Seega on rahvas kui riigi alus vaadeldav kogu ühiskonna tähenduses. · 1.1. Rahvas kui põhiseadusandliku võimu teostaja Ühiskondlikul lepingul põhineva riigi käsitluses mõistetakse riigi konstitutsiooni (mis on suurelt osalt samastatav põhiseadusega) kokkuleppena ühiskonna liikmete, üksikisikute vahel. Selle käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord (konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t
institutsioone. Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik omavalitsus) Sisse kodeeritud see, et keegi on ülemus ja keegi alluv
03.2010 Haldusõiguse allikad a) Õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus, kujutades endast õigustloova tegevuse vormi, mis sisaldab õigust b) Mõiste õigusnorm puudutab õigusallikates väljenduvate regulatsioonide sisu c) Õigusallikas teiste õigusaktide vormina 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 4 Kirjalikud õigusallikad · Põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord · Rahvusvahelised lepingud · Formaalne seadus · Seadlused · Määrused · Käskkirjad · Kohaliku omavalitsuse määrused (statuudid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00
Bastille' kindlus- oli 14.- 18. sajandil kindlus Pariisis, mida kasutati ka vanglana Departemang-suurim administratiivterritoriaalne üksus(maapiirkond) Direktoorium-valgekaartlikud valitsused,kes toimisid imperalistlike interventide käsilastena Generaalstaadid- olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve.
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
ja põhiülesanded. Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes -- enamasti ajalooliselt -- juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest. 3 Viide 2, lk 37 4 Viide 2, lk 63 5 Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal ajal kehtestada uue õiguse, on see tõsiasi ka põhiseadusandja kontrolli mehhanismiks. Kui
meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek. Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta
Põhiseaduse alguses seisis sissejuhatusena ,,Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", samas määras konstitutsioon kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi ja ülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahteaktiga loodud ja ajaloolise traditsiooni kestvusega pühitsetud põhikorra asemele astus inimeste loodud ja ühe seadusandliku aktiga seadustatud põhikord. Jumala tahte asemele astus inimeste tahteakt. Uus põhiseadus, mis pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjalik, kodanike õigusi ja vabadusi kaitsev ja riigikorda ammandavalt reguleeriv, oli ühtlasi nullpunkt, uue õiguse lähtekoht. Prantsusmaa andis Euroopale kirjutatud põhiseaduse traditsiooni kõrval ka põhiseaduste vastuvõtmise menetluse, mis seniajani koosneb põhiliselt järgmistest etappidest:
pojale jagamatult. Kui poega polnud, pidi valdus jagamatult minema lähimale naisjärglasele (Habsburgide suguvõsast keiser Karl VI tütar Maria Theresia oleks pidanud olema trooniga kindlustatud) 2 wikipeedia 3 Preisimaa kuningas Friedrich II (1712-1786) vaidlustas ,,Pragmaatilise sanktsiooni" õiguslike põhjendustega ja tungis edukalt Habsburgide pärusmaale Sileesias. Absolutistlik põhikord pole siiski tänapäevases mõttes diktatuur. Absolutism kehtis üle 200 aasta. Absolutismi põhikorra tähtsaim alus oli Ulpianuse lause: ,,Vürst ei ole seotud seadustega." (Princeps legibus solutus) Vürstiriik (lk. 238) Tähtis oli haldus, riigi organiseerimise tehnika.See oli vajalik, et seestpoolt kindlustaks vürsti võimu finantsmajandus, väljastpoolt sõjavägi. Aadli asemel tõmmati õukonda inimesi, kelle õnn sõltuks ainult tublidusest (mitte suguvõsast).
