inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke). Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all.
papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks fibroblastidele mõningal määral nuumrakke ja vähesel määral lümfotsüüte. Naha arvukad veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis. Nahas ringleb tavaliselt 5-10 korda nii palju verd, kui selle toimimiseks on vajalik. Nahk on seega ka verevarulaks (Nienstedt jt 2001: 95). 5 Kollageen on pärisnahastruktuuri peamine komponent. Mitmesugused haigusseisundid
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub
Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas
Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marraskn...
jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur osa sureb sarvkihirakkudest. Nahaaluskude Ülesandeks anda kehale kuju ning kaitsta (külma ja põrutuste eest). Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse. Selles on rasu- ja higinäärmed, karvad, retseptorid, närvid ja veresooned. Juusteja teiste karvade juured (karvasibulad) paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Naha sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Ööpäevas eraldub neid umbes 10-15 grammi. Marranahk sarvkihi all Marrasnaha rakud paljunevad kiiresti ja toodavad sarvkihi jaoks uusi rakke. Siis rakud sarvestuvad. Karvad Jaheda korral tõusevad karvad püsti, seda teevad karvapüstitajalihased. Juuksed Ühest karvasibulast kasvav karv kasvab mitu aastat. Seejärel langeb karv välja ning paari kuu pärast
Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus
Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
Nahk sõrmede sisekülgedel, siis labakäe dorsaalpinnal ja külgedel, lõpuks peopesas Väljakujunenud juhtudel labakäed kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati lõhesid Nummulaarsed naastud labakäte dorsaalpinnal või ainult sõrmedel Diagnostika Kliinilise pildi alusel Histoloogilised muutused: spongioos, intraepidermaalsed villikesed, neutrofiilidest ja lülmfotsüütidest koosnev perivaskulaarne infiltraat pärisnahas Diferentsiaaldiagnostika - kontaktdermatiit - iidreaktsioon - ekseemid
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekul...
kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsündinu ja imiku nahk erineb täiskasvanu nahast. Võrreldes täiskasvanutega on imikutel naha pinna ja keha ruumala vahekord suurem (imikutel 700 cm 2/kg ja täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline sidekude nõrk, marrasnahk õhem ja vähem elastne, mistõttu on naha kaitsefunktsioon nõrk. Imikutel on melaniini tase pärisnahas madal ja nad on ohustatud UV kiirgusest tingitud võimalikest kahjustustest. Higinäärmed on vastsündinutel nõrgalt arenenud ja nende talitlus algab kolmandal-neljandal elukuul. Rasunäärmeid leidub imiku nahas rohkesti, kuid nende töö on minimaalne. Sündides on vastsündinu lapse naha pH neutraalne (pH 6,2-7,5), langedes paari nädalaga sarnasele tasemele nagu täiskasvanutel (pH 5,4-5,9). Naba hooldus Vastsündinu naba paranemine jaotatakse kaheks etapiks. Esimeses etapis toimub
See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem. Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled, suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higinäärmeid peopesadel,
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastu...
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struk...
Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu
vähenemisest ning see sõltub sellest, kuidas eakas suudab aktsepteerida oma vähenevat võimekust ja suurenevat kaotuste arvu. 9. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? Aidata jääda aktiivseks nii kaua kui võimalik. Edendada ennetavaid tervishoiumeetmeid, et tagada hea tervis kõrge eani. Pakkuda võimalusi aktiivsuseksja loovuseks 10.Mis on valeunetus? tajuhäire 11. .Missugused muutused toimuvad seoses vananemisega pärisnahas? Langeb elastsus Lihased atrofeeruvad Immuunseisund halveneb Veesisaldus langeb Kapillaaride hulk väheneb ja nende seinad muutuvad hapraks Nahal nähtav veresoonte võrgustik Higinäärmed atrofeeruvadVäheneb tundlikkus temperatuurile, kuid tõuseb tundlikkus valule Juuksed hallinevad ja hõrenevad Sõrmeküüned õhenevad, varbaküüned paksenevad jne 12.Muutused sidemetes. Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus
hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise.
* valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile. RASUNÄÄRMED: * pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril, kõikjal nahas, va peopesad, tallad * näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus * huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisepinnal, nibudel, nibuväljadel avanevad vahetult naha pinnale * sekreet on NAHARASU F: võiab karvu ja nahka, soodustab sellega nende elastsust F. võie kaitseb epidermist mikroorganismidele ja ainetele
abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele
Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator
Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee
kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee
Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium)
Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed
Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide
karvade folliikulite, vurrude, hammaste ja piimanäärmete puudumist. WNT signaalid tekivad juba väga varajases arengus, kuna selle puudumine takistab plakoodide tootmist ja pärsib kõiki teisi geene, mis vastutavad karvafolliikulite arenemise eest. Mitmete valkude hübritseerimine in situ mutageensetel hiirtel, on aidanud hüpoteetiliste radade välja toomist varajases karvafolliikuli arengus. WNTga sarnased signaale on tarvis nahka, et produtseerida esimene signaal pärisnahas. Arvatakse, et signaal on WNT ise, kuid võib olla ka FGF10. Pärisnaha signaal aktiveerib ectodyslpasiini sünteesi välimises lootelehes. See valk initseerib plakoodide moodustamist ja aktiveerib teise WNT signaali, mis tuleb plakoodidelt. See WNT signaal reguleerib Sonic hedgehogi ja BMPde ekspressiooni. Sonic hedgehog aktiveerib pärisnaha kondenseerumise ja suunab jätkama karvafolliikulite arengut. BMPd ärgitavad Dickkopfi karvafolliikuli ümbruses ja viimane
Tõstesportlastel on rinnal sama paks nahk kui peopesadel. Epidermises veresooned puuduvad, närvikiud kulgevad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Epidermisest ei tungi läbi tõvestavad mikroobid ja paljud kahjulikud ained. P ä r i s n a h k (derma, dermis) on umbes kolm korda paksem kui epidermis. Ta on sidekoeline, sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid kiude , mistõttu on nahk sitke ja painduv. Pärisnahas eristatakse kaht selgelt piiritletud kihti - näsakihti ja võrkkihti. * Näsa- e. papillaarkiht koosneb kohevast kiulisest sidekoest. Selle kihi näsad ulatuvad epidermisesse, mistõttu selle pinnal moodustuvad harjad ja nende vahel vaod. Naha erinevates Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. ...
Meestel tekivad striiad rohkem seljale, selja nimmeosale ja reite välimistele külgedele. Hooldus ja ravi. Meditsiinilisest küljest on striiad suur probleem, sest efektiivseid ravimeid ja protseduure nende ravimiseks on väga vähe. Paremate tulemuste saamiseks tuleb ravi alustada algfaasis, kui striiad on veel punetavad. Hilisemate ehk valgete striiade ravis võib saada küll püsivad, kuid sageli ebapiisavad tulemused. Ravi eesmärgiks on stimuleerida pärisnahas e. dermas kollageeni sünteesi, mis aitab taastada lõhutud nahastruktuuri ja parandab naha esteetilist väljanägemist. Paljud paiksed losjoonid ja kreemid pinguldavad nahka ning vähendavad striiade värvi ja reljeefierinevusi. Siia kuuluvad eelkõige tretinoiin (Retin-A), AHA-happed, vit. C jt. tooted. · Tretinoiin (Retin-A) Uuringud on näidanud, et pikaajaline (6kuud) ravi tretinoiini v. kõrges
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele
eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on Dvitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on
" VÄÄR 28.Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? *Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. *Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena., *Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon. *Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. 29.Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi? *Kere luud, Jäsemete luud, v.a rangluu, Koljupõhimiku luud 30.Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud? a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo → Luukude, b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku
rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on D-vitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon- Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus- Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Võib areneda vähk, koeasendustehnoloogias probleem leida sobivaid rakke, mõned idioodid ajavad oma "eetika" teemat. 15. Missugused oleksid potentsiaalsed, rakuteraapias kasutatavad tüvirakkude allikad? Blastotsüst, mis on saadud munarakust, kust on eemaldatud tuum ning sisestatud somaatiline rakutuum; indutseeritud tüvirakud; loote aju, üldse närvikude; neuraalharjarakud, skeletilihase (vöötlihase) tüvirakud, epiteelirakkude eellased pärisnahas ja seedesüsteemis, kõhunäärme ja maksa tüvirakud. 16. Arengulised signaalirajad WNT beeta-kateniin on tsütoskeleti komponent, mis translokeerub tuuma, kus funktsioneerib kui TF; WNT'i sidumisel Frizzled retseptorile inhibeerib DSH GSK-3b aktiivsuse. Fosforüülitud beeta-kateniin ubikvinteeritakse ja lagundatakse proteosoomides. Mittefosforüülitud beeta-kateniin on stabiilne ja translotseerub tuuma, kus funktsioneerib koos TCFga kui TF. Beeta-kateniini/TCF kompleks aktiveerib
Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 86 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 87
Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID – epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 86
165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 85
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
