................................................................................................. Sphincter ............................................................................................................................. 10. Selgitage mõisted: lihastoonus - pinge all olevad lihased. lihasväsimus - 11. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Piimhappe tekkimine lihastes 12. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16
Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni graanulid, rasva tilgad, teised molekulid ja ioonid 6 ning kus asuvad ka müofibrillid · Sarkoplasmaatiline retiikulum Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega 29. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?........ 30. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? 31. Mis on lihase hüpertroofia?..................................................................... füsioloogilise ristlõike suurenemises müofrobrillide mahu suurenemise arvel 32. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?............................................ Müofibrilliline Müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kiududes: · Kontraktiilsed valgud · Paraneb absoluutne jõud
aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7
Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased
Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud
membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine. Cl manustamine võib olla raviva efektiga kroonilise kõhulahtisuse, oksendamise puhul. Broom- Br 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr fotograafias veepuhastuses Juuksehooldusvahendid Haigele kirjutatakse välja väikesed doosid broomi sooli-, naatriumbromiidi või harvemini
Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt Vajalikud näiteks sprintimisel Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG
Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x) Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid - Vere liikumist soodustab rindkere imav toime - Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja KOPSUVERERINGE TÖÖPUHUNE HÜPEREEMIA Veresoonte laienemine Tsirkuleeriva vere üldmahu tõus Vere ümberpaiknemine
, , nagu närvirakkude elektriliste impulside ülekanne, 2 Mis on põletik? . lihaskontraktsioon (sh südamelihas) jt. ·Kehatemperatuuril põletik on organismi kohalik kaitsekohastisliku iseloomuga , 26-28C võib saabuda surm südamevirvenduse tagajärjel. reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud , kahjustuse kõrvaldamiseks.Kui kudedesse toimib 14. Kuidas keha kohaneb kõrgmäestiku tingimustega?
KLASS - Mitokondrite arv rakus sõltub raku energiavajadusest 17. Tsütoskelett EHITUS Erineva jämedusega valgulised niidikesed ehk filamendid, fibrillid ja tuubulid ÜLESANNE Toestab rakku Liigutab rakku ja rakuosi Osaleb fagotsütoosil - Vöötlihasraku talitus: lihastes paiknevad müofibrillid muudavad oma kuju närviimpulsi toimel - lihaskontraktsioon 18. Tsentrosoom EHITUS Koosneb kahest risti asetsevast tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest ÜLESANDED Osaleb raku jagunemisel
Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus. Mehhaanilised faktorid- Raskusjõu ületamine, lihastoonus ja lihase omadused, stabiilsust mõjutavad faktorid, erinevad pinnad ja keskkond. 6) Aktiivne, passiivne, aktiivne-assisteeriv harjutus ja harjutamine Aktiivne harjutus- Toimub aktiivne lihaskontraktsioon. Aktiivne-assisteeriv harjutus- Sooritatakse aktiivsel kontraktsioonil. FT suunab, tagab keskteljelisuse, kergendab. Passiivne harjutus- Lihaste aktiivne kontraktsioon puudub. Parandab vere-lümfiringet. Aitab luua õiget liigutuste skeemi. Stimuleerib aktiivset liikumist. Vähekoormav, sobivad trauma varajases staadiumis, tugiliikumisaparaadi haigestumisel. 7) Kergendavad ja raskendavad tingimused harjutuse sooritamisel
aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide vahendusel toimub pärilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad.
2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid Pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel
liigutuskiirus Levinud on arvamus, et sprinteriks, mitte ei saada. Seda põhjendatakse sellega, et kiirus määratakse suurel määral geneetiliste (pärilike) omadustega ja sõltub sportlase lihaskompositsioonist, mis tähendab, et määravaks on kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord töötavates lihastes. Mida suurem on kiirete lihaskiudude osakaal, seda kõrgem on reageerimiskiirus ja võimsam lihaskontraktsioon. Kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhe ei muutu palju küpsemisel ja treeningu mõjul, aga sõltuvalt treeningumõjudest lihasrakud muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks. Vaatamata sellele, et kiirusvõimekust seostatakse geneetiliste iseärasustega, on ta ka treeningu mõjul arendatav. Isegi need noored, kel puuduvad sünnipärased eeldused kiiruslikuks tegevuseks, võivad spetsiaaltreeninguga oluliselt parandada oma kiirusvõimekust
Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud) · Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud- Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel.
