LOOTE ARENG Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega mingit välist sarnasust. See periood kestab umbes 2 kuud. Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud. Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku. Idulases jätkub rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine.Kõigi nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Keha ülaosa areneb alaosast kiiremini.
Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline Blastotsüsti õõs mesoderm Entoderm Amnion Trofoblast Epiteel
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist.
· Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud tsütoplasma sissesopistustest - kanaliikulitest Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus Jaguneb kolmeks osaks - kaksteistsõrmiksooleks e. duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas
peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoliningsojatooted. [4] Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest ning järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained: valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid, kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud on krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine mis väljendavadki toitainete kadu organismist. [6] Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga
Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained kahjutusks.Kaksteistsõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.Rasvu lõhustatakse lipaasi abil.Edasi suubub toit peensoolde,kus vajalikud totained imenduvad läbi sooleseinte verre.Peensoole imendumise muudab paremaks see et soole sinu katavad kurrud.Soole seinu suurendavad ka hatud,mis muudavad soole seinad sametiliseks.Peale vajalike toitainete imendumist liigub mittevajalikud ained jämesoolde kus elavad paljud bakterid kes toituvad meile mitte vajalikest ainetest.need bakterid kaitsevad meid tõvestavate bakterite eest,mis kinnituvad soolteseintele.Meile mitte vajalikud ained on algul vedelad kuid kui nad jõuavad oma teekonna lõppu on nad muutunud kuivaks ja väljuvad päraku kaudu.Kui inimesel on
majanduslikel, poliitilistel, maitselistel Nendes teraviljades sisalduvate või tervislikel põhjustel välistab valkude toimel kahjustub Laktoos on disahhariid, mis ei ole kõikide või mõnede loomsete tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – võimeline imenduma läbi peensoole toiduainete, sh linnuliha, kala, järk-järgult hävivad limaskesta hatud seina, mistõttu peab enne lagunema mereandide tarbimise.[1] kuni täieliku kaoni – atroofiani (joonis kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja 1). Et just peensoole limaskesta hattude galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune,
kalgenduvad. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Valgud seeduvad lõplikult peensooles. PEENSOOL *peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, selles toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred(soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre) *Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumise soodustamiseks on soole siseseinad kurrulised(ka hatud süsivesinike, valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre; rasvade koostisosad lümfi). *Rasvade lõhustumine algab. MAKS *Seedimisel on oluline, et maks toodaks sappi. Seda tarvitab organism rasvarikka toidu söömisel. *maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. *maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE
· ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini Väljaheide= seedumata jäägid + vesi + hukka saanud bakterid Kõhulahtisus - vee tagasiimendumist ei toimu Kõhukinnisus - vee tagasiimendumine liigne VIII Pärak · väljutatakse tahked jäägid Seedenäärmete ja -Ensüümide talitlus · seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsvesikud
imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks
imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks
värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon; põrutused, löögid, pidev surve Lootevee ülesanded: 1. Kaitse põrutuste eest 2. Kaitse temperatuurimuutuste eest 3. Vähendab raskusjõu mõju 4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2
organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel.
Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise
NAISTEL: 1)häired munarakkude valmimises 2)seesmiste suguelundite haigused. *Viljatuse ravimiseks kasutatakse hormoonravi, samuti kunstlikku ja kehavälist viljastamist. INIMESE ALGNE ARENG *Rakukobarast areneb esialgu IDULANE, see periood kestab umbes kaks kuud. *Sellele kohale, kuhu idulane pesastus, kujuneb PLATSENTA(lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses) *Idulase väliskihist moodustuvad hatud, mis paigutatakse emaka limaskesta. Nii saab arenev organism ema vere kaudu kõik vajalikud toitained. *Rakkude liikumise, paigutumise ja jagunemise tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. *Esimese kuu lõpuks areneb idulasel närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. *Idulane asub vedelikuga täidetud põies, mis kaitseb teda löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest.
· Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles. Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab
veresugulastest(ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. 3 Tsöliaakia olemus Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid – kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud
Nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud ,mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Aju ja südame algmete areng kiirendab teiste organite arengut. Mitmendaks arengukuuks on idulasest kujunenud loode? Kolmandaks arengukuuks. Kuidas idulane toitub? Pesastunud idulane saab kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskesta kaudu. Idulase hatud tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku ema verest. Mis teid pidi liiguvad spermid? Naise suguteedest kanduvad spermid munajuhasse. Selleks, et spermid muutuksid viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Eriti soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga, tavaliselt aga kulub neil selleks mitu korda rohkem aega. Kuna naise tupp on spermidele
koogid Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest - järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, odra-, rukki-, kaeravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Lubatud toiduaeined Keelatud toiduained -piim - jogurtid, mis sisaldavad nisu, rukist, otra ja - hapupiimatooted: keefir, pett, hapupiimajook kaera
majanduslikel, poliitilistel, maitselistel Nendes teraviljades sisalduvate või tervislikel põhjustel välistab valkude toimel kahjustub Laktoos on disahhariid, mis ei ole kõikide või mõnede loomsete tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – võimeline imenduma läbi peensoole toiduainete, sh linnuliha, kala, järk-järgult hävivad limaskesta hatud seina, mistõttu peab enne lagunema mereandide tarbimise.[1] kuni täieliku kaoni – atroofiani (joonis kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja 1). Et just peensoole limaskesta hattude galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune,
kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka
*kaksteistsõrmik 25-30 cm pikk, lingukujuline peensoole algusosa. *peensoole ülemist 2/5 peetakse tühisooleks (v.a. kaksteistsõrmik) ja ülejäänud 3/5 niudesooleks. iseloomuliud Keskmiselt 5 m pikk. ehituslikud Peensoole limaskest moodustab imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte. elemendid (kurdude Väidetavalt suurendavad kurrud soole imendumispinda ligi 3korda ja hatud u 10korda. ja hattude ehitus) *Ringkurrud algavad 12sõrmiku keskosast, kus nad on kõige tihedamad ja kõrgemad (kuni 1 cm), tühisooles jäävad nad hõredamaks ja madalamaks, niudesooles on neid ainult selle algusosas. *peensoole hatud kujutavad endast 0,3-1,5 mm kõrgusi limaskesta väljasopistisi. Hatt sisaldab vere- ja lümfisooni ning närvikiude, nende koguhulk on ligikaudu 4 miljonit.
a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu järgi Norwalkis, USAs, kui tekitajaks osutus caliciviiruste perekonda kuuluv väike ümar viirus. Tänaseks on teada neli erinevat noroviiruste genotüüpi, mis igaüks jaguneb veel 20 geneetiliseks klastriks. Patogenees (miks ja kuidas) Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümnekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja
Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. Sealt edasi liiguvad monosahhariidid ja aminohapped verre. Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 19
1. kehasisene viljastumine- munarakk ja seemnerakk saavad kokku ema organismis e keha sees. Rakkude tuumad ühinevad, tekib sügoot e viljastatud munarakk. 2. kehaväline viljastumine- seemnerakk ja munarakk saavad kokku väljas pool emaorganismi. (kalad; kahepaiksed). Loote osad · Allantois · Platsenta · Nabanöör · Loode · Amnioni vedelik · Emaka limaskest · Koorion · Koorioni hatud Loote areng Lootel hakkab süda tööle 21. või 22. päeval. Loode hakkab liigutama käsi jalgu 12. nädalal. 32. nädalal sündimisel võib jääda elama. 40. nädal on normaalne sünnitusaeg. Biogeneetiline reegel: embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sünnitus Sünnitus on lapse väljutamine emakast. Sünnitus algab tuhudega, sö. Emaka seinte perioodiline kokkutõmbumine.. Enne sünnitust pöörab loode emakas end nii, et ta asetseb
ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna 5) joogi ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant. Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See ühendab loodet ja platsentat) Koorion kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit. Platsenta Ülesanne:
Seedekanali moodustavad? Suuõõs-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool Millistes seedekanali osades ja mille mõjul toimub rasvade lõhustumine? Mis on lõhustumissaadusteks ja kuhu need imenduvad? Toimub maos-kaksteistsõrmikus. Maks aitab rasvu lagundada peensooles. Sapi ja lipaasi abil toimub see. Lõhustumissaadused (aminohapped) imenduvad lümfi ja verre. Mille poolest erinevad peensoole ja jämesoole sisepind? Miks? Peensoole sisepind on kurruline ning sellel on hatud. Jämesoole sisepind on aga sile. See on nii kuna, kurruline pind laseb lihtsamini toitainetel verre imenduda. Toimub maksimaalne toitainete imendumine vere-ja lümfiringesse. Miks võib maksa pidada kõige tähtsamaks organiks? Kuna maks lagundab veres ringlevaid hormoone, mida on vaja peale mõjumist verest eemaldada(insuliini lagundamine) Kontrollib glükoosisisaldust veres, aminohapete sisaldust veres. Lagundab kahjulikke aineid(alkohol). Kuidas suhtuda e-ainetesse
Haigus esineb nii täiskasvanutel kui ka lastel. Tsöliaakiahaigete soolestikus gluteen ei imendu ja kutsub seal esile peensoole limaskesta põletikulise protsessi. Eriti kahjulik on gluteeni lagunemisel tekkiv aine - gliadiin. Inimese peensool on kaetud hattudega. Tsöliaakia puhul on iseloomulik soole limaskesta hattude atroofia (taandareng), mistõttu on häiritud toitainete imendumine. Nisu, rukki, odra ja kaera valkude toimel hävivad peensoole limaskesta hatud. Aga just peensooles imenduvad mikro- ja makrotoitained. Kui peensool on kahjustatud, siis ei jõua vajalikud ained organismi. Gluteeni ei sisalda tatar, mais, riis ja hirss. Piirkonniti on haiguse esinemissagedus väga erinev. Nt. Rootsis 1:300, Inglismaal 1:3000. Keskmine esinemissagedus on 3-5 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta. Soomes esineb keskmiselt ühel protsendil elanikkonnast. Eestis on aga haigust diagnoositud kümneid kordi harvem. Miks? Toitumisharjumused
80. Kõhunäärme e pankrease asend, elemendid, seondumine seedekanaliga Toodab kõhunäärmenõret, toodab ka hormoone ja eristab neid verre. Asetseb ristipidi mao taga, tagumisel kõhuseinal. Eristatakse pead, keha ja saba, kogu ulatuses läbib kõõhunäärmejuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikunäsale. 81. Peensoole osad, elemendid ja ülesanded Limaskest moodustab sisepinnal on kurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud. Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased, nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jaguneb: kaksteissõrmik, tühi- ja niudesool. 82. Jämesoole osad, elemendid ja ülesanded Ehituslikud elemendid on: jämesoole lihaspaelad, mille moodustab käärsoole pikilihaskiht(3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad
79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga. Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud limaskesta väljasopistused ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud
ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga. Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas
Allantois e. kusekest (tagasoole sopistis), sisaldab embrüo jääkaineid Platsenta areng: Koorion moodustub trofoblasti rakkudest ja ExMe Endomeetriumi rakud detsidualiseeruvad, moodustuvad detsiidua (irdkest)regioonid: o Decidua basalis – implanteerunud embrüo ja emaseina vaheline osa o Deciuda capsularis – katab areneva embrüo/koorioni o Decidua parietalis – ülejäänud osa detsiiduast Primaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest (2näd) Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega Süntsütiotrofoblasti rakkude vahele tekivad verelakuunid Varastes arenguetappides moodustuvad nii primaarsed kui sekundaarsed hatud (villi) kogu koorioni ulatuses
Peensoolel on kolm osa: - duodeenum: 20-30 cm, ülaosa sisaldab happelist maonõret (haavandid!) ja alaosa neutraalset sapi- ja kõhunäärmenõret - jejunum e. tühisool (40% pikkusest), toimub intensiivne imendumine. Läheb sujuvalt üle - ileumiks e. niudesooleks (60%), mille lümfoidkoes toimub antikehade moodustumine Peensooles on 1 cm ringkurrud ja nendel 1 mm kõrgused hatud (1 mm2 - 20-40 tükki), mille vahel on soolenäärmete suudmed ja mikrohatud Hatte katab 1-kihiline silinderepiteel (uueneb 5p) Peensool (2) Soolepiteelis on palju lima eritavaid karikrakke Toitained imenduvad läbi epiteelirakkude Epiteelirakud sisaldavad palju mitokondreid, milles toodetud energia on vajalik aktiivseks imendumiseks Peensoole imendumispindala on 200-300 m2 Hattude ümber on rikkalik veresoonte võrgustik Läbi soole seina toimub pidevalt imendumine ja
(toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Sapipõis reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi. Pankreas ehk kõhu nääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud. Seondumine seedekanaliga: 61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe
· teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi varajane, keskvalmiv, hiline kartulihaigused : · märgmädanik põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik põhjustajaks seen. kartul kuivab, kortsuline, pinnal valged hatud. Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi · kartulivähk ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu · lehemädanik seenehaigus, kartul nakatub põllul. Mugulal kollakaspruunid laigud, mis katavad kogu mugula. tervetele edasi ei kandu · ringmädanik läbilõikes rõngataoline bataat magus kartul
Brunneri nääre neutraliserib pH, sapp emulgeerib rasvad (pisikesed tilgad suurte asemel ja neile pääsevad ensüümid paremini ligi) ja aktiveerib pankrease lipaasi. 3.8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud
ja paari ööpäeva pärast viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi). Inimese arengu algetapp- idulase ja loote kujunemine Emakas areneb rakukobarast kõigepealt idulane. Idulase periood kestab inimese arengus umbes kaks kuud. Pesastunud idulane areneb vedelikuga täidetud põies, kus on kaitstud löökide, kuivamise ja temp.muutuste eest. Idulast ümbritsevad väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed e hatud, mis tungivad sügavale emaka limaskesta, nende abil saab ta kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskestast. Idulane esimesel elukuul: 1)esimestel nädalatel areneb idulane väga kiiresti: jätkub rakkude jagunemine, liikumine, ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul
rohkelt seedenõret tek. näärmeid ja limaskesta aluskiht - kohev sidekude, ühend. limaskesta lihaskestaga, võimald. limaskestal lihaskesta suhtes liik., mood. limaskesta kurde; lihaskest - silelihasrakud, neelus, söögitoru ülem. otsas, pärasoolel vöötlihased; serooskest - seroosne vedelik -> minim. hõõrdumist, neel, söögitoru, pärasoole kaugm. osa kaet. paksu sidekoelise kestaga; sooltel kurrud, hatud; keel, hambad; näämelised elundid -- süljenäärmed, maks, kõhunääre regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v
kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest. Peensoole imenduv pind suureneb 200m2 (nimeta pindala ja mille arvel) kurrud, hatud, mikrohatud 15 Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind 200 m2-ni (nimeta elund) peensooles (2p) Glükoos talletatakse maksas (nimeta elund) glükogeenina (millena) (2p) Seedeelundid, mis toodavad amülaasi on (nimeta elundid) kõhunääre, süljenäärmed (2p) Amülaasi produtseerivad kõhunääre, süljenäärmed (2p)
produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. Limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1
· Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima.
1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte kasutatakse sünnieelses diagnostikas (neist saab kohe vajalikul hulgal materjali) 4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide. Loomuliku sünnituse käigus koorioni hatut ja lakuunid rebenevad, tekib veritsus, tekib vere segunemine, osa loote verd satub ema organismi, sellega pannakse alus
seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKESTTUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e AUTODIGESTIOONI EEST! Ehituslikult koosneb limaskest 4 osast: 1) Seedekanali ülaosa epiteel (suuõõs, neel, söögitoru): ● mitmekihiline lame-epiteel ● kaitsefunktsioon 2) Seedekanali alumise osa epiteel(magu, sooled):
Seal neutraliseeritakse toidu happelisus. Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad. Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment) peensooles Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. jämesooles Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis Pankreas e
Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin,
Sapp mida toodetakse maksas. Sapihapped on vajalikud rasvade lõhustamisel. Kõhunäärmenõre. Trüpasiin-valgud, amülaas-süsivesikud, lipaas-rasv. Sapp soodustab rasvade seedmist. Sapi tähtsus. Sapihapped reguleerivad rasvhappeid ja muudavad ned lõhustatavaks. Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide. Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub soolestikku, hatud hakkavad liikuma, liiguvad erinevatel aegadel. Inimpumba efekt. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Ainevahetus. Ainevahetus koosneb kahest poolest assimilatsioon(seedimine, organismi viidud ainete
millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on tuleks enne kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega. Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et enamikel juhtudel ka kaerast valmistatud toit. Ülalloetletud teraviljatoodetes sisalduvate valkude toimel kahjustuvad peensoole limaskesta hatud, mille kaudu toimub toitainete imendumine. Kuna tsöliaakia puhul halveneb mikrotoitainete, näiteks raua, kaltsiumi ja D-vitamiini imendumine, võib see avalduda ka osteoporoosi, rauapuudusaneemia jt. haigustena. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole
* kaitse temeratuurimuutuste eest * kaitse veekaotuse eest * vähendab raskusjõu mõju * tagab stabiilse sisekeskkonna. * on joogi ja urineerimiskeskkond.(7 arengukuul loode joob ja urineerib 0,4l). Lootevesi vahetub iga 3 tunni järel. Lootevett on umbes 2l. Allantois e. kusekott : - tekib areneva soolestiku jätkena. Sellest kujuneb nabaväät(ühendab loodet ja platsentat) Ta sees on veresooned. Koorion e. kõld või irdkest : - kõige välimine lootekest. koorioni iseloomustavad hatud. Hatud osalevad lootepoolse platsenta kujunemises. - sündimise käigus koorioni hatud rebenevad, ja tekib veritsus. Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained.
On ka joogi ja urineerimiskeskkonnaks. Võimaldab sünnieelset diagnostikat võetakse lootevedelikku koos rakkudega. 3) Allantois e. kusekott imetajatel kujuneb soolejätkena, hakates ühendama loodet ja platsentat. Allantoisist kujuneb lõpuks nabaväät. Nabaväädis on veresooned, sellel on põhiliselt tranportfunktsioon, teatud määral ka eritus. Pärisimetajatel esineb naba. 4) Koorion e. irdkest kõige välisem lootepoolne kest, mis moodustab hattusid. Hatud tungivad emaka limaskesta. Hattudest ja emaka limaskestast kujuneb platsenta. Koorini tükikesi kasutatakse sünnieelses diagnostikas. Kohe saab piisavalt materjali uuringuks. 5) Platsenta e. emakook koosneb ema ja lootepoolsest osast. Platsentas on kahe ruumis süsteem. Lootehatud verega moodustavad ühe ruumi, emaka limaskesta verega täidetud õõnsused on teine ruum. Ema ja loote vered ei segune. Kogu ainevahetus käib läbi membraanstruktuuride
annaabi.ee 
