LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............
põndapealselt 8. Küünarmine Õlavarreluu 5. kämblauule Randme painutaja randmepainutaja mediaalselt põndapealselt Külgmine rühm 9. Väljapõõraja lihas Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemine osa Põõrab küünarvart ( supinaator ) põndapealselt välja 10. Lühike Õlavarreluu lateraalselt Kolmandale Randme sirutaja kodarmine põndapealselt kämblaluule randmesirutaja 11. Pikk kordarmine Õlavarreluu lateraalselt Teisele kämblaluule Randme sirutaja randmesirutaja põndapealselt 12. Õlavarreluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele Painutab küünarvart, kodarluu lihas põndapealselt osale põõrab sisse ja välja Tagumine rühm 13. Sõrmede sirutaja Õlavarreluu lateraalselt 2.-5. sõrme seljale 2.-5
Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas extensor pollicis longus et brevis - Pikk ja lühike pöidlasirutaja extensor indicis - Nimetissõrme sirutaja extensor digiti minimi Väikesõrme sirutaja supinator - Väljapööraja lihas abductor pollicis longus - Pikk pöidlaeemaldaja Käe lihased abductor pollicis brevis - Lühike pöidlaeemaldaja flexor pollicis brevis - Lühike pöidla painutaja abductor digiti minimi - Väikesõrme-eemaldaja
tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE. 3. Sõrmedesirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme)
Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama, funktsioon sama Sõrmedesirutaja (õlavarreluu lateraalselt põndapealselt kõikidele sõrmedele), sõrmede sirutamine Väikesõrme sirutaja (väiksele sõrmele) Küünarmine randmesirutaja
palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis ........................................... 15 14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi .................................................................... 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum .............................................................................. 19 18
Küünarmine Õlavarreluu mediaalne 5. Kämblaluule. Randme painutamine randmepainutaja põndapealis Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine põndapealis kilekirmeks Väljapöörajalihas õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemisele Sirutaja, pöörab põndapealselt osale küünarvart välja Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 3. kämblaluu Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt põhimikule (kodarluu poolel) Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 2. kämbaluu põhimikule Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt
Küünarmine Õlavarreluu mediaalne 5. Kämblaluule. Randme painutamine randmepainutaja põndapealis Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine põndapealis kilekirmeks Väljapöörajalihas õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemisele Sirutaja, pöörab põndapealselt osale küünarvart välja Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 3. kämblaluu Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt põhimikule (kodarluu poolel) Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 2. kämbaluu põhimikule Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt
3. TAGUMINE RÜHM- sirutajad PIKK PÖIDLAEEMALDAJA Algab: küünarvarre luude tagumine pind Kinnitub: 1se kämblaluu põhimikule Funkts: eemaldab pöialt LÜHIKE PÖIDLASIRUTAJA Algab: kodarluult Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule Funkts: sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab kätt PIKK PÖIDLASIRUTAJA Algab: küünarluult Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab kätt NIMETISSÕRME-SIRUTAJA Algab: küünarluult Kinnitub: nimetissõrme dorsaalaponeuroosis Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 2-5da sõrme seljale Funkts: sirutab 2-5dat sõrme, sirutab kätt VÄIKESÕRME-SIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: väikesõrme selgmisele pinnale Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
otste vahel Pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja Küünarmine randmesirutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon mm. extensor Õlavarreluu Pikk sirutaja - II Sirutab kätt m. extensor Õlavarreluu V kämblaluu Sirutab kätt, carpiradialis lateraalne ja lühike sirutaja carpi ulnaris lateraalne koos longus et brevis põndapealis - III kämblaluu põndapealis samanimelise
kohaneishäired põhjustavad lühi-või kaugnägelikkust. 2 ripslihast innerveerivat närvi kuuluvad parasümp ns-i alla. 4.- blokinärv (n troclearis) innerveerib silmamuna alumist põikilihast, mis pööram alla ja väljapoole. Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber), mustaine (substantia nigra), katmik (tectum) nende tuumade põhifunktsioon on lihaste toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus
Tagumine Algab küünarluult Talitlevad vastavalt nimetusele. pöidlasirutaja faalanksi põhimikule Nimetissõrme Lõpeb nimetissõrme Algab küünarluult Talitlevad vastavalt nimetusele. sirutaja dorsaalaponeuroosis läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2. - 5. sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks.
6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9. Tõlkige vastavalt eesti või ladina keelde: Painutaja - extensor Eemaldaja Lähendaja Sirutaja Sissepööraja ....................................................................................................................... Supinator ........................................................................................................................... Extensor .............................................................................................................................. Supinator ................................................................................
