Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Diagnoosimine Kõhu ülevaatefilm vaba õhk kõhuõõnes Vesilahustuva kontrastainega röntgenuuring KT Diferentsiaaldiagnoos: - Äge pankreatiit - Äge koletsüstiit - Soolesulgus - Äge apenditsiit Ravi Konservatiivne - Nasogastraalaspiratsioon - AB intravenoosselt - Infusioonravi - PPI Operatiivne - Duodenaalhaavand - suturatsioon või ekstsisioon + vagotoomia - Maohaavand - maoresektsioon Haavandi penetratsioon Haavand perforeerub mõnda naaberelundisse Pankreas (50%), rasvik, sapiteed, maks Lisanduvad vastava organipoolsed sümptomid Ravitakse nagu tüsistumata haavandit Paranemine aeglasem Pülorostenoos U. duodeni, U. pylori, U. praepyloricum Turse, pülorospasm, põletik, armistenoos Eelneb pikaajaline ja raske kuluga haavandtõbi Sümptomid: - täiskõhutunne pärast söömist - iiveldus, oksendamine - dehüdratatsioon, anoreksia, kaalulangus Diagnostika: gastroskoopia, mao kontrastuuring Ravi Primaarne: - infusioonravi - parenteraalne toitmine
Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56
sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks Transpordi funktsioon- vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel lendab ta sageli valguse peale (wikipedia.org). Isasel on laubal pikk kõver sarv, eesseljal kolmehambane ristmõhn. Neil on punakaspruunid läikivad kattetiivad. Oma suure keha juures on ta siiski lennuvõimeline putukas ja lendab soojadel suveõhtutel. Vastne elab taimekõdus või kompostihunnikus, võib kahjustada taimede, sealhulgas rooside juuri (H.Remm.1984). Vastse nimetuseks on raamatus "Õngitsemine" pakutud ka nime rasvik Rasvikud võivad kasvada väga suurteks, ent õngitsemisel on parimad kuni 25 mm pikkused vastsed. Leitud 7 rasvikud pannakse vette ja pigistatakse neist ettevaatlikult välja neis olev must ollus, seejärel asetatakse nad saepuruga karpi ja sinna lisatakse ka kohupiima. Nii nuumatud rasvikud muutuvad valgeteks ja tihketeks. Rasvikuga saab püüda suuri karplasi (kalapeedia.ee). (http://www
mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
kõhukelme. Kõhukelmeõõs seinmise ja sisusmise kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs
Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. · Kinnistite abil kinnitub peensool (v.a kaksteistsõrmik), ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. · Väikesarvik on maksa alumise pinna ja mao ning kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. · Suursarvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest
Kolga Biokeemia 1 Energia säilitajana organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped . 2. Varuaine funktsioon Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik · inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine · lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g · toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas 3. Struktuurne funktsioon Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks.
Varurasva koostises olevad rasvhappejäägid on rakkude jaoks kontsentreerituim metaboolse energia varu. • Triglütseriidide täielikul oksüdatsioonil süsihappegaasiks ja veeks eraldub energia. 1 grammi triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9,1 kcal (38,9 kJ) energiat. 2. Varuaine funktsioon. Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik. • inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine • lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g • toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% 3. Struktuurne funktsioon. Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks. Fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad hüdrofiilset „pead“ ja hüdrofoobset „saba“. Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi.
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
-peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