9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1
Seepärast ongi regulaarselt spordiga tegelejatel sageli oluline magneesiumi täiendav manustamine, olgu siis toidulisandi või ravimpreparaadi kujul. Naistel soovitatakse magneesiumi päevaseks annuseks 300 mg, meestel 350 mg. Sporditeadlased soovitavad regulaarselt spordiga tegelejatele ka suuremaid annuseid. Eriti tõhus abi töövõimele on magneesiumil vastupidavusalade puhul. 2.3 KAALIUM Kaaliumi mõju organismis on suhteliselt lai südame töö, närviimpulsside ülekanne, lihaskontraktsioon, neerude eritusfunktsioon jm. Kaaliumivaegus avaldub peamiselt närvi- lihasaparaadi ja südame-vereringe süsteemi talitluses koordinatsiooni häirumine, lihasvärinad, EKG muutused jm. Põhjusteks võivad olla suur vedelikukaotus, stress, mõnede ravimite kasutamine (diureetikumid, kortikosteroidid jm). Samas on kaaliumi vaegust raske avastada, sest vere kaaliumisisaldus ei iseloomusta täpselt tema sisaldust organismis. Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla
Kõõlus 20. Lihaskiudude tüübid Skeletilihaskiud: I tüüpi lihaskiud (punane) o Aeglased o Väsivad vähe o Palju mitokondreid o Väikese läbimõõduga II tüüpi lihaskiud (valge) o Jämedamad o Kiired kuid lühiajalsied liigutused o Vähe mitokondreid o Palju glükogeeni, mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt 21. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Ca++ ioonide sissevool põhjustab uue signaalmolekuli- atsetüülkoliini eritumise, mis viib lihase kontraktsioonini 22. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskoe rakud pole jagunemisvõimelised. Kahjustuse korral arenevad uued rakud aga satelliitrakkudest suurema vigastuse korral asendub kude osaliselt sidekoega Südamelihaskoe rakud pole samuti jagunemisvõimelised. Vigastused
o Jämedamad o Kasutavad anaeroobset metabolismi energia saamiseks o Vähe mitokondreid, müoglobiini, verevarustust o Palju glükogeeni (varuaine rakkudes), mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt Kõige üldlevinum on lihaskiudude jaotamine aeglasteks oksüdatiivseteks, kiireteks oksüdatiiv glükolüütideks ning kirreteks glükolüütideks 20. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Närvid hargnevad lihas närvikiududeks, mis aktiveerivad teatud lihaskiudude gruppi o Närviimpulss vallandab Ca++ ioonide kanalid ja kaltsium liigub SER-st tsütoplasmasse o Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed
· ATP puudus teeb: Nõrgemaks Aeglasemaks Väsivaks · Kogu energia on juba olemas, seda pole võimalik luua · Energiat lihtsalt kasutatakse ja selle tulemusel muutub see ühest vormist teise toidu keemiline energia muutub füüsiliseks liigutuseks ja soojuseks Ainevahetusradade seosed Lihased energia rakendajana · Lihased on energia muundajad ehk mootorid · Lihase efektiivsus on ca 35% s.t. nii palju rakendub energiat kontraktsiooni · Lihaskontraktsioon kandub teatud kadudega üle liikumisse: Kaod elastsusesse Kaod sisemise takistuse ületamisesse Kaod aktiivselt ja passiivselt vastu töötavatesse lihastesse (liigutuse koordinatsioon) Kaod valesse suunavektorisse Lihas Müofilamendid sarkomeeris Müosiin Aktiin Kontraktsioon Närvilihasaparaat Sünaps Atsetüülkoliini vabanemine Toitainete "sisenemine" energiatootmisse Süsivesikud
Vajadus- 280-450 mg Allikad- aedviljade rohelised osad Defitsiit- neuromuskulaarsete funktsioonide häired, närvilisus, depressioon Liig- ohlik kogus +700 mg, oksendamine, kõhulahtisus, kuumalained o Cl- rakuvälises aines Vajadus- 1400-5100 mg Allikad- keedusool, kloriidid Defitsiit- nõrgenenud lihaskontraktsioon, seedehäired, nõrkus iiveldus Liig- +10 g nõrkus ja segadus Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 3 ära) o Raud- kudede varustamine hapnikuga, hapnikutagavara loomine lihaskoes o Zn- haavade kiireparanemine o I- kilnäärmehormoonide süntees
