vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub. Küünarluu tikkeljätke on arengulooliselt liitunud kodarluuploki lateraalse otsaga, mistõttu saab eraldada lateraalset ja mediaalset tikkeljätket. Kodarluu on seoses küünarluu taandarenguga tugevamaks muutunud. 18. Koduloomade randme proksimaalne rida. Kodarmine randmeluu, vahelmine randmeluu, küünarmine randmeluu, randmelisaluu 19. Koduloomade randme distaalne rida. Esimene randmeluu, teine randmeluu, kolmas randmeluu, neljas randmeluu 20. Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale) 21. Randme luude iseärasused mäletsejalistel. Distaalses reas on teine ja kolmas randmeluu kokku kasvanud, esimene randmeluu puudub(samuti hobusel) 22. Kämblaluupõhimiku põhiosad
1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu 1. Täiesti arenenult liitunud III ja IV kämblaluu. hääbunud; 3. II ja V on teistest 2. I ja II hääbunud, V pisike rudiment. lühemad; 1
· 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja
Neid on 2: Plokkliiges sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud. Ratasliiges(näiteks jalgratas, tiirleb ümber ühe telje) küünarkodarluuvahel, liigub ümber vertikaaltelje. Küünar ja kodarluu vahel. 94. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2 varianti: Ellipsoid ehk munaliiges kodarluu 2 telge - ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje. Saame ühte pidi lehvitada ja teistpidi liigutada. Kodarluu on kaugemal ja ei sega pöidla tööd. Randmeluu ja kodarluu vahel. Sadul- ehk rübiliiges saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje üks ainsam koht kehas pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga. Pöial on multisõrm saab nii palju funktsioone teha nagu 4 ülemist sõrme kokku. 95. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2: Keraliiges frontaal, sagitaal, vertikaal- telje ümber saab liikuda. Õlg. Puusaliiges.
processus coronoideus - NOKKJÄTKE processus styloideus - TIKKELJÄTKE incisura trochlearis - PLOKISÄLK incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK tuberositas ulnae KÜÜNARLUU KÖPRUS -krobeline circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL tuberositas radii - ÕLAVARRELUU KÖPRUS circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK processus styloideus - TIKKELJÄTKE margo ant. et interosseus - SERV ossa manus - RANDMELUU ossa carpi - os scaphoideum - LODILUU os trapezium - TRAPETSLUU os lunatum - POOLKUULUU os trapezoideum - TRAPETSOIDLUU os triquetrum - KOLMKANTLUU os capitatum - PÄITLUU os pisiforme - HERNESLUU os hamatum - KONKSLUU ossa metacarpi I-V KÄMBLALUU ossa digitorum manus - SÕRMELUUD pollex, - PÖIAL index, - NIMETISSÕRM digitus medius, - KESKMINE SÕRM digitus anularis, - SÕRMUSESÕRM digitus minimus - VÄIKESÕRM phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP
Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges Liigenduvad Rangluu õlanukmine Rangluu Abaluu liigeseauk & Õlevarreluu põht & luud ots & abaluu õlenukk rinnakmine ots õlevarreluu pea küünarluu plokisälk
· skolioos (vildakseglsus) · küfoos (kumer- ehk küürselgsus) Luu hõrenemine tekitab lülisamba rabenemise, mistõttu lülidevahelised kõhrkettad suruvad hapraks muutunud luu kokku ning sellest tulenevalt hakkab inimese kehapikkus vähenema. Kuigi iga luu võib igal hetkel murduda, esineb kõige enam osteoporootilisi randmeluu, kodarluu, reieluukaela ja lülisamba murde. Selliste luumurdude puhul mängivad oma rolli mõned lisanduvad riskitegurid, näiteks vananemisega kaasnev üldine ebastabiilsus ja suurem
Mõlemad on väga isekad ja raske iseloomuga. Nad tegid kokkuleppe, kuid Höskuldr oma tütrele sellest ei rääkinud, kuna tahtis teda väga mehele panna. 10. Hallgerdr oli solvunud, et isa talle kokkuleppest ei rääkinud. Ta kurtis oma mure kasvatajale, kuid Thorvaldr ja Hallgerdr ikkagi abiellusid. 11.Thorvaldr lõi Hallgerdri, sest Hallgerdr polnud rahul tema suhtumise ja laiskusega. Kasvataja lubas Thorvaldrile selle eest kätte maksta, kõigepealt lõi randmeluu puruks ning seejärel tappis ta kirvega. 12. Thjostolfr (kasvataja) põgenes Svanri juurde, et teda kergelt kätte ei saadaks. Osvifr nõudis Höskuldrilt Thorvaldri surma eest kahjutasu, sest nii tema kui ka Hrutri arvates oli Hallgerdr selles süüdi. 13. Üks Oleifr Varre poegadest Glumr tahtis minna Hallgerdrile kosja. Seekord räägiti sellest ka Hallgerdrile ning tema nõustus, nad kihlusid. 14. Glumr ja Hallgerdr pidasid suured pulmad ning neil sündis tütar, kelle nimeks sai
Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5
võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje 15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 4 1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel
tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel