mm.auriculares -KÕRVALIHAS ????????vist mälumislihased m. masseter - MÄLUR m. pterygoideus medialis -KESKMINE TIIBLIHAS m. temporalis -OIMULIHAS m. pterygoideus lateralis -KÜLGMINE TIIBLIHAS suu põhja lihased m. geniohyoideus -LÕUATSI KEELELUULIHAS m. digastricus - KAKSKÕHTLIHAS m. stylohyoideus - TIKKELJÄTKELT KEELEKUULIHAS m. mylohyoideus -LÕUA KEELELUU LIHAS kaelalihased m. sternocleidomastoideus -PEAPÖÖRELIHAS platysma -NAHALIHAS m. thyreohyoideus -KILPKÕHRE KEELELUULIHAS m. sternohyoideus - RINNAKU KEELELUU LIHAS m. scalenus ant., medius et post. ASTMIKLIHASED? m. omohyoideus -ABAKEELELUULIHAS TÖÖS: Teada nimetusi, kuidas lihas paikneb ja mida liigutab!
Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu-keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdav: lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursked. Pinnal on näga: keskel – keelekida(frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused
m. sternocleido- 2 pead: 1. Oimuluu Oma toonusega alalõua luul, vahekõõlusega liigutamine/ mastoideus Rinnakul, 2. nibujätke hoiab pead tagumine - keeleluu rangluul vertikaalasendis, nibujätkesälgul liigutamine - mõlemapoolselt mälumine,
kokkusurumine Kakskõhtlihas - m. digastricus Kuklaluu põndakõrvaljätke Alalõualuu ventraalne serv Suu avamine näosoontesälgust rostraalselt Lõua-keeleluu lihas - m. Alalõualuu keelmine pind Keeleluu Keele kandmine ja tõstmine mylohoideus Lõuatsi-keeleluu lihas - m. Lõuats Keele ettepoole tõmbamine geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major Väike dorsaalne peasirglihas - m. Kandelüli dorsaalne köbruke
Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast.
* kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela
olulisusest. 1. Kilpnäärme anatoomia Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga
Näohari jätkub ka sarnaluul ALALÕUALUU Puudub Kolm näosoontesälk lõuatsimulku Tugev kadoventraaln e Nurgajätke Kaks lõuatsimulku KEELELUU Puudub Puudub keelejätke keelejätke Epihüoidi asemel side SUULAELUU Koer - üksnes Suur Perpendikulaa Üksnes väikesed suulaekanal r-lestmes väikesed
Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid;
Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a)Suulaepurje tõstur ja suulaepurje pingutaja – koljupõhimikult suulakke – tõmbavad üles b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis).
kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega. Kolju. Kolju koosneb aju ja näokoljust. Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk, see ühendab seljaaju ja peaaju. Kiilluu ehk põhiluu paikneb risti kolju põhimiku keskel. Oimuluu paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel ) Otsmikuluu ehk laubaluu paikneb ajukolju ees osas. Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes.
Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela
incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL foramen stylomastoideum - TIKKELNIBUJÄTKEMULK processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE
2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas
5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M
kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a t e l l a õlavarreluu h u m e r u s sääreluu t i b i a küünarluu u l n a pindluu f i b u l a
(Ramus mandibulae) Horisontaalleste (Lamina horizontalis), Suulaeluu Os palatinum Perpendikulaarleste (Lamina perpendicularis) (esineb seal ja vahel ka veisel kolmnurkse luuna Kärsaluu Os rostrale ninavaheseinas ninatipu ees, teiste luudega ei liigestu) Keeleluu Os hyoideum eq Karniv + Eq: Jätkub välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa), mis läheb üle oimujooneks sisepinnal telkjätke (Proc. Tentoricus) Eraldi jääb soomusosa (Pars squamosa); Kaljuosa alumisel pinnal keeleluuga seonduv tikkeljätke (Proc. Styloideus) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt
liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle paneb. 8. Nimeta kaks hiidmolekuli, millede vahelised ajutised ühendused on lihaskokkutõmmete alused? Müosiin ja aktiin. 9. Kuidas nim keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja? ATP - adenosiintrifosfaat 10. Nim vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi?
ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa
ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa
haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad
Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele. • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine. • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) • Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede
5.Puusaliiges: mis luude mis osad liigestuvad, lisa selle liigese tüüp, liikumisteljed ja iga telje juurde liikumised selles liigeses. 6.Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Ninaluu – os nasale (2), Ülalõualuu – maxilla (2), Alalõualuu – mandibula (1), Sarnaluu – os zygomaticum (2), Pisarluu – os lacrimale (2), Suulaeluu – os palatinum (2), Alumine ninakarbik – concha nasalis inferior (2), Sahkluu - vomer (1), Keeleluu - os hyoideum (1), Kuulmeluukesed – ossivula auditus (2 x 3) : vasar, alasi, jalus – malleus, incus, stapes 7.Lihaste üldosast : a)millest koosneb “motoorne ühik”; b)nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. c)kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? 8.Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. 9
c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a. Niudeluu b. Lodiluu c. Keeleluu 8. Millele kandub keharaskus istudes? a. Jalgadele b. Silelihastele c. Istmikule 2.2 Luu ehitus Kirjuta joonte juurde, millega on tegemist. 13 epifüüs epifüüsiplaat diafüüs epifüüs 14 2.3 Liigese ehitus Märgi joonistele põlveliigese osad. 2.4 Luustiku ülesanded Nimeta luustiku ülesandeid meie organismis. (4)
· Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid: Kõnetrakt: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, huuled, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, Kõri: kilpkõhr, häälekurrud, sõrmuskõhr, Kopsud: hingetoru, rinnak, söögitoru, diafragma Kuulmisorganid: 7. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vastupidiselt konsonantidele on vokaal häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja takistuseta pidevalt välja suust või suust ja ninast 8. Kirjelda vokaale kolme artikulatoorse mõõtmega (lähtuvalt keele ja huulte asendist). Vokaale saab kirjeldada kolme artikulatoorse mõõtmega (keele ja huulte asendiga): 1
Kui ei ole fikseeritud- Eesmine saab pead ette viia Rinnaku-kilpkõhre lihas Rinnakupidemelt Kilpkõhrele Langetavad keeleluud ja kõri, soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt Õla-keeleluu lihas Abaluu ülemiselt servalt keeleluule Rinnaku-rangluu-nibujätke rinnakupidemelt, teine Oimuluu nibujätkele Ühepoolsel tegevusel kallutab
Kui ei ole fikseeritud- Eesmine saab pead ette viia Rinnaku-kilpkõhre lihas Rinnakupidemelt Kilpkõhrele Langetavad keeleluud ja kõri, soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt Õla-keeleluu lihas Abaluu ülemiselt servalt keeleluule Rinnaku-rangluu-nibujätke rinnakupidemelt, teine Oimuluu nibujätkele Ühepoolsel tegevusel kallutab
Välimine unearter lad.k.( a.carotis externa) on paariline; lähtudes ühisest unearterist, suundub ta kaelal ülespoole, kulgeb siis kõrvasüljenäärme sees alalõunurga taga. Ta annab ära arvukaid harusid. 1) ülemine kilpnäärmearter eraldub välimisest unearterist, suundub alla ette ja varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid. 2) keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni. 3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele.
