Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises. 9. mis on partenogenees? Uue organismi areng viljastumata munarakust.
Raskusi ärrituselokaliseerimisega vigade arv tõuseb Vibratsioonitundlikkus Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab Mälu muutused. 7090 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu 7080 a. halveneb jooksva käitumise fikseerimine Enamasti mäluhäired pikaajalises mälus, lühimälu võimekus taandareneb harva, väljaarvatud haigusjuhud. Mälu kasutatakse vähem Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms. Ei ole eraldivõetav või haiguste põhjustajaks, pigem teatud häirete sümptomiteks (nt Alzheimeri tõbi; ajutine ärevus või depressioon; üleravimine). K. Warner Schaie, Sherry L. Willis 5tunnine treeningprogramm eakatele (probleemidega toimetulekuoskused); 55% neist, kel oli eelnevalt taandarengut, paranesid; üle 39% neist, kes
maksa/neeruhai haigusteks, psoriaas, tursed hammaste gused kasvajate ekseem väljalangemine, tekkeks, seniilsus jms Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad,
Vaeguse esmasümptomid: väsimus jõuetus kehalise koormuse taluvuse langus. Kestvalt väike Q-vitamiini sisaldus veres tingib: oluliselt suurema südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos ja kardiomüopaatia) riski parodontiidi immuunsüsteemi häired suurenenud riski kasvajate tekkeks ja arenguks suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks (seniilsus, parkinsonism) märgatava vananemise kiirenemise Vitamiin Q ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Väga head Q10 allikad on sardiinid, makrellid, heeringas, veisemaks, veiseliha, kanasüda, rapsiõli, metspähklid. Täiskasvanu soovituslik kogus 10...25mg ja lapsel 5…10mg.
lülisambas, selgroolülide kokkuvajumine ja ohtlikud luumurrud. Tüüpilised osteoporoosist tingitud luumurrud on: kodarluu distaalse otsa murd, reieluu proksimaalse osa murd, lülisamba kompressioonmurd. Osteoporoosile eelneb osteopeenia ehk luuvähesuse staadium. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. 2.1 Primaarne osteoporoos Primaarne ehk esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Lisaks sellele läheb seniilsus ka esmase osteoporoosi alla. 2.2 Sekundaarne osteoporoos Sekundaarne ehk teisene osteoporoos on tingitud haigustest või ravimitest. 4 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid Üle 60-aastastel inimestel on suurem risk osteoporoosiks. Riskifaktorid jagunevad kaheks: mittemuudetavateks riskifaktoriteks ning muudetavateks riskifaktoriteks. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid
Pole õige oma täitumata unistusi lastele peale suruda 4.Pealetükkiv stiil (peale 17.saj) vanemad pööravad lastele rohkem tähelepanu, kuid tekib ka täieliku käitumise kontroll (mõtte- ja tegevusvabaduse puudumine). Komenski, Elliot. Saadakse aru, et karistamine ei ole ratsionaalne kasvatusmeetod. Hakatakse koostama haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj. Keskpaik) eesmärgiks kasvatus, trnerovka voli, ettevalmistus iseseisvaks eluks. Vanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud. 1933.a
kasvajate tekkeks, neurodegeneratiivseteks häireteks · Märgatavalt kiireneb vananemine Allikad: · Makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteravillatooted, pähklid, spinat Kasutamine: · Stenokardia, ateroskleroos, isheemiatõbi, insult, kõrgvererõhktõbi, kardiomüopaatia (sh alkohoolne vorm), paradontiitlihaste düstroofia, liigkõrge kolesteroolitase, liigesepõletik, enneaegne vananemine, seniilsus, parkinsonism, polüskleroos, porfüüria, immuunsüsteemihäired, pankreatiit, perifeersed vereringehäired, preeklampsia · Manustamine vajalik kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite manustamisel Toksilisus: andmed puuduvad POT: 200 mg Vitamiin B1 (tiamiin) antiberiberi faktor/antineuriitne faktor/aneuriin Nimetused: kokarboksülaas e tiamiindifosfaat e TDP (teatud aktiivsus ka mono ja tri variandil) (80% TDP-na, 10% TTP-na, 10% TMP ja vaba tiamiinina)
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest.
