naise jalad enda omade vahele. Laia tupe ja väikese peenise puhul võib naine jalad tugevasti kokku suruda või asetada nad risti. Poos sobib: * keskmise või lühikese tupe ja keskmise või suure peenise puhul, sest emakakael on esile toomata. * kui tegemist on keskmiselt või kergesti erutuva naise ja keskmiselt või aeglaselt erutuva mehega, sest naine on suhteliselt passiivne, mees aktiivne. * kui rinnad reageerivad survele erutuse tõusuga ja orgasm on põhiliselt tajutav kõdisti piirkonnas. * rasestumiseks. Põhipoos on domineerivaks olnud Egiptuses, Peruus, Filipiinidel. Mitmes Aafrika ja Ameerika riigis nimetatakse seda «misjonäri poosiks». See väljend on viimase aastakümne jooksul jõudnud ka meile. 2. PAINUTUSPOOS Naine lamab selili, jalad tugevasti põlvedest kõverdatult asemel või tõstetud üles mehe seljale või õlgadele. Jalgu võib naine kätega suruda ka vastu rinda. Selle asendi puhul tõuseb esile emakakael
mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade ja kinnisti vahel on sidekoe kogumik, milles on veresooned ja närvid – see on parameetrium. Veel: emaka ümarside, emaka hoidesidemed jne. B. Naise välised suguelundid (pudendum femininum, cunnus, vulva): suured häbememokad, kõdisti, väikesed häbememokad, tupeesik. Suured häbememokad (labia majora pudendi): nahavoldid lahkliha piirkonnas (vastavad mehe munandikotile) Kõdisti (clitoris): väike tundlik elund häbemepilu ees, sees kõdistikorgaskehad (vastab osaliselt mehe sugutile) Väikesed häbememokad (labia minora pudendi): väikesed nahavoldid häbemepilu külgedel, lähevad üle kõdistiks (vastavad osaliselt mehe sugutile)
Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju
Mõlemad paiknevad keha alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. VALE Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. ·Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. ·Mehe seemnerakkude suurus on umbes 35 m, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk). ·Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru Hingetoru hargnemine kaheks, mis
*Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad Kõdisti Tupeavaus Lahkliha Kusiti Sisemised: Munasarjad Munajuhad Emakas Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät
hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Günekoloog- naistearst Intimhügieen Naistel tekib samuti smegmataoline eritis hämememokkade vahele. o Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut Pilet 4 1) Inimese närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga;
Munajuhad – Munarakkude teekond munasarjadest emakasse. Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine. Tupp – Suguühte ajal seemnerakkude teekonna algus, kust nad lähevad emakasse ja sünnituse ajal on tupp loote väljutuskanaliks. Väikesed häbememokad – Sisaldavad väikesi esikunäärmeid, piiravad tupeesikut, nende vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad. Kõdisti – Sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine tekitab sugulist erutust. Suured häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon
mis mõjus Abdullahile ebameeldivalt. Niigi tujust ära Sultana muutus veelgi kurjemaks, kui teda tervitas kodus alkoholihaisuga Kareem. Sultana ei tahtnud enam Egiptuses viibida ning teatas, et järgmisel hommikul sõidetakse Monte Carlosse. 11. Monte Carlo Kui hommikul tervitas Sultanat taas Fatma, otsis printsess hetke, et küsida ümberlõikamise kohta. Selgus, et Alhaani ei kärbitud, nagu lubati, vaid temalt lõigati ära kogu kõdisti ja häbememokad. Käskijanna püüdis teha rõõmsat nägu ning tänas sellegipoolest Sultanat, et ta püüdis kuidagi aidata. Üsna pea lahkuti Kairost ning õhtul jõuti juba Lõuna-Prantsusmaale. Villaõuel tervitas neid Sultana õed Nura, Sara ja Tahani. Kuid Sultana rõõm osutus üürikeseks, kui talle teatati, et tema õde Reema viidi haiglasse. Sultanale ei tahetud kuidagi öelda, mis juhtus. Kui printsess sai viimaks teada, et Reema abikaasa peksis ta läbi ning