Õlavarreluu lateraalselt servalt. Kodarluu alumisele otsale. *käe keeramine üles ja alla (näiteks tehes tööd). Pikk pöidlasirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu. Pöidla distaalse faalanksi põhimikule. *pöidla sirutamine. Nimetissõrme-sirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu. Nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. *nimetissõrme sirutamine. Sõrmedesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Suundub kõõlustena 2.-5. Sõrme *sõrmede sirutamine. seljale.
Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud.
Kaksik- sääre painutus sääremarjalihase med pea reieluu med põndapealne lat pea reieluu lat põndapealne Sääre lihased Eesmine (3) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk suurvarba- Pindluu mediaalne Suurvarba selgmine Suurvarba tõstmine sirutaja pind pind ja sirutamine Pikk varvastesirutaja Pindluu, sääreluu 2.-5. Varvas Varvaste sirutus lateraalne põnt Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalne 1. talbluu ja 1. Pöia tõstmine pind pöialuu Sääre lihased Külgmine (2) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON
Lühike pöidlasirutaja Küünarvarre luude tagumine Pöidla proks. faalanks Pöidla sirutamine pind Pikkpöidlasirutaja Küünarvarreluude tag. pind Pöidla dist. faalanks Pöidla sirutamine Nimetissõrmesirutaj Küünarvarre luude tagumine Nimetissõrme Nimetissõrme a pind dorsaalaponeuroos sirutaja Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne 2.5. Sõrme seljal Sõrmede sirutus põndapealne aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmine Väikese sõrme põndapealne pind sirutus Küünarmine Õlavarreluu lateraalne 5. metakarparluu Randme sirutus
Kinnitub: 2.-5. põhimikule. Eesmise rühma lihased painutavad ja broneerivad(sissepöravad) kätt. Külgmine rühm: a) Õlavarre-kodarluu lihas - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: kodarluule Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Tagumine rühm: a) Pikk pöidlasirutaja) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule. b) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme tipus. c) Sõrmedesirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale. d) Väikesõrme-sirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrmele. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning liigutavad küünarvart koos käega. 67. Vaagnavöötme lihased:
-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend
Tagumine rühm: a) Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis.
Tagumine rühm: a) Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema
(kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7
· tee soojendust · naiste kandevõime: kuni 10kg; meeste kandevõime: kuni 20kg · raskus jaotada kahe käe vahel · selg hoida sirge, nagu kepp · kükitada esemele lähedale · parim kott on seljakott (10%kehakaalust) Rühivigade vältimine treenimisel: · treenida ei tohi piirkonda, mis saab juba pidevat koormust ( näiteks stepipingil aeroobika, kui töötad terve päev seistes ) · tasakaalustatud areng- sirutaja ja painutaja paaristöö · süva- ja pindmised lihased tasakaalustatult treenida · kui harrastada spordiala, mis treenib vaid üht kehapoolt, siis tuleb tähelepanu pöörata ka teisele, väldib lülisamba kõverdumist Kõnnireeglid: Kõnd on parim vahed õige kehahoiu treenimiseks · tunneta keharaskuse õiget paiknemist jala talla all · hoia jalalabad paralleelselt · kõnni mööda sirgjoont, väldi harkisjalu kõndi · rinnakorv asub astuva jala kohal
venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade sirutajalihased saavad üldjuhul aktiivset koormist igapäevaelus: seismine käimine, jooks, hüpped siis painutajalihastele näiteks reie tagakülje lihastele tuleb treeningul seetõttu suuremat tähelepanu pöörata. · Tähtis on treenida kogu lihaskonda tasakaalustatult, arendades koos lihasjõuga antagonist- ja
Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine
Tagumine rühm: a) Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema
Eakate kehaline võimekus võib olla piiratud suurte liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Nad kukuvad väga sageli. Selle põhjuseks võib olla piiratud liikuvus, mis ei võimalda reageerida kehaasendi muutusele või järsku tekkinud tasakaalu kaotusele. (Talving jt). Kindlasti on vaja arendada kehatüve paindumust ning puusa-ja õlaliigeste liikuvust. Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust. Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: Roper, N., Logan, L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina. Purity, F. (2014)
-Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3
RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend
brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult Kinnitub kodarluu alumisele otsale Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 3. kämblaluule Funktsioon. Sirutab rannet Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5
lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon? Eemaldab ülajäset 51. Milline lihas on peamine põlvesirutaja (jalgpalluri lihas)? Reienelipealihas A: millistest osadest ta koosneb Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad
lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon? Eemaldab ülajäset 51. Milline lihas on peamine põlvesirutaja (jalgpalluri lihas)? Reienelipealihas A: millistest osadest ta koosneb Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad
kodarluulihas välisküljelt tikkeljätkele küünarvart Pikk pihulihas Õlavarreluust, Kinnitub Lihas painutab kulgeb viltuselt pihuaponeuroosil kätt küünarvarre üle küünarvarre e suhtes ning pinguldab pihuaponeuroosi Sõrmede sirutaja Õlavarreluu Jaguneb kolmeks, Sirutab kolmandat põndapealiselt läheb faalanksit üle sirutajatehoiduri teise, teist üle (retinaclum esimese, sõrmi üle extensorum) alt käte, kätt üle läbi ja lõpeb 2.-5. küünarvarre ning
d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m. psoas major (processus costalis’est kõikide nimmelülidelt; viimase rinna- ja kõikide nimmelülide kehadelt ja lülivahediskidelt), m. iliacus(fossa iliaca->trochanter minor) kinnituskoht – trochanter minor ! M. biceps brachii a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M
RÜHT Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend
kontraheeruda 6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust 9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12
7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m.
