Süüria munklus vaimumaailmas See artikel rääkis selles, kuidas askeedid püüdsid elu mõista, millisena nad oma elu nägid ja kuidas nad vastavalt sellele püüdsid oma elu kujundada. Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval. Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi viima halvale teele. Sama asi oli ka noorte poistga. Naised ja noored poisid olid seksuaalselt liiga ahvatlevad ja seovad inimest liialt maailma külge. Suureks probleemiks oli askeetide jaoks ka pollutsioon. Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga l...
Tempel. Nüüd on ainult Läänemüür kõige püham koht juutidele. · Kõigil meestel on kohustus teha palverännakuid kolm korda aastas: "Kolm korda aastas peavad kõik mehed ilmuma enne Issandat teie Jumalat"enamasti tehakse neid jeruusalemmas. Mikve (heebrea K L N ) on bassein, mida Kasutatakse Rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad end naised enne pulmi, Pärast menstruatsiooni ja sünnitust. Munklus Nendes religioonides ei ole kujunenud munkluse traditsiooni. Üks põhjustest on, et nendes religioonides on esikohal pere rajamine ja uskliku kogukonna paljunemise tagamine. Islamiusus on aga üksikisikuid, kes mungasarnast elu elavad. Tänan vaatamast/kuulamast <<<<<<<<<<<<
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad
Kachha- teatava lõikega püksid Kirpan- mõõk/pistoda Need kõik aitavad kaasa ühtsuse ja eesmärkide saavutamisele. Kirpan Kangha Palverännakud Sikhide kõige tavalisemaks palverännaku kohaks on Kuldne tempel. Sikhide religioon ei usu, et palverännakutel on suur tähtsus. "Jumala nimi on tõeline palverännakute koht, mis koosneb mõtisklusest Jumala sõnal ja harimise seesmisest tundmisest." Munklus Sikhismis on munklus keelatud. Seetõttu ei ole olemas sikhide mungakogudusi ega vennaskondi. Sikhid ei usu ühiskonnast loobumisse ja sihituisse jumalaotsinguisse metsade eraldatuses, hüljates oma kohustused kogukonna ees. Kõik sikhide kümme guru (välja-arvatud 8-aastasena surnud Har Krisnani) olid abielus, näidates isikliku eeskujuga, kuidas elada majaperemehena. Pühad paigad Sikhide kõige püham paik maakeral on Ja Amritsar.
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises,...
5. Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta? Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6. Kas vatureformatsioon täitis oma eesmärgi? Minu arvates mitte, kuna vastureformatsiooni mõte oli püüda takistada kirikulõhe tekkimist, aga kirikulõhe tekkis ja tekkis luteri usk ning kalvinistlik ja anglikaani kirik.
mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed. Vaimulikud ordud · Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes - Eremiitlus - Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine · Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust. · Kloostrielu = ingellik elu · Munkluse eesmärk? Enda pühaks muutmine, läbi palvete · Vaimulik ordu kogukondade ühendus, millel on kindel seadustik, liturgilised traditsioonid, eesmärgid, vaimsus. Benediktlased (benediktiinid) · Benedictus Nursiast (480-u
viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada. Karistusi oli leebemaid näiteks vara konfiskeerimine või ekskommunikatsioon, ning oli ka rangemaid näiteks surmanuhtlus või eluaegne vangistus. Sellise inimeste hukkamisega näitas kirik, et tal on võimu . Kuid kiriku maine inimeste seas arvatavasti langes. Mungaordud Munklus sai alguse idamaadest. Ordud said oma nime kloostri asukoha või oma rajaja järgi. Arvati, et kloostrid on liiga rikkad, mis oli põhimõtete vastu , hakkasid tekkima uued ordud, kus elati vaesuses. See kõik avaldas kirikule head mõju, sest mungaordud toetasid kirikut, levitasid katoliku kiriku õpetust. Kõik need sündmustikud kokku annavad tõestuse sellele, et tol ajal, kuidas ka kirik ei üritanud oma võimu kehtestada ja mida ta ka ei teinud, sai ta vastu palju tagasilööke ja
säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel.
valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid
Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid. Pärisnimena ja suure algustähega tähendab Buddha buddhismi ehk eestipäraselt budismi rajajat Siddhrtha Gautamat ehk Gautama Buddhat ehk Buddha Gautamat. Kombed Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai - laama. Igapäevaelus avaldub budism altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises jne. Kantakse amulette ja talismane. Kombed Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Kombed erinevad piirkonniti
Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
Riho Sagor Sten Mägi 10.l Kloostrid ja kloostrielu Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti...
11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) · 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). · Preestrid võisid olla abielus Munklus · Vaimuliksud või sõjalis religioossed ordud · Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus · Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest · Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta!
11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia – kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) • 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama – katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). • Preestrid võisid olla abielus Munklus • Vaimuliksud –või sõjalis religioossed ordud • Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus • Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest • Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora
üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri
Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09.2020 – MUNKLUS VARAKRISTLIKUS KIRIKUS 1.-5. sajandi munklus. Munkluse arengut võib seostada ühelt poolt keiserliku sundreligiooni poliitikaga, mis saab 4. sajandil alguse – eristub peakirik ja selle raames väiksemad voolud. Nii 4. sajandi kui ka 3. sajandi munklus on nähtus, mis laias laastus on erakutes, kloostrites ja viimaks ordudes kindlate reeglite järgi toimuv elu, elukorraldus, Jumala teenimise vorm, kus mungad
Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal)
kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite
See on tantristlik, sest selle järgi kiirendavad teed valgustusele (bodhi) teatud rituaalid ja rituaalsed esemed. Kõrgema teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa mantrad. Kasutatakse spetsiaalseid rituaale ja rituaalseid esemeid. Tähtis toiming on mõtlus (meditatsioon), millele võivad kaasa aidata teatud muudrad ja mantrad. Edasijõudnud võivad ka uurida või ehitada mandalaid, mis aitavat kaasa vaimsele arengule. Oluliseks märksõnaks munklus ja kloostrid. Tiibeti vaimne juht Dalai-Laama. Praegune 14. dalai. (Wikipedia) Budism Eestis. Tänapäeval tegutseb registri järgi Eestis 4 budistlikku kogudust (Tiibeti budismi koolkonnad). Lisaks tegutseb rahvusvaheline budistlik ühendus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad Budismi ja budistliku kultuuri tutvustamisel on roll Eesti Budismi Instituudil + teised budismipõhised ühendused Taoism Tuleneb sõnast tao, mis tähendab rada, teed või kulgemist, aga ka vaimset teed. Tao ei
piiskopkond, mida haldab piiskop. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Rooma Katoliku Kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud e. munklus. Munklus on abielust loobunute erakute ja "vaimsele elule" pühendunud isikute eluviis. Neid nimetatakse kristluses munkadeks ja nunnadeks, nad on andnud vastava tõotuse ning on seeläbi saanud vaimuliku ordu liikmeteks (orduvennad või -õed). · o munk ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (meessoost) o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
õpetuskõned); (Abhidharma-pitaka (tiibeti k mngon chos, filosoofilised traktaadid suutrad). Üheks tähtsamaks osaks peetakse Dhammapadat. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid, näiteks Tiibeti budismis Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tekstidele budistide poolt tänapäevani. Esimeseks suutraks budismis peavad kõik koolkonnad suutrat nimega "Dharmachakrapravartana" ('seadmuseratta käivitamine'). Kombestik Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud.
