Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 24 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske
Fourth level kõhualune on valge. Fifth level Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille Click to edit Master text styles all on asendushammaste kõverad read. Igal Second level kihval on 24 asendushammast ja kui kihv Third level välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb,
M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M. TEMPORALIS soomusosa/välispi sarnakaare alt puhkeasend nnalt alalõualuu nokkjätkele Külgmine tiiblihas Algab kiiluluu Kinnituvad TML diskile Alalõua tõstmine ette või küljele tiibjätketelt ja kapslile Keskmine tiiblihas processus Kinnitub alalõua Tagumiste hammaste kokku pigistamine, pterygoideus ossis sisepinnale alalõua liigutamine küljele ja ette, aitab sphenoidalis’elt ja alalõuga tõsta tuber maxilla’lt Kael
piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas (m.buccinator) Põskede siseküljest Suunurka ümbritsevale Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu; surub purihammaste kohalt alalõua nahale põskede limaskesta vastu hambaid, allaossa puhumine, vilistamine, mälumine Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine Suunurgalangetaja Alalõug Suunurk Surub suunurki alla
Vaatleme suiste ehitust kõigepealt prussaka näitel. Kohe torkavad silma massiivsed saagja servaga ülalõuad, mille ülesandeks on toiduosakeste haaramine ja tükeldamine. Neist allpool paikneb suuava. Viimast piiravad külgedelt alalõuad, mis kannavad enda küljes lülilisi alalõua kobijaid. Suuava alumiselt küljelt leiame alahuule koos selle küljes olevate alahuule kobijate paariga. Ülalõuad Putuka suised. 1 - ülahuul, 2 - on paljudel putukatel väga tugevad, näiteks puu ülalõuad, 3 - alalõuad, 4 - alalõua sees elavad mardikate vastsed suudavad nendega kobijad, 5 - alahuul, 6 - alahuule puidu sisse käike puurida. Putuka suiste juurde kobijad
ta on selili asendis ja õhk ei pääse kopsudesse. Selle asendi eesmärgiks on hoida hingamisteed avatuna, võimaldada okse ja muude vedelike väljumist suust. KÜLILIASENDI TEOSTUS Pane kannatanu sinule lähemal asuv käsivars sirgelt keha alla Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere Haara tema käest ja puusast ning keera ta enda suunas küliliasendisse Aseta pea tahapoole Pealmine käsi pane põse alla alalõua toetamiseks KÜLILIASEND KASUTATUD KIRJANDUS https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/haigekassa_teatajad/ hk_vigastused_esmaabi.pdf http://www.redcross.ee/pdf/EA_voldik.pdf http://www.ehituskool.ee/files/9614/4162/9012/JUHEND_ESMAABI _ANDMISEKS_4_. pdf http://tthkkesmaabi.weebly.com/stabiilne-kuumllili-asend-ja-log-roll- tehnika.html AITÄH!
wikipedia.org/wiki/Haug ) Välimuse kirjeldus Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-, päraku- ja sabauim on punakaspruunid, rinna- ja kõhuuimed kollakaspunased. Haugi keha on suhteliselt pikk, nooljas. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ettepoole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on saaki neelata kerge, kuid kui see püüab lahti pääseda, tõusevad hambad limanahast üles ja tungivad tuhande nõelana ohvrisse. Haugi alalõua kihvad vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read
Kirjelda konkurentsi euroopa naaritsa ja ameerika naaritsa näitel. Ameerikast sisse toodud Ameerika naarits ehk mink konkureerib Euroopa naaritsaga elupaikade, toidu ja ka paarilise leidmises (ristudes Euroopa naaritsaga ei anna järglasi, kui Euroopa naaritsa sigimisaasta luhtub). Mink: Teda tunneb ära tema valge alalõua järgi, mõningatel juhtudel ei ole valget üldse. Elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale.