Võrdsust, vabadust ja omandit peab järgima. Kohtul on teiseliigiline legitimatsioon. Parlamendil on demokraatlik legitimatsioon. Kohtu legitimatsioon on kohtuotsuse põhjenduses, selleks peab olema kohtuotsusel põhjendus. Veenab pooli ja veenab avalikkust, legitimeerib ennast veendes. See on diskursiivne legitimatsioon. Justiitsriik saab tekkida ainult siis kui põhiseadus on totaalne põhikord, kõike hõlmav põhikord. Põhiseadus on ainult raamkord, ei reguleeri kõiki eluvaldkondi ja nende raamide sees on mängukord. Ta on osades, punktides, selles valdkonnas, mis puudutab vabaduse piirangut, on ta sisuline põhikord. Sotsiaalteenuste valdkonnas on raamkord ja annab suure mänguruumi. Seaduseandja valib proportsionaalsetest meetmetest välja selle, mis on enamusevõimeline. Põhiseadus on valik proportsionaalsete meetmete puhul. Ei ole ohtu, et tekiks kohtuniku- või justiitsriik
organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib halduse suhtes,määrates muuhulgas kindlaks võimusalase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega koosmõjus oleva üksikisiku vabadussfääri,samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. Kirjalikud õigusallikad: 1)põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord 2)rahvusvahelised lepingud 3)Formaalne seadus 4)Seadlused 5)määrused 6)käskkirjad 7)kohaliku omavlitsuse määrused(statuudid) Sekundaarsed õigusallikad: 1)haldusõiguse põhiprintiibid,mis tulenevad põhiseadusest,teistest seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele Õigusriigi põhimõte: *eeldab isikute põhiõiguste,vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu
1917-18 Asutav kogu. Maanõukogu. 12-14.11.1917 Vene Asutava kogu valimised 21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised 15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus · Mai 1919 opteerumine (Moskva, Petrograd, Omsk) · Okt 1919 Maaseadus · August 1920 Seisuste kaotamise seadus Eesti Vabariik (1920-40) 1. Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid · Kõrgeim võim rahvas o Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu) · Seadusandlik võim Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel) · Täidesaatev võim Riigivanem (esindab ja juhib) + ministrid, st valitsus
juriidilised väljaanded suleti ja detsembris 1917 hakkas ilmuma esimene nõukogude ametlik väljaanne selles valdkonnas.2 2 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 65 Iseseisev Eesti ei heitnud kõrvale endist õigussüsteemi, mis oli tuttav nendele juristidele, kes olid saanud hariduse vene ülikoolides. Autoritaarsel ajastul oli peamine seadusandja riigipea, kes andis välja dekreete. Eesti Vabariigi 25. aastapäevaks jõuti anda välja 15 plaanitud Seaduse Kogust neli köidet riigi põhikord, riigikaitserahvaharidus ja kultuuriala ning põllumajandus, metsandus ja maakorraldus. Riigi elu alusdokument on põhiseadus. Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906. aastast ja neli eesti Vabariigi põhiseadust, neist kaks demokraatlikku (1920, 1992) ja kaks autoritaarset (1933, 1937). Nõukogude okupatsiooni ajal langetati kõik põhimõttelist laadi otsused Moskvas. Nõukogude
Avaliku huvi nõuded meediale n Meediaomandi pluralism n Avaldamise vabadus n Kättesaadav mitmekesine teave n Mitmekesiste arvamuste kajastamine n Laialdane levi (ligipääsetavus) n Edastatava teabe ja kultuuri kvaliteet n Piisav toetus demokraatlikule poliitilisele süsteemile n Austus kohtusüsteemi suhtes n Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste suhtes X Loeng Avaliku võimu harud ja institutsioonid Avaliku võimu korraldus n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt. 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Kreeka – eellugu? Vana-Kreeka seadusandjatest teame hilisematelt autoritelt (aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis, demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus,
Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega. 4.Regnum teutonicum Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili. Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku.
Temast tuletati kõik lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega. 4.Regnum teutonicum Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili. Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
8 4. EV suveräänsus a) Põhiseadus § 1 - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b) III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1
8 4. EV suveräänsus a) Põhiseadus § 1 - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b) III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1
8 4. EV suveräänsus a) Põhiseadus § 1 - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b) III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1
a. Põhiseadus § 1 - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b. III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord. Et õigusakti luua, on vaja pädevust. Mõiste ise on mitmedimensiooniline: 1. a) Normatiivne (saab kirjeldada formaalselt: seaduste hierarhia, kõrgeim seadus, sellest tulenevad õigusnormid või materiaalselt: põhiseadus on see normikogum, kus on reguleeritud õiguskorra ja riigi põhieesmärgid ja struktuuripõhimõtted, seal on individuaalse vabaduse tagatised ja põhijoontes reguleeritud poliitilise tahte kujundamise protsess
Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ulemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" 3.märts 1991.a referendum 20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine Põhiseaduslik Assablee Põhiseaduse mõiste Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Uhelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on põhiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseaduse ülimuslikkus Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised
8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13
Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja muudeks puhkudeks, kus on alust arvata, et normaalseteks tingimusteks määratud põhikord ei saa mõistlikul määral toimida. 10. Konstitutsiooni mõiste. Mida mõista konstitutsiooni all materiaalses ja mida formaalses tähenduses? Konstitutsioon tuleneb ladina keelsest sõnast constitutio (rajama). Konstitutsioonist saab kõnelda kas formaalses või materiaalses tähenduses. Õige on silmas pidada selle mõiste mõlemat tähendust. Formaalses mõttes on konstitutsioon üks seadus või seaduste grupp, millel on teiste seadustega võrreldes kõrgem juriidiline jõud
Se mõiste loomine, sisustamine ja järgimine on teine oluline fakt, mis Judaismi teene. II. 2.2. Õ kui õigluse väljendus Kreeka Õfilosoofia. Platon ja Aristoteles lugesid Õt ja St oluliseks ainult Polise kujundamiseks (linnriik koos selle ümbritseva maaga, seal kehtis üldine kord, mis korrastas ja ühendas seda linnriiki). Kui on juba selline linnriik, siis see tähendab ka juba korda, mis peab mängima korraldavat ja ühendavat rolli selles riigis. Hea põhikord on Õkord. Mis on polise Õallikaks? Platon vastab, et Õ headuse ja õigluse ideega. Õe kujunemine on seotud mõistuse kujunemisega. Aristoteles seadis selle õigluse mõiste võrdsuse ning ühetaolisuse mõiste konteksti, ta tõstis üles mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus
25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1.9 Põhiseaduse muutmine
märts 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/t02031307-04.html. 109 Küll aga ei tohi Riigikogu õiguskantslerile seada täiendavaid menetluslikke barjääre, mida põhiseaduse § 142 ette ei näe. 110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu-
25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse muutmine
Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda. Seaduse kirjapandud vorm täidab õiguskindluse põhimõtet – selle kohta saab infot ning tõlgendamisel on olemas silmaganähtav pidepunkt. 5.2 Haldusõiguse allikate liigid ja hierarhia. 1. Põhiseadus – PS on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Ülimuslik. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele. Sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega. 2. Formaalsed seadused – on seadusandliku organi (parlament) iga ettekirjutus, mis antakse seadusandliku menetluse korras ja millel on seaduse vorm. Võivad olla nii õigusnormid kui ka üksikettekirjutused. (Seadus materiaalses mõttes on õigusakt,
Saksamaa XIX sajand kui juriidiline sajand. Mõju Eestile tunduvalt suurem kui Prantsuse arengutel. XIX sajandi viimase dekaadini kuulub Tartu Ülikool saksa ülikoolide võrku, orientatsioon on Saksa õigusele. Kujuneb traditsioon, et Dorpati ülikool on Saksa juristide hüppelauaks, kus on parim raamatukogu Euroopas. Tartus kirjutatakse palju tähtteoseid. Saksamaal XIX saja I veerandil võitlused Napoleoniga on lõppenud. Samas on see ka valitsejate võit liberaalse kodanluse üle. Vana põhikord jääb püsima. 1806 Saksa rahva püha Rooma keisririik lakkab olemast, austria ja preisi keisririik. Saksamaal puudub ühtne riik, eraldi arengud Preisimaal, Baieris, Austrias. Saksamaa ei ole sama mis Preisimaa. Pärast preisi lüüasaamist 1806, ühe päevaga 2 lahingut, kogu sõjaväe kaotust, 45 000 meest tapetute ja haavatutena. Toimub Preisi riigi ja armee demoraliseerumine. 1807 Pilsiti ?? rahu, kaotab üle 50% territooriumist, üle 100 milj ?? kontributsiooni, armee suurus 40 000 meest
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused. Üldlevinud on määratlus, mille järgi seadus formaalses mõttes on seadusandliku organi (parlamendi) iga ettekirjutus, mis antakse seadusandliku menetluse korras ja millel on seaduse vorm
Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused. Üldlevinud on määratlus, mille järgi seadus formaalses mõttes on seadusandliku organi (parlamendi) iga ettekirjutus, mis antakse seadusandliku menetluse korras ja millel on seaduse vorm
muutma inimloomust ning tegema iga indiviidi kes on iseenesest täiuslik ja püsiv tervik üheks osaks hoopis suuremast tervikust, millelt see indiviid teatud mõttes saab oma elu ja olemise." Teeb inimese nõrgaks temas eneses, kuid tugevaks ühiskondlikus mõttes. · Riigi rajamine vajab suuri inimesi ja erakordseid vahendeid. Religiooni. Imesid. Veenmist rahva tasemel. · Seadusandja pole suverään, vaid on amet, milles antakse riigile põhikord · Kõiki ideid pole võimalik rahva keelde tõlkida. Rahvas on isekas ning pole ka valmis kõike kuulama. Seadusandja ei saa kasutada ka jõudu ega veenmist, seega on ,,rahvuste isad alati sunnitud olnud rääkima taevaste jõudude sekkumisest maistesse asjadesse ning austama jumalaid nende endi tarkuse eest. Kui rahvad alluvad riigi seadustele nagu loodusseadustele ning loevad nii inimese kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