2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed
natriureetiline peptiid, kaltsitoniin, parathormoon, vitamiin-D-hormoon; osmosensorid -> impulsid -> ADH suurem tootm. -> väljaviid. vee hulk vähen. / vedeliku tarb.; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> kusepõis aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 10. Suguelundkond koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren
- kingu ja mokkade välispinna nahk on kaetud karvadega, sisaldab higi- ja kohe algab epiteeli regeneratsioon basaalkihi arvel rasunäärmeid - Proliferatsioonifaas - Kõdisti – clitoris funktsionaalkiht regenereerub paikneb häbemepilu eesosas näärmed muutuvad pikaks ja kitsaks koosneb kahest kõdistikorgaskehast 3- või 5-nädalase tsükli korral faas lüheneb või pikeneb osad: glans, corpus et crus clitoridis
Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga). Tupeava läheduses paikneb kusiti. Suguhaiguste tekitajatel on seega väga soodne tee sisenemaks kuseelundkonda. Naistel on just põiepõletik sagedamini esinevaid haigusi, millest arsti juures selgub, et tegemist võib olla mõne suguhaiguse bakteriga. NB
on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on silelihaskoeline ja koos limaskestaaluse kestaga hästi venitatav. Tupe tagumise seina ülemine osa on kaetud kõhukelmega. Naise välimised suguelundid on suured häbememokad labia majora pudendi väikesed häbememokad labia minora pudendi kõdisti e. kliitor clitoris Tupeesikut piiravad erektiivsed nahakurrud - väikesed häbememokad (koosnevad elastsest sidekoest, sisaldavad veenipõimikuid). Viimased on ümbritsetud suurte häbememokkadega - paksude karvkattega nahakurdudega, mis eespool ühinedes moodustavad häbemekingu. Kliitor kujutab endast väikest võlvumust väikeste häbememokkade ühinemiskohal. Ta sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine põhjustab sugulist erutust.
· Sarnaselt meeste seksuaalreaktsioonidega jagasid Masters & Johnson naise reaktsioonid neljaks faasiks: Erutuse (kasvu) faas Platoo (ehk erutuse kasvu peatumise) faas Orgasmi faas Lahenduse (& pingelanguse) faas · Kasutades põhjalikke & innovatiivseid uurimismeetodeid (nt infrapunakiirgust registreeriv miniatuurne kaamera naise tupes seksuaalvahekorra ajal jms), leidsid autorid, et naise seksuaalreaktsioonid avalduvad Väljaspool suguelundite piirkonda Välissuguelunditest kõdisti piirkonnas Seesmistest suguelunditest tupes · Enamuse naiste jaoks tekitab seksuaalse erutuse suurima juurdekasvu välissuguelundite & tupe taktiilne stimulatsioon, mis viib varemnimetatud faaside realiseerumisele · Nendele faasidele iseloomulikud muutused avalduvad väljaspool suguelundeid südame- veresoonkonna & kopsude töös ning pindmiselt rindadel, kõhul, tuharatel, reitel · Suguelundeis avalduvad muutused kõdisti piirkonnas, väikestes häbenemokkades & tupes
Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas
Välimised suguelundid: Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm
Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi. Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav. 17.2 Suguelundkond 17.2.1 Naiste suguelundid Rinnanäärmed, Suured häbememokad, Munasarjad, Kõdisti, Munajuhad, Väikesed häbememokad, Emakas, Tupp 17.2.2 Meeste suguelundid Munandid, Eesnääre, Munandimanused, Sugutisibulanäärmed, Seemnejuhad, Suguti, Seemnepõiekesed, Munandikott 17.2.3 Munasarjad väär Munasarjad on sugunäärmed, kus valmivad munarakud. 66 tõene tõene väär Munarakkude valmimine lõppeb naistel 45.-50. eluaasta juures. tõene väär Mida vanem on naine, seda suurem oht on sünnitada väärarenguga järglane.
Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud. KAS ON NAKKAV? Tuulerõuged on väga nakkav haigus. MIS VAHE ON HERSUTISMIL JA VIRULISMIL? Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu. Virilismiks nimetatakse hääle madaldumist, kõdisti suurenemist ning mehele iseloomulikku kehaehitust. Peaseen - Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3- 7 a. lastel. Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis. Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt.
poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga). Tupeava läheduses paikneb kusiti. Suguhaiguste tekitajatel on seega väga soodne tee sisenemaks kuseelundkonda. Naistel on just põiepõletik sagedamini esinevaid haigusi, millest arsti juures selgub, et tegemist võib olla mõne suguhaiguse bakteriga. NB! Olla hoolikas ja jälgida ennast
102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv
102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv
4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2 3) Jämesool - mineraalsoolad 4) Nahk - higi Neer, neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon? NEFRON on neeru struktuurilis-funktsionaalne ühik; neeru ehituslik ja talituslik alge Funktsioon: toimub uriini valmistamine Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused?
et tagada emakas igakuised muutused, embrüo pesastumine ja loote areng. Tupp Elastsete seintega 10 cm pikkune elund, mille ülemine ots haarab emakakaela alumise osa, tupe alumine osa piirneb tupeesikuga. Tupe ees asub kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Rikkalik verevarustus. Happeline keskkond, põhjustatud piimhappest, mis tekib glükogeeni lõhustamisest bakterite toimel. Erutuse korral lubrifikatsioon sekreet läbi limaskesta, tupe pH muutub aluselisemaks. Kõdisti (clitoride) asub väikeste hämebemokkade liitumiskohal, struktuurid on kõdistipea, kõdistivars, sisemised struktuurid on kõdistisääred. Neitsinahk (imene) on tupe distaalses osas (sissekäigus) paiknev veresoonterikas limaskestavolt, mis venitub või rupteerub osaliselt esmasseksuaalvahekorra käigus. ORGANISMI KUJUNEMINE Uue inimese areng algab hetkest, kui isas- ja emassuguraku kokkusulandumisel tekib viljastatud munarakk
Näärmete vahel paikneb kohev kiudsidekude ja hulgaliselt suuri silelihasrakkude kimpe Iga nääre ja sagarik on ümbritsetud piki ja ringjalt orienteeritud silelihasrakkudega, mille kokkutõmbumise tulemusena väljutatakse prostatast näärmete värvitut sekreeti – sekreet nt vedeldab ejakulaati EMASSUGUORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Emasloomade suguorganite hulka kuuluvad munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, tupeesik ning välimised suguelundid häbe ja kõdisti – emassuguorganite hulka loetakse ka piimanäärmed, mida mäletsejalistel ja hobusel nim. udaraks Emassuguorganitele on iseloomulik tsükliline talitlus OVAARIUMI EHITUS. OVARIAALFOLLIIKULID. TERTSIAARNE FOLLIIKUL. Munasarjades paiknevad ja arenevad ootsüüdid, samuti toimub hormoonide östrogeeni ja progesterooni produtseerimine Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest
kudede talitluse kooskõlastamine, kuuluvad valkude ja lipiidide hulka, retseptoriteks on valgud. steroidhormoonid:*androgeenid e. meessuguhormoonid, *östrogeenid ehk naissuguhormoonid *progestiinid ehk kollaskehahormoonid *neerupealise kooreosa hormoonid ehk kortikosteroidid Mees: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, suguti-testosteroon Naine: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad, kõdisti.-östrogeen ja progesteroon Menstruaaltsükkel: naise organismis toimuv naissugurakkude perioodiline ja korduv arenemine Menstruatsioon: emaka limaskesta säilitanud munasarjahormoonide hulga vähenemise tagajärg FOLLITROPIIN ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) stimuleerib vastavalt nimetusele munasarjafolliikuli ehk Graafi folliikuli ja sellesse kuuluva munaraku kasvu ja arengut.
lameepiteeliga, kortsuline. Tupe lihaskestas on ülekaalus pikisuunalised silelihaskiud, kuid esineb ka ringjaid kiude (silelihas ei ole tahtele alluv), mis koos vaagnapõhja vöötlihastega (tahtele alluv) on võimeline väga jõulisteks kokkutõmmeteks. Tupp lõpeb tupeesikus, kuhu suubub ka kusiti. Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris). Naiste väliste suguelundite juurde kuulub tüüpiliselt karvadega kaetud häbemekink (mons pubis), mille all asub sümfüüs (symphysis), ning häbe (vulva). Suured häbememokad sulevad nii väikesed häbememokad kui ka tupeesiku. Tupeesiku ja tupe piiril asub poolümar neitsinahk (hymen) või selle jäägid. Tupe alumises kolmandikus on kaks väikest nääret (Bartholini näärmed), mille väljutuskanalid on suunatud väikeste häbememokkade suunas ja mille sekreedi
annaabi.ee 