luise olemuse umbes 20 eluaastaks. INIMESE LUUSTIK SKELETT Skeleti tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere, õlavööde koos ülajäsemetega ning vaagnavööde koos alajäsemetega. KOLJU Kolju, pealuu ehk kolp on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliiduste varal üksteisega liikumatus ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult alalõualuu (liigestub oimuluudega), keeleluu ja kuulmeluukesed. Koljuluudele kinnituvad näolihased. Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust, milles on üldiselt 22 luud, kuid koos kuulmeluukeste ning keeleluuga kokku 29 luud. SELGROOG Selgroog koosneb 3334 lülist ja moodustab keha keskse toese. Selgroog jaguneb viide tsooni. Ülemised kolm koosnevad omavahel liikuvalt seotud lülidest: seitse kaelalüli, kaksteist rinnalüli ja viis nimmelüli. Ristluus on viis lüli kokku kasvanud ning selgroo lõpetab
Tänu arvukatele veresoontele õhk ninas soojeneb. Ninaõõne ülemise osa limaskestas asub haistepiirkond, milles leiduvad erilised tunderakud - haisterakud. Nende ülesanne on õhu kõlblikkuse kontroll. 1. ninaõõs 1. suupilu 2. keel 3. keeleluu 4. kõripealis 5. esikukurrud 6. häälekurrud 7. häälekõrialune õõs 8. kilpnääre 9. 12 ninaneel
imendumiseks spetsialiseerunud rakud ja karikrakud karikrakkude poolt nõristatav lima muudab sisepinna libedaks, sisaldise omavahel seostuvaks ja liuguvaks Lihaskest TUNICA MUSCULARIS - suuõõne seinas ja neelus = vöötlihaskoest - maos ja sooltes = silelihaskoest - üleminekualaks on söögitoru keskne 1/3 tõstavad neelamisel keeleluu koos kõriga keelejuure alla -> suletakse SUUÕÕS CAVITAS ORIS alumised hingamisteed + saavutatakse neelamiseks vajalik rõhk Vestibulum oris suuõõnes - hambakaartest ja igemetest väljaspool KEEL
25. Luude üldosast: a) Kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala - Epifüüs, diafüüs, metafüüs b) Millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal - Liigespindadel liigeskõhr, mujal (väljaspool) periost ja (seespool) endost 26. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. - Ninaluu (2), ülalõualuu (2), alalõualuu (1), sarnaluu (2), pisarluu (2), suulaeluu (2), sahkluu (1), keeleluu (1) 27. Lihaste üldosast: a) Millest koosneb "motoorne ühik" - Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest b) Nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks - Aktiin ja müosiin c) Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? - ATP 28. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega - Ülemis-tagumine saaglihas (sisse) - Alumis-tagumine saaglihas (välja) - Vahelihas e. diafragma
Kaasasündinud kaelamassid. Kaasasündinud (lastel on 54% kõikidest kaela massidest, kõige sagedasem on türeoglossaalne tsüst) ja omandatud (põletikulised moodustised ja kasvajad) - tuumor – tihke, raskesti liigutatav, valutu -tsüst – pehme, kergesti liigutatav, supureerumisel väga valulik Türeoglossaalne tsüst sagedasim kaasasündinud kaela mass, seotud keeleluuga, kilpnäärme laskumisel tekkiv arenguhäire, RAVI kirurgiline eemaldamine koos keeleluu tsentraalse osaga. Rasunäärmete tsüstid arenevad rasunäärmetest selle juha ummistumisest. Süljenäärmete tsüstid – tsüstjas moodustis suupõhjas, võib ulatuda läbi suupõhja lihaste kaelale. Dermoidtsüstid – arenevad epiteeli vale paiknemise tõttu, sisaldavad rasunäärmeid, teisi näärmeid, juukseid, hambaalgmeid. Lümfangioom – lümfisüsteemi arenguhäire, pea ja kaela piirkond, valutu tsüstjas moodustis, ravi – kirurgiline, jälgimine
Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneem on tähendust eristava funktsiooniga häälik või häälikuühend. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs 20. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged e ö õ o vokaalid
piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u
piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u
