Tere austatud õpetaja ja kallid kaasõpilased. Üks Saksa kirjanik ütles kord: "Õppida saab ainult seda, mida armastad, õpetaja pole aga mitte see, kes õpetab, vaid ainult see kellelt õpitakse." Minu kõne on suunatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Koolitund ei pea alati olema raskete ülesannete täitmine ja valemite pähe tuupimine. Tehes seda iga aasta päevast päeva on väsitav. See ei ole nauditav mitte ühelegi õpilasele ja ei tohiks ka olla õpetajatele. Peaksime oma üksluisetesse koolipäevadesse lisama natukenegi särtsu. Vahelduseks võime ju matemaatika tundi alustada Leopoldi võimlemisega ning vene keele lõpetada huvitava arutlusega erinevatel maailma teemadel. Meie õnneks korraldatakse koolis stiilinädalaid, mis annavad kõigile võimaluse
Millisesse kooli tahan panna oma lapse? Hetkel on ainuüksi Harjumaal 122 põhikooli ja gümnaasiumit .Nende seast võib leida nii reaal kui ka humanitaar kallakutega õppeasutusi. Välja on kujunenud ka koolidevahelised pingeread ning iga lapsevanem soovib panna oma maimukese just tipp tasemel haridusasutusse. Kuid millised tegurid muudavad kooli tõeliselt heaks? Leian, et ideaalses koolis suudavad õpetajad laiendada õpilaste silmaringi, mõtlemise, seoste tegemise ja argumenteerimise oskust ning üldist intelligentsi. Puhtalt kuivade faktide, aasta arvude ja valemite „tuupimine“ annab teadmiste lühiajalise omandamise ning ebapraktilise väärtuse. Selle asemel tuleks keskenduda õppeainete laiale ampluaale ning leida seoseid reaalse elu ning eri õppeainete vahel. Soovin, et minu laps omandaks koolis teadmisi eri valdkondadest iseenda jaoks, mitte ei tuubiks seosetult informatsiooni, et saada võimalikult ...
Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda enam, kui oma vaevase vene keele oskusega, õpetaja Lauri tundides, peaaegu millestki aru ei saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski korralik ning haritud härrasmees.
probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist. Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooni teooriat uurides, arvan, et jään sinna kuskile keskele. Nimelt seal on ära toodud süvakihtidesse tungijad ja pinnapealsed õppijad. Nimelt ainetes, mis mulle huvi ei paku, õpin ma pinnapealselt, seega enamus on lihtsalt pähe tuupimine. Ained aga, mis mulle huvi pakuvad, nendes ma tihti süvenen teksti, hiljem analüüsin ja uurin ka mujalt materjalidest. Pinnapealse õppimise juures on halb aga see, et juba varsti on need pähe tuubitud teadmised kadunud ja raske on neid hiljem ka millegagi seostada, kuna asi pole enda jaoks selgeks tehtud. Süvakihtidesse tunigides aga, jääb asi meelde pikemaks ajaks ning uusi asju õppides oskad sa neid teadmisi seostada ja ära kasutada uutes situatsioonides.
Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle. Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon. Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, a...
Igal ühel on oma mõttemaailm ja oma arvamus- kuidas seda hinnata? Sageli eelistab ka õpetaja just neid lapsi, kelle mõtted ühtivad nende enda omaga. Kas see sisi tähendab, et teisiti arvajate kirjand on halvem? Hinne võib anda ka vale motivatsiooni- õpitakse mitte teadmiste pärast, vaid hinde enda pärast. Et klassis keegi ei noriks, et õpetaja rahul oleks, et vanemaid uhkeks teha.. Nii muutub õppimine üsna mõttetuks ning teadmiste omandamisest saab pähe tuupimine. Ning kui hinne kätte saadud, siis läheb see õpitu ka meelest. Vahel ka õpilane pingutab väga palju, kuid sellest hoolimata saab ta halva hinde. See mõjub demotiveerivalt ja põhjustab stressi, mis omakorda põhjustab veelgi rohkem halbu hindeid. Seega lüüaksegi tihti käega ning loobutakse pingutamisest. Hindamine on kindlasti väga oluline tegur lapse koolitöös. Annab see hea ülevaate tema teadmistest nii talle endale kui vanematele
Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega
raha kui vaja, ja ta elab just nii, nagu ta ise seda soovib. Ta ei lase oma elu teistel juhtida ja tal on kindel siht ning eesmärk. Ta ei anna alla enne, kui on kõik soovitu saavutanud. Hariduse väärtuse määrab ära tema eesmärk inimest rikastada teadmiste ja oskustega. Enesestmõistetavalt on tarkus minu jaoks teadmiste ja sotsiaalsete kogemuste eetiline kasutamine, aga veel tähtsamaks pean ma sisemist geniaalsust. Pidev tulemusele orienteeritud tuupimine rikub ära lapse loomuliku uudishimu kõike teada saada ning mõista ümbritsevat maailma. Isegi Albert Einstein, keda peetakse geeniuseks, on öelnud: ,,Lennukas mõte on kallim vara kui teadmised", ehk tark inimene oskab unistada, ei sea endale piire ning ei lase teistel tema sisemist mina ära lõhkuda.
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
ehk koos tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende maalimine võttis kaua aega. Tavaasjade ajamiseks kasutati hiraatilist kirja, mis oli lihtsam. EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus, mida leidus laialdaselt Niiluse kallasteil. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja nende õppimine nõudis palju aega. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetejate range järelvalve all. Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale hea elujärje. TEADUS Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid piid). Egpitlased paistsid silma ka arstiteaduses, seda kinnitavad paljud teadmised palsameerimisest. KIRJANDUS Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll
Info paiknemise korrastatus lubab meil mõne sekundiga leida sealt üles vajaliku fakti. Huupi otsides kuluks selleks aastaid. (Ibid:42) Vene teadlane A. Leontjev rõhutab, et kõik meie mälus salvestatav on erilisel viisil seotud antud indiviidi meelelise (sensuaalse) kangaga. Kõik eelnev viib meid järeldusteni: · omandamine on aktiivne protsess, mis nõuab meilt tõsiseid vaimseid jõupingutusi, et saavutaksime soovitud tulemused; · tuupimine, mehaaniline õppimine ei saa olla kunagi eriti suure efektiivsusega ei meeldejätmise ega arendamise seisukohalt; · õppimisel tekkivad seosed aitavad meil omandatud materjali püsimälust kiiremini üles leida. Salvestamine kui aktiivne protsess Uue info vastuvõtt algab eelkõige tajust, mis tugineb inimese meeleorganite komplekssele tegevusele. Taju on põlvnemiselt erakordselt ürgse päritoluga ja
Kas e-õpikud kergendavad kooli või rahakotti? Hetkel on üheks Eesti ühiskonna aktuaalsemaks teemaks koolisüsteem ning just selle negatiivsed küljed. Tänapäeva noorukid alustavad enesearendamisega juba lasteaias ning koolis on kohustuslik õppida kuni põhikooli lõpuni, seejärel on võimalik teha iseseisvaid valikuid, kas siis gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli kasuks. Täiskasvanuks saamiseni on õppimisel nooruki elus suur osakaal ning juba see lihtne fakt võiks olla põhjuseks muuta koolis käimine noortele võimalikult kergeks ja meeldivaks. Tänu tehnoloogia arengule oleme jõudnud nii e-õppe kui ka e-õpikuteni, kuid kas see on see, mida me oleme oodanud? Kas e- õpikud kergendavad kooli või vanemate rahakotti? John Holt on öelnud: ,,Kuna me ei saa teada, milliseid teadmisi tulevikus kõige enam vaja on, on mõttetu püüda neid ette õpetada. Selle asemel peaksime püüdma selle poole, et inimesed armastavad ...
Kõigepealt tuleb eemaldada segavad tegurid. Kui te tahate ,et teile midagi meelde jääks, siis on suur tähtsus tähelepanul ja peate olema motiveeritud. (Arden 2009 :214 ) Õpitu meelde tuletamine sõltub pigem sellest, kuidas te olete informatsiooni oma peas organseerind, kui sellest, kui palju materjali te olete pähe õppinud. ( Arden 2009 : 175 ) Jaotage õpitu pikema aja peale, siis ei pea enne tähtsaid koolitöid öösel tuupima. Paljud arvavad, et viimasel minutil tuupimine on hea, sest siis on kogu materjal veel värskelt meeles, kuid tuupimine on vahend unustamiseks mitte meelde jätmiseks. Teine viga mida tehakse on öösel õppimine. Öine õppimine tegelikult halvendab mälu, hea mälu nõuab rohket und. ( Arden 2009 : 177 ) Eralda õppeained üksteisest. Erinevate õppeainete õppimisel ühel päeval, tuleb teha sisse väiksed pausid. Kui asute ühe õppeaine juurest kohe teise juurde, siis riskite sellega, et ei anna
*vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool *uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud *Keskharidus: *keskharidus muutus 8-klassiliseks *1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus *1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. *Kõrgharidus: *eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus *sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. Kõrgharidus: eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks e...
eksperimenteerida ning algusest peale on juba pooldatud seda, et õpilased lihtsalt ära õpivad ja liiguvad edasi järgmise õppe kallale. Autori seisukohad on hästi põhjendatud ja minu jaoks õiged. Ma nõustun nendega täielikult. Üsna tihti on päha trambitud, kui tore kool on TPL ja kuidas see on Eesti üks parimatest. Suulise tööga olen ma poolikult nõus, meeles on veel ajad, kus oli vaja jutustada, klassi ees, kuid kõik see muutus ajaga ja tähtsamaks sai lihtsalt tuupimine. Lahendusi minul ei ole. Õpetajad võiksid vähem rääkida kooli tähtsusest, kuid see võtaks õpilastelt pinge maha ja nad võivad laisaks muutuda. Suuliseid harjutusi aga ei tahaks, et poole gümnaasiumi pealt sisse tuleks, see teeks asja palju hullemaks, kui see praegu juba on. Nagu igal aastal, nii võrdlesid ka tänavu lapsevanemad kurikuulsaid edetabeleid, et teada, kas laps on ikka õiges koolis.
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õ...
ta ei püsinud au sees kaua. MUISTNE EGIPTUS KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS Kiri kujunes välja tsivilisatsiooni tekkega. Kirjamärgid, hieroglüüfid on arenenud välja piltkirjast. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Egiptuse kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suure hulga tähti, mille omandamiseks kulus kaua aega. Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses. Olid osavad kirurgid, seda tänu mumifitseerimisele. Osati teha väga keerulisi silmaoperatisoone. Osati valmistada paljusid ravimeid. Suur osa egiptuse kirjandusest oli seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga lühivorme
Parimateks olid aga uued tuttavad ning omandatud teadmised ja ülikooli loengud. Loenguid pidasid TTÜ õppejõud kui ka professionaalid erinevatest ettevõtetest ning need tarku inimesi kuulasid lisaks Vardole umbes 40 üliõpilast. Vardo lemmik õppejõuks kujunes Algis Perens. Koos oma erialaga kaasnesid talle veel juhtimine ning majanduse eriala. Loengud tegi Vardo meelest meeldejäävaks näited elust, mitte tuim tuupimine. Kuna ta õppis kaugõppes, siis jäi tal aega ka muudeks tegevusteks nagu laulmine, võrkpall ning töötamine Statoilis. Vardo on rahul oma eriala valikuga kuigi ta ei tööta tänapäeval sel erialal, kuid kasutab omandatud teadmisi ka tänapäeval oma töös. Allikad I. Kaasik ''Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008'' V. Mägi ''Adraseadmise aeg'' et.Vikipedia.org ENE 8. köide Lisad TTÜ ja Tallinna Tehnikumi nimemuutused 17
halva jälje, sest siis ta ei saanud oma peremehe funktsiooni ellu viia ning sellega käis veel kaasas palju alkoholismi ja suitsetamist. Ka nõukogudeaegne haridus ei olnud võrreldav meie sugurahva soomlastega. Praegu me peame suurt tähelepanu pöörama tervislikule eluviisil: kuidas elada, kuidas toituda, kuidas töötada õieti on see üks osa haridusest ja sellesmõttes on tervishoiu ja hariduse küsimus üks ja seesama. Koolisüsteemist tuleb kõrvaldada formaalne tuupimine ja juba maast madalast teha selgeks lihtsad põhimõtted, et äratada lastes huvi väga erinevate alade vastu ja siis lähevad tööle inimesed, kes oskavad ka oma tervise eest hoolitseda. Kuid kuidas siis, kokkuvõttes, kõiki neid ohte ennetada? Siin ühte ja lihtsat lahendust ei ole. Vanasti luges moraali võibolla kirikuõpetaja, kuid täna ju Eesti rahvas ei ole niivõrd usklik ja ei allu niiöelda massimanipulatsioonile. Me tahame veenduda kõiges ise, oma tõekspidamiste järgi
peenemad kombed. 3 Hiljem kutsuti Kant Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse kus ta oli siis mittekoosseisuline õppejõud, kelle töötasu moodustasid tudengite maksud. Kant oli selline õppejõud, kellele ei meeldinud kui tema loengutes kõik üles kirjutati. Ta hoolitses loengutes selle eest, et temast aru saadaks ning seetõttu tuli ta sageli öeldu juurde tagasi ja selgitas raskemaid kohti veelkord. Tuupimine oli tema arvates kahjulik (Meos 1999). Loengutes valis Kant tavaliselt välja mõne lähedalistuva kuulaja ning otsustas selle näo järgi, kas räägitu jõuab pärale võiu mitte. Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kel puudus mõni hammas. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudus üks nööp.
poliitilistel põhjustel või religioossete tektise kirjutamisel. igapäevaselt kasutati hieraatilist kirja. see kiri erines oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt mõtetelt. levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus. sinna peale maaliti hieroglüüfid pintslitega. egiptuse kirja põhimõte oli keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli u 1000 hieroglüüfi). seda õpiti templite juures preestrite järelvalve all. see võttis kaua aega. siiski suur tuupimine tuli sulle kasuks- sa võisid päseda preesterkonda ja tagas sulle kindlustatud elujärje. TEADUS neil oli huvi maailmas toimuva vastu, kuid see ei kõigutanud nende maailmapilti. ei püütud lahendada teaduslikke probleeme või neid ammugi tõestada. egiptlased olid aga esimesed kes võtsid kasutusele täpse päikesekalendri. see põhines tähelepanekul, et niiluse üleujutus algas iga kord siis kui tähtt sirius jälle ilmub koidikul taevasse.siirius ilmus alati uuesti 365 päeva
põhjendamata käskudele ega usu täiskasvanu juttu, kui too seda ise ei usu. Seega nad tunnetavad, kui inimene räägib tõtt ja kui ta valetab. Indigolaps sokeerib täiskasvanuid oma maailmast arusaamisega, selle osava tõlgendamise ja ka olukordade täpse ja tabava sõnastamisega. Ehk siis nad on vanemate mõistes ninatargad. Nad õpivad siis, kui nad tunnevad, et selleks on vajadus ja seda, mida oluliseks peavad. Tühi tuupimine ongi nende jaoks tühi tuupimine ja seda nad ei tee. Ja nad paistavad suurepäraselt teadvat oma missiooni ja eesmärke. Üleüldse on nad lapsed, kes ei suuda elada ühegi väljakujunenud süsteemi järgi, arvatakse, et nad muudavad maailma, raputades igandite, hierarhiliste ja bürokraatlike süsteemide ja põhjendamata käskude-keeldude alustalasid. Kahtlaseks muutub asi siis, kui väidetakse, et sellistel inimestel on telepaatilised ja sensitiivsed võimed
Kogu ülikooli melu juures on siiski neid, kes on tublid ja õpivad, kuid samas ka lõbutsevad. Bertram toob näitena välja tudengi T, kelle päritolu on ta kindlalt paika pannud kuramaalane. Samuti on kirjeldatud tema õppemeetodeid, mida kohati võib lugeda kui noomitust tudengitele, kes enamiku õppimisaja pühendavad eksamiperioodidele. Teiseks tüübiks on tudeng, kes on lihtsalt usin ning ei lõbutse, kelle puhul ei kasutata mingil juhul väljendit ,,tuupima", kuna tuupimine oli miski, mille tähendus oli kompliment. Usinate tudengite juures on toonitatud juudi päritolu inimesi, kelle loomuses on ihnus ning kuna õppimine neelab raha, siis oli targem läbida ülikool nii kiirelt kui võimalik. Tänapäevaga siin paralleele tõmmata ei saa, sest mitmed tudengid käivad tööl, võtavad ainete läbimist väga vabalt ja maksavad vajadusel läbimata punktide eest. Usinate näiteks on tudeng, kes Bertrami väidetel alati õppis, kuna doktor elas temaga samas majas
Elulugu Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475. aastal Toscanas. Isa pani poisi Francesco da Urbino kooli Firenzes, kus ta pidi õppima ladina keele grammatikat. Poiss oli loomult väga uudishimulik, kuid grammatika tuupimine tundus talle tüütuna. Õppimine ei tahtnud kuidagi edeneda. Isa oli nördinud, sest ta oli lootnud, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunsti lembusega ja 1488. aastal Michelangelo pandi kolmeks aastaks Domenico Ghirlandaio ateljeesse maalikunsti õppima. Sinna ei jäänud ta aga kauaks, sest teda köitis kõige enam skulptuur
Need tähistasid mõnda mõistet, aga ka konsonantide sümboleid. Hieroglüüfide hulka kuulusid seletavad märgid determinatiivid. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende joonistamine võttis kaua aega. Igapäevases asjaajamises kasutati hieraatilist kirja. Kirjutati papüürusele ja seda tehti pintsliga. Haridus Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Aastapikkune vaevarikas tuupimine tasus aga ära. Haridus tähendas kirjutaja seisusesse või koguni preesterkonda pääsemist ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Kirjaoskus oli vaieldamatu privileeg. Osalise lugemisoskuse levik oli mõnevõrra laiem. Teadus Egiptlased tõlgendasid ja mõtestasid maailmakorraldust usu alusel. Loodust puudutavatele teadmistele pöörati tähelepanu ainult vajadusest tulla toime teatavate praktiliste ülesannetega. Ei
2.4 Kordamine Kõik meist on kuulnud ütlust: kordamine on tarkuse ema, kuid seda ei saa siiski üks- ühele võtta. Eri aegadel on peetud seda kas väga oluliseks või siis vähem oluliseks. 6 Ennevanasti ei murtud pead, et mõelda välja uusi õppimismeetodeid, vaid oli õppimise keeruka protsessi üheks alustalaks, mida sunniti rakendama isegi ähvardades kepihoopidega, oli asjade pidev kordamine. (Kidron 1997, 70) Samas tuleb ka meeles pidada, et mehaaniline tuupimine ei ole sama, mis korduv õppimine. Korduv õppimine erineb tuupimisest mitmel viisil: - Korduv õppimine kindlustab selle, et õpitu on meelesd ka peale eksami sooritamist - Loob faktidel põhineva aluse(juurestiku), mis on aluseks uuele informatsioonile - Korduva õppimise puhul on võimalik õpitut viimistleda ning aidata sellel kasvada koos muu informatsiooniga
Kant ja krahvinna said suurteks sõpradeks ning selles peres omandas filosoof peened kombed. Vestlused krahvinnaga toimusid peamiselt lõunasöögi ajal ning siit saigi alguse Kanti harjumus lõunatada seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal võeti Kant privaatdotsendina tööle Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse. 1770. aastal sai temast loogika ja metafüüsika korraline professor. Talle ei meeldinud, kui tudengid tema loengul kõik üles kirjutasid. Tuupimine oli tema arvates kahjulik. Loengul valis Kant tavaliselt välja mõne lähedal istuva kuulaja ning otsustas selle näoilme järgi, kas räägitu jõuab pärale või mitte. Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kellel mõni hammas puudus. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudunud üks nööp.
Kui koolist pole last logopeedi juurde saadetud, peaks vanem oskama seda nõuda või palkama eralogopeedi. Peamine häda seisneb selles, et napib asjatundjaid: logopeede ja abiõpetuse õpetajaid. Samuti ei jätku koolitatud õpetajatel erivajadustega laste jaoks aega. Oluline on, et lapse raskusi ja puuet märgatakse, sest harjutamise ja treeninguga on võimalik palju ära teha. Teinekord võivad puude põhjused olla hoopis mujal, nii et harjutamine ja reeglite tuupimine võivad osutada mõttetuks. Lasteasutustes ning koolides on võimalik kasutada logopeedi, eripedagoogi, parandusõppe õpetaja abi. (Lukanenok, 2008) Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata Lisaks spetsiaalsele logopeedilisele abile võib lugemishäire korral kasutada mitmeid muid võtteid (Pruulman, 2010) nagu : · Lugemine igalt poolt T-särkidelt, postritelt, märkidelt, ajakirjadest ja raamatutest.
Eriti kurnav selle aine juures on ka see, et oma koduste ülesannetega olen lootusetult maha jäänud ning enam ei tea kust alustada. Kui muidu on õppejõul alati öeldud slaididel või tunnis, et järgmiseks tunniks teha see või see, siis antud õppejõu mõtteid peab lugema ning minu jaoks on see oskus keeruline. See teeb ka aine raskeks, tüütuks ja keeruliseks. Üldse on minu jaoks terve elu olnud rasked reaalained, kõik need valemid ja konkreetsed lahendus viisid on üks paras tuupimine. Kui öeldakse, et ajalugu või inglise keel on fakti põhine ja tuupimisega õpitav aine ning matemaatika on loominguline siis minu arvates on asi vastupidine. Matemaatikas ei saa kunagi asju lahendada loominguliselt vaid vastavalt reeglitele, jah vahel võib ühe ülesande lahenduseks olla mitu lahenduskäiku, kuid need on rangelt reeglitega piiratud. Sama lugu on ka füüsikaga mis läheb kõrgkoolis edasi, Tegelikult peab tõdema, et füüsikaga on lood
Palamuse kihelkonnakooli vilunud õpetajaks oli tasakaalukas ning rahulik Ludvig Roose, kes õpetas vene keelt ja matemaatikat. Tema nõudlikes kätes sai Oskar Luts hea koolituse vene keeles. Roose tundidel tärkas temas huvi vene kirjanduse vastu. Visalt aga edenes Luts matemaatikas, sest tal puudus ,,matemaatiline närv". Ägedaloomuline köster Nieländer (= Lender) õpetas Lutsule usuõpetust, kirikulaulude laulmist ja eesti keelt. Pühakirja tuupimine ei pakkunud talle erilist lusti, kuid emakeele tunnid kiskusid teda kaasa. Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda indiaanlaste seikluste romantika. Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore Lutsu hinge
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet. Et hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev, kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade jm esinduslikumate tekstide puhul. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga Kirja omandamiseks kulus palju aega; seda õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides. Aastatepikkune vaevarikas tuupimine tasus end ära, sest haridus tähendas paremat elujärge ja kõrgemat ühiskondlikku positsiooni. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg, mis sai osaks väga vähestele. teadus Egiptuses ei kujunenud teoreetilist teadust selle tänapäevases tähenduses. Egiptuse teadus oli eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogum. Egiptlased tõlgendasid ja mõtestasid üldist maailmakorraldust usu alusel ning huvi loodusteaduslike probleemide vastu
t. inimese areng tuleneb põhimõtteliselt kaasasündinud arengu protsessist, mis juhivad käitumist ja kujunemist ennustataval moel) arengu vaadet inimese arengule Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud. Lastel oma viis näha ja tunda. moondunud arusaam tekib lapsel täiskasvanu arusaamast. Looduse ees on kõik võrdsed. Last tuleb kasvatada kooskõlas loodusseadustega. "Emile ehk kasvatusest" (1762). Last ei tohi sundida. -Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius. -Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism
papüürus. Hieroglüüfid või hieraatilised märgid maaliti sellele pintsliga. Pikemate tekstide puhul kinnitati papüürusejupid üksteise otsa ja sel moel moodustunud meetritepikkused ribad keerati rulli. Egiptuse kirja põhimõte oli seega üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi). Õpiti kirjutama peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Aastatepikkune vaevarikas tuupimine tasus end ära sest haridus tähendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda pääsemist ja tagas seeläbi nii kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondlikus positsiooni. Teadus Oma põhiolemuselt jäi egiptuse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumikuks. Sellest hoolimata omandasid egiptlased arvukates üksikküsimustes põhjalikke teadmisi ja oskasid neid ka edukalt rakendada.
(Modalverben). On täiesti reaalne (ja vajalik) saksa keele verb oma iseärasustega selgeks teha ja pähe õppida. Absoluutselt selged ja korrektsed peavad olema abiverbid "sein", "haben", "werden", selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", "wollen", "mögen", "sollen". siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine. Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel. 9 AEG JA AJAVORMID. Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt). haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). ...
3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Närvirakkude ja aju töövõime säilitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse (nt intensiivne tuupimine enne eksamit) korral järgneb sellel kaitseraktsioonina pidurdus (nt eksamil peal enam ei tööta). NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad
Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri (preestrite kiri). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürustaime säsist valmistatud papüürust, kuhu hieroglüüfid pintsliga maaliti. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüüruserullid säilinud tänapäevani. Kuna kirja omandamiseks kulus palju aega, õpiti seda templite juures asuvates koolides preestrite range kontrolli all. Aastatepikkune tuupimine tasus lõpuks ära ning hea haridus tähendas koguni preesterkonda pääsemist. Egiptuses ei kujunenud teoreetilist teadust selle tänapäevases tähenduses. Üldist maailmakorraldust tõlgendasid ja mõtestasid egiptlased usu alusel. Huvi loodusteaduslike probleemide vastu ei mõjutanud nende üldist maailmapilti kuigi oluliselt. Oma põhiolemuselt jäi egiptuse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste kogumikuks.
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma harjumusi ja traditsioone ei ole vaja kujundada, neil pole mingit põhjendust kasvatus selle sõna traditsioonilises tähenduses on nonsenss karistmine ja premeerimine on manipulatsioon, mis kaotab usaldussuhted autoriteet sünnitab allasurutud ja austuseta põlvkonna päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära
..“ (lk 114). Ma olen näinud klassiruume, kus pole naeru, soojust ega mingit elurõõmu. Need on töötamiseks - Hoiab ülal õpilaste tähelepanu ja motivatsiooni; see on tõhusa õpetamise puhul oluli- ja õppimiseks depressiivsed kohad. Loomulikult ei saa õppimine kogu aeg lõbus olla. Mõnedel seks teguriks. Kui puudub võime äratada, kaasata ja hoida tähelepanu ning näidata oma päevadel on see tegelikult paras tuupimine. Ja just siin peitubki asja tuum – kogu selles „vaevas“ õppeaine või tunni suhtes üles mõningast entusiasmi, ei kipu õpilased end mingilgi viisil annab huumor meile edasiviiva tunde, et „me oleme kõik samas paadis ja liigume üldjoontes siduma toimiva (või tähendusliku) õppimisega, rääkimata käitumisest viisil, mis arvestaks samas suunas“. Jagatud huumor kinnitab midagi väga olemuslikku me inimlikkuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