Karistati vara konfiskeerimise, vangistamise või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14. saj Itaalias valitses segadus ja Paavstidele oli ohtlik Roomas viibida. Nad asusid Prantsusmaale Avignoni. Esimene paavst, kes jäi Rooma oli Urbanus VI. Suur kisma- Urbanus I nõudis kommete rangust. Tema vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid tagasi Avignoni. Katoliku kirik lõhenes. Roomas ja Avignonis eksisteeris kaks eri paavsti Vaimulikud ordud Munklus tekkis Egiptuses ja levis 4. saj Euroopasse. Lääne munklusele alusepanijaks Püha Benedictus(5-6 saj) .Rajas Monte Cassiino kloostri ja kirjutas kloostri elu reeglid. Mungad ja nunnad elasid reeglite järgi toimivates oludes. Kloostri elukorraldus: - uustulnuk tegi läbi pooleaastase katseaja - mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi jääma kloostrisse elu lõpuni. - Nõuti täielikku kuuletuvust abtile/abtissile.
Vana-Vene riigi asutamisest rääkides mainib Nestor küll slaavlasi sloveene, kuid nende tegelik osalemine riigi loomisel on küsitav. Igatahes oli valdav osa riigi elanikest soomeugrilased. Skandinaavlased jäid riigi ülikkonda mõjutama kuni Jaroslav Targa surmani 1054. aastal. 6. Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallu#tus#sõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.-11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. 7.11
Sealt levis õigeusk Ida-Euroopasse, Balkani maadesse ning Venemaale, kus see võeti riigiusuna vastu 988. aastal ja on peamise usuna kasutusel siiamaani. Venemaal on ka kõige rohkem õigeusklikke (Entsüklopeedia 2014) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike on maailmas 160 miljonit inimest. (Religiooniturism 2014) 2.ÕIGEUSU KIRIK Õigeusu kirikud paistavad silma, kui väga kirevate ja värvikatena. Nende kirikute arhitektuuris kasutatakse sibula kujulisi kupleid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, ikoonide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti. 4
Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on kurjast, tsölibaat ja munklus mõttetud, pühakute pildid ja kujud, mida kummardatakse kui ebajumalaid, mõtlemata Kristusele, on aga lausa kahjulikud. Esikohale seati inimese isiklik suhe Jumalaga. Luther tõlkis Piibli saksa keelde ja see tähendas ühtlasi, et Piiblit võib tõlkida kõikidesse keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles
14.saj.; nais- harul Tln., Trt., Lihulas) frantsisklase 1223.a Franciscu hallid linnades kerjus- d . s Assisist jämedast (Eestis munklus, (kerjusmung riidest asusid Tln., alandlikku a-ordu) kuued Trt. ja s ja alates hallid Rakveres) 14.saj. vennad), haridus harvem pruunid
tekstides pole selle kohta midagi öeldud ning pigem on õpetajad rõhutanud pigem religiooni müstilisi elemente. Kujutiste- vastased suundumused avaldasid eriti tugevat mõju švetambaradele, kelle seas tekkis viimastel sajanditel kaks olulist uuenduslikku sekti (Bowker; 2005 lk 62). 17. sajanil nägi ilmavalgust sthanakvasi sekt, mis leidis, et kujudel ei saa olla džainismis mingit rolli ning kaasaegne munklus on korrumpeerunud. Nende eripära seisnes selles, et oma rännakutel otsisid nad peavarju pigem eeskodadest, kui mahajäetud templitest. Samuti kantsid nad suukaitset, mis oli märk vägivallatuse põhimõtte tingimusteta järgimisest. Kaitsmega hingamine välistab õhus elavata mikroorganismide tahtmatut tapmist (Bowker; 2005 lk 62). Teine kujude vastane oli terapanthide sekt. Selle rajajaks oli Bhikhanji, kes oli
töid). Eriti suureks kasvas nende hulk pärast Konstantinoopoli langemist, sest paljud targad põgenesid läände. Õigeusk ja kirikulõhe Bütsantsi kirik = õigeusu e ortodoksi kirik. Õigeusu ja katoliku(läänes) kiriku vahe: hulk teoloogilisi erimeelsusi, erinevad rituaalid ja kombed. Idakirikus jumalateenistus rahvakeeles, läänes ladina keeles + mõned tähtpäevad erineval ajal + õigeusu preestrid võisid abielluda. Õigeusus oli olulisel kohal munklus, kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid. Miks kirikud lõhenesid? Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5 olulisemat krikupead olid võrdsed. Aegamööda paavstide võim kasvas - süvenes lõhe ida ja lääne vahel. 1054. aastal algas nn suur kirikulõhe e skisma. Miks? Paavst pani patriarhi kirikuvande
Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kristlik kultuur: Hieronymus; Augustinus.
-altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. * Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö) -õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente -pidada jutlust * Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad
Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see maailm, milles tavaliselt inimesed liiguvad, 2)kättesaamatu, 3)vormitu, kujutu makrokosmos, inimene mikrokosmoses mikrokosmos jaguneb 7-ks kestmeks, mis aitavad inimesel end tundma õppida. 1)aju-kroonkese 2)kolmas silm 3)kõri 4)süda 5)naba 6)kõht - eesmärgiks vabaneda sugutungist. 7)sabaroots sabarootsu otsas elab madu, kui madu läheb ära, muutub inimene hulluks.
mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele selle maailma asjad ei lähe korda. Loobuvad maistest lõbudest, ilmalikust elust. 360.a. Püha Martin ehk Turi Martin asutas lääne esimese kloostri. Kloostrid asuvad sellel perioodil reeglina ristikiriku piirialal. Levitavad usku. Munklus saab läänes hoo sisse Briti saarte ristiusustamisel. Briti saared on kirikule katsumus. Britannias puuduvad linnad, kuid kirik on seni tegutsenud peamiselt linnades. BENEDIKTLASED Läänes kujunesid kloostrid püha Benedictuse reeglite alusel. Asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele. Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei Jumala töö. Kloostri põhitegevus on palved. Need reeglid on piisavalt üldised rakendamaks neid
Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest. Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid nagu Mekas ja väljakujunenud ringkäiku peamistesse kirikutesse nagu Roomas. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat.
Inkvesitsioon See oli katoliku vaimulike kohtumidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst. Hiliskeskaegne kirik Vaimulikud ordud vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes koondusid kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased 520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098
lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lähis-Ida aladel läksid erakust mungad kõrbetesse või mägedesse. Lääne- Euroopas kogunesid erakud aga suletud vennaskondadena ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud nn. “suletud kohad” e. kloostrid (lad. claustrum). Klooster oli munkluse organisatsiooniline põhivorm. Kloostriks nimetati ka munkade ja nunnade ühiselureegleile vastavat kinnist hoonetekompleksi. Munklus, mis sai alguse Egiptusest, toodi Euroopasse V saj. hakul, algul Provence’I ning pärast Patricku ja ta jüngrite misjonit Iirimaale (V saj. II p.) Püha Benedictus Nursiast andis oma Monte Casino munkade reegli (u. 525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks
näiteks liivlaste vanem Kaupo. *Pärast jagatakse eesti territoorium nelja võõrvõimu vahel, taani põhja eesti, saared ja läänemaa, saarelääne piiskopi , tartus tartu piiskop ja lõuna eesti saksa ordu. *Eestlased pidid tasuma makse peale võitlust, ja eestlased ristiusustati. PILET 2 Euroopa keskaeg mõiste, keskaja algused ja lõpud, Rooma impeeriumi häving, Suur rahvasteränne, kristluse levik, Karl Suur, paavst ja paavstiriik, munklus, kloostrid, linnad, Bütsants. Õpik: Inimene, ühiskond kultuur II õp lk 7-37, 51-56, 67-72, lk 80-97, Atlas lk 40-41 -Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi. -Keskaja algused ja lõpud Üheks keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist 5'ndal sajandil (476.a
3. Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kultuur hilise keisririigi ajal: paganlik kultuur; Plotinus. Kristlik kultuur: kreeka ja ladina
aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 111). Keskaegsed kirikutegelased Püha Benedictus, Püha Bernard ja Püha Franciscus olid vaieldamatult oma sajandi kõige mõjukamad kristlased. Nende teod on mõjutanud kogu Euroopa kultuuri ning nende mõju võib tunda tänapäevani. Käesolev lühike kirjatöö
Paavst lähtus diakonitest, esialgu oli neid 7 ja nii hakkab kujunema paavsti õukond ehk kuuria. Kuni 6. sajandini olid silmapaistvad paavstid veel Innocentius I (seisis silmitsi rünnakutega Rooma linnale) ja viimane iseseisev Rooma paavst Gregorius Suur (590 604), keda kirikuajalugu tunneb kui munkpaavsti, kelle moraal oli eeskujulik ja kes näitas ideaalpaavstina teed järgnevatele paavstidele. Järgnes periood, mil paavstid olid Ida-Rooma keisri võimu all. 4. Keskaegne munklus Läänes kuni Cluny kloostrireformini. Martin Toursist, Johannes Cassianus, Benedictus ja tema reeglid. Varakeskaegsel Lääne munklusel ei olnud erilist seost katolikumaailmaga, pigem pärinesid mõjud Idast, kus mungatraditsioonid suuremas aus olid, ja millest Lääne munklus pärines. Üks esimese kloostrisüsteemi rajajaid Gallias oli Tours'i Martinus 4. sajandil. Ta oli rooma sõduri poeg, kuid lahkus armeest ning otsustas usuelu kasuks Gallias
aastal juba 176700 õigeusklikku. 2011. aastal oli luterlasi 10% elanikkonnast, õigeusklikke aga 16%. ( Kirik & Teoloogia ) 19 ÕIGEUSK JA PALVERÄNNAKUD Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. ( Religiooniturism / õigeusk ) Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest. ( Religiooniturism / õigeusk ) Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. ( Religiooniturism / õigeusk ) Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid nagu Mekas ja väljakujunenud ringkäiku peamistesse kirikutesse nagu Roomas.
kvaliteedile. Uus kuldmünt solidius. 325a Nikaia kirikukogu: mõisteti väärõpetuseks ariaanlus. 330a lõi uue pealinna Byzantioni kohale: Konstantinoopol. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. hunnid ja suur rahvasterändamine: 375 tungisid Sise-Aasia steppidest Euroopasse hunnid
496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut. Igas linnas piiskop =järelvaataja =koguduse pea. 22 Iirimaal pole linnu, usu osana on tähtis munklus. Abti ülesanne kiriku haldamine. Üksikisiku pöördumine paganlikus ühiskonnas ristiusku on keeruline, sest paganlik kultus on see, mis kogukonda ühendab. PRIMA SIGINATIO esimene ärgistus, toimub mõni hetk enne ristimist (varem võib olla ei ristitudki?). Iiri kloostrid olulised kultuurikeskused, misjonärid Sotimaal ja Gallias. Kui germaani kuningad kristlaseks valmis saada =halduspoliitiline akt. Ehelbert (anglosaksi kuningas) lasi end ristida
Kiriku maade jagamist rahvale ja indulkentside müügi hukka mõistmist. 1415 mõisteti jan hus ketserina surma ja põletatti tuleriidal. Järgnes 15a rahva vabadus võitlust kiriku vastu. Algul avalik ketserlus muutus tagakiusamise tõttu salajaseks, et ketseritele jälile saada pani kirik aluse inkvisitsioonile ehk kiriku kohtule. Ketsereid karistatti varac konfiskeerimise piinamise eluaegse vangistuse või surma nuhtlusega. Munga ordud Munklus tekkis egiptuses ja süürias ja levis 4ndal saj euroopasse. Mungad ja nunnad elasid kloostri reeglite järgi toimuvates ordudes. Kloostrite reeglite aluse panija on püha penetiktus 5-6saj kes rajas monte cassino kloostri mis oli esimene! Kloostritest said ka põhiline kultuuri ja haridus keskused. Kloostrite elu korraldus, Uustulnuk tegi läbi umbes pooleaastase katseaja. Mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi ta jääma kloostrisse elu lõpuni
annaabi.ee 
