eest. Põhja-Prantsusmaal on suurem tähtsus kohalikul kirjutamata õigusel. Inglismaal on täheldatudka Rooma õiguse retseptsiooni mõju, mida piirasCommon Law ja oma juristide koolkond
30. Bütsantsist lähtunud retseptsioon kui osa rooma õiguse retseptsioonist. Rooma õiguse Euroopasse retseptsiooni puhul võib vaid erandjuhtudel kõnelda täielikust autoriteedi- võivajaduseretseptsioonist, kuigi mõlemad põhjused toimisid. Osades maades oli raskuspunkt rohkem autoriteedilkui vajadusel, teistes maades vastupidi.Rooma idee uuestisünni näol kõrgkeskaja alguses võttis Euroopa kiriku kanoonilise õiguse kõrval omaks ühiseilmaliku õigusallika.Nendes riikides, kus suudeti omal jõul lahendada õiguslikke probleeme, nt. Põhja–Saksamaa hansalinnades, eitoimunud rooma õiguse retseptsiooni kuni hiliskeskajani.Prantsusmaa lõunaosas oli otsene roomaõiguslik mõju seadusandlusele ja praksisele kuni kõrgkeskaja alguseni.Varem kui mujal tekkis Prantsusmaal humanistlik ideedevool, mis oma nõudega pöörduda tagasi antiikajaalgtekstide juurde, sai reformatsiooni teerajajaks. Õiguse ajaloolist arengut püüti vaadelda toetudes roomaallikatele.Rooma õiguse retseptsioon Lääne-Eurropas- kiriku ja ülikoolide kaudu said Lääne-Euroopa riigid taas ühtsereligioosse, poliitilise, teadusliku, administratiivse ja juriidilise keele-ladina keele.Rooma õiguse retseptsioon Lääne Euroopas eriti Saksamaal-aasta arvuks loetakse sageli 1495-kui Saksakeisririigi kõrgeim kohus sai juhise lähtuda kõigis protsessides ülesaksamaalisest eraõigusest
gemeines Recht.
Selle all mõeldi rooma või nagu seda Saksamaal nim. pandektiõigust. Tegelikult oli see rooma õiguseretseptsioon,
usus modernus
- töödeldud glossaatorite ja konsiliaatorite poolt. Rooma õigus Saksamaal olisubsidiaarne (abi-ehk toend) õigus, sest ta ei tühistanud partikulaarseid õiguseid, vaid ainult täitis lüngad.Rooma õiguse või seda järgiva glossaatorite ja konsiliaatorite õiguse võtsid omaks kõik need huviringid, kes omaeesmärkide saavutamiseks vajasid või olid suutelised kasutusele võtma uut autoritatiivset õigust. (feodaalvürstid,kirik, linnad, kuningavõim). Rooma õiguse või selle töötluste abiga ei täidetud ainult seaduste jaõigusemõistmise lünkasid, neile toetudes loodi vana õiguse asemele ka uusi norme. Uued sätted läksid läbikergemini, sest nad vastasid rooma õigusele, mille üleolekut, kõrget taset ja sobivust just selleks rõhutati.Seda, et rooma õiguse retseptsioon Euroopas seostatakse kõige enam kuningavõimu kasvuga, tuleneb sellest, etkuningavõim kujunes keskaja lõpul kõige enam õiguselu kontrollivaks ja selle arengut määravaks teguriks. Keskõige enam lõi uut positiivset õigust, vajas ka rooma õigust kõige rohkem.
31. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid.Rooma  iguse  uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis Corpus iuris civilis`e see osa, mis sisaldas antiikaja juriidiliste autorite teoste ja otsuste tsitaate. Uuurimistegevuse raskuspunkt asus Põhja-Itaalias,mida vib pidada Euroopa  kige  arenenumaks nurgaks XII sajandil. Phja-Itaalia linnadest said petatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna , mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hälliks.
12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad  likoolid . Need likoolid olid keskaja omalooming. Antiikajast ei ole tuua htegi näidet selliste  ksuste  kohta, nagu seda olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister,  doctor ). Sna  likool  ei tähendanud universitas litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma  privileegid  keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid:
Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi –glossasid 
. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati
mos italicus
. Vastuolu tuli ületadatõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub allikakriitika, uuritakse teksti,  keeleline  analüüs on väga põhjalik.Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse.Teine koolkond postglossaatorid ehk konsiliaatorid (1250-1500). Palju nimetusi – praktikud jne. neid peeti glossaatorite jäljendajateks,kes ise CIC tekstiga ei tegelenud.
Varajane likooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle  heks  eesmärgiks oli anda õpilastele oskus rakendada rooma  igust ehk täpsemalt öeldes glossaatorite poolt tlgendatud Justinianuse igust igapäevastes iguslikes vaidlustes.