kuid pikeneb. Lihaste nimetused. Igal lihasel on oma nimetus, mis püüab anda ka pisut informatsiooni selle lihase kohta. Lihaste nimetused võivad olla: - kuju järgi - ümar (teres), romb- (rhomboideus)jne., - suuruse järgi - väike (minimus), suur (maximus) jne., - asukoha järgi - õlavarre (brachii), reie (femoris) jne., - osade arvu järgi - kakspea (biceps), kakskõht (digastricus) jne., - kinnituskohtade järgi - rinnaku-keeleluu (sternohyoideus) jne., - funktsiooni järgi - painutaja (flexor), sissepööraja (pronator) jne. Lihaste abiaparaadid: Lihastel, nagu liigestelgi, on abiaparaadid, mis nende tööd abistavad. Osa neist abiaparaatidest on ühised liigestega, osa kuulub vaid lihaste juurde: - fastsiad - sidekoelised kiled, võimaldavad lihastel üksteise suhtes liikuda, eraldavad lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele;
piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u
välimiste lihaste abil. Stabiliseerivad kõri ja kaudselt mõjutavad häälepaelte asendit Koosneb kahest sümmeetrilisest kõhreplaadist,mis on eesosas peaaegu täisnurkselt omavahel ühendatud. Väljendunud ülemine osa- pomum Adami e.kõrisõlm Kaitseb pilkkõhri ja häälepaelu Kilpkõhrenurga sisepinnale kinnituvad häälekurrud Eespinnal kõri välimiste lihastega ühendatud (m.sternothyreoideus, m.thyreohyoideus) keeleluu, rinnakuga ja koljuga Peamine ülesanne on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine)
Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ.Söögitorul eristatakse
2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed
peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem - on fonoloogia põhiüksus. Foneemivariant e. Allofoon - on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. 23. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid: kõva suulagi, nina-, suuõõs, keel, kilpkõhr, häälekurrud, hingetoru, rinnak, kopsud, pehme suulagi, kõripealis, keeleluu, sõrmuskõhr, söögitoru. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix).
süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema
Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ.Söögitorul eristatakse
Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneemil endal ei ole tähendust. Allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Foneem realiseerub allofoonina. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid, kõnetrakt- kõneorganiteks on: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, kilpkõhr, sõrmuskõhr, häälekurrud, hingetoru, söögitoru, rinnak, kopsud, diafragma- mõjutab nt kõnekvaliteeti. Kõnetrakt- artikulaatorid (liikuva kõnetrakti osad): huuled, keel, pehme suulagi, kõri, alalõug ja resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neeluõõs 29. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Kvantiteedi akustiline vaste on ajaline kestvus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus
Pea luustik Pea luustik- kolju, jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Ajukolju luud moodustavad koljuõõne, näokolju luud näo toese. Ajukolju luustik. Kaitseb peaaju. Ülemised luud on lamedad katteluud, alumised luud segaluud. Jaguneb: - kuklaluu; - otsmikuluu, - kiilluu; - oimuluud (2); - kiiruluud (2). Näokolju luustik koosneb 15 luust: - ninaluud; - sahkluu; - sarnaluud; - ülalõualuu; - alalõualuu; - keeleluu. 5.5. Lihaskond Lihaskonna all mõistetakse toeselihaseid, mis kinnituvad luudele või nahale ja panevad need liikuma. Lihaskond on inimese keha aktiivne liikumiselundkond. Põhilised lihased on vöötlihased. Vöötlihased algavad ja lõpevad kõõlusega, mis on väga tõmbekindel (6- 12 kg/mm2 kohta). Kõõlus ja lihas on omavahel väga tihedalt seotud. Kujult jagunevad lihased: - pikad lihased jäsemetel; 24 - lühikesed lihased kerel, selgroolülide ja roiete vahel;
44 kuulmeluud: vasar ja alasi; kolmiknärviganglioni (innerveerib hambaid ja lõugu) ja silmalau neuronid; näo piirkonna luud Frontonasaalne jätke – otsmik, nina keskmine osa, esmane suulagi Maksillaar- ja mandibulaarjätked – üla ja alalõug, näopiirkonna luud, sekundaarne suulagi (maksillaarjätketest) NH rakud 4 rombomeeri piirkonnast migreeruvad II lõpuskaarde, millest kujuneb keeleluu ülemine osa (kinnituvad neelu ja keele lihased), keskkõrva kuulmeluu - jalus, näonärvide neuronid NH rakud 6-8 rombomeeri piirkonnast migreeruvad III ja IV lõpuskaarde moodustades keeleluu alumise osa, panustavad rakke tüümuse, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme, kilpkõhre (kõrisõlm) koosseisu 2) Kardiaalne (südame) neuraalhari - arenevad melanotsüüdid, neuronid, Schwanni rakud, kõhred, sidekude (3,4,6 lõpuskaar),
annaabi.ee 
