peegeldus ajukoores e. meelepete Meelepete tajuelamus ei vasta tegelikule objektile.; psühhosensorsed häired üksikaistingute süntees häiritud. Hallutsinatioon tekitavad maailmast eksliku ülevaate meelepetted e. hallutsinatsioonid ( objekti ei ole aga inimene tajub). Inimene ei kahtle tõesuses, kritikameel pole säilinud ( nt. oli mingi jube nägemus, küsimus: kas kartsite ka? Vastus- ei näitab et kriitikameel pole säilinud) .Kõige enam esineb kuulmishallutsinatsioone. Pseudohallutsinatsioon meelepete , mille puhul inimene kahtleb selle tõesuses. Küsimuse peale, et kas kartsite ka, vastus ja, kriitikameel säilinud, inimene kahtleb Illusioonid komplitseritud meelepete e. eksitaju, objekt on olemas 7.MÕTLEMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. VORMILISED e. KVANTITATIIVSED HÄIRED mõtlemise tempo häired: tempo kiirenemine (äravus, hirm) ja aeglustumine: (depressiooni orgaaniliste seisundite korral), tekivad pausid (väljendub ka kõnes), erand:
Illusioonid moonutatud tajud ehk väärtajud. Tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse nt võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, illusiooni kontekstis näivad nad aga ebavõrdsed. Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste
Illusioonid moonutatud tajud ehk väärtajud. Tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse nt võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, illusiooni kontekstis näivad nad aga ebavõrdsed. Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud
See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline
eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata
See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline
Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata
on tegelikkuses. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju ehk hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meelepette meditsiiniline kategooria on hallutsinoos psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esinemises muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallutsinatsioone esineb kroonilistel alkohoolikutel. Hallutsinatsioonid võivad kulgeda lühiajaliselt või krooniliselt, nende diagnoos ja ravi on psühhiaatria pädevuses.