iseloomlikke kohanemisraskusi, rääkimata ajutisest enesekindluse puudumisest või kahtlusest oma suutlikkusse. Psühhosotsiaalne areng- Erik H. Eriksoni järgi: Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahuolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist- kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 8.1. Surm E. Kubleri-Rossi järgi E.Kubler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1
• Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine o Isas –ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud,
Voolav intelligentsus uute olukordade lahendamine halveneb. ÕPIVÕIME EI KAO, pigem seotud hoiakutega vananemisesse ja eluviiside, mis rakendatakse selle hoiakute seosega. Mälu: kõrgpunkt 20ndates. Alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine. Problemaatiline on meenutamine kuidas teha raskeid asju. Semaantiline problemaatilisem verbaalses voolavuses, fakti meenutamises. Prospektiivne m: millal? mitte mida? Probleemid: Seniilsus- progresseruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas disorienteeritus jms . Dementsus kognitivsed düsfunkt. Seoses peaajukahjustusega Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surm: Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20
õppimine, analüüsimine, probleeemide lahendamine jne.) Ta on parallelne NS efektiivsuse ja terviklikkusega. 2. Kristalliseerunud intelligentsus- õpitud võime infot töödelda- leida seoseid, langetada otsuseid, analüüsida probleeme ja kasutada õpitud strateegiaid probleemidele lahenduse leidmisel. Need võimed omandatakse nii hariduse kui kultuurikontaktide kaudu. Kristalliseerunud intelligentsus elu jooksul suureneb. Dementsus, e. seniilsus. Mõjutab ainult 3-4% > 65 aastastest. Edasi sagedus tõuseb. 75-84-aastastel kuni 20%-ni ning 85-aastatel ja vanematel 47 %-ni. Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu
raske kätte saada. Amneesia võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel-> 1) edasihaarav amneesia - inimene ei suuda momendil toimuvat pikaajalisse mällu salvestada 2) tagasihaarav - ei mäleta minevikku. Mäluhäired jagunevad: *liigmälu- inimesele tuleb tugev tahtmatu mälestus meelde, mis segab tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine. Vaimne protsess, mis aitab korrastada, organiseerida psüühikas kajastuvaid andureid maailma kohta. Levy-Bruhl uuris mõtlemist erinevates kultuurides. Loodusrahvastel on loogikaeelne
· Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) · prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) · Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Vaimse võimekusega seotud probleemid: Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms · (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus Dementsus kognitiivsed düsfunktsioonid seoses (orgaanilise või traumaatilise) peaajukahjustusega Schaie kognitiivse arengu teooria · Omandamine - (lapsepõlv, murdeiga) · Saavutamine - (noorem täisiga), · sotsiaalne vastutamine - (keskiga),
täitmine langeb tõsiselt episoodilise mälu puhul muutub raskeks mitte-eristavate sündmuste meenutamine, konkreetseid sündmusi kerge meenutada protseduurilises mälus teada, kuidas mingeid asju teha, kuid raske leida uusi lahendusi semantilises mälus sõnavara säilib, kuid verbaalne voolavus, faktide meenutamine halveneb prospektiivses mälus säilib teadmine sündmustest, kuid raskem meeles püsida, millal midagi tegema pidi seniilsus - ei ole haigus, vaid lihtsalt vaimsete võimete vähenemine vanusega koos ◦ dementsus - haigus, kognitiivsed häired peakahjustuse tõttu vanavanemaks saamine pensionile minek ▪ haigused: kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit (liigesepõletik) haiguste sagedus suureneb kiiresti, eriti alates 75.eluaastast psüühika häired: meeleolu, ärevus, psühhoos > probleem, et arstid eelistavad seletusena
Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: 1) embrüogenees e looteline areng; 2) juveniilne arenguaste , s.o sünnist suguküpsuseni; 3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; 4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik 17 tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja
Ka kõrgema närvitalitluse tüüp- erutus- ja pidurdusprotsesside omadustena. Ühe protsessi domineerimine võib kujuneda psüühiliseks omaduseks. Enamvähem tasakaalustatud osakaal on sotsiaalsel ja bioloogilisel vahekorral seoses pärilikkusega. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES - isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrüogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejärgne sünnist suguküpsuseni * adultne areng- täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste * seniilsus e raukusjärk- paljunemisvõime kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta. Ümbritseva maailma tunnetamine laieneb. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine
inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 14 Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: 1) embrüogenees e looteline areng; 2) juveniilne arenguaste , s.o sünnist suguküpsuseni; 3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; 4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine
kujunemisel. Nende geenid on identsed, kui nad peale sündi eraldada, siis saab uurida, milline mõju on pärilikkusel ja kk- tingimustel. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES Ontogenees- isendi arend, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: (1) embrüogenees e looteline areng; (2) juveniilne arenguaste, st lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni; (3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; (4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Psüühiline areng: 1. Imikuiga (kuni 1. eluaastani)- sünnimomendiks on lapse NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitus hakkab arenema kohe peale sündi, tuginedes olemasolevatele kaasasündinud tingimatutele refleksidele ja tajuvõimetele. Vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid. Tingitud refleksid hakkavad arenema al 3 elukuust- vilumused, harjumused,
annaabi.ee 
