Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki Sissehingamisel on suurim keha ründenurk Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada kiirust ettevalmistus liigutustel ja
Kõik üleliigne kulutab Teie arvuti ressursse ning muudab teie arvuti aeglaseks · Kasutage ainult ühte viirusetõrjeprogrammi. Mitu aktiivset viirusetõrjeprogrammi võivad põhjustada arvuti kokkujooksmist · Ärge avage e-mailiga tulnud faile enne, kui olete veendunud nende ohutuses · Ärge installeerige kõiki võimalikke versiooniuuendusi, kui Teie arvuti töös ei esine probleeme Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid ..viitavad, et pakutu ei huvita klienti. ·ülestõstetud õlad
vastama tehtava töö iseloomule Mida täpsem on töö seda suurem peab olema valgustatus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ja teiste haiguste teket Ergonoomiline kehaasend arvutiga töötades Enamus tööl tekkinud tervisehäiretest on sellest, et tööd tehakse vales kehaasendis ning liigutusi tehakse valesti. Seljavalud Peavalud Valud käsivarres ja randmeliigestes Õige kehaasend Liigesed neutraalses asendis Keha vabas asendis Sagedased lühikesed puhkepausid Käed peavad olema toetatud Randmeliiges peab olema otse Selg ja jalad peavad olema toetatud TÄNAN KUULAMAST
Arvutiga töötamine TABB13 Eneli Lobja, Ti ina Lindam, Kristina Roo Heidi Pähn sileht, Ohud arvutiga töötamisel 0 Vale kehaasend 0 Selg 0 Käed/õlad 0 Randmed 0 Jalad/põlved 0 Silmade ülepinge 0 Kuvari kõrgus ja asend 0 Ekraan 0 Tööreziim Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse passiivset ja aktiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes Õige kehaasend, kus lihsaed on minimaalselt koormatud. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4
................................................8 5.1 Esimene harjutus........................................................................................................................8 5.2 Teine harjutus.............................................................................................................................8 5.3 Kolmas harjutus.........................................................................................................................8 6 Õppija kehaasend ja näidisharjutused kätele, õlavöötmele ja seljale.............................................10 6.1 Õige kehaasend istudes:...........................................................................................................10 6.2 Täiendavad nõuded kehaasendile:...........................................................................................10 6.3 Näidisharjutused...............................................................................................
Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus, 3) liigutuste sagedus Maksimaalset kiirust arendavad harjutused: • lendlähtest jooksud 20–40 m • kiirendusjooksud 30–50 m • lähtejooksud 30 m • allamäge jooksud/ ülesmäge jooksud • kordusjooksud 30–80 m. Reaktsioonikiirust arendavad harjutused: ● Erinevatest lähte asenditest jooksud – selili, kõhuli, käpuli ● Jooksud signaali peale Põhilisemad vead: ● Vale kehaasend – pea all, selg kõver, jooks üle talla ● Start on ebastabiilne ● Vale tehnika ● Oma rajas kõrvale kaldumine on laste seas väga levinud viga. Eriti siis, kui rajad ei ole märgistatud. Kiirjooksus on aga oluline püsida omal rajal lõpuni. Kõrvalrajale astuda ei tohi. ● Samuti on levinud veaks jooksukiiruse langus enne finišit. Finišijoon tuleb ületada ning seejärel võib alles peatuma hakata. MEHED
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt
trikoo? Ketly Nurmik Sissejuhatuseks · Mistahes keha liikumisele õhus avaldub õhk takistust. Väikesel liikumiskiirusel on õhutakistus märkamatu, kiiruse kasvamisel aga muutub takistus üha suuremaks · Takistust, mis tekib keha liikumisel õhus, nimetatakse aerodünaamiliseks takistuseks Väheneb tuulemüra Kehaasend läheb ettepoole ning seetõttu on aerodünaamilisem Elastsest materjalist pluus ja püksid, mis vähendavad Elastsest materjalist õhutakistust pluus ja püksid, hoiavad ära higistamist Madal tuuletakistus, mis
treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid · Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. o tagavad lülisamba lülide omavahelise ühenduse, liikuvuse, kasvu pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni. o Eristab kahte ehituslikku osa: fibroosvõru ja sültjat säsituuma. Mõlemad osad omavad suurt tähtsust lülisambale mõjuvate jõudude summutamisel. · Aastatepikkune vale kehaasend või suurte raskuste tõstmine põhjustab lülidevaheketastes mikrotraumasid. Nende tulemusel võib säsituum lülivahekettast välja sopistuda ja saavutab kontakti seljaaju või seljaajunärvidega, avaldades survet. o Olukorda, kus väljasopistunud disk avaldab survet närvijuurele, nimetatakse diski prolapsiks. Selle seisundiga kaasneb alati tugev valu. Vibratsioon · Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile
Inimese evolutsioon · Australopiteegid o Elasid Aafrika vihmametsades o Esialgu elasid puudel, hiljem asusid maapinnale o Liikusid rühmadena o Püstine kehaasend o Sarnane aju praeguste inimahvidega · Osav inimene o Oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu · Püstine inimene o Päris suured 1,5m pikkused o Suurem aju o Tundsid tule tegemist o Hakkas kujunema kõnekeel o Levis Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse · Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased
suusal; rõhku tuleb panna ka ühel suusal libisemisele; tähtis on ka tasakaal. PAARISTÕUKELINE SAMMUTA SÕIDUVIIS Kasutatakse peamiselt laugetel langustel ja väga hea libisemise korral, keppidele peab olema kindel toetuspind. Ka sellistes tingimustes, kus külglibisemine või suuskade tagasilipsamine ei lase kasutada teisi sõiduviise on see ideaalne sõidustiil. Antud sõidustiili puhul on väga olulisteks aspektideks: kehaasend ja selle muutumine tõukamisel ja libistamisel; käte ja keppide liikumine ning nende iseloom tõuke vältel ja pärast lõpetamist; samuti peaks hingamine olema kooskõlas liigutustega.
Arvuti ja tervis Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse aktiivset ja passiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes? Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on lihased minimaalselt koormatud. Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates
TEST-töötamine arvutiga I 1. Arvutiga töötamisel peavad jalad olema toetatud. Õige 2. Arvutiga töötamisel ei pea käsivarred olema toetatud. Vale 3. Arvutiga töötamisel peab randmeliiges olema painutatud. Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb.
- Diogenes Sinopest, eKr412-eKr323 on kaks kõrva ja ainult üks keel -- et me rohkem kuulaksime ja vähem räägiksime. - William Shakespeare, 1564-1616 Kõrv ava kõigile, suu vähestele. Kokkuvõte Kuulamine on kõige lihtsam nõustamisoskus. Meenuta alati vanasõna "Rääkimine on hõbe..." Üheksakümmend viis protsenti teabest antakse edasi kehakeele ehk aktiivse kuulamise abil. Mida vähem sõnu, seda parem! Kehaasend, liigutused, silmside, miimika räägivad rohkem. Kõige parem on alustada lõõgastunud ja vastuvõtliku kehaasendiga. Nagu ütles üks nõustaja: "Suletud kehaasend ehitab inimeste vahele nii kõrge seina, et sellest on raske üle ronida". Avatud ja lõõgastunud kehaasend näitab, et nõustaja on kuulaja ja mitte kohtunik. Parim viis seda näidata on istuda käed ja jalad vabalt, mitteristatult ja nõjatuda kergelt toolil ettepoole. Muidugi võib see tunduda algul
Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas Ahvinimesi nimetatakse australopiteekideks : elasid Aafrikas algselt elutsesid puudel, hiljem maapinnal sellega kaasnes püstine kehaasend Austrolopiteekide järel kujunesid : Osav inimene (homo habilis,oskas teha tööriistu) Hilejm püstine inimene (homo erectus, lisaks tööriistadele oskas kasutada tuld, arendas omavahelist suhtlust) Homo Sapiens e. tark inimene Arenes umbes 300 000 aasta eest Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu -
Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad
mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Õige kehaasend laua taga istudes on järgnev:
Kui laua kõrgust ei saa muuta tuleb muuta tooli kõrgust Võrdlus kabinetiga Laud liiga madal Töötsooni põhimõtete kohaldamine Töötsoon on ala, kus asetsevad seadmed ja materjalid töökohal Esmane ala – lähim tsoon, kus on kõige sagedamini kasutatavad asjad, mida kasutatakse kauem Teine ala – igapäevaselt kasutatavad asjad, mida kasutatakse lühiajaliselt Soovitud tsoon – harva kasutatavad asjad Kehaasend Mugav asend avaldab vähim survet luu- ja lihaskonnale Klaviatuur ei tohi lauaservast liiga kaugel olla Geelpadi randme alla, millega kasutatakse hiirt Võrdlus kabinetiga Geelpadi puudub Tervist mõjutavad tegurid tööl Töökoha kliima – õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumine Valgus – halb valgus väsitab silmi Müra – hajutab tähelepanu Võrdlus kabinetiga Suur müra Suur aken, valgus hea
Kõrgem hääletoon, valjenenud hääl ja kiirem kõne näitavad selliseid tundeid nagu viha, entusiasm, rõõm. Normaalsest aeglasem kõnetempo ning vaiksem ja madalam hääletoon annavad aimu tüdimusest või depressioonist. Kuulates tähelepanelikult partneri kõneviisi, pöörates tähelepanu tema kõnerütmile, väljendamise kiirusele, hääletoonile- ja kõrgusele võime kõneleja emotsioone tunnetada ja teha järeldusi tema seisundi suhtes. Kehahoid, zestid ja tegevused: Inimese kehaasend ja liigutused on samuti väga olulised näitamaks inimese tundeid, minapilti, energiataset. Näiteks võib inimene kes soovib vestlust lõpetada jalgu sirutada, laual hakata pabereid korda sättima vmt. Inimeste erinevad tegevused näitavad välja nende tegelikke tundeid. Lastepsühholoogid kinnitavad, et enamus lapse häirivast käitumisest võib olla hoopis varjatud appikarje. Näiteks kui perre sünnib uus laps,
sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur – 0 - 45 cm - intiimne tsoon – … -120 cm – personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb
taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast · Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal · Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal · Väljahingamine on tugev · Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline · Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda · Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud · Pöiad on lõdvad · Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees · Haare alustatakse küllalt sügavalt · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega
smartphone-and-4-more-ways-to-stay-pain-free.html Avoiding smartphone injuries - http://mobileenterprise.edgl.com/news/Avoiding-Smartphone- Injuries84083 A case of iPhoneitis (and 3 other Smartphone-related injuries) - http://www.thedailymuse.com/lifestyle/a-case-of-iphoneitis-and-3-other-smartphone-related- injuries/ Video: http://www.youtube.com/watch?v=Wq4v-WzY7ms Valisin selle video selle tõttu, et sain sealt hea idee, kuidas töödata arvutiga. Toolil istudes võib paratamatult kehaasend valeks minna, kuid pallil istudes pead hoidma tasakaalu ja selg on seetõttu sirge. Enim meeldisid mulle nutitelefoniga seotud artiklid, sest kasutan seda igapäevaselt ja polegi varem mõelnud, et sellega võivad mingid vigastused kaasneda. Eriti huvitav oli viimane link nutitelefonidest, sest sealt saingi teada, mis võib kaasneda nutitelefoni kasutades. Olin küll varem kuulnud, et nutitelefone ei tohiks kaua keha lähedal hoida, kuid nüüd alles sain teada
liikumine. Ründaja on vahetavad rolle. palliga ja kaitsja ei tohi teda mööda lasta. Grupiharjutus 3-4 liikmelised grupid. 6min Mitme korvi all. Esimene mängija võtab Rõhk kaitseasendi ja kolonni kaitsemängul. teine läheb ründesse. Õige kehaasend. Pärast viske sooritamist läheb viimatine ründaja kaitseasendisse jne. Mäng 5 vs 5 7 min Rõhk kaitsemängul
8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi . Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000 30 000 aastat tagasi . Tänapäeva inimene (homo sapiens sapiens) 30 000 aastat tagasi . 12
Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lam...
liikumist rinnakorvi alla kuni lõuajooneni ja sealt ette lähteasendisse, kus käed sirutatud, kuid pingevabad asendis ootavad jalgade löögi lõppemist. Et saavutada seejuures minimaalset vee takistust ning seega ka head libisemist, sirutatakse õlad võimalikult ette. Käte tööd erinevatest vigadest tuleb esmajärjekorras mainida ülepaisutatult laiahaardelist tõmmet. Selle paratamatuks tagajärjeks on ebastabiilne kehaasend ja tõukeline edasiliikumine. Otse vastandina mõjub teine viga- nimelt sageli märgatav käte töö liiga piiratud ulatus: sportlane jätab hooletusse tõukefaasi ja lõpetab tõmbe juba enne käte jõudmist õlga läbiva vertikaalasendini. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad.
· jalad on painutatud umbes 90 kraadi; · käed selja taga seotud; · selg on painutatud vähemalt 45 kraadi; · keharaskus on uisu keskel; · pea on suunaga ette ja vaade umbes 10 meetrit enda ette. Et vähendada õhu takistust ja suurendada tõukejõudu, on väga tähtis, et uisutaja hoiaks oma erinevaid kehaosasid õige nurga alla. Uuringud on näidanud, et isegi mõni kraad kõrgem asend avaldub lõppajas. Sellepärast on tähtis, et kõik nurgad oleksid paigas ja kehaasend optimaalne vastavalt distantsile. Kõige olulisem nüanss, vähendamaks õhutakistust, on õige kehaasendiga sõitmine. Tehti katse, kus võrreldi sama treenituse, kehaehituse ja võimsusega uisutajaid 3000 m distantsil. Uisutajate ainus vahe oli see, et esimene uisutaja hoidis oma ülekeha asendit 15-kraadise nurga all, võrreldes horisontaalasendiga ja teine 10 kraadi kõrgemal ehk 25 kraadi. Tulemustest selgus, et väike asendi erinevus kajastus 12-sekundilises
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem kaevatakse
rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont silmapiir Visand kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis detailne ja viimistletud visand Poos kehaasend,hoid kolmemõõtmeline ruumilinekeha Kontuur eseme objekti piirjoon Kollaaz tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt arhitektuur ehituskunst skulptuur kolmemõõtmeline kunstiteos maal pinnakunst värvi vaheldusega graafika kunstiliik, mis tekitatakse trükkimise abil
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, t...
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist
mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe Tagasiside reaktsioon itagajärgedest informeeritakse keskust ja sensorit, mille stiimul käivitas Kui stiimul on kõrvaldatud, uut reaktsiooni ei teki, kui reaktsioon oli liiga tugev, käivituvad uued, et lähteolukorda taastada (nt kehaasend ja tasakaal kõndides püsti saab infi sisekõrv (pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui reaktsioon liiga aeglane, inimene kukub) Kui 1 4-st on häiritud, saab tasakaalu hoida ( nt kui
Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud Aitab kaasa heale väljanägemisele Aktiivne rüht Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on lihased minimaalselt koormatud. Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga.
sooritusel jätab see mulje nagu nad oleks teineteise peegelpilt. *Antud pildil on näidatud olümpiamängude hindamisjuhendi osa batuudil liikumisest ning mitu punkti läheb hindamisel maha sellest sõltuvalt. *Siin piltidel on näidatud OM-i hindamisjuhend : 1) jalgade asendi te kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. 2)käte / pea / keha painduvuse asendi kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. Nendest piltidest võime järeldada, et kehaasend on väga rangelt piiritletud ning peab olema enamus ajast pulksirge, iga väiksemgi eksimus võtab juba punkte maha. Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne
teineteise peegelpilt. *Antud pildil on näidatud olümpiamängude hindamisjuhendi osa batuudil liikumisest ning mitu punkti läheb hindamisel maha sellest sõltuvalt. *Siin piltidel on näidatud OM-i hindamisjuhend : 1) jalgade asendi te kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. 2)käte / pea / keha painduvuse asendi kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. Nendest piltidest võime järeldada, et kehaasend on väga rangelt piiritletud ning peab olema enamus ajast pulksirge, iga väiksemgi eksimus võtab juba punkte maha. Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim
Õpitava eriala mõju tervisele Leevi Merari Kupits KBp-18 Töötaja õigused, kohustused · Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, s.t tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töösuhet reguleerivad töölepingu seadus, avaliku teenistuse seadus ja avaliku teenistuse eriseadused. Töötaja õigused, kohustused · hoolsuskohustus, · teiste töötajatega koostöö kohustus, · enesetäiendamise kohustus, · tööandja teavitamise kohustus, s.t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid...
