I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad
Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu. Rangluu on paariline S kujuline toruluu. Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram. Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks.
7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid:
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud
16.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme luud Ülajäseme luustik: õlavöötme luud ja ülajäseme vabaosa luud. Õlavöötme luud 2 paarisluud abaluu ja rangluu. Ülajäseme vabaosa luud õlavarre-ja küünarvarreluud ning käe luud. Käe luud jagunevad omakorda randme ja kämbla luudeks, sõrmelülideks. Õlavöötmeluud: 1. rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) Käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 17.Õlaliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,liikumine. Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje:
Kumerus taha esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid ja nende arv) Rindkere skeleti moodustavad: Lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided jagunevad: 7 pärisroiet, 3 ebaroiet ja 2 vallasroiet Rinnak on lameluu, millel on kolm osa: ülemine rinnakupide; keskmine rinnakukeha ja alumine mõõkjätke 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine Lülisambaga - ühinevad roided liigeste abil Rinnakuga - ühinevad roided kõhrliiduse abil Roiete liikumine: Sisse hingamisel tõusevad roided ette üles, välja hingamisel alla tagasi 25. Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
liigeseavas, kõige suurema liikuvusega. 2 Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. 3 15 2.6 Skelett Märgi joonisele numbriga pikkluu(1), lühike luu(2), lameluu(3) ja segaluu(4) ning numbri taha kirjutage, mis luuga täpsemalt on tegu. 2.6.1 Lülisammas Vasta küsimustele. Mis on selgroo ülesanne? ______________________________________________________ Millest koosneb lülisammas? ___________________________________________________ Mitmest lülist koosneb inimese lülisammas? Nimeta selgroo piirkonnad ning mitu lüli sinna kuulub? ____________________________________________________________________ Millised lülid on vabalülid
Need lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23.Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv). Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roideid on 12 paari. Ehituse järgi jaotatakse roided kolme rühma: Rinnak on lameluu, mil on 3 osa: · 7 ülemist paari on pärisroided (ulatuvad rinnakuni) o Rinnakupide (on ülemine) · 8., 9. Ja 10. roidepaar on ebaroided (kinnituvad kõik 7. roidele) o Rinnakukeha (keskmine) o Mõõkjätke (alumine) · 11. Ja 12. roidepaar on vallasroided (nende kõhtmised (ventraalsed) otsad on vabad) · Joonis lk 36 24
*Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4. Füüsikalised omadused ja keemiline koostis Luu peamiseks koostisosaks on luukude. Värsked luud sisaldavad keskmiselt 50% vett, 15% rasva, 13% muid orgaanilisi aineid ja 22% anorgaanilisi aineid. Värske luu pind on kaetud kiulise side- koekihiga - luuümbrise e. periostiga. Luu ise koosneb kompakt- ja käsnainest. Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. 5. Luude seostumise vormid (fibr
4. keha vahelise kõhrliiduse 5. roide kõhre kuju muutumise tagajärjel. Rindkere liikumisel elastesed ja painduvad roidekõhred venivad, keerduvad ja sirutuvad. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmeluud: 1. rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) 3. käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad: Abiseadeldised: 1
Need kõverused võimaldavad põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Lülisamba rinnaosa, rinnak ja roided. a) 12 paari roideid: 7 ülemist paari on pärisroided. 3 järgmist paari on ebaroided (kõik kinnituvad 7-ndale roidele). 2 viimast paari on vallasroided b) Rinnak on lameluu millel on kolm osa: Ülemine - rinnakupide. Keskmine - rinnakukeha. Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel
vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud
vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud
annaabi.ee 
