Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit KÕIGE OLULISEMAD: Deltauni Aju talletab deltaune ajal infot, mis enne magamajäämist saadi Puudujäägil inimene tunneb nagu polekski maganud Kiire uni Aitab in...
aga ei uuri, millised unehäired neil täpselt esinevad. 3 1 UNI ,,Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus." (Puhkus ja uni) ,,Kolmandiku oma elust me magame. Unevajadus on väga individuaalne ja unevajaduse määr jääb vahemikku 6,5 tunnist 8 tunnini. Kui inimene magab piisavalt, tema vastupanuvõime tugevneb ja organism suudab paremini võidelda kõiksugu nakkushaigustega. Haigestumisel vajab inimene piisavalt lebamist ja und, sest lamamine kiirendab vigastuste ja põletike paranemist." (Puhkus ja uni) ,,Uni mängib tähtsat rolli tervise ning heaolu suhtes, terve teie elu jooksul. Piisava hulga
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate
MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U
Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni – uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Ööpäevane unevajadus vastavalt vanusele: Vanus ja olukord Keskmine unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 1–12kuune 14–18 tundi 1–3aastane 12–15 tundi 3–5aastane 11–13 tundi 5–12aastane 9–11 tundi Nooruk 9–10 tundi Täiskasvanu, k.a 7–8 (+) tundi vanemad inimesed Rase naine 8 (+) tundi Unehäired
III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. unestaadium 1-5% uneajast 2.Unestaadium 50% uneajast 3.+4. unestaadium 20-25% uneajast REM-uni 20-25% uneajast Une kestus kokku 7-8 tundi http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51
elu lugu. Une ajal taastab organism kulutatud energiavarud ning muutub niiviisi jälle töövõimeliseks. Unevajadus: 1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni (kiirete silmaliigutustega uni. Unenägude nägemise staadium.) 2) noorukid keskmiselt 9 tundi; 3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni) naised raseduse esimesel trimestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). Unepuudus võib avalduda järgnevas: - nõrgestab immunsüsteemi - alaneb stressi talumisvõime - kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine) - KNS funktsioonihäired: - - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine
unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. 1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:
Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob. Narkolepsia Kontrollimatu lühiajaline unevajadus Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi Inimene langeb sügavasse unne ja sellest äratada on raske Hoo möödudes teadvus taastub Narkolepsia Unetsükkel on teistsugune Tekib kohe REM-uni, ei eristu ärkvelolekust Enamasti pärilik, siiski ei teata, kuidas haigus järgmisele põlvkonnale edasi kandub Täname kuulamast!! https:// www.youtube.com/watch?v=oC5rGUagBrE
levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel Une nägemisel on ilmseid seoseid nägemishallutsinatsioonidega Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi
aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane . Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajaduse...
Uni ja unehäired Kert Kongo KBp-14 UNI Uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. UNE VAJADUS ÖÖPÄEVAS VASTAVALT VANUSELE Vanus ja Keskmine olukord unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 112kuune 1418 tundi 13aastane 1215 tundi 35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi
Motivatsioon Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse va...
vererõhk tõuseb. REM und kogevad ka kõik ülejäänud imetajad ja linnud, mistõttu võib järeldada, et ka nemad näevad unenägusid! Kui ärgata ja seejärel olukorraga kohaneda on väga raske, tundes suurt uimasust ja mõru meelt, on ärkamine sattunud kõige sügavama une faasile. Võib järeldada, et parim aeg ärkamiseks oleks esimene faas. Kahjuks on raske ette ennustada, millisesse faasi ärkamiseaeg jääb. Erinevates eluetappides on unevajadus varieeruv. Imikud magavad umbes 16-18 tundi, noorukid 8-10 tundi, täiskasvanud 7-8 tundi (lapseootel naised tavaliselt kauem) ja kuna vananedes unevajadus väheneb, magavad nemad 6 või vähem tundi. Küllaltki irooniline just siis, kui pidev töö, pere kasvatamine ja kõik need kohustused, mis varasemas elus röövisid nii palju aega, on otsas, ei kasuta eakad inimesed üle jäänud aega sugugi magamiseks. Just siis, kui neil on see võimalus!
REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM staasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%. How Much Sleep Do You Need? Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi inimese unevajadus kasvab siis, kui ta on pidanud ärkama varakult ning jäänud ilma oma kahest unetunnist, mistõttu eeldab keha, et ta saab oma kaks tundi und ikka kätte ning sellepärast jäädakse kas varem magama või magatakse keset päeva. What Are the Consequences of Too Little Sleep? Vähene uni võib põhjustada: · Kahjustunud mälu ning mõtlemisprotsessi häireid · Depression · Kergesti haigestumist · Liigset väsimust · Tugevamaid valureageeringuid
4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult.(annaabi.com ) Miks on uni vajalik? Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi puhkepäevadel üks tund veel lisaks Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata.
Une staadiumid: Tukastus – silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni – silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni – silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni – silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni – silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult.(annaabi.com ) Miks on uni vajalik? Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi puhkepäevadel üks tund veel lisaks Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike
uneks, unes käimine ja rääkimine, kestab 30 minutit Paradoksaalne ehk sügav uni ehk REMuni Kiire uni saab alguse pärast deltaund Hingamisrütm ja südame löögisagedus on korrapäratud, võib täheldada käte ja jalgade tõmblemist Kiires unes nähkase unenägusid Unetus ehk insomnia, raskusi magama jäämisega, ei suudeta uuest uinuda ja ärgatakse liiga vara, esineb rohkem naistel ja põhjustajaks stress Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, 1015 min teadvuse kaotused, sügav uni, äratada pole võimalik, pärilik Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi, kombineeruvad uni ja ärkvelolek, unerändaja on võimeline nägema, kõndima ja rääkima, hiljem ei mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg
UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod.................................................................................................................
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega
Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega inimesed, keda on tunduvas vähemuses( lesbid, zoofiilid, geid jne). Neid nimetatakse seksuaalvähemuseks. Enamjaolt kaasneb seksuaalvähemusega vägivald, mille põhjustab üldine ühiskondlik surve. Taunitakse seksuaalvähemuses olevate inimeste mõtlemislaadi ning maailmavaateid.
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja keha...
Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Vaimsel tasandil tekitab unepuudus keskendumisraskusi, mälutõrkeid ja ärrituvust. Uni on oluline inimese funktsio- neerimiseks. Keha vajab rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Minