Minu emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Gerli Reilson Juhendaja: Tiiu Ojala Teema valik Valisin uurimistöö teemaks oma emapoolse suguvõsa, kuna viimasel suguvõsa kokkutulekul tundus mulle väga huvitav kuidas sai see suguvõsa alguse ja kuidas minu esivanemad elasid. Eesmärk Minu töö eesmärkiks on saada teada oma suguvõsa vanimate inimeste kohta. Peatükid Töö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimese peatükis räägin suguvõsa vanimatest inimestest. Teises peatükis tutvustan Neumannide järeltulijaid. Esimene peatükk Neumannide suguvõsa vanim teadaolev inimene on Häärmann. Häärmann sai kaheksa last. Peale oma esimese lapse Jakkapi sündi kolis Häärman Järelpallu(praegune Järelpallo). Sinna ehitas Häärmann neile uue maja, millest on alles ainult üks nurk. Ehitati juurde ka kolm kõrvalhoonet. Viimane kõrvalhoone, mis ehitati oli sõiduhobuste tall. Sõiduhobuste talli ühe kivi peale on kirjutatud H
Tehniliste erialade osakond Suguvõsa kokkutulek Uurimustöö Kuressaare 2010 Suguvõsa kokkutulek Teemaks valisime suguvõsa kokkutuleku kuna see on väga põnev ja huvitav teema ja samas oleks ka väga hea teada saada kui palju ikkagi hetkel raha selleks läheks.Mõlemad oleme väga tuttavad suguvõsa kokkutulekutega aga nagu alati kes ikka mõtleb reaalsetele kulutustele mis selle kõige taga on.Suguvõsa kokkutulek iseenesest on ju kõigile teada ja tuntud paljudes peredes on see traditsioon olnud juba aastaid võibolla isegi aastakümneid enda perekonnas on esinenud seda viimased paar aastat ja alati on see olnud väga suurejooneline ja meeldejääv. See on päev kus kõik kaua aega eemal viibinud sugulased tulevad ühte kohta kokku ajavad juttu ja tunnevad röömu
kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud sul on sugupuu, suur ja võimas sugupuu ( Lehte Hainsalu) Iga inimene on kusagilt pärit. Igal inimesel on perekond ja suguvõsa. Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea oma kõige lähedasematest inimestest paljusid asju ning järele uurida võib olla juba hilja. Minu uurimistöö pealkiri on „Vanaema ja vanaisa lugu“. Valisin sellise teema sellepärast, et ühel hetkel mõistsin ma, et ma ei teagi oma esivanemate kohta suurt midagi. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna vanaema ja vanaisa elukäigud. Lisaks sellele püüan mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa seoseid sellega.
,,Isapoolne suguvõsa" Hüpotees · Kui kaugele ulatuvad teadaolevad juured ? · Kui suureks paisub isapoolse suguvõsa puu ? Eesmärgiks on anda ülevaade minu isapoolsest sugupuust, analüüsida ning tuua välja eripärasused. Teoreetilises osas kavatsen rääkida genealoogiast: · toon välja selle arengu läbi ajaloo ka Eestis · erinevad andmeallikad (kirikuraamatud, hingeloendid jne.) · tänapäevane olemus Praktilises osas räägin oma suguvõsa meesliini pidi esivanemate elulugudest, kus käsitlen sünni- ja surmaaegu, abielusid, lapsi, elukohti ja ameteid. Suurem osa andmeid pärineb minu vaarisa poolt kirja pandud tekstidest. Uurimistöösse kindlasti tulevad ka intervjuud mu isa, isapoolse vanaemaga ja isapoolse vanatädi tütrega. Kindlasti on plaanis käia ka erinevates arhiivides.
legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole kuhugi jõudnud, ta on palganud mitmeid detektiive ja otsustab veel viimast korda proovida. Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu (isegi kui see tulemusi ei anna) ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma
Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus. Romeo tapab Parise. Nähes, et Julia ongi surnud, joob Romeo kaasavõetud mürki ja sureb. Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on : Romeo- Montecchi suguvõsa noor, osava ja julge pärija, kes armub Juliasse. Ta oli valmis ohverdama oma elu, et olla Juliaga koos. Julia- Capuletti suguvõsa noorim järeltulija(14 aastane), kes enamasti Kes enamasti täitis vanemate käske, kuid eiras kahe suguvõsa vahelist vaenu. Armastuse nimel ohverdas oma elu Lorenzo- Kiriku õpetaja, kes väga abivalmis ja aitas noortel salaja abielluda ja oli nõus kaasa
Talle on äsja ärimehe Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole seni kuhugi jõudnud ning otsustab veel viimast korda proovida. Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma. Blomkvist asubki tööle väikesel Hedeby saarel, kus
Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate suguvõsa. suguvõsa. Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus kahe kuulsa kahe kuulsa riigimehega Julius Caesari ja Antoniusega, kelle riigimehega Julius Caesari ja Antoniusega, kelle mõlemaga oli tal mõlemaga oli tal laps. Legendi kohaselt, oli ta väga kaunis, kuid laps. Legendi kohaselt, oli ta väga kaunis, kuid temast säilinud temast säilinud portreed seda ei kinnita
Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan ,,Therese Raquin" Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista. Ta on hästi temperamentne, samas on ta alla surutud oma tugeva tahtejõuga tädi poolt. Ta on
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?........
kategoorias ("The Girl with the Dragon Tattoo") 2009: Hispaania õigusnõukogu poolt auhind koduvägivalla vastu võitlemisse panustamise eest 2010: Usa Today aasta autori auhind Lisaks on Stieg Larsson esimene kirjanik, kelle e-raamatuid on Amazon.com-is müüdud enam kui miljon. Raamatukaart Tegevuskoht: Rootsis Stockholmis, Hedestadis ning Hedeby saarel. 2 Tegelased: Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist, häkkerist gooti tüdruk Lisbeth Salander, Vangerite suguvõsa liikmed - Henrik Vanger, Harriet Vanger, Anita Vanger, Cecilia Vanger, Martin Vanger, Harald Vanger, Isabella Vanger, Birger Vanger, Gerda ning tema poeg Alexander Vanger, Henriku advokaat ning lähim sõber Dirch Frode, Millenniumi väljaande kaasosanik ning Mikaeli occasional lover Erika Berger, Millenniumis disainerina töötav Christer Malm, ärimees Hans-Erik Wennerström, Mikaeli tütar Pernilla Blomkvist. Tegevuse toimumise aeg: 21.sajand, tegevus toimub ühe aasta jooksul.
Ta elas ja tegutses samuti Brescias , aga tal ei olnud endal õpilasi. Siiski jäi ta Brescia kooli tähtsamaiks esindajaks, kuna tal konkurente ka seal ei olnud ning teised jäid temast ikka tahapoole. Ta andis viiuli väikesele puukerele näiliselt tühiste täiendustega imepärase kõla. Samal ajal kerkis esile uus viiulimeistrite keskus Cermona Lombardia linnas. Cremona viiulimeisrid said kuulsaks tänu Amatide suguvõsale. Selle suguvõsa liikmed pidasid põlvest põlve kõrgeid riigiameteid. Üks neist aga, Andrea Amati(1535-1611), pühendas end vibupillide valmistamisele. Amatide suguvõsa andis maailmale kaheksa viiulimeistrit. Suurim neis oli Nicola Amati (1596-1684).Ta oli Maggini järel teine viiest geniaalsest viiulimeistrist. Nende parimad pillid olid kammermuusika esitamiseks. Nicola Amati õpilane oli aga Antonio Stradivari (1644-1737).Esimesed viiulid meisterdas ta juba kolmeteistkümne aastaselt
Merovingide ja karolingide dünastiad ja nendeaegne kunst Anneli Kuldkepp Teelia Vanna Johanna Miedel 10.A Merovingide kunst Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik Suurim tähelepanu kirikuriistael levis looma stii Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8. sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika.
Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid
Hrutr tappis ta ära. 6. Hrutr veetis talve kuninga soosingus, kuid tahaks koju sõita. Kuldkäevõru 18. Mördr suri ja kogu ta vara päris Unnr. Ta raiskas kogu raha ära. ja sõnumine. Tänamised, kojujõudmine, pulmad. Pruut oli kurb ja kooselu ei edenenud hästi. Sõitsid tingile, Unnr kohtus isaga. Hakkas 19. Gunnarri suguvõsa tutvustus. Tema tutvustus. Vennad. nutma, kuid mehe kohta polnud ühtki halba sõna öelda. Läksid koju, 20. Njalli, Bergthora ja nende suguvõsa tutvustus. suvel said hästi läbi, siis jälle halvemini. 21. Unnr läks Gunnarri jutule ja palus tal Hrutri käest raha tagasi nõuda. 7. Unnr sõitis salaja Sigmundr Özurripojaga Altingile. Tahab Hrutrist lahku Gunnarr sõidab Njalli juurde, kes annab talle nõu kuidas kohtuasja
tähelepanu Eesti riiklusele, rahvastikule ja rahvustundele. Järgnevad kolm lehekülge ongi koostatud sellest lähtudes. Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti
Napoleoni päritolu ja sünd 8 klass Sisukord Sissejuhatus:Napoleon Pildid Napoleonist Suguvõsa ja vanemad Sünd ja nimi Õed ja vennad Pildid Kasutatud materjal Napoleon Napoleoni täisnimi on Napoleon Bonaparte . Ta oli Prantsusmaa väejuht ja valitseja. Sündis 15. august 1769 Ajaccio, Korsikal ja suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel. Napoleon valitses Prantsusmaad 1799-1814 ning 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Pildid Suguvõsa ja vanemad Buonaparted pärine- Napoleoni isa oli sid itaalia jurist Carlo Buonaparte...
......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur.............................................................................. ..................6 Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus..........................................7 Vasalemma Mõis Algne Vasalemma mõis oli väike, puidust ja tagasihoidlik. See puidust mõis asus uuest mõisast loodes ja praeguseks ei ole sellest säilinud muud, kui üks siloauk. Kuni 1825. Aastani oli Vasalemma Padise kloostri karja- ja abimõis, mistõttu ei pööratud sellele palju tähelepanu, kuni see kandus edasi T.Rammi järglastele. 17
naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära. Peajumalaks Aasidel Thor, kirjeldati vahest ka Odini nime all. Aasid on peajumalad- eelkõige sõja- ja piksejumalad. Vaanide peajumalaks oli Frer Frö ja nemad olid elkõige viljakusjumalad. Germaanlased (enne 1000.a) -keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani keel- kristluse eelsest Skandinaaviast üldiselt: Skandinaavia arenas omasoodu-siinne
Medicid ja nende osa Euroopa kultuuriloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija
Juba kolmandat põlvkonda tagasi me ei tea. Isegi oma vanaemade ja vanaisade sünni- ja surmadaatumid on meile mõistatuseks. Mina leidsin viimased piltidelt, mis on tehtud surnuaiast või uurisin vanaemalt, kes veel elus. Helistasin oma sugulastele, tuhnisin vanades albumites ja midagi ma siis ka kokku leidsin. Nüüd, tagasi sellele tööle mõeldes, saan väita, et teame oma sugupuust ikka väga vähe. Meil on tunne, et tunneme oma suguvõsa ja sugulasi, aga see osutub sageli petlikuks. Seal näitusel oli väljas sugupuude uurijate nö elutöid. Suurim sugupuu näitusel võttis enda alla pea terve seina pinna. See oli vana võimas Karude tamm, millel sadu ja sadu lehti ning oksi nimedega. Tammesid oli puudena igas kujunduses ja suuruses. Tundub, et tamm on eestlastele südamelähedane puu, sest kujutab vastupidavust ja jätkusuutlikust. Silma jäi ka uhke vaibakujuline tikitud sugupuu, mis nägi välja oma
residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite suguvõsa, kelle esindajale Christopher von Buhrmeisterile Rootsi kuninganna Kristiina kinkis 1645. aastal mõisa. Christopher von
kirjapanejaks (vähemalt kuusjoonte osas) loetakse Zhou dünastiale vaimse aluse pannud Wen Wangi. Hieroglüüf wen märgib mustrit, hieroglüüfe, klassikalist keelt, kultuuri ja laiemas mõttes ka tsivilisatsiooni. Märk wang kujutab ka Taevase, Pinnase ja Inimese (keskse) ühendust. Zhou suguvõsa liikmed, kelledest koosnes kogu valitsus, lugesid end ainsateks tõelisteks hiinlasteks. Samas sai Shangi ajal vaid kuninga osaks saanud ennustusluude abil ennustamine Zhou ajal kogu Zhoude suguvõsa pärusomanduseks ja ennustama hakati raudrohuvarte abil. Lääne Zhoude ajal, kui zhou suguvõsa järeltulijad hakkasid omaette ja eraldi valitsema, algas ennustamise levik juba ka valitsusse kuuluvate haritud meeste hulgas. Zhouyi põhitekstis on enim puudutatud junzi'd valitseva suguvõsa järeltulijat, sõna sõnalt valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis
Samal ajal mõistetakse Mikael Blomkvisti kohtus süüdi ühe avaliku tegelase laimamises. Mikael Blomkvist on laostumise äärel ning temaga võtab ühendust Henrik Vanger, kes palub Mikaeli abi perekonnamüsteeriumi lahendamisel. Nimelt kadus 40 aastat tagasi sel ajal 16 aastane olev Harriet (Henriku venatütar) kummalisel kombel. Juhtum leidis aset saarel ning kadumise päeval oli saarelt välja viiv sild suletud liiklusõnnetuse tõttu. Sel ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek ja seega arvab Henrik et tegemist on mõrvaga. Suitsukateks palub Henrik Vanger kirjutada veel Vangerite perekonnakroonika.Tsitseerides raamatus ühte lõiku kus Henrik Vanger räägib oma suguvõsast "Minu suguselts koosneb põhiliselt röövitest ülbitsejatest ja käparditest, sellest ei tule mingi paraadportree, vaid vihkamise, sisetülide ja ahnuse lugu". Kui mikael on natuke aega uurinud Hariettiga juhtunut sattub ta saatuse tahtel kokku Lisbethiga
Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt. Alfredi vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847
Zakerii - Talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques'ideks, nagu näiteks meil Matsideks) . Tsentraliseeritud riik Tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus, otsuseid langetatakse pealinnas/õukonnas. Rooside sõda Toimus pärast Saja-Aastast sõda, see oli Inglismaa sisevõitlus. Võitlus käis Inglismaa kuningatrooni pärast Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel. Sõja nimi tuli sellest et Lancesterite vapil oli punane roos ja Yorkide omal valge roos. Isikud Aadam ja Eeva Astusid paradiisiaias üle Jumala käsust ja ristiusu õpetuse järgi asub inimkonnal sellepärast pärispatt. Otto I Valitses aastail 936-973. Ta suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta tõusis ka kõige tugevamaks valitssejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu tugevdamisele
Suhted õpilaste ja õpetajate vahel on väga familiaarsed, õpilased kutsuvad õpetajaid eesnime pidi ja üldiselt valitseb tundides ka väga vabameelne õhkkond, milles jagub aega ka niisama muljetamiseks. Õpetajaga võib alati vabameelselt juttu rääkida, ei peeta imelikuks ka seda kui õpetajat kallistada ja musitada. Väärtused, väärtushinnangud : Brasiillasele on kõige tähtsam perekond, mille alustalaks on suguvõsa ja suguvõsa vahelised suhted. Brasiillane on oma perekonna ja sugulaste suhtes väga lojaalne. Väga suur suunaja perekondlikes suhtes on ka usk katoliku kiriku näol, aga paljud kummardavad ka Aafrika uskumustele omaseid jumalaid ja usundeid. Perekonna klassikuuluvuse määrab majanduslik seis ja väga palju on rikkaid, väga palju vaeseid ning vahepealset osa on võrreldes teistega üsna vähe. Kui üldiselt on brasiillased väga
vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,palju on neid inimesi keda ma isegi ei tunne. Kuid loodan neid kunagi kohta. Rääkides emaga sain teada,et minu ema poolne suguvõsa sai alguse Hiiumaalt. Minu vana-vana-vanaema elas oma perekonnaga Hiiumal. Tema pere omas veinitööstus tehast või mõisa ja ta läks oma ema-isaga mingil põhjusel riidu,et kolis Tallinna elama ja abiellus seal minu vana-vana-vanaisaga
Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740). Pojad: Pietro Guarneri ( 1695 - 1762) ja Bartolomeo Giuseppe Guarneri (1698 - 17 1744) Antonio Stradivari Stradivari viiul 1 500 000 USA $ Ta valmistas umbes 450 viiulit (lisaks vioolasid, tšellosid, kontrabasse, kitarre ja 1 harfi).
Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all ehk igas majas/talus elas 10-20 suguvõsa liiget. Rasketel aegadel võeti talurahval ära ka nende talud/majad. Peale jüriöö ülestõusu, mis algas 23. Aprillil aastal 1345 ja mille põhjuseks oli see, et eestlased kartsid vabaduse kaotamist. Halvenes eestlaste õiguslik olukord ka veelgi rohkem. Kõik õigused, mis olid enne Jüriöö ülestõuse, läksid üle Saksalastele ja lisaks lisati eestlastele juurde uusi seadusi. Eestlaste kaotuse põhjuseks Jüriöö
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
Buendiate suguvõsa Jose Arcadio Buendia Ursula Iguaran Rebeca Jose Arcadio Pilar Ternera Aureliano Remedios Amaranta Santa Sofia de la Piedad Jose Arcadio Aureliano Jose 17 poega 17 erineva naisega Ilus Remedios Jose Arcadio Teine Petra Cotes Aureliano Teine Fernanda del Caprio Jose Arcadio Mauricio Babilonia Meme Aureliano Amaranta Ursula Gaston Viimane suguvõsas
paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et teada saada, miks ta lapsi ei saa. Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi poja, aga ta otsustas, et kui ta tahab ise elada ja ära hoida oma suguvõsa häbistamise, peab ta oma poja tapma. Teeba kuningas ja kuninganna vigastasid oma last ja andsid ta ära, arvates, et sellega muudavad nad saatust, aga lõpuks läks asi ikka nii nagu oli määratud ja nende poeg Oidipus tappiski oma isa ja abiellus oma emaga ning asi lõppes katastroofiga. Sama juhtus ka Oidipusega. Nii kaua, kuni ta oma saatust ei teadnud, elas ta hästi ja õnnelikult. Ühel päeval ta kuulis, et need, keda ta peab oma vanemateks, seda tegelikult ei ole
Suri Keskaja sümbol oli malaariasse luule ja isiksus Vastumeelt Aristokraatlik suguvõsa olid liigsed emotsioonid Naiste ülistaja, filosoof, antiikaja ja uute Lord George Gordon Noel Byron poeetide jäljendaja Kasutas konkreetseid mälupilte George Byron Päris lorditiitli Kuulsaim teos ,,Don Juan" minevikust (1788-1824)
Suguvõsa ja perekond Suguvõsa on vere-, abielu- või lapsendamissuguluses olevate inimeste rühm. Suguvõsal on kultuuri järjepidevuse seisukohalt oluline roll. Perekonna liigid: 1. suurpere koos elab rohkem kui kaks sugupõlve. Suurperede hiilgeaeg oli agraarühiskonnas e. talupojakultuuris. Kaasaegses lääne ühiskonnas on selline pere pigem erandiks. 2. tuumpere tänapäeval levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: lasteta abielupaar, lastega abielupaar, lastega üksikvanem Ülesanne 1 Kas sugulastevaheline läbikäimine tänapäeval on harvem või tihedam kui vanasti? Miks? Mis tähtsus on sugulastel sinu jaoks? Tänapäeval on sugulastevaheline läbikäimine jäänud tunduvalt harvemaks. Enamikel peredest on täiskohaga töökoht, käiakse koolis või lasteaias ning vanematel ei ole kas aega või jõudu käia enam õhtupoolikutel nii tihedalt külas kui varasematel aegadel. Ülesanne 2 Nimeta tänapäevas...
Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo,
enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. 2013 Keskaja perekond Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu, sünnitada järglasi ja aidata kaasa oma uue suguvõsa püsimisele, anda truult tema käsutusse oma keha ja kaasatoodud varad, need olid ülesanded, mis pandi naisele peale võib-olla tungivamaltki kui kohustused abikaasa vastu. Pruudiks antud naine tegi läbi kahekordse ümberpaiknemise, ta siirdus abikaasa majja ning lisaks sellele liikus ta ühiskondlikult kõrgema positsiooniga perekonda, või allapoole. Perekondade au liikus kahel tasandil. Et abielu oleks ühiskondlikult tunnustatud, nõuti olenemata keskonnast, ajastusest ja kehtivast
majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev linn.Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga. Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas Michelangelo biograaf Giorgio Vasari temast ajastuomase luulelisusega kui Firenze kunsti hüvanguks sündinud ,,jumalikult inspireeritud" geeniusest. Michelangelo Buonarroti sündis 6 märtsil 1475 aastal Aiozzo lähedal asuvas Caprese nimelises külakeses Toscanas.Lodovico pidas Caprose linnapea ametit
Imikusuremus Eestis viimase sajandi jooksul 120 100 80 60 40 20 0 1929 1935 1952 1975 1996 2017 Alla 1 aasta vanuselt surnuid 1000 elussündinu kohta Antud graafikul, mis näitab alla 1 aastaste surmasid 1000 elussündinu kohta on võrreldud ühe suguvõsa viie erineva põlve sünniaastaid ning andmeid alla 1 aasta vanuselt surnuid lapsi 1000 elussündinu kohta. Graafikul on näha tasast ning järjepidavat langust aastael 1929-1052, ning siis suuremat langust aastate 1952 ja 1996 vahel, mis on tingitud seoses kaitsepookimise kasutusele võtuga. Aastate 1975-2017 vahel on näha sujuvat langust, mis on tingitud kaitsepookimisest ning edaspidisest vaktsineerimisest.
1429 krooniti Charles VII Reimsis Prantsusmaa kuningaks. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i. 1451 vallutasid nad tagasi Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid Calais linn ja selle lähiümbrus jäi 1559. aastani inglaste valdusesse. 6) Louis XI 7) Rooside sõda (1455–1487) oli sõdade seeria Plantagenetide dünastiasse kuuluva Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel Inglise trooni üle. Mõlemad suguvõsad pidasid ennast kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijateks. Kokkupõrget hakati nimetama "rooside sõjaks", kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget.1485. aastal pääses Inglismaa troonile Henry VII (Tudorite dünastiast), millega sõda põhimõtteliselt ka lõppes, viimane lahing peeti 1487. 8) Avioni vangipõlv-1309. aastal viis Prantsusmaa kuningas paavstide asukoha Avignoni
mälestusi ja uusi tuttavaid. Vanemaid ei kuulata , arvatakse , et nad lihtsalt kiusu pärast ei taha võõrale koosviibimisele lubada. Hiljem , aga selgub, et neil oli siiski põhjust muretsemiseks ja aega enam tagasi keerata ei saa. Sellised olukorrad näitavad, et mõnikord teismelised ei proovigi oma mälu mugavuse tõttu teisi mõista ja ei tunnista endale reaalsust. Kõigi meie jaoks on olulised pere , sõbrad ja sugulased. Suguvõsa kokkutulekud , sünnipäevad , jõulud ja uusaasta. Neil päevil vahetatakse muljeid kõigest ja kõigist. Kuna inimese mälu ei ole täpne kui kellavärk , siis juhtub mõnikord , et oma seiklustest ja toredast elust rääkides , pannakse jutule veidi juurde ja muudetakse midagi. Kuna suguvõsa silmis tahetakse olla edukad , siis on mugavam rääkida asju natuke teises valguses. Juhtub ka nii , et lihtsalt ei mäletata ja räägitakse tõe asemel midagi muud. Eelmisel kuul käidud
majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa liikmeid on matriklisse kantud nii Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse. Von Tollide suguvõsa algatajaks peetakse Madalmaadest pärit Lucas Tollit. Eduard Gustav von Toll oli baltisaksa päritolu geoloog ja polaaruurija. Ta sündis 1858.aastal Tallinnas Võrumaalt Linnamäe mõisast pärit Wilhelm Gustav von Tolli ja Auguste Marie Aquilanderi pojana. Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid
Kihla- ja pulmatraditsioonid Kihlumine Kihlus = prooviabielu Pulmad Abiellumisel sõlmitakse leping, mis seob naise ja mehe juuridiliselt abikaasadeks. Eesti pulm Teetõkete ületamine, suguvõsa au kaitsmine. Pruudi majjaviimine. Rituaalid söögilauas Tanutamine Pruudipärja mahamängimine Itaalia pulm Tulevane peig palub mõrsja kätt eelkõige tulevaselt äialt. Teemantsõrmus. Abielu sõlmitakse alati kirikus. Külalised loobivad kirikust väljunud äsjaabiellunuid riisiga. Lastakse lendu tuvide paar. Visatakse katki veiniklaas Pulmapeol on 12-14 söögikorda. Vanasõnu pulmade kohta
Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . Andreas Parve
koostöö Täiskasvanu iga Generatiivsus/ Produktiivne ja Jagatud töö ja Võima kogeda stagnatsioon loominguline ühine armastust end tegevus majapidamine siduda ja jagada vanadus Terviklikkus, Tagasivaade ja Inimkond ja Rahuldustunne, lootusetus hinnang elule suguvõsa surma aktsepteerimine
· Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse · Neitsi Maarja sündis neitsist · Kuningas Taaveti suguvõsa · Jeesuse täpne sünniaeg on teadmata · Püha vaimu sümboliks tuli · 4 evangeeliumit · Jeesus on juut
teejuhiks kaasa pere kõige noorem liige, väike tüdruk Salme. Ülejäänud pererahvas on parasjagu heinateol ja praost oma teejuhiga möödub ka neist. Ta teeb koos pererahvaga väikese pausi ja tundes suurt väsimust puhkab ta veel heintel. Mõni päev hiljem kolib praost koos Ingaga Tallinnasse ja seal algab tema uus elu. Praost soovib nüüd, kui tal on palju rohkem vaba aega, lõpetada oma poolelijäänud kirjatööd. Selle käigus mõtleb ta palju möödunule ja meenutab oma suguvõsa kulgu. Samal ajal tegeleb Inga majapidamisega ja on seadnud oma põhiülesandeks vanaisa eest hoolitsemise. Gerda Silbergleigh kihlub leitnant Pajuga. Nad veedavad palju aega Silbergleighide uues suvilas, mis on täpselt nende vana suvila kõrval, mille nad praostile üürinud on. Ingele ei jää leitnant Paju ükski külaskäik märkamatuks ja paaril korral astub ta isegi nende juurest läbi. Ta on täiesti rahul sellise ühepoolse armastusega, teades, et leitnant Paju on kihlatud Gerdaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