-palpeerin pulssi -kutsun kiirabi - proovin elustada teda rääkimisega või karjumisega, põsede peksemisega. - kontrollin hingamisteed: - keeran inimest selili, pöörates pea küljele - vaatan ringi kannataja suu ja eemaldan sealt võõrkehi või oksendamise jääk.Võib tekkida tüsistus – inimene ei ava oma suud selle pärast et tema lõuad on kinni. Sel juhul vajutan punkti, kus ülemine ja alumine lõualuud lähtestavad ja pigistan alalõua allapoole. - panen kannataja pea taha ja tõstan õrnalt lõua et kergestada hingamist. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui unearterites on olemas pulss, siis tuleb teha paar kunstlikku hingamist "suust-suhu" taskurätiku läbi. Kannataja nina panen kinni. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui pulss ei ole tuvastatav - teen rinna kompressiooni. Kõige parem on teha seda kahekesi, omakorda
Lihtsalt öeldes-joogis või söögis sisalduvad happelised ühendid muudavad hambavaaba ,,pehmeks" ning kohene harjamine võib tõsiselt kahjustada hambaemaili. Seega peaks pärast sööki hambapesuga natuke ootama. Hambaid peaks pesema täpselt nii kaua, kuni kõik on puhtaks saanud, keskmiselt 2-3 minutit. Harjamist tuleks alustada ülalõua hammaste välispindade puhastamisest, seejärel puhastatakse ülalõua hammaste suulaepoolsed pinnad ning korratakse sama protseduuri alalõua hammastel. Sellisel juhul viiakse miinimumini risk, et mõni hammas jääb kogemata puhastamata. Hambaharja peaks kogu protseduuri käigus hoidma umbes 45kraadise nurga all, et harjased satuksid ka igemevakku. Hambaharja harjased peaksid olema pehmed või keskmise tugevusega, et ei tekitaks liigset traumat suuõõne kõvadele ja pehmetele kudedele. Hambaharjade valik on lai ning endale võib soetada ka elektrilise hambaharja. Siiski tuleb
Esimese aastaga sidekoed kaovad ning kolju luud seonduvad omavahel õmbluste abil: Saagõmblus –. Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi. Nool- ehk sagitaalõmblus Pärgõmblus Lambdaõmblus. Soomusõmblus Servõmblus 29. Alalõualiiges, liikuvus. Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus. Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid, mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad.
Urge on kodupiirkonnas tavaliselt mitu. Tegutsemisala piirdub 100m laiuse vooluveeäärse ribaga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Naaritsad on enamasti öise eluviisiga ja üksildased v.a. paaritumisperioodil. Euroopa naaritsat võib segi ajada meile sisse rännanud kärplase aamerika naaritsa ehk mingiga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi, kuigi mõningatel juhtudel ei pruugi ameeriklasel lõua all üldse valget olla. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad.Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga.Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Harvem võib Euroopa naaritsas segamni ajada nugisega. Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu, kui neid leidub, siis
Ilme valiku tehnika Võime kontrollida ja muudatusi teha, intensiivustada, ja jume iga kolmanda hamba vahel Ja seda visualiseerida tabelis on selle tehnika kõige tähtsam saadus.Kui kliinikumid alustavad punase juhisega(red guide) , Saavad kergemini vaadata ja tooni anda, intensiivustada, Ja jume kombinatsioonid igale kolmandale hambale (igemete, keskel ja ristlõikel või Otsal) ((gingival, middle, and incisal or cusp)). Punane juhis hakkab olema tavaliseks tooni juhiseks((shade guide)), Aga eelnevalt valmistatuks. Sinine juhis on tehtud et kontrollida hammaste tooni. Viimane toon võib olla sama mis esimeses sinises tabelis või tabelite kombinatsioonis, Nagu igemed keskelt ühest tabelist ja esimene teisest. Selle tehnika eelised on et uustulnukad ei pea omale enda tehnikaid välja mõtlema vaid saavad kasutada olemas olevaid materjale et sealt järgi vaadata korrektsed toonid mis inimesel on või mis tooni ini...
Otsmikulihas - m. frontalis Otsmikunaha liigutamine ja kurrustamine Kuklalihas - m. occipitalis MÄLUMISLIHASED Mälurlihas - m. masseter Näoköber või -hari, sarnakaar Alalõuaharu, mälurilihaseauk Kahepoolsel toimel alalõua tõstmine ja hammaste kokkusurumine, ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel mälumisliigutuste tegemine Lateraalne tiiblihas - m
6) Suu limaskesta niisutamine kuiva suuga rääkida ei saa Need protsessid kindlustatakse hammaste ja sülje osavõtul. Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui põskede sisepinnal ja ka keele keskmise ja tagumise kolmandiku piiril.
vilistamisel ja mälumisel Suunurgatõstur Sarnaluu Suunurki kattev Kergitab kokku m. levator anguli nahk tõmbumisel oris suunurki Suunurgalangetaja Paikneb suunurga Lihase m.depressor ja alalõua vahel kokkutõmbumine anguli oris surub suunurki alla, kutsudes esile kurbust ja vastikust väljendavaid ilmeid
Autor: Mari-Liis Kesküla Redaktor: Alexey Nesterovich SÜLG Sülg on kompleksne biovedelik, mis mõjutab suu tervist läbi oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste. Organismi tervise süsteemsed muutused viivad sülje süsteemsele muutusele. Sülg on plasma suhtes hüpotooniline, Na- ja Cl-ioonide kontsentratsioon on väiksem kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täi...
Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi. Naise vaagen on lamedam, ümaram ja proporsionaalselt suurem, et võimaldada loote pea läbipääsu. Samuti on naise õndraluud orienteeritud tahapoole ,samal ajal kui meestel on ta orienteeritud ettepoole. See erinevus annab lootele arenemiseks rohkem ruumi. Meestel on jämedamad ja pikemad jäsemed, samuti sõrme ja varbaluud, kuna naistel on kitsamad roidekõhred, hambad ja väiksema nurgaga alalõua luud. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) ! 2. Luukoe seisundit mõjutavad tegurid Luukoe seisundit mõjutavad tegurid võib jaotada mõjutatavateks ja mittemõjutatavateks. Viimaste alla kuuluvad geneetilised faktorid. Mõjutatavateks teguriteks, mis põhjustavad luude hõrenemist ehk osteoporoosi, on : · D- vitamiini puudus, millest on saanud ülemaailmne probleem · Suitsetamine, mis pidurdab osteoblastide aktiivsust
Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu
millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv on lambdaõmblusmine serv (margo lambdoideus), allpool nibujätkmine serv (margo mastoideus). ALALÕUALUU (mandibula) peas Alalõuakeha (corpus mandibulae) ja alalõualuuharu (ramus mandibulae) ühendumiskohal on alalõuanurk ( angulus mandibulae). Alveolaarosa (pars alveolaris) ülemisel serval on alveolaarkaar (arcus alveolaris). Alalõua alumine serv on alalõuapõhimik (basis mandibulae). Alalõua välimises külgmises osas on lõuatsimulk (foramen mentale), keskses osas on lõuatsimügar (protuberantia mentalis). Alalõuakeha sisepinnal on lõuatsioga (spina mentalis). Välispinnal on mälurmine körpus (tuberositas masseterica) ning sisepinnal tiiblihasmine körpus (tuberositas pterygoidea). Sisepinnal asub alalõuamulk (foramen mandibulae), mis viib alalõuakanalisse (canalis mandibulae)
massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik. Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste
Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega.Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4 Toitumine
a. ülemine põikilihas ja külgmine sirglihas). Parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast; · IV peaajunärv ehk plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast; · V peaajunärv ehk kolmiknärv on kõige võimsam peaajunärv, seganärv. Silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib pose, ninaõõne ja alalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv innerveerib alalõua- ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid; · VI peaajunärv ehk eemaldajanärv on motoorne. Innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast; · VII peaajunärv ehk näonärv on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud jagunevad kõrvasüljenäärmes harudeks, mis innerveerivad kõiki
Kuldsete retiiverite pea on proportsionaalne ja selgepiirilste joontega, mitte jämeda koljuga ning see liitub hästi kaelaga. Nende koon on jõuline, lai ja sügav. Pea ja koon on suures plaanis enamvähem sama pikkused. Nina on neil must ja otsaesine selgepiiriline. Silmad on kuldstele tumepruunid, asetsevad lahus ja silmaääred on tumedad. Kõrvad on keskmise suurusega ja nad asetsevad silmade kõrgusel. Kuldste retriiverite suu on täisulik, neil on korrapärane hambumus see tähendab, et alalõua esihambad puudutavad kergesti ülalõua esihammaste tagapinda. Kael on neil kuiv, lihaseline ja pikk. Keha Kuldsed omavad jõulist luustikku, pikka ja hästi tahapoole hoiduvat õlga, pikka õlavart ja sirgeid esijalgu. Neil on tugev nimmeosa, hea nurga all lihaseliste reitega tagajalad. Madalal astesevad kannad, tagant vaadetes on paralleelesed, mitte sisse ega väljapoole kaardus. Käpad on ümarad, tugevad ja sarnased kassikäppadele. Turjakõrgus isastel koertel on 56-61 cm ja
4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu) 6. Mis osadest koosnevad pikkad lihased (Pea, Kõht, Kõõlus) 7. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul. (Liigitus kiiruse erinevus ja punane lihaskiud töötab kauem kui valge lihaskiud) 8. Vahelihas A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diafragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese)