Ergonoomilised töövõtted Kehaasend töötamise ajal- Töötades peab seisma sirge seljaga, Käsi peab olema küünarnukist kõverdatud ja taigna lõikur on sul käes .Taigna rullimise ajal peab olema sirge seljaga ja üks jalg peab olema pedaali peal millega vajutad pedaalile et tainast rullida. Kui rullid taigent käsitsi siis taigna rullimise ajal peab olema veidi küürus et kummarduda ja oleks võimalik tainast rullida.Mõlemate kätega hoiad taigna rullijast kinni nii,et parem käsi hoiab taigna rullija paremast äärest kinni ja vasak käsi vasakult äärest kinni ja taigna rullija peab liikuma vastavalt sellele millise suurusega taigna tükki sul vaja on. Laua kõrgus on vaja nii sättida ,et see oleks paraja kõrgusega ja sul oleks mugavam laua ääres toimetada. Töökoha planeerimine- Töökoha planeerimist alustatakse tööplaanist. Rutiini vahetusest- Selleks et töötajad saaksid ka puhata tuleks leppida kokku teiste töötajatega kes saaksid sind võima...
1. Mis on füüsika üldmudelid,too näited ! Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Aine ja väli 3. Mis on väljad? Kuidas nad meid mõjutavad? Too näiteid! Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu.' 4. Mis on kehad? Too näiteid mikro-, mega- ja makromaailmast! Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; ning omadusi. 5. Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei toimugi midagi). Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erine...
Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja? Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt. 8. Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid? *Piklikaju-hingamine,vereringe,kehaasend.*ajusild- tähelepanu,ärkvelolek,silm,keel*väikeaju- tasakaalustatud kehaasend,liigutuste täpsus.*keskaju-nägemine,kuulmine,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju- toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera.*ajukoor 9. Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel? *kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus; sisaldab eda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk
Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna. Kui nii, siis tuleks umbes pool tundi enne treeningut süüa üks banaan, energiabatoon või juua mahla, ...
Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15°. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis. 7 5. ÕPPIJA KEHAASEND Õige kehaasend istudes: 1) reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt. 2) istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem. 3) käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°. 4) selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (57°).
Silmade väsimise põhjuseks ei ole elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse nägemise korrigeerimatus, ekraanist liiga kaugel istumine, isikupäradused omadused ( ei suuda kestvalt jälgida ekraani). Arvuti pikaajaline kasutamine mõjutab ka tugi- ja liikumispiirkonda.Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mitte sobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaks määratud tempo ja tööde järjestus. 6 Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain ka ise väga palju uut teada. Veendusin ka selles, et olen ise üks nendest inimestest, kes veedab arvtis liiga palju aega. Arvutid muutuvad iga päevaga aina populaarsemaks, aga seda
kuigi pedaalivat jalgade tööd alt üles kohtab ka praegu. See kujuneb kui ülakeha on upitatud ujumislauale ning jalad on alla vajunud. Sellises asendis on lihtsam sooritada pedaalivaid liigutusi, kui vastupidises suunas lööke.Seliliasendis on pedaalivad jalgadeliigutused suureks abiks keha tasakaalu hoidmisel, ega ole samas väsitavad, kuid edasiliikumiseks on nad aeglased. Niisiis põhilised faktid, mis seliliujumisest meelde tuleb jätta, on et kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega
Baastehnikas keha ei pöördu, kõhulihased teevad tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul. Tehnika põhipunktid: · Keha ei pöördu · Kõhulihased teevad tööd otse ettepoole · Suuskade V-nurk on üsna suur · Libisemissuusa tõukele annab effektiivsust põlve kõverdamine pingutusfaasis · Tõuke lõpus kasutatakse intensiivselt säärelihaseid · Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole Mogren tehnika · Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette · Suuskade V-nurk on kitsas · Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget · Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist · Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb · Jõud suunatakse otse suusale Wassberg tehnika
Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesestmõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
