limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks
osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades Sensoorsed väljad: a) Lugemiskeskus alumine kiirusagar b) Nägemiskeskus kuklasagaras 23. Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded I. Haistmisnärv sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju II. Nägemisnärv sensoorne, juhtib nägemisärrituse peaajju III. Silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni IV. Plokinärv motoorne, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid V. Kolmiknärv a. Silmanärv sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne ala b. Alalõuanärv seganärv, innerveerib kõiki mälumislihaseid c. Ülalõuanärv sensoorne, innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda VI
on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste. Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke. 142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik.
on kääru kõige kõrgemas ja ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Postsentraalkäärus on üldtundlikkus, siia tulevad signaalid lihastest(külm, soe, valus). 3 sensoorset ala(mis sagaras mis?), kus toimub liigutuste juhtimine(pretsentraalkoores): 67. Peaajunärvide arv, nende iseloom, ülesanded. Peaajunärve on 12 paari. Igal peaaju närvipaaril on oma järjekorranumber ja nimetus. I haistmisnärv(sensoorne) kõige ürgsem närv II nägemisnärv (sensoorne) III silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud innerveerivad aga innerveerivad pupillilahendajat ja ripslihast. IV plokinärv (motoorne) tuum asub keskajus innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast. V kolmiknärv (seganärv) kolmiknärviganglionist lähtuvad silmanärv(sensoorne innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja
subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre
45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni? Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 46. mida reguleerib väikeaju? Reguleerib lihaste tegevuse järjekorda (liigutuste programmid), säilitab tasakaalu NS slaid 47; füsiol lk 250; anat lk 196 1. Ülalkünkake 2. tsentraalne hallaine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmaliigutajanärv 7. 47. nimeta 5 erinevat keskaju koostisosa? anat lk 198 joon 145 suurajusäär 8. katend 9. keskajukatus 10. suurajuvars Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 48
● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud nägemisega? ● II nägemisnärv NERVUS OPTICUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud haistmisega? ● I haistmisnärv NERVUS OLFACTORIUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud tasakaaluga? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärvid, mis on seotud silmamuna liikumisega? ● III silmaliigutajanärv N.OCULOMOTORIUS ● IV plokinärv N.TROCHLEARIS ● VI eemaldajanärv N.ABDUCENS 31. Tingimatud refleksid on on ● refleksid, mis on pärilikult saadud, kaasasündinud refleksid, mis ei allu tahtele. - nt imemis-, neelamis-, köhimis-, aevastamisrefleks, silmaavamisrefleks, sugurefleksid. 32. Tingitud refleksid on ● refleksid, mis on omandatud läbi õppimise ja kohanemise, seotud ajukoorega.
Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine VIII esiku-teonärv sisekõrv kuulmiserutused; sisekõrva esik tasakaaluerutused III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv Kõrgem närvitalitus Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega Refleksid jaotuvad:
143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv). c) Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab
Ülemise oimukääru keskosas paikneb kuulmiskeskus. 65.Peaaju närvid, nende iseloom ja ülesanded- 1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. 4) IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast. 5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda
Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas – ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased
kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior).
II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv),
Aju osa Mida sisaldab Funktsioon 4.6.2.1 Post- ja pretsentriline käär Nimeta kõige tundlikum kehaosa Posttsentriline käär ______________ Pretsentriline käär ______________ 28 4.6.2.2 Peaajunärvid ehk kraniaal närvid Nimeta puuduolevad närvid. I ______________ VII ______________ II ______________ VIII Esiku-teonärv III Silmaliigutajanärv IX Keele-neelunärv IV Plokinärv X ______________ V ______________ XI ______________ VI Eemaldajanärv XII Keelealune närv 4.7 Piirdenärvisüsteem Vasta küsimustele. Mitu paari on seljaajunärve? __________________________________________________ Nimeta seljaajunärvide peamine ülesanne? _______________________________________ Seljaajunärv jaguneb kõhtmiseks ja .. haruks
24. Spinaalnärvid Spinaalnärvid: seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. . Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente. 25. Kraniaalnärvid Peaajust saab alguse 12 paari kraniaalnärve( haisimisnärv, nägemisnärv, esiku-teonärv, silmaliigutajanärv, plokinärv, eemaldajanärv, keelealunenärv, kolmiknärv, näonärv, keele-neelunärv). Esiku-teonärvil on esiku- ja teojuur, mida käsitletakse omaette närvidena. Mõlema närvi koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionides Silmaliigutajanärv innerveerib silmamuna ülemist, alumist, keskmist sirglihast, alumist põikilihast ja ülalautõsturit. 26. Sümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem kuulub autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla
Innerveerib: - vaagnapõhja lihaseid - reie tagakülje lihaseid ja nahka - sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka - tuharalihaseid - naistel- suurte häbememokkade tagumist osa - meestel- munandikoti tagumist osa 168. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv(sensoorne)- juhib haistmisärrituse peaajju II nägemisnärv(sensoorne)- juhib nägemisärrituse peaajju III silmaliigutajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid IV plokinärv(motoorne)- innerveeruv silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V kolmiknärv(seganärv)- SILMANÄRV- innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda ÜLALÕUANÄRV- inn. pose, ninaõõne ja ülalõua piirkonda, ülemisi hambaid ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda,
Innerveerib: - vaagnapõhja lihaseid - reie tagakülje lihaseid ja nahka - sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka - tuharalihaseid - naistel- suurte häbememokkade tagumist osa - meestel- munandikoti tagumist osa 168. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv(sensoorne)- juhib haistmisärrituse peaajju II nägemisnärv(sensoorne)- juhib nägemisärrituse peaajju III silmaliigutajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid IV plokinärv(motoorne)- innerveeruv silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V kolmiknärv(seganärv)- SILMANÄRV- innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda ÜLALÕUANÄRV- inn. pose, ninaõõne ja ülalõua piirkonda, ülemisi hambaid ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda,
tuumasid, kuid oma asukohalt ja diferentseerituselt on nad erinevad. Kraniaalnärvid innerveerivad pea ja kaela piirkonda. Erinevus spinaalnärvidest: kõik kraniaalnärvid saavad innervatsiooni mõlemast ajupoolkerast, v.a kaks närvi: näonärv ja keelenärv. Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n. abducens, eemaldajanärv XII -n. hypoglossus, keelealune närv Kraniaalnärvide kahjustussündroomid I- Haistmisnärvi kahjustused: Anosmia- haistmise puudumine Hüposmia- haistmise nõrgenemine
ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. FUNKTSIOONID on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; VÄIKEAJU KAHJUSTUS: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises;
7 näonärv 8 esiku ja teonärv saadab tundlikkust esikõrvast esikust peaajju 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e
- kõikide kere lihaste ja osa kaelalihaste motoorne (liigutustega seonduv) innervatsioon; - kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon (mis on nende kiududega varustatud); - väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon. (vt. vegetatiivne närvisüsteem) 6.7. Peaajunärvid Peaaju ehk kraniaalnärve on 12 paari. Igal närvide paaril on järjenumber ja nimetus: - I paar haistmisnärv; - II paar nägemisnärv; - III paar silmaliigutajanärv; - IV paar plokinärv; 30 - V paar kolmiknärv; - VI paar eemaldajanärv; - VII paar näonärv; - VIII paar esikuteonärv; - IX paar keeleneelunärv; - X paar uitnärv; - XI paar lisanärv; - XII paar keelealune närv. Peaajunärvid erinevad funktsioonilt, järelikult ka närvikiudude koostiselt ja innervatsiooni piirkondade poolest. Ühed neist (I, II, VII) on tundenärvid, teised (III, IV, VI, XI, XII paar) motoorsed,
jpg Koostanud M. Kolga 14 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Jrk.nr. nimetus innerveeritav piirkond I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur, *veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest, igemed, n
nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3. Silmaliigutajanärv ülalau ja silmamuna liikumine, silmaläätse kumerdumine, pupilli ahendamine. 4. Plokinärv silmamuna liikumine. 5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6. Kolmiknärv segatüüpi, suurim kraniaalnärv. Sensoorne osa: puute-, valu-, temperatuuri- ja liikumisaparaadi süvatundlikkus; mälumislihased; närvikahjustus: kolmiknärvi valu, mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine. 7
a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse. II Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv
(sacculus) ja mõigus (utriculus) Crista ampullaris ja Macula on tundlikud pea asendi muutuste suhtes ja ette nähtud ruumis orienteerumiseks (kehaliigutuste reguleerimine tasakaalu säilitamiseks). 2 2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Substantia nigra on kaasajal kliinilise ja teadusliku huvi keskmses, sest substantia nigra dopamiinergiliste neuronite kahjustus Parkinsoni tõve puhul viib raskete motoorsete häireteni. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: II n. occulomotoris silmaliigutajanärv IV n. trochlearis plokinärv V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior).
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
* Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes * Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub seljaaju hallaine intermediolateraalses piirkonnas ja nende aksonid (preganglionaarsed
ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. funktsioonid on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; Väikeaju kahjustus: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises;
hingamiskeskus.; *väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulssre seljaajust ja tasakaaluelundist. funktsioonid on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; *keskaju peaaju väikseim osa.seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred ja tagumise osa moodustab katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises
Kraniaalnärvid Peaajust lähtub 12 närvipaari, mis osaliselt juhivad edasi peas asuvate meeleorganite aistinguid, osaliselt aga juhivad arengulooliselt lõpuskaartelihastest pärinevaid pealihaseid. Välja arvatud 1. ja 2. kraniaalnärv, mis on tegelikult ajusopistused, sarnanevad kraniaalnärvid perifeersetele närvidele. Kraniaalnärvid on järgmised: I. N. olfactorius Haistmisnärv II. N. opticus Nägemisnärv III. N. oculomotorius Silmaliigutajanärv – motoorne ja parasümpaatiline silmalihasenärv (sisesele ja välisele silmalihasele) IV. N. trochlearis Plokinärv – motoorne silmalihasenärv V. N. trigeminus Kolmiknärv – mälumislihaste ja mõne neelulihase motoorne närv, näo ja hammaste tundenärv ja osaliselt maitsmisnärv VI. N. abducens Eemaldajanärv – motoorne silmalihasenärv VII. N
annaabi.ee 