Väitlustel, mille algatajaks näib olevat Bulgarus, oli korduvaks teemaks argielus ettetulevate igusjuhtumite
 (casus) lahendamine (solutio) rooma iguse abil vi sellele vähemalt näiliselt toetudes. Menetluse  lppeesmärgiks polnud sugugi pilaste phendamine tegelike igapäevase elu konfliktide lahendamisse, sest varasematest Bologna kasvandikest said kohtunikuks vähesed. See, mida petamisega lpuks taotleti, oli rooma iguse ja eelkige glossaatorite teoste tundmiga ekspertiisotsuseid, millel kogu keskaja vältel oli suur juriidiline kaal.Tuntuim kontsiliaator on Bartolus de Saxoferrato (1314-1357). 17-aastasena kaitsesBartolus Bolognas väitekirja ning hakkas 19-aastaselt samas  likoolis  petama. Ta koostas Corpus iuris civilis`e  täielikud kommentaarid, mistttu kontsiliaatorite koolkonda vahel kutsutaksegi kommentaatorite koolkonnaks.
32. Kriminaalõiguse areng keskajalkeskaeg .. 5-15saj.. julmad karistused surmanuhtlus.
33.
Common Law
erinev tähendussisu, erinevate alguste võimalus.
Common law
erinevad mõistmised
Common law
kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks onkohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute  sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes.
common law
allmõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega.. Meie käsitlusesseondub
common law
pretsedendiõiguse tähistamisega.
Pretsedendiõigus
Õiguse ajaloo enda käik näitab, et Inglismaa kohtunikel on ise tulnud välja töötada ja viimistleda enamusõigusemõistmise printsiipe .
Common law
jurist peab seega kõigepealt induktiivselt tuletama üldise õiguslikuteesi ja alles seejärel tuletama deduktiivselt viisi, kuidas seda kasutada antud kaasuse puhul. Peaminemõtlemismudel pretsedendiõiguses on analoogiate otsimine. Siia lisandub asjakohaste suhete või tunnusteolulisuse tõestamine. Seega on  analoogia  abil motiveerimine nii analüüs kui ka õigustus.
Common law
sajanditepikkune ajalugu on võimaldanud sellisel viisil luua üha kõrgema abstraktsiooniastmega printsiipe.Nendesse on kontsentreeritud sellele õiguskultuurile omased traditsioonid ja väärtused. Kui taoline printsiip on juba kord loodud, siis saab seda subsumeerida deduktiivsel viisil.
34. Inglise õigusajaloo algus. Common Law ajalooline areng.
Common law
kui õigussüsteem on otseselt välja arenenud Inglismaal kujunenud õigustraditsioonist.Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja perioodi. Nendeks perioodideks on: anglosaksi periood, common law kujunemise periood; equity teke ja common law struktuuri väljakujunemine
common law
reformimine ja kaasaeg.
Common law
anglosaksi periood ja kujunemine5.-6. sajandil. tõid saarele tunginud germaani hõimud endaga kaasa oma tavaõiguse. See tõrjus kõrvale keltidestpõlisasukate tavaõiguse. Germaanlaste tavaõigus pandi kirja mitte ladina, vaid vanainglise keeles. Seega eierinenud selle perioodi inglise õigus mandri-euroopa õigusest, kuna ta kujutas endast samamoodi partikulaarsettavaõigust.11. sajandil toimus aga Inglismaa ajaloos õiguse kujunemise seisukohast  otsustava tähendusega murrang.Normannidest vallutajad asusid looma tugeva keskvõimuga Inglise riiki. Õiguse mõttes kehtis Inglismaal kuni13. sajandini kolm õigussüsteemi: tähendust minetav anglo-saksi tavaõigus, kanooniline õigus ja kiirelt arenevkuninglik tsentraliseeritud ülesehitusega kohtusüsteem . 13.sajandiks tõrjub kuninglik kohtumõistmine teised kaksotsustavalt kõrvale. Jutt on sellest, et
Court of the Exchequer  
(maksuvaidluste lahendamise kohtuinstants) võttiskuninga nimel oma jurisdiktsiooni alla terve riigi. Teiseks,
Court of the Exchequer 
i kõrvale tekkis teinegi kesknekohtuorgan,
Court of King's Bench
, mille pädevuses olid kogu riigi poliitilised ja kriminaalasjad. Kolmaskikeskne kohtuorgan,
Court of Common Pleas
, tegeles tsiviilasjade lahendamisega. Sellist kohtumõistmise rolliplahvatuslikku kasvu soodustas kohtutes kehtinud protseduur. Nimelt rajanes kohtumõistmine kindlalhagisüsteemil. Kõik see annab aluse väita, et
common law
on inglise kontekstis ajalooliselt eriliste kuninglikekohtute poolt loodud ühtne õigus kogu Inglismaal.Siiski oli taoline õiguse kujunemine lünklik. Nimelt ei loodud 13. sajandi lõpust uusi hagisid ( wrait) ja commonlaw ei katnud universaalselt kõiki tekkinud vaidlusi. Common law ei suutnud mitte kõigil juhtudel õigust mõista.Nii hakkas kuningas delegeerima apellatsioonide lahendamist edasi lordkantslerile, kes lahendas selliseidkaebusi. Lordkantsleri tegevuse tulemusena tekkis konkureeriv õiguse allikas - equity
. See süsteem ei põhineenam hagide süsteemil, vaid on lordkantsleri loodud õigus.18. sajandi lõpust toimub common law formeerumine kaasaegsel kujul. Eelkõige tähendab see kolmandaelemendi lisandumist õigusallikatesse. Selleks saab statute law
. 1831-1832. aastatel loodi Inglismaalparlamendireformi käigus alus tänapäevase demokraatliku seadusandliku riigiorgani tegutsemiseks.Parlamendireform mõjutas omakorda oluliselt õigussüsteemi. Näiteks  kujundati  välja kolmeastmelinekohtusüsteem, kohustati kohtuid arvestama nii
common law kui ka equity sätetega, kaotati keskaegne hagidesüsteem (osaliselt).Neljas periood tähendab common law kujunemist ka geograafilises kontekstis. Nimelt toimus ingliseõigussüsteemi levik emamaalt laia maailma. Tänapäeval elab maailma rahvastikust ligi kolmandik
common law õigussüsteemiga riikides.