Luude ja hammaste koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed TetaaniaP FOSFOR Luude ja hammaste koostises, osaleb energiavahetuses Piim, piimasaadused, liha, krrelised Luude nrgenemineMgMAGNEESIUM Luude koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Viljapead, liha, piim Neuroos, iiveldusNaNAATRIUM Osmootse rhu ja vee ainevahetuse regulatsioon, lihaskontraktsioon Keedusool Nrkus, apaatia, lihaskrambidClKLOOR Vee ja mineraalainevahetuse regulatsioon Keedusool -K KAALIUM Fermentatiivne funktsioon rakkudes Juurvili, liha, puuviljad, phklid Nrkus, hporeflek., letargiaFeRAUD Hemoglobiini koostises, fermentide koostises Liha, maks, oad, phklid, puuvili AneemiaCuVASK Fermentide koostises Phklid, maks, neerud, kuivatatud juurvili, viinamari Aneemia, skeleti defektidMnMANGAAN Fermentide koostises
4. Vöötlihaskiu ehitus Vöötlihaskiudu ümbritseb sarkolemm(rakumembraan) ning sisemuses, tuumade vahel, on sarkoplasma. Vöötlihaskius paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (aktiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskoest moodustunud skeletilihased, keel, neel, söögitoru. -lihaskontraktsioon Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon. 5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude. Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega.
Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide vahendusel toimub pärilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid
valkude tähtsus organismis: Ainuke lämmastiku saamise allikas organismis. 1) Kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks 2) Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks - Nendeta ei saaks ainevahetusprotsessi toimida. 3) Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. fermentideks – vaja organismi protsessides 4) Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega 5) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise 6) Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiinikoosmõju tulemusena 7) Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin – hemoglobiini tootmiseks on vaja valku 8) Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin 9) Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen 10) Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid 11) Pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel
koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid
liikuva kehalüli kiirus, jõud ja võimsus Lihase venituse ja kontraktsiooni tsükkel liigutustegevusel · Esineb: - kõnnil - jooksmisel - hüppamisel Lihaste mehaaniliste omaduste määramine müotonomeetria meetodil · Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru
neurotransmitter ● transmitteri seondumine retseptorile avab ligandi-tundlikud Na+ kanalid > membraani depolarisatsioon ● depolarisatsioon avab voltaaz-tundlikud Na+ kanalid > kogu plasmamembraani depolarisatsioon ● plasmamembraani depolarisatsioon avab ka voltaaz-tundlikud Ca2+ kanalid > Ca2+ influx ● esmane Ca2+ sissevool avab sarkoplasmaatilises retiikulumis Ca2+ tundlikud Ca2+ kanalid > järsk Ca2+ sissevool ja lihaskontraktsioon. 94.Ioonkanalite defektist põhjustatud haiguste olemus ja ioonkanaleid mõjutavad ravimid (lidokaiin). Ioonkanalite defektsest funktsioonist põhjustatud haigused (channelopathies) ● Suhteliselt suur hulk harvaesinevaid haiguseid (va tsüstiline fibroos, mida vahest liigitatakse ka kanalopaatiaks) ● Enamikel juhtudel on patoloogia keskmes närvi – või närvi-lihas ülekanne. ● Domineerib epilepsia – häirunud, ülemäärane ja sünkroonne kortikaalneuronite
mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust, pataloogiat, haigusi: alustatakse väikeste voolutugevustega ja erutuvad aferentsed lihaskiud: tööle läheb refleksikaar, erutus liigub seljaajju. Reflektroorsel teel tekib lihaskontraktsioon ja Hoffmanni refleks: voolu tugevuse suurenemisel H-refleks kaob ja lihase otsene vastus suureneb. Määratakse motoorsete segmentide töökord: kui voolutugevus läheb liiga suureks blokeerib ära aksoni algsegmendi. *Dünamomeetria + Goniomeetria = energeetiliste kulutuste määramine kaldpinnal sooritatava lihastöö tingimustes. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases
20) Erutuse-kontraktsiooni sidestumine - mehhanism, mille vahendusel tegevuspotentsiaal põhjustab lihaskontraktsiooni. Osalevad : – Sarkolemm – Rist e. T torukesed – Lõpp-tsisternid – Sarkoplasmaatiline retiikulum – Ca2+ – Troponiin Motoorne üksus – närvirakk koos tema poolt varustatavate lihaskiududega. Liigutusi sooritavat lihased närvikiudude ja lihaskiudude suhe silmalihastel - 1/8 või 1/10, käsivarre lihastel – 1/600. Lihaskontraktsioon. Libisevate filamentide teooria – Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi nihkumisega (libisemisega) müosiini filamendi suhtes – Rist-sillakeste moodustumine aktiini ja müosiini filamentide vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav
aktiinifilamendid orienteeritud kõik sarnaselt. Müosiinimolekulidel aga on omadus ATP juuresolekul nihkuda aktiinifilamentide positiivse otsa suunas (ATP hüdrolüüsiga kaasneb müosiinimolekulide peas konformatsiooniline muutus, mis tekitab nihkumise aktiinifilamendi + otsa suunas). Müosiini libisemine mööda aktiinifilamente paneb ringlema kogu tsütoplasma. Aktiini-müosiini vastasmõju on ka mitmete teiste rakus toimuvate liikumiste (näit. lihaskontraktsioon, loomse raku tsütoplasma sissenöördumine tsütokineesi käigus jt.) käivitajaks. 1.4. Rakukest Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid
aeglased ja korduvad membraanipotensiaali võnked. Igas mao piirkonnas on need võnked konstantsed, kuid igas piirkonnas on oma sagedus. Need rakud asuvad maopõhjas, kust algavad ka maokontraktsioonid. Kui neid rakke ei mõjutata, siis nende endi membraanipot. võnked on nii nõrgad, - depolarisatsioon on nõrk - see ei ületa läviväärtust – ei avane Ca +2 kanalid, ei teki aktsioonipotentsiaali ega lihaskontraktsiooni. Kui aga neid mõjutavad atsetüülkoliin, siis toimub lihaskontraktsioon. Ehk kontraktsiooni toimumine ja selle sagedus sõltub neuronite ja hormoonide mõju tasemest. Ehk maos toimuvad konstantsed võnked ja need üksi ise ei põhjusta mao tühjenemist, kuid on tühjenemise eelduseks. Mao tühjenemise määravad ära maokontraktsioonid. Kontraktsioonide tugevuse määravad ära stimuleerivad signaalid maost ja inhibeerivad signaalid kaksteistsõrmikust. Mao signaalid – mao laienemine (algatab lühikesi ja pikki reflekse – sekreteeritakse atsetüülkoliini –
nukleiinhapete jäägid, süsivesikud, rasvad jt. ühendid. Valkude tähtsus: · plastiline tähtsus - nad on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks · valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks elusas koes · suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks · mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse juhtivuse · lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena · hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin · lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin · vere hüübimisel on suur tähtsus vereplasma valgul fibrinogeenil · vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid · pärilikkuse edasikandmine toimub valguliste ühendite
1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks
1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks
Secher jt. (1982) 7 70-86 14-30 Hagerman jt. (1978) 310 70 30 55 4.2.1 Skeletilihase struktuur Akadeemiline sõudmine on vastupidavusala, mis on seotud kestva lihastööga. Treenitud sõudjad kasutavad sõudmisel suuremat lihasjõudu kui teised vastupidavusalade sportlased. Sealjuures on lihaskontraktsioon sõudmise käigus võrdlemisi aeglane. Seega mängib suurt rolli aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord sõudmise ajal töötavates lihastes. Inimese skeletilihaskiud jagunevad omadustelt kolme põhikategooriasse: 1. Aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud: • väike kontraktsioonikiirus; • väike kontraktsioonijõud; • prevaleerub oksüdatiivne metabolism; • väike fosfaadisisaldus; • keskmine glükoogeenisisaldus;
müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsioonilised muutused müosiini molekulis, mis phjustab müosiini molekulide nihkumise aktiinifilamentide suhtes. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud
Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus Libisevate filamentide teooria Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi libisemisega müosiini filamendi suhtes. See lühendab sakromeeri, ning sakromeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. titiin - stabiliseerib kontraktiilseid valke ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist peale venitust. 4 Lihaskontraktsioon eri tüüpi lihasrakkudes Silelihaste funktsionaalsed iseärasused: 1. Sisaldab samuti aktiini ja müosiini, kuid need ei ole järjestunud filamentideks ega sakromeerideks. Silelihased kontsaheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud ning kontraktsioonijõud on vaid kolmandik. Silelihased ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased On silelihaseid, mis ei funktsioneeri ilma närviimpulsite. nt silmas. Suurem osa silelihaseid kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita
T-tuubulite mõlema külje lähedale jäävad sarkoplasmaatilise võrgustiku laienenud terminaaltsisternid – T-tuubulist ja teda ümbritsevatest terminaaltsisternidest koosnevat kolmikstruktuuri nimetatakse lihastriaadiks Kaltsiumiioonide vabanemisel sarkoplasmasse toimub nende seostumine troponiiniga, misjärel on võimalik aktiini ja müosiini molekulide sidumine ja lihaskontraktsioon – kontraktsioonil libisevad aktiinist müofilamendid teineteise suhtes st jämedate ja peente filamentide ülekattumine suureneb, sarkomeerid, I- ja H-vöödid muutuvad lühemaks, samas müofilamentide endi pikkus jääb samaks ka A-vöötide laius ei muutu Kui kaltsiumiioonid eemaldatakse sarkoplasmast nende doponeerimisega sarkoplasmaatilise võrgustiku tsisternidesse, kontraktsioon lakkab ja troponiini-tropomüosiini kompleks taaskatab müosiini sidumiskohad
filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z- diskile, mis koosneb pōhiliselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vōimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca ++ ioonide poolt.
koordineerituse vajalikkus stabiilseks kehaasendiks ja liikumiseks ruumis. Biomehaanika on teadus, mis käsitleb elusolendite liikumist ja liigutusi ning nende põhjuseid. Organismi tugiaparaati kuuluvad luud, liigesed ja lihased. Lihased moodustavad umbes 40-50% kehakaalust. Lihased panevad liigesed (ja selle kaudu luud ning kogu skeleti) liikuma. Lihasrakkudel on võime kontraheeruda e aktiivselt lühendada oma pikkust. Lihaskontraktsioon on keemilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vajalik on tugiaparaadi koordineeritus ,et säilitada stabiilne kehaasend ja liikumine. Maali-Liina, jaanuar 2012 Inimese liigutustegevuse aluseks on kehahoid ehk rüht. Korrektne kehahoid tagab liikumistegevuse korral koormuse õige jaotumise kehaosade vahel. Rühti ehk kehahoidu mõjutavad:
oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloori lisamine joogiveele on tekitanud vastukäivaid arusaamu. Nüüdisajal on selge, et joogivees olev Cl lõhustab vitamiini E, hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Defitsiit ja kasutamine. Kloori defitsiiti tavaliselt ei esine. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine. Kloori defitsiidi tekke üheks põhjuseks oli imikute toitesegude keemilise koostise vaesustamine. Nimelt arvati algselt ekslikult, et imikute toitesegudes pole kloor bioelemendina vajalik. Cl manustamine võib olla raviva efektiga kroonilise kõhulahtisuse, oksendamise puhul. MIKROBIOELEMENDID Neid vajatakse väikestes kogustes, kuid nende vajadus on pidev. Raud
aspekt on armi kvaliteet. Sportlane peaks alustama põlve täieulatuslike liigutustega nii pea kui võimalik, ehk siis kui turse ja valu seda lubavad (2-3 päeva pärast vigastust). Ta võib alustada ettevaatlike, assisteeritud ja siis aktiivsete põlveliigese liikuvuse harjutustega (ära ei tohi unustada vigastusest mittehaaratud sama jäseme teisi liigeseid). Isomeetrilised kontraktsioonid teha esmalt reie nelipealihasele, hiljem hamstring- ja vaagnavöötme lihastele (säilitada lihaskontraktsioon, lugedes kümneni). Neid harjutusi tuleb teha mitmeid kordi päeva jooksul (iga tund, kui sportlane on nõus). Et veenduda armkoe tekke protsessi heas kvaliteedis, võib pärast kolme esimest vigastusjärgset päeva asetada vigastuspiirkonnale veel jääd ning teha friktsioonmassaaži. Friktsioonmassaaži teha niipea kui sisemine verejooks on täielikult peatunud, ja nii et sõrmed oleksid kõõlusepiirkonna hõõrumisel risti.
