arendamine c) Toitumine ja hügieen d) Suguline küpsemine Eri organite areng ei kluge ühtlaselt, vaid heterokroonselt on kiirenemis- ja aeglustusperioodid, intensiivsed kasvuperioodid vahelduvad aeglastega. Kasv on intensiivne 1-3 eluaastal, 7-10/11 ea, puberteediperioodil (12-14 ea) kehavormide ümardumine ja kasv Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4. Harknäärme alatalitlus sisessekretoorne nääre rinnaku taga, tähtsam lapseeas, põhiliselt mõjutab immuunsüsteemi 5. Sugunäärmete alatalitlus toruluude epifüüsi ja diafüüsi kokkukasv aeglustunud, kasv
kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd. Südametööd kiirendad sümp NS (adrenaliin), aeglustamisekskasutatakse B-blokaatoreid, mis blokeerivad sümp närvisüsti
Hüpofüüs. Hüpofüs ees-, taga- ja vahesagar. Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel
koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik destruendid. Destruendid on bakterid, seened ja antud koormuse, ressursside ja heitmete vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus taaskasutada produts. protsessis. *Keskkonnaruum käsitl vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtest KESKKONNATEGURID ressurssidele säästva kasut piirid ja mõõdet piirini 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *- jõudm aega. Keskkonnaruum on piiratud temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-
Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on
ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib taaskasutada produts. protsessis. Ökosüsteem on isereguleeriv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel. Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid
Paarisnäärme kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini, koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone- glomeruloasa produtseerib aldosterooni, fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. Mehe neerupealised produts ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1.Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na tagasiimendumine verre, ka Cl ioonide tagasiimendumine. Koos keedusoolaga imendub tagasi vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2
Vererakud: *erütrotsüüdid(5milj mm2 veres, tuumata, eluiga u.100p, sisaldavad hemoglobiini, kõik ühesugused), *leukotsüüdid(4000-10000mm3, tuumaga, eluiga 12 tundi kuni mitu aastat, läbipaistvad, kuuluvad erinevatesse rühmadesse), *trombotsüüdid(150000-300000mm3, tuumata, eluiga 5-11p, ühesugused) Leukotsüüdid jagunevad: *granulotsüüdid(neutrofiilsed-fagotsüüdid, eosinofiilsed-kaitse, basofiilsed-produts histamiini), agranulotsüüdid (lümfotsüüdid-kaitse, monotsüüdid-fagotsüüdid) Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid, fibrinogeen(vere hüübimine), süntees maksas Vereloomeelundid: *Punane luuüdi rinnak, roided, koljuluud, vaagnaluud, pikkade toruluude proksim. epifüüsid, *Lümfisõlmed, *Tüümus, *Põrn Vereloome regul: *Organismi hapnikuga varustatus, *Hormoonid (erütropoetiin, trombopoetiin, testosteroon), *Toitumuslikud faktorid (raud, vitamiin B12 ja foolhape)
Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj. Uriin ja seemnevedelik Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret) 101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid) produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku eesnääre- nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku seemnejuhad- sperma väljutamine 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud-
Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj. Uriin ja seemnevedelik Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret) 101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid) produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku eesnääre- nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku seemnejuhad- sperma väljutamine 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud-
annaabi.ee 