7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m.
8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14. Õlavarre-kodarluulihas painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17. Poolkilelihas reie tagaküljes, (46) painutab põlve 18. Poolkõõluslihas (45) painutab põlve 19
b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv 2) Eemaldamine – pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja= süva pindluunärv 24. Jala toetuspunktid seismisel 4 toetuspunkti- Kandluu köber, 1., 4., 5. pöialuu pead -jalavõlvid:
intertubercularises!); f. a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon. Tagumine rühm. M. triceps brachii: o. caput longum tuberculum infraglenoidale, caput laterale humerus`e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis`t, caput mediale humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M
lihas Õlavarrelihas õlavarreluu eespind küünarluu köprus Õlavarre-kakspealihas 1. abaluu liigeseüline kodarluu köprus küünarvarre painutaja köbruke 2. kaarnajätke Õlavarre-kolmpealihas 1. abaluu liigesealune küünarnukile küünarliigese sirutaja köbruke 2.-3. õlavarreluu tagumine pind 15 Küünarnukilihas õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt 67) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON
põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) · Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. · Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. · Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. · Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 50. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub
põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) * Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. * Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. * Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. * Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 67. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale
hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side
kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse(4 alumist kaelanärvi). Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 5) Tahtlik liikumistegevuse juhtimine käe lähendamisel (väikese sõrme poole), arvestades ainult kontsentrilist lihastööd: Tööd teevad randme painutajad-sirutajad koos. Nt. küünarmine randmepainutaja ja – sirutaja (moodustavad kinemaatilise ahela). Käsklus tuleb motokorteksist, pretsentraalkääru alumistest osadest ning liigub mööda kortikospinaalkulglat 4 alumise kaelanärvini eessarves (õlavarrepõimik) -> küünarluunärv(randmepainutaja) ja kodarluunärv(randmesirutaja) -> neuromuskulaarne sünaps 6) Närviimpulsside kulg põlveliigese siserotatsiooniks: Põlve sissepöörajad lihased (poolkile- ja poolkõõluslihased, rätsepalihas, kaksik- sääremarjalihase mediaalne pea)
Asub kaelas. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: 1) Kõhusirglihas 2) Kaks põikilihast 3) Ristlihas Lihased, millesse tehakse sagedamini lihasesiseseid süsteid: 1) Deltalihas 2) Suur tuharalihas 3) Reiesirglihas Asetuse järgi jaotuvad lihased: pindmised ja süvad; mediaalsed ja lateraalsed; eesmised ja tagumised Lihase poolt esilekutsutud liigutuste iseloomu järgi jaotatakse: 1) painutaja(d) - FLEXOR(ES) 2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon
beebi jalad tugevamaks ja parandavad nende kordinatsiooni. Tegelikult peaks beebi kandma sobivaid jalanõusid ainult siis, kui ta väljas kõnnib. Rüht = kehahoid = harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Õige rüht Tagab sirutaja-painutajalihaste omavahelise tasakaalu ja pinge lülisamba hoidmisel õiges asendis. Tasakaal on saavutatav keha raskuse õige paiknemisega toetuspinnal. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel. Rindkere on sümmeetriline ja silindrilise kujuga. Õlad asetsevad sümmeetriliselt ja pingevabalt. Abaluud paiknevad lähestikku ning vastu selga.
erinevate liigeste liikumist. Liigesliikuvus normaalse kõnni ajal Arvatakse, et kõnd on tegevus, mis toimub ümber liigeste, kuid ära ei tohi unustada, et lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline.
annaabi.ee 