Common law levikuga seoses tuleb märkida, et kunagi ei ole ta kunstlikult väljatõrjunud kohalikku õiguskultuuri, vaid on sellega paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise commonlaw kui õigustraditsiooni omaks võtnud .
35. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos.Ratsionaalse loomuõiguse rajajaks peetakse Hollandi juristi  Hugo Grotiust (1583- 1645). Ta samastas roomlastekombel rahvusvahelise õiguse ning loomuõiguse ja uskus nagu Aquino, et loomuõigus pärineb jumalalt, kes onselle inimestesse kirjutanud, kuid inimesed on selle unustanud ning nüüd lähevad l.õ. ja positiivne õigus lahku. Grotius leidis, et loomuõigus on täielikult kooskõlastatav positiivse õigusega, vahendiks inimmõistus ning abiksajalooline võrdlus, s.t. millised normid on pikaajalised ning leiduvad kõikide rahvaste juures, millised muutuvad,esimesel juhul tuligi kõneks loomuõiguslik lahendus. Probleem aga oli selles, et inimmõistus vahendina muutisdoktriini liiga paindlikuks , tõlgendus hakkas sõltuma tõlgendaja elukogemusest ning nii võis sellega mistahesseisukohta kaitsta. Thomas Hobbes- põhjendas loomuõigusega absoluutse monarhia vajalikkust . Lähtus sellest, et rahvas onühiskondliku lepinguga võimu valitsejale delegeerinud ning järelikult mida suurem võim, seda parem.John Locke- rajas õpetuse võimude lahususest (täidesaatva ja seadusandliku). Kaitses inimeste loomulikkeõigusi, toetas usu- ja sõnavabadust. Seega kandis Locke esmakordselt doktriini sotsiaalsele alale . Samuel Pufendorff- Püüdis luua kõikehõlmavat, praktilisele elule vastavat loomuõigust .Christian von Wolff - jõudis süstematiseerimises veel kaugemale ja tegi loomuõiguse teesidest geomeetrilisesüsteemi.Ratsionaalsele loomuõigusele on iseloomilikud võrdlused loomariigiga, mille tähelepanekud kanti üleinimsuhetele, see oli sarnaselt ajaloolise võrdlusega meetod loomuõiguse tuvastamiseks. Ratsionaalne loomuõigus andis:kodanlastele võimaluse oma positsiooni parandadaabsolutistlikule riigile legitimeeritud aluseüldiselt kõikidele kehvematele parema sotsiaalse, õigusliku seisundi ( loomuõigus oli kõikidele üks). Intelligentsile, kel oli olemas vahend- inimmõistus- juurdepääsu võimustruktuuridele.Loomuõigusliku doktriini ja valgustusfilosoofia vahel pole erilist piiri, viimane tähendas sisuliselt esimesestsotsiaalpoliitiliste vihjete väljalugemist, sotsiaalsete järelduste tegemist. Valgustusajastul rakendati loomuõigust:korrumpeerunud kohtusüsteemi parendamisekstagamaks eri seisuste ning sugupoolte võrdsust seaduse eeskaitsmaks õigust eraomandileKriminaalõiguse puhul eriti kasu eesmärk- kurjategijaid ei peaks hukkama, sest nad saab panna kasulikule tööle.Üldiselt põimus kriminaalõigus läbi humanistlikest ideedest.Valgustusajastul juurdus nullum crimen nulla poena sine lege põhimõte.
36. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus. Seaduslikkuse tagamise seisukohalt on tähtis õigusaktide süstematiseerimine. Süsteem kujutab endast aktideviimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rhmitamist teostatakse teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. On kakspõhivormi: inkorporeerimine ja kodifitseerimine.Kodifitseerimise korral töötatkse  normatiivne  materjalpõhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse.Ehhki kodif. môiste ise on valgustusaegse inglise ôigusteoreetiku Jeremy Benthami leiutatud ning kuigi kôigerohkem kodif. nägi päevavalgust just valgustussajandil, polnud valgustus siiski seaduste reformeerimise jakoondamise ainsaks kannustajaks ning initsiaatoriks. Ôiguse kodif.algas juba ainuvalitsuse ajal ja seda jätkasidnn valgustatud monarhid . Huvi ôigust koondada tulenes absolutismiaja soovist kôrvaldada partikulaarôigusedning uhtlustada riigi ôiguselu. Teisalt oli taotluseks paigutada kodif. uusi, valitseja positsiooni tugevdavaid jakindlustavaid seadusi.Pôhjamaade monarhid olid selle arengu pioneerid .Taani Kristjan V kinnitas aastal 1683 Danske Lov I ja 1687Norske Lov i. Rootsi Karl XI tegi aastal 1689 uldist seadustekogu ettevalmistavale komisjonile ulesandekssellega kergendada ainuvalitsuse lôpuleviimist ning reduktsiooni /lääni-ja kinkemôisate tagastamist riigile/ Uusuldine seadustik Sveriges Rikes Lag saadi valmis siiski alles Vabaduseajal 1734 aastal.Samal ajal pandi kodif.töö käima Prantsusmaal, kus see mitmel korral katkestatuna viidi siiski lôpule alles Napoleoni ajal. Baieris ilmusaastal 1756 tsiviilseadus . See tugines rooma ôiguse sustemaatikale / isiku-, asja-, pärimis -, kohustusteôigus/ ning jättis kohalikud statuudid ja keiserliku uldise ôiguse veel teisejärguliste ôigusallikatena alles. Siiski soodustas seekodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingitvôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks.
37. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid.Üldine kodifitseerimine algas ainuvalitsemise ajal, jätkasid valgustatud m-d. taheti ühtlustada riigi õiguseluühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi.Saksamaal
Preisi Üldine Maaõigus 1794
. üldiseks jooneks legalismitaotlus. Usuti , et on lõplik, ei vajatõlgendamist. Seisused ja pärisorjus on alles, eraomandi tugevadamine, kohtunikule sõltumatuse lisamine.Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt onselle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja komenteerimiskeeluga ningpüüdega eemaldada ôiguselust advokaadid, kelle osatähtsust laienev kaubamajandus oli tôstnud.Pôhjus, miks advokaatide ja ôigusteadlaste môju kardeti, peitus pôhiliselt selles , et seadustik ise sisaldas endassuure hulga kompromisse. Ta on tüüpiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud jakostrueeritud ainuuksi ülemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades.Seetôttu oli seal vaheldumisi nii arhailisi kui ka modernseid jooni. Esimeste hulka kuulub endiseltuheôiguslikkuse puudumine seaduse ees. Ka pärisorjus on alles. Vanad privileegid jäetakse kehtima. Moodsate joonte hulka kuulub peale legalismi, mis kuunib ôigusi ja kohustusi määratledes pärisorjadeni välja, kaeraomandi tugevdamine, kohtunikule sôltumatuse lisamine, omavoli vähendamine ametnike vallandamisel.
Uusaja kuulsaim 1804 Pr tsiviilseadustiku Code Civil e Code Napoleon
. Loomist alustati juba 1790 – Pr-lsegadus – hulgaliselt vanu ja uusi otsuseid ja kuninglikke ordonnantse. Mat nii tava- kui rooma õigusest. Jaguneb3-ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäetinõrgaks.
Kindel põhi
 
eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele
. Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806,kaubanduskoodeks 1807,  kriminaalkoodeks 1810.Code Civil võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest.
Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele. Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi koodeks”(1806),“Kaubanduskoodeks”(1807), “Kriminaalkoodeks”(1810),b)Austrias: “Tsiviilseadustik”(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon’i tsiviilkoodeks.
38. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus.Kaasaegne kriminaalõigus toetub paljuski just valgustusaegsetele ideedele ning seisukohtadele. Asjaolu, etvalgustusaega peetakse oluliseks perioodiks tänapäeva kriminaalõiguse väljakujunemisel, on ka põhjuseks, miksantud teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad probleemid, millele valgustusajal tähelepanu pöörama hakati olid järgmised:1. Kuriteomõiste ebamäärasus lugematutes partikulaarseadustes; sisuliselt üks ja sama tegu võis ühes paikkonnasolla õiguspärane, teisalt tõi ta kaasa kõige julmemad kehalised karistused. Valgustusfilosoofid pakkusid väljaidee, et kuritegu ja karistus peavad olema määratletud üldkättesaadavas riigiseaduses ning karistus järgneguriigiseadustes mitte aga ebamäärases tavaõiguses määratletud teole2. Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Karistused arvestavad vähe või üldse mitte kuritegudeerinevat kahjulikkust ja süüdlase isikut. Valgustusfilosoofid tõid välja mõtte, et sandistavad kehalised karistused ja surmanuhtlus on mitte lihtsalt vastandus inimsusega, vaid ka ebaotstarbekad. Ühiskond peab hakkamakurjategijaid enda kasuks tööle rakendama ja püüdma neid läbi töötegemise parandada. Ühtlasi toodi väljatänapäeval üsna populaarne põhimõte - oluline pole mitte karistuse julmus, vaid vältimatus3. Inimeste ebavõrdsus seaduste ees- teatavasti karistati keskajal erinevates ühiskonnakihtides ja -positsioonidelolevaid inimesi erinevalt, kusjuures kehtis põhimõte, mida tähtsam isik, seda väiksem karistus.Valgustusfilosoofid deklareerisid, et kõik inimesed on sündinud võrdsetena ning seega tuleb neid ka seaduste eesvõrdsetena kohelda. Samasuguse teo eest tuleb samamoodi karistada.4. Kriminaalõiguse religioossus- valgustuseelsel perioodil oli kriminaalõigus nö. kiriku kontrolli all, mistähendab, et nii õigusemõistmisel kui ka karistuste määramisel oli kirikul üsna suur osatähtsus. Valgustusajalhakkasid levima ideed, mille kohaselt peab ilmalik  õigusemõistmine  kuuluma ilmalike riiklike kohtuteainupädevusse. Inimest saab karistada ainult teo, aga mitte mõtete eest .Uuenduslikud ideed jõudsid seadustikesse alles XIX saj. esimesel poolel. 17 sajandi II poolel tekkis Kesk-Euroopas karistuse uus eesmärk. Karistus hakkas muutuma talumatute valude tekitamisest ja kurjategija surmakaudu ellimineerimisest süsteemiks, mille eesmärgiks oli isiku õiguste äravõtmine. Karistus ei olnud suunatudenam inimese keha vaid hinge vastu. Kui enne seda oli karistajaks valitseja, siis nüüd siirdus see roll üleriigivõimule. Selline muutus ei toimunud rahumeelselt, vaid oli mõjutatud Prantsuse revolutsioonist ja Euroopastoimunud poliitilistest võitlustest, mis muutsid oluliselt ühiskonna ülesehitust .Suurem muutus toimus siis, kui 1787.a. loodi Austrias üldine seadus kuritegudest ja nende karistamisest(Josephina) ning siis, kui 1794.a. loodi "Preisi Üldine Maaõigus". Need seadused on vaheetapiks uus- ja keskajavahel.Josephina nägi ette surmanuhtluse kohaldamist poomise läbi, kusjuures pärast hukkamist pidi laip  12 tundi"rahvale näitamiseks rippuma jääma.Preisi Üldine Maaõigus nägi raskeima karistusena ette surmanuhtluse pea maharaiumise läbi või siis karatastamisega. Lisaks taolisele surmanuhtluse diferentseerimisele esines ka muid keskaegseid mõjutusi .Surmanuhtluse liike võidi näiteks rakendada hukkamiskohale lohistamisega või laiba avaliku väljapanemisegaEnesetapp polnud õigusvastane tegevus, kuid kui see pandi toime karistuse vältimiseks või pärast kohtuotsusetegemist, siis võidi näiteks enesetapja laiba kallal teiste hirmutamiseks hukkamist jäljendav toiming sooritadaUue kvaliteedi kriminaalõigusesse tõid Prantsuse 1810.a. kriminaalkoodeks (Code Penal) ning Baieri 1813.a.kriminaalkoodeks. Code Penal jagas karistused piinavateks ja häbistavateks või ainult häbistavateks. Piinavad jahäbistavad karistused on:1. surm;2. eluaegne sunnitöö; 3. asumiselesaatmine; 4. tähtajaline sunnitöö; 5. vangistus.Surmanuhtlus viidi täide pea mahalöömise teel. Isatapmist peeti eriti raskeks kuriteoks ning sel puhul eelnessurmanuhtluse täideviimisele veel ka rida muid häbistavaid toiminguid - süüdimõistetu viidi palja jalu, must kottpeas hukkamispaigale, kus tal raiuti maha parem käsi ja seejärel surmati. Hiljem käe maharaiumisest loobuti.Valgustusaja filosoofid kuulutasid end küll surmanuhtluse vastasteks, kuid põhjendasid seda hukkamise väheseefektiivsusega hirmutava mõju avaldamise seisukohast. Surmanuhtlusest efektiivsemaks peeti eluaegsetsunnitööd, kuna see hoiaks karistatava kannatused inimestel pidevalt silme eesHäbistavad karistused olid:1. häbipost;2.  väljasaatmine ;3. kodanikeõigustest  taandamine
Paranduslikud karistused olid :1. tähtajaline vangistus parandusasutuses;2. mõnede poliitiliste, tsiviil- või perekondlike õiguste äravõtmine;3. Rahatrahv .
39. Revolutsioonide, sh. Prantsuse revolutsiooni mõju Lääne õigustraditsiooni ajaloolisele arengule.Prantsuse revolutsioon muutis vabaduse tähendust, ühtlasi vabaduse tagamise viise See oli nüüd kõigile korragakuuluv õiguslik seisund, samas abstraktne ja nähtamatu idee. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Uus vabadus,uued õigused vajasid uusi, kuid samas kindlaid garante. Uueks abinõuks, mis pidi tagama saavutatud vabaduste ja õiguste püsimise, oli vanale põhikorrale tundmatu instituut – vabade kodanike koostatud ja vastuvõetudkirjalik põhiseadus . 3. sept 1791 oli päev, mil Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni .Konst. määras kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks ka riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi jaülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahte asemele astus inimestetahteakt.Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooniläände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasikodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus ,kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid.26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu
“Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”.
