vibratsioon venitus surve venitus Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest
peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest ning küüned tugevdavad varvaste ja sõrmede otsi ning ka neil on kaitsefunktsioon (Nienstedt jt 2001 : 98, 99). 4 Pärisnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnahk ehk koorium (dermis või corium) asub epidermise all. Pärisnahk on peamiselt sidekude, milles on palju kollageen- ja elastseid kiude (Nienstedt jt 2001: 95). Pärisnahas eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakiht stratum papillare moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillutatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub
Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas
Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Naha ülesanded
Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur osa sureb sarvkihirakkudest. Nahaaluskude Ülesandeks anda kehale kuju ning kaitsta (külma ja põrutuste eest). Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse. Selles on rasu- ja higinäärmed, karvad, retseptorid, närvid ja veresooned. Juusteja teiste karvade juured (karvasibulad) paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Naha sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Ööpäevas eraldub neid umbes 10-15 grammi. Marranahk sarvkihi all Marrasnaha rakud paljunevad kiiresti ja toodavad sarvkihi jaoks uusi rakke. Siis rakud sarvestuvad. Karvad Jaheda korral tõusevad karvad püsti, seda teevad karvapüstitajalihased. Juuksed Ühest karvasibulast kasvav karv kasvab mitu aastat. Seejärel langeb karv välja ning paari kuu pärast
Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus
Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
Nahk sõrmede sisekülgedel, siis labakäe dorsaalpinnal ja külgedel, lõpuks peopesas Väljakujunenud juhtudel labakäed kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati lõhesid Nummulaarsed naastud labakäte dorsaalpinnal või ainult sõrmedel Diagnostika Kliinilise pildi alusel Histoloogilised muutused: spongioos, intraepidermaalsed villikesed, neutrofiilidest ja lülmfotsüütidest koosnev perivaskulaarne infiltraat pärisnahas Diferentsiaaldiagnostika - kontaktdermatiit - iidreaktsioon - ekseemid
Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma,
See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem. Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled, suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higinäärmeid peopesadel,
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma
veekao ning ka kahjulike välistingimuste eest: takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigusetekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud eralduvad. Marrasknaha alumises osas moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad ja lõpuks surevad ning asendavad eraldunud surnud rakke. Marrasknaha rakkude pideva jagunemise tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. 11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned. Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest. Küüned kaitsevad meie sõrme- ja
avanevad vahetult naha pinnale. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Need näärmed eritavad vedelikku, mis sisaldab: 1. peamiselt vett, 2. NaCl, 3. väikestes kogustes rasvhappeid ja 4. uureat Higinäärmed osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Inimeste soojusregulatsioon on üsna tõhus just higierituse tõttu. Mõtiskle: saun, ülekuumenemine Dermis e. pärisnahk Pärisnahas on tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Nahal on: 1. sooja- ja külmatundlikkus, 2. naha venimise tunnetus, 3. valu, 4. rõhu, 5. sügeluse tundlikkus. Subkuutis e. alusnahk Subkuutis e. alusnahk Pärisnahk läheb üle subkuutiseks e. alusnahaks ilma selge piirita. Alusnahk moodustub kohevast side- ja rasvkoest. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm, rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel olla isegi 10 cm.
Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu
vähenemisest ning see sõltub sellest, kuidas eakas suudab aktsepteerida oma vähenevat võimekust ja suurenevat kaotuste arvu. 9. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? Aidata jääda aktiivseks nii kaua kui võimalik. Edendada ennetavaid tervishoiumeetmeid, et tagada hea tervis kõrge eani. Pakkuda võimalusi aktiivsuseksja loovuseks 10.Mis on valeunetus? tajuhäire 11. .Missugused muutused toimuvad seoses vananemisega pärisnahas? Langeb elastsus Lihased atrofeeruvad Immuunseisund halveneb Veesisaldus langeb Kapillaaride hulk väheneb ja nende seinad muutuvad hapraks Nahal nähtav veresoonte võrgustik Higinäärmed atrofeeruvadVäheneb tundlikkus temperatuurile, kuid tõuseb tundlikkus valule Juuksed hallinevad ja hõrenevad Sõrmeküüned õhenevad, varbaküüned paksenevad jne 12.Muutused sidemetes. Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus
hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise.
* valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile. RASUNÄÄRMED: * pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril, kõikjal nahas, va peopesad, tallad * näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus * huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisepinnal, nibudel, nibuväljadel avanevad vahetult naha pinnale * sekreet on NAHARASU F: võiab karvu ja nahka, soodustab sellega nende elastsust F. võie kaitseb epidermist mikroorganismidele ja ainetele
abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele
Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator
Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee
kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee
Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium)
Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed
Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide
karvade folliikulite, vurrude, hammaste ja piimanäärmete puudumist. WNT signaalid tekivad juba väga varajases arengus, kuna selle puudumine takistab plakoodide tootmist ja pärsib kõiki teisi geene, mis vastutavad karvafolliikulite arenemise eest. Mitmete valkude hübritseerimine in situ mutageensetel hiirtel, on aidanud hüpoteetiliste radade välja toomist varajases karvafolliikuli arengus. WNTga sarnased signaale on tarvis nahka, et produtseerida esimene signaal pärisnahas. Arvatakse, et signaal on WNT ise, kuid võib olla ka FGF10. Pärisnaha signaal aktiveerib ectodyslpasiini sünteesi välimises lootelehes. See valk initseerib plakoodide moodustamist ja aktiveerib teise WNT signaali, mis tuleb plakoodidelt. See WNT signaal reguleerib Sonic hedgehogi ja BMPde ekspressiooni. Sonic hedgehog aktiveerib pärisnaha kondenseerumise ja suunab jätkama karvafolliikulite arengut. BMPd ärgitavad Dickkopfi karvafolliikuli ümbruses ja viimane
Tõstesportlastel on rinnal sama paks nahk kui peopesadel. Epidermises veresooned puuduvad, närvikiud kulgevad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Epidermisest ei tungi läbi tõvestavad mikroobid ja paljud kahjulikud ained. P ä r i s n a h k (derma, dermis) on umbes kolm korda paksem kui epidermis. Ta on sidekoeline, sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid kiude , mistõttu on nahk sitke ja painduv. Pärisnahas eristatakse kaht selgelt piiritletud kihti - näsakihti ja võrkkihti. * Näsa- e. papillaarkiht koosneb kohevast kiulisest sidekoest. Selle kihi näsad ulatuvad epidermisesse, mistõttu selle pinnal moodustuvad harjad ja nende vahel vaod. Naha erinevates Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. ...
Meestel tekivad striiad rohkem seljale, selja nimmeosale ja reite välimistele külgedele. Hooldus ja ravi. Meditsiinilisest küljest on striiad suur probleem, sest efektiivseid ravimeid ja protseduure nende ravimiseks on väga vähe. Paremate tulemuste saamiseks tuleb ravi alustada algfaasis, kui striiad on veel punetavad. Hilisemate ehk valgete striiade ravis võib saada küll püsivad, kuid sageli ebapiisavad tulemused. Ravi eesmärgiks on stimuleerida pärisnahas e. dermas kollageeni sünteesi, mis aitab taastada lõhutud nahastruktuuri ja parandab naha esteetilist väljanägemist. Paljud paiksed losjoonid ja kreemid pinguldavad nahka ning vähendavad striiade värvi ja reljeefierinevusi. Siia kuuluvad eelkõige tretinoiin (Retin-A), AHA-happed, vit. C jt. tooted. · Tretinoiin (Retin-A) Uuringud on näidanud, et pikaajaline (6kuud) ravi tretinoiini v. kõrges
Krooniline & progresseeruv kulg. Immuunreaktsioonil organismi kudedega vabaneb pidevalt autoantigeeni. Autoimmuunprotsessi tekkimine: 1. Teatud komponent, mis ei avaldanud mõju org-i immuunsüsteemile, osutub auto-ag. 2. Häire immuunkompetentses süsteemis kaob tolerantsus oma antigeenide suhtes. Süsteemsed autoimmuunhaigsed: 1. Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) *nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; *liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; *kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; *süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel. 24. Inimese normaalne mikrofloora, mikrofloora kujunemine, jaotus, tähtsus. Probiootikumid. Inimese normaalne mikrofloora. Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga
valmistaja) ja ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks , mis võimaldab teda tabavaid ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana. Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Nahk koosneb mitmest kihist – marrasknahast, pärisnahast ja alusnahast. Marrasknahk on kõige välisem osa ning ei sisalda veresooni. Marrasknaha paksus erineb liigiti ning üldiselt on seda paksem, mida hõredamalt on vastav piirkond karvastunud. Pärisnahas asub tihe veresoonestik ning higinäärmed. Alusnahk seostuab nahka tema all olevate organitega ning on rasva ladestumise kohaks. Naha näärmed jagunevad higi- ja rasunäärmeteks. Rasunäärmed avanevad enamasti karvanääpsudesse, vaid mõnes üksikus kohas avanevad need otse naha pinnale (eesnahk, pärak jne). Naharasu on võideks nii nahale kui karvadele ning takistab karva märgumist, kuivamist ja mõranemist. Higinäärmete ülesandeks on mõningate ainevahetusproduktide (kusihape,
abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele
eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on Dvitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on
" VÄÄR 28.Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? *Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. *Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena., *Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon. *Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. 29.Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi? *Kere luud, Jäsemete luud, v.a rangluu, Koljupõhimiku luud 30.Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud? a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo → Luukude, b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku
rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on D-vitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon- Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus- Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
· - leidub vähesel hulgal seerumis vanematel inimestel; · - moodustuvad pärast kudede kahjustust füsioloogiliselt; · - moodustuvad patoloogilistes tingimustes; Füsioloogiline immunoloogiline tolerantsus enesesäilitamise võime üks põhialuseid; Autoimmuunsete haiguste kujunemismehhanismid a) geneetiline soodumus b) infektsioonide roll Süsteemsed autoimmuunhaigsed Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) - nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; - liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; - kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; - süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel; Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused:
Võib areneda vähk, koeasendustehnoloogias probleem leida sobivaid rakke, mõned idioodid ajavad oma "eetika" teemat. 15. Missugused oleksid potentsiaalsed, rakuteraapias kasutatavad tüvirakkude allikad? Blastotsüst, mis on saadud munarakust, kust on eemaldatud tuum ning sisestatud somaatiline rakutuum; indutseeritud tüvirakud; loote aju, üldse närvikude; neuraalharjarakud, skeletilihase (vöötlihase) tüvirakud, epiteelirakkude eellased pärisnahas ja seedesüsteemis, kõhunäärme ja maksa tüvirakud. 16. Arengulised signaalirajad WNT beeta-kateniin on tsütoskeleti komponent, mis translokeerub tuuma, kus funktsioneerib kui TF; WNT'i sidumisel Frizzled retseptorile inhibeerib DSH GSK-3b aktiivsuse. Fosforüülitud beeta-kateniin ubikvinteeritakse ja lagundatakse proteosoomides. Mittefosforüülitud beeta-kateniin on stabiilne ja translotseerub tuuma, kus funktsioneerib koos TCFga kui TF. Beeta-kateniini/TCF kompleks aktiveerib
Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 86 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 87
nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID – epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 86
165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 85
Eristatakse järgmisi kihte. Marrasknahk (epidermis) See koosneb kolmest osast: sarvkiht (0,2 µm – 1 mm). Selle ülesandeks on mehaaniline kaitse ning see on vaba veresoontest ja närvidest. Koosneb elututest rakkudest; sõmerkiht. Siin naharakud surevad ja muutuvad kõvaks (sarvestuvad); kasvukiht. Siin toimub sarvkihi rakkude järelkasvamine, siin paiknevad ka pigmendirakud, nakkuskaitserakud ja rõhuretseptorid. Pärisnahk (dermis, corium) Pärisnahas paiknevad naha juurde kuuluvad moodustised (sensorid, kapillaarid, näärmed, karvajuured jne). Eristatakse paljude verekapillaaridega näsakihti ja võrkkihti. Kollageenid ja elastsed kiud tagavad naha elastsuse. Alusnahk (subcutis) See koosneb lõdvast sidekoest ja rasvast ning kujutab endast liikuvat ühendust sügavamate struktuuridega. Rasvakihi ülesandeks on keha soojusisolatsioon. 578 Naha juurde kuuluvad moodustised
annaabi.ee 