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid
Lihaskiu membraani ja närvikiudude ülesandeks on informatsiooni ja juhtimisimpulsside levitamine, erutuse edastamine. Lihaskiud vastab erutusele kontraktsiooniga, mis on tingitud Ca-ioonide vabanemisest sarkoplasmaatilisest retiikulumist ja ka ekstratsellulaarsest ruumist pärinevast Ca-ioonidest. AP ajal on Ca- ioonkanalid avatud ja Ca saab liikuda rakku. Ca-ioonid seostuvad troponiiniga, mis kokkuvõttes muudavad müosiinikiudude pikkust ja tekib lihaskontraktsioon. Närvikiududes edastatakse informatsioon AP-ga. Info edasi andmine rakult rakule toimub sünapsites. Sünapsid jaotuvad elektrilisteks ja keemilisteks, mis siis on vastavalt tundlikud mingile ülekandeainele (mediaatorile) või voolujaotusele. Nii jõuavad signaalid efektorrakkudeni. Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele)
1892.a. Labiilsus pole püsiv nähtus. Labiilsust määratakse tavaliselt rütmiliste elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline erutusega ilma ärrituse rütmi tranformatsioonita, s.o sagedusega, kus ärritusimpulsside ja vastureaktsioonide arv on veel võrdne.Ärritussageduse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse efekti, n: skeletilihasel maksimaalse tugevusega kontraktsiooni. - pessimum ärritussageduse jätkuval suurendamisel lihaskontraktsioon nõrgeneb ja lõpuks lihas lõtvub. N: Vvedenski näitas, et erutuv kude on suuteline mingis ajaühikus vastu võtma teatava arvu rütmilisi ärritusi ja vastusena tekib koes niisama palju erutuslaineid. Parabioos e "elulähedane" seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima. · Bioelektrilised nähtused närvi- ja lihaskoes.
klapi toimeta (väiksem kehatakistus). Vajaduse korral eralda patsient hingamisaparaadist! 13. Veendu, et sa ise ei ole kontaktis patsiendiga! 14. Vajuta korraga defibrillaatori plaatidel asuvatele nuppudele (olenevalt tüübist võib ka ühele nupule) surudes defibrillaatori plaatidele u 10 kg jõuga NB! Lastel 5 kg jõuga! 792 15. Loe pärast vajutust mõttes kolmeni ja veendu, et toimub patsiendi lihaskontraktsioon ning eemalda siis plaadid. 16. Vahetult pärast defibrillatsiooni alusta kiirelt südamemassaažiga ja tegutse olukorra kohaselt (kas hindad uuesti rütmi – kui patsiendil on tekkinud sinu juuresolekul VF – või teed kaks minutit südamemassaaži). 17. Korduvate defibrillatsioonide vajaduse korral muuda defibrillaatori elektroodide positsiooni ja veendu alati, et elektroodide ja naha vahel on piisavalt geeli. Lisaks
annaabi.ee 