jääks ka küljeli olekus kuklasse. Kuidas asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse? *Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest. *Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla. *Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse. *Painuta kannatanu pea tahapoole, aseta pealmine käsi põse alla alalõua toetamiseks! Kontrolli hingamise ja pulsi olemasolu pidevalt, kutsu kiirabi. Kui patsient ei hinga ja pulssi ei ole tunda, siis alusta elustamisega. Kui puuduvad hingamine ja pulss tuleb kannatanut elustada. Kui inimene pole kolm-neli minutit hinganud, siis on pool tema ajust juba surnud, veel paar hapnikuvaba minutit ja ajust pole enam pea midagi võimalik päästa. Esmalt avastades, et kannatanu ei hinga, painutage ta pea kuklasse ja tõstke teise
Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu. Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad
Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad kõhu keskel, ainus seljauim on tahapoole nihkunud, paiknedes pärakuuime kohal. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ette poole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on haugil saaki neelata kerge, saagil põgenema pääseda aga raske. Havi on väga hästi kohastunud erakliku eluviisiga röövkala, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine:
Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Levik ja arvukus Eestis Mingid on levinud puhaste veekogude ääres üle Eesti. Veekogudest väga kaugele nad ei kipu. Viimastel aastatel on aga täheldatud minkide arvukuse langust. Eluiga Mingid elavad maksimaalselt 12 aastani. Pereelu Mingid on öise eluviisiga üksi elavad kärplased. Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini
sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke. Põhiliselt lühikokkuvõtteks proteesid on inimestele väga tähtsad et need sobiks ilusasti ja inimesed oleks sellega rahul,kui inimesed ise valivad milliseid eelistusi nad nendele tahavad siis on suurem võimalus et nad ei esita kaebusi nende kohta,kui arstid leiavad et need eelistused pole head siis nad soovitavad patsientidele laternatiive mis on ka head. Suu sisse vaadates noorel ja vanal inimesel pole vahet teha,ei saa selle järgi vanust ega sugu kindlaks
maskiballidel, halloweeni või mõne muu festivali ajal, või ka mõne artistliku esinemise ajal. Maske kannavad ka kurjategijad, et neid ära ei tuntaks, kui nad saadavad korda oma kuritööd. Maskide tüübid ja kasutus on väga lai. Neid kasutatakse jäähokkis (võred näo ees), haiglas (hapnikumaskid) ehitustel (respiraator). 10 Ortodontiline peakate Ortodontilist peakatet kasutatakse, et kontrollida alalõua ja ülalõua luude kasvu ortodontilise ravi ajal. Kõige tavalisem ravipeakatet kasutatakse luulisite lahknemiste korrektiiviks. Peakate kinnitub klambritesse metallkonksudega või nii öelda näokaare abil. Paelad või kinnitus on kaelal või pea taga. Mõnes olukorras kasutatakse mitmeid kinnitusi või paelu. Elastiksidemeid kasutatakse, et lisada survet metall konksudele või kaarele, mis omakorda kantakse üle patsiendi lõuale ja hammastele. 11
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. digastricus Eesmine kõht - Keeleluule Alalõua m. sternocleido- 2 pead: 1. Oimuluu Oma toonusega alalõua luul, vahekõõlusega liigutamine/ mastoideus Rinnakul, 2. nibujätke hoiab pead tagumine - keeleluu
Kaasaegsed mikrofonid on tundlikud: Halva mikrofonikasutustehnika puhul on kliendi reaktsiooniks sageli palve keerata häält valjemaks või vaiksemaks. Sageli on probleem siiski minu mikrofonikasutuse oskuses. · Parima tulemuse saavutamiseks väldin mikrofoni hoidmist suu ees, kuna see katab mu näo ning summutab mu häält. Jälgin, et ma ei kataks käega osaliselt mikrofoni pead, millesse räägin. · Mikrofon peaks olema peaasendist sõltuv näo pikendus: kas alalõua vastu toetatud, täpselt huulte all, või suu ühe külje peal, näoga kontaktis. Mikrofoni räägitud jutu arusaadavus ja 4 selgus sõltuvad eelkõige mikrofoni kaugusest suust; vältimaks häirivate helide sattumist mikrofoni, peaks see suule olema nii lähedal kui võimalik (215 cm). Kui liigutan pead, siis liigutan ka mikrofoni kaasa, et mu hääl järsku ei kaoks.
Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga (kombineeritud ravi). Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga. Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS 6 Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi
Kaelanahalihas Rindkere eesosalt Rangluu kaelale Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole. 64. Õlavöötme Algus Kinnitumine Funktsioon lihased Kaarnajätke-õlavarre Abaluu kaarnajätkelt. Õlavarreluu väikesele Õlavarre etteviimine,
Kaelanahalihas Rindkere eesosalt Rangluu kaelale Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole. 64. Õlavöötme Algus Kinnitumine Funktsioon lihased Kaarnajätke-õlavarre Abaluu kaarnajätkelt. Õlavarreluu väikesele Õlavarre etteviimine,
varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid. 2) keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni. 3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele. 4) kuklaarter suundub taha üles, annab harusid kukla piirkonnale ja kaela lihastele. 5) rinnaku-rangluu-nibujätkearter osaleb samanimelise lihase verevarustuses. 6) tagumine kõrvalestaarter annab harusid kõrvalestale, kaela lihastele.
kannaköbrul. Ristivõlv – kanna ja pöia kokkupuute piirkonnas kõige suurem kumerus 25. Kolju luudevahelised ühendused Koljuluude vahel on liidused – õmblused Alalõualiiges ainus liikuv liiges. 26. Alalõualuuliiges, liikumisvõimalused Liigestuvad: alalõualuu pea ja oimuluu alalõuaauk ning sarnaluumisel jätkel olev liigeseköbruke. Keraliiges. Inkogurentne. Liigeseketas sobitab pindu. Kui suu liigub, liigub alalõualuu pea pesast välja ning liigub mööda ketast. Liikumine: alalõua langetamine ja tõstmine, liikumine ette ja taha poole, külgliikumine -lihased ja innervatsioon: Langetamine: külgmine tiiblihas Tõstmine: imulihas, mälurlihas Ette liikumine: külgmine tiiblihas Taha liikumine: oimulihase tagumised kiud Külgliikumine: külgmise tiiblihase ühepoolne tegevus Kõiki innerveerib: PAN V kolmiknärv, alalõualuu haru 27. Võrrelge õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust; vaagnavööde 2 puusaluust.
parasümpaatilised kiud innerveerivad aga innerveerivad pupillilahendajat ja ripslihast. IV plokinärv (motoorne) tuum asub keskajus innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast. V kolmiknärv (seganärv) kolmiknärviganglionist lähtuvad silmanärv(sensoorne innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda); ülalõuanärv(sensoorne innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid); alalõuanärv(seganärv innerveerib alalõua ja oimu piirkonda, keelt ning alumisi hambaid, motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid). Hoiab hamba ainevahetust. Ohtlik värk. Selleks, et närida, on ka üks osa motoorne. VI eemaldajanärv (motoorne) võimaldab meil kõrvale vaadata innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased.