17 punktist koosnevdeklaratsioon algas sõnadega: “Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks.” Järgmine artikkelgaranteeris põhilised inimõigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumisele. Kaitseksvõimukandjate omavoli ja repressioonide vastu formuleeriti kodanike kaitse: “ Kedagi ei või süüdistada, kinnipidada ega arreteerida muidu kui seaduses ette nähtud juhul ja seadusega ettenähtud vormi järgides .” Inimõigustetähtsa põhimõttena deklareeriti, et “mõtete ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaidõigusi”.Deklaratsiooni lõpus on rõhutatud, et omand on püha ja puutumatu. Deklaratsioon oli oma aja kohta suure tähtsusega dokument, mis avaldas mõju paljudele rahvastele. Seejuures eiteinud selle autorid veel selget vahet inim– ja kodanikuõiguste vahel.Pärast kolme seisuse liitumist Asutavaks Koguks, toimus poliitiline jagunemine (alalhoidlikud saadikud istusidsaalis paremal, uuenduste pooldajad vasemal). Siit ka tänapäevane poliitiliste suundade väljendus: parempoolsed ja vasakpoolsed (pahempoolsed).
•Kaotati vana kohtusüsteem, uue süsteemi alglüliks oli rahukohus.
•Asutav Kogu võttis vastu seaduse kirikumaade võõrandamise kohta. Nende maade tagatisel lasti käibeleriigivõlapaberid – assignaadid, mis varsti muutusid paberrahaks. Kirikumaad läksid oksjonil müügile.
•Kehtivaks kuulutati ilmalikult sõlmitud, nn.  kodanlik abielu.
•Sünni ja surma registreerimine läks riigiametnike kätte.
•Vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma eraldi vande uuele korrale (hiljem konstitutsioonikehtestamisel ka sellele).1790.a. kaotati aadliseisus – keelati aadlitiitlite ja –vappide kasutamine.Kaotati tollid ja 1791.a. ka tsunftid.
40. Euroopa õiguse peamised arengujooned 19. saj.
19. saj õiguse arengu peajooned
Ajalooline koolkond- õiguse kohandamine rahvuse ideega, iga riigi õigussüsteem vastab tema oludele jaajaloolisele arengule.Õiguspositivism- tuletas “õiguse” kehtivast õigusest ja selle kõrval seadusandja tahtest, ei otsinud ajaloolistrahvavaimu ja looduõigust. Viidi lõpule seaduste uuendamine. Merkantistlik juhtimissüsteem asendatilepinguvabaduse printsiibile rajatud eraõigusega. 19. Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund,mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid.Tähtsustus õigusteadus.
Kinnisvaraõigus
-Maa muutus kaubaartikliks, müümis ja tükeldamisvabadus soodustas spekulatsiooni- osteti suur tükk ja müüdiväikeseid. Tagajärjeks toodangu langus.Killustamist püüti takistada müügipiirangute kehtestamisega-ei andnud tulemusi.18. Saj lõpuks olid kinnisvaratehingud ja maa kasutamine laenu tagatisena tekitanud üldise segaduse- ei olnudkindlaid registreid. Preisimaal alustati reforme, mis olid suunatud usaldatavate kinnisvararegistrite loomisele, et oleksid määratudomandiõigus ja hüpoteegisuhted. Töö kesti 10 aastat, andis head tulemused ja selline süsteem võeti üle kaEuroopa maades, ka põhjamaades.
Perekonnaõigus
18.saj oli patriarhaalne, iseloomulik kiriku religioosne- dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale .Valgustusliikumine esitas mehe- naise vahelise võrdsuse nõude, tsiviilõigus ei tohi abielus näha religioossetinstitutsiooni vaid kodanlikku kokkulepet. See oli juba arvestatud
 Allgemeines
 
Preussiches
 
 Landrecht 
`is- võidilahku minna ka kokkuleppel.Inglismaal- veel 1857 abieluasjad kiriklike kohtute kompetensis, siis loodi abielulahutuste jaoks spetsiaalnekohus, 1873 ühendati High Court`iga. A võidi lahutada abielu rikkumise, julmuse, abikaasa omavaolilise jaalusetu hülgamise eest.Eestkosteõiguse kohaselt suurendati  eestkostja volitusi- et saaks hallata vara võimalikult efektiivselt. Preisieestkostluse kord, 1875, lähtus eestkostja iseseisvuse põhimõttest.
Kaubandusõigus
Kodifitseerimise alal Euroopas juhtiv Saksamaa. Kodanlus püüdis Vabade Riikide Liidu baasil (tek Napoleonisõdade järel Saksa- Rooma riigist) luua Saksamaal ühtset seadusandlust. Alustati veksliõiguse sisseviimisest.1848
Wechselordung
, 1861
 Allgemeines Deutshes Handelsgesetzbuch
.Kaubandusõigus puudutas juriidilis-tehnilisi probleeme, kõige tähtsam tehniliselt max efektsete lahendusteleidmine.Väljatöötamisel olid nõustajateks head praktikud. Kehtima 1871 loodud Saksa riigis ja Doonau monarhias, suurtähtsus, sest võimaldas kasutada ühtset õigus ja sama jur  tehnikaga ühiseid institutsioone.1897 redigeeriti ning viidi kooskõlla BGBga ja võeti siis vastu Saksa riigi kaubandusõigusseadusena.Uus õigusharu -
tööõigus : Kollektiivleping
- tekkimise  eelduseks industrialiseerimine.1824 Ingl, 1864 Prants, 1869 aastani Saksamaa kriminaalõiguslikult sanktsioneeritud ametühingute ja streikidekeeld.Industr. tulemusena tekkis töölisklass , iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. Kogu Euroopas valitsepõhimõte, et tööandja oli oma huvide rakendamiseks rohkem võimalusi, vajadusel oldi valmis kasvõivägivaldselt takistama töötajate organiseerumist kollektiiviks. Algul püüti töötajaid rahustadasotsiaalkindlustusseaduse vastuvõtmisega, lõpuks aktsepteeriti ametühinguid ja kollektiivlepingut. Esimenesõlmiti 1896.a.Kehtis tööliste kohta, teenijatel positsioon nõrgem kuni 19.saj lõpuni.
41. Inglismaa õigusajalooline areng uusajal.19. sajandil rakendati Inglismaa kohtutes
common law
kahte vormi: algupärast 13. sajandi lõpus kinnistunudsüsteemi koos oma õigusallikatega ning 14. sajandil arenema hakanud ja 17. sajandi lõpus tardunud
equity
-süsteemi. Mõlemal süsteemil olid omad kohtud ning ühes kohtus käsitletud kohtuasja või uuesti algatada teisessüsteemis. See likvideeriti 1873. aastal, kui kõrgeima instantsina asutati üks ühine kohus –
 High Court of Justice
.Inglismaa kohtumõistmine toetus prejudikatiivsele seotusele, mis tähendas seda, et kohtunikud lõidanaloogiaotsustega uut õigust ehk uusi siduvaid prejudikaate. Alles majandusliku ja sotsiaalse struktuuri kiiremuutumine 19. sajandi algupoolel hoogustas kirjutatud õigust, parlamendi tegevust õigusloojana, mis alguses tõikaasa uue kaubandusõiguse nii nagu teisteski tööstusriikides. Sajandi teisel poolel seadusandlik tegevus kasvas.
42.Common law siire maailmas. Common law ja Briti impeerium.
common law
kujunemine ka geograafilises kontekstis. Nimelt toimus inglise õigussüsteemi levik emamaalt laiamaailma. Tänapäeval elab maailma rahvastikust ligi kolmandik
common law
õigussüsteemiga riikides.
Commonlaw
levikuga seoses tuleb märkida, et kunagi ei ole ta kunstlikult välja tõrjunud kohalikku õiguskultuuri, vaid onsellega paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise
common law
kui õigustraditsiooni omaks võtnud.
47. Balti Provintsiaalseadustik ja BES.
BES kujunemine ja areng
1865 hakkab kehtima e jõustub ja kehtib – 1940 lõpuni järjepidevalt. Kehtib nii tsaririigis Ev kui ka pool aastatNSVs.Vaatame seda enda ajaloonähtusena või suuremas ajaloolises etapis. See on seotud paratamatult ümbritsevateriikede õiguasajalooga. I osa veneimpeeriumi korrastamises.Veneimpeeriumi seaduste täielik kogu ja vene impeeriumikogu – seadusandlike aktide kronoloogiline kogu
Balti Provintsiaalseadustik
2.1. Kodifitseerimise eesmärk: Balti provintside kohalike õiguste korrastamine, tuli kõnealla seoses vene –korrastada olemasolev õigus, fikseerida mis on olema. Samas seadused tuleb tõendada olemasolevate seadustebaasil.2.2. R. J. L. von Samson-Himmelstiern : ülessanne oli Baltiprovintsiaalseadustiku koostamine2.3. Seadustiku stuktuur : 5 kõidet- viimaseks kaks IV tsiviil V kriminaalmenetlus – need ei hakanudkikehtima.1846.a. ilmuvad 2 esimest kõidet. I kõide reguleeri ametiasutuste õigust, rüütelkondade õigust. II kõide seisused.2.3.1. I köide asutuste korraldused, originaal keel on vene keel, mis tõlgitakse saksa keelde.2.3.2. II köide seisused. Tõlgitud vene keelestIII kõide seotud Bungega
3. F. G. v. Bunge :
koostas BES sakslastele tähtis oma eraõiguse mitte avalik- õigusega nagu venemaal.
4. Balti Eraseaduse kujunemis - ja arengulugu1865 a ilmub. Balti provintriaalseadustiku 3 kõide, sisaldaks tsiviilseaduslikke norme.Seisuslik liigendud.
4.1. Kujunemislugu kuni 1855.a. – himmelsteirn proovis koostada kuid andid alla väites et tal ei  jätku selleksteadmisi.4.2. Kujunemislugu 1856-1864 -4.3. BES-i areng 1865- 1918.a. parallelselt saksa ja vene keeles, kus tekstid pole identsed 1869a. avastatakse.Eelistekstiks saab vene keel, kui tekivad erinevused.Kehtib 4-5 % ulatuses elanike suhtes. Talupoegadele teine seadus
49. Common Law ja Ciwil Law – ajaloolise arengu erijooned .
  Kontinentaalne ehk  romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses.
Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur  õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt. Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma õiguse seletajate -
glossaatorite
- tegevuse kaudu, kes tegidääremärkusi
(glossasid)
rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete (Corpus Juris Civilis) servadele ja seeläbialgatasid laiendava või kitsendava tõlgenduse ehk sisuliselt uute normide loome.Sätestatud (kirjutatud) õigus sai ülekaalukaks XVIII saj lõpul - XIX saj algul, sest suundaandvates Kesk-Euroopariikides algas kodifitseerimisprotsess. Selle käigus püüti rooma õiguse põhimõtteid kui ka sätteid süsteemseltarendada vastavusse tööstusrevolutsiooni ning turumajanduse ajajärku astunud ühiskonna nõuetele.
Kontinentaalse õigussüsteemi
riikides mõistetakse õigusnorme eeskätt kui üldisi käitusmiseeskirju, mis peavadtagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehksätestatud õiguse normid.
Õigusteadus
uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid .Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vahelistesuhete reguleerimisele (
eraõiguse
valdkond ). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemsetavalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus . Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui
kolmanda seisuse
(kodanlus) püüdlusi esindava
loomuõiguse koolkonna
mõjul hakati püüdlema selle poole, etvalitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine.
 Avalik õigus
valdkonnanatervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele.Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj
õiguspositivismi koolkonna
õigusteadlastele.Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatudmuundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavateEuroopa riikide endistes kolooniates).Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks SaksaLV, Austria ning Hollandi rahvuslik
õigussüsteem
on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi,Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem. Seejuures eriti Rootsi
õiguskorra
erisused ja arengon Euroopa üldisel taustal üsna kontrastsed. Põhjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sätestatud (kirjutatud)õigus kõrvale tõrjuma vana tavaõigust juba XIV-XV saj Kuid kirjutatud õiguse sisu oli peamiselt vana romaani-germaani põhi, mille mõjutused tulid varaseimal perioodil kanoonilise õiguse kaudu ning pärast seda alates XVIIsajandist ülikoolide vahendusel.
Eesti alal
toimus
õigussüsteemi
ning
õiguskorra
areng spetsiifiliste erisustega. Eesti algupärase (muinasaegse)tavaõiguse tõrjus järsu murranguna kõrvale vallutajate õigus, mis tugines romaani-germaani alusele nii
kanoonilise
kui
ilmaliku
õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsikaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahelpärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajandite jooksul
 kohalik
subsidiaarne  õiguskord 
- nn
balti erikord (sh balti eraõigus).
Seejuures rooma õiguse
retseptsioon
on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi
õiguskord 
on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamistalgaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad(tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon.
Üldine ehk
 common law
ehk anglo-ameerika suur õigussüsteem
Common law
algne kodumaa on Inglismaa, kust see levis hiljem asumaadesse, sh Ameerika Ühendriikidesse jaKanadasse.
Common law
tähendab iseenesest õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendadeseravaidluste ning kriminaalasjade üksikjuhtumeid (ld
casus;
ingl
case
Common law
tekkeprotsessis on rooma õigus etendanud vähest osa. Teatud mõttes on
common law
algselt olnudtervenisti avalikõigus - tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks ennistada rahu ja tasakaal
igal tekkinud üksikjuhul
, mil seda rikuti. Samas ei seadnudki kohtunikud eesmärgiks luua alust terviklikuleõigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- jaavaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalsesõigussüsteemis.Anglo-ameerika õigussüsteemis
ei ole
õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (
case
) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude
 pretsedente
ning
üldisi õiguse printsiipe
. Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saabkohaldada ka järgnevatel,
sarnastel
juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sesteelmise ja uue juhtumi
tehiolud
pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab
erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks.
Pretsedendiks
õiguse allika
tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (
 juriidilised  arutlused  
) kuidassellise reegli tunnetamiseni jõuti.Seega: pretsedendinorm ei ole üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel. Prejudikatiivne õigus on olemuselt
kasuistlik 
kohaldatav üksnes üksikjuhtudel .
Selle ideoloogiaga eisobi põrmugi idee mingitest loomult üleüldistest õigusnormidest, mis toimivad ühiskonna suunamise ningmuutmise vahendina, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasusekaupa, mis on suunatud
 pretsedentide
 
ning neis sisalduvate
 õigusnormide
(käitumiseeskirjade)
leidmisele,
onüldises õigussüsteemis eeskätt kohtunike, kuid ka õigusteadlaste ja praktiseerivate juristide töös kaalukaim osa.Anglo-ameerika õigussüsteemi riikides luuakse ka sätestatud õigust, kuid siingi on
õigusloome allikaks
paljuski
kohtulahendid .
See tähendab, et kirjutatud õiguse norm on tegelikult suure hulga varasemate kohtupretsedentideüldistus, kusjuures ta formuleeritakse mitte imperatiivse ettekirjutusena, vaid juhendavana või selgitavana (ntUSA
näidiskriminaalkoodeks
). Sellise üldistava/juhendava normi aluselt lähtudes hakkavad uute kohtulahenditeläbi tekkima uued pretsedendinormid, mis taas milleski erinevad osundatud
kirjutatud normist  
. Piltlikult - üldistav /juhendava normi kui telje ümber tekib pretsedendinormide kärg, kogum.