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
plokinärv motoorne (seotud lihastööga), innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast NS slaid 103; anat lk 221 kolmiknärv seganärv, silmanärv - innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda; 67. mis närv on V peaajunärv ja mida ta teeb? ülalõuanärv - põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ja ülemisi hambaid; alalõuanärv - alalõua ja oimu NS slaid 97, 99, 104; anat lk 221-222 piirkonda, keelt ja alumisi hambaid ka kõiki mälumislihaseid 68. mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb? eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast NS slaid 98, 99, 105; anat lk 222
kaks osa: venter anterior et posterior o: incisura mastoidea ossis temporalis i: fossa digastrica mandibulae Musculus stylohyoideus o: processus styloideus ossis temporalis i: cornu majus ossis hyoidei f: tõstab os hyoideust taha üles (kõri ka!) MÄLUMISLIHASED Musculus pterygoideus medialis o: processus pterygoideus ossis sphenoidalis + tuber maxilla i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine Musculus pterygoideus lateralis 2 osa: caput superius ja caput inferius o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae
Isa tema õpetaja. Reisis palju: Kreeka ja Väike-Aasia rannikul, Põhja-Egiptus, Musta mere ääres. Tutvus Demokritusega (aatomi avastaja). Hippokratesel kaks poega, jätkasid isa teed. Oma aja kohta hea elu. Suri 80 aastaselt. Matmispaigal oli ausammas. Terminid: *Hippokratese nägu surmaeelne seisund (silmad auku vajunud, näojooned teravnenud, kahvatu nägu, sinikad huuled). *Hippokratese pink luumurdude ravis. Pingi abil luumurdude paika venitamine. Puusa, alalõua, õla nihestused. *Hippokratese müts peaside, kasutatakse tänapäevani. Sidumist tuleb alustada tervest osast. Sidemel peab olema funktsioon, mitte iluasi. Leidis, et haavaravi A punkt, et haav puhkaks. Tuua kasu, mitte kahju non nocere. Kirurgiline tegevus: seda uurinud 19.saj. TÜ õpetlane Lurje. 1)tähtis suur kogemuste pagas 2)iga haav toob kaasa ümbruskonna reaktsiooni. Hipokraadid nimetavad esimesi antiseptilisi aineid. Nt vein, sool, vask, pigi, vaik, tuline raud. Vett
5. Puusaliiges:articulatio coxae A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese (Reieluupea; Puusaluu puusanapp See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 6. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu) 7. Mis osadest koosnevad pikad lihased (Pea, Kõht, Kõõlus) - Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul. (Liigitus kiiruse erinevus ja punane lihaskiud töötab kauem kui valge lihaskiud) 8. Vahelihas A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diafragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid)
u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape. Alfaamülaas alustab süsivesikute lõhestamist disahhariidideni. Aga peab arvestama, et tema toime avaldub kõige paremini neutraalse pH lähedal, kui pH langeb alla 5, sis alfaamülaas üldse enam ei toimu. Sülg niisutab suu limaskesta rääkimisel. Amülaasia aktiivsus imikul puudub
ei tekita nii tugevat valu ning paranevad kiiresti. Milles siis peitub ahvena torgete valulisuse põhjus? Selles, et haavakesse satub ahvena uimest mürgine vedelik. On olemas kalu, kellel esinevad spetsiaalsed mürgilaengutega moodustised. Mõnede kalade mürk on inimesele väga ohtlik. Aasia kagutipu ja Austraalia vahel , kivide ja vetikate keskel eluneb mürgine kohutav tüügaskala. See kala on kuni 45 cm pikkune, mõnevõrra sarnane merihärglastega, ettesirutuva alalõua ja laubast ülespoole väljaulatuvate silmadega. Tüügaskala keha on soomustetam, kuid kaetud tüügastega, uimed on varustatud teravate ogakiirtega. Mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis paiknevad uimekiirte juurte läheduses. Värvus muudab kala mittemärgatavaks. Tarvitseb astuda uimekiire peale, kui mürk voolab reservuaarist selle juhakese kaudu haava. Inimesed kardavad kohutavat tüügaskala rohkem kui madusid, sest et tema mürk võib tekitada gangreeni
Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. Lõugsuuste (Gnathostomata) rühma moodustavad "päris" kalad ja neist põlvnenud neljajalgsed. Ühine on üla- ja alalõua teke (vastavalt maxilla ja mandibula), kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. 84. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi selle jaoks kalade seas Maismaaselgroogsete teke: Nende esivanemal, vanaaegkonna keskel, võisid vist olla vihtuimse moodi neli varrelist jäset, kopskala moodi ujupõiest arenenud, õhu
perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m
mylohyoideuses, innerveerib suupõhja lihaseid: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht b) Kanalisisesed harud: mood alalõualuus plexus dentalis inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N
III. Silmaliigutaja närv (M) Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV. Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V. Kolmiknärv (MS) - silmanärv Tundeerutused lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonnast. - ülalõuanärv Erutused põse, ninaõõne, ülalõualuu, suulae piirkonnast - alalõuanärv Tundeerutused alalõua, oimu, suuõõne alaosalt ja keelelt, alalõua hammastelt. Innerveerib mälumislihaseid. VI. Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII. Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Sensoorsed edastavad maitseerutusi. VIII. Tasakaalu-kuulmisnärv (S) Kaksiknärv, tasakaaluerutusi ja kuulmiserutusi. IX. Keele-neelunärv (MS) Maitseerutusi keele tagaosast, motoorne osa neelamislihaseid X
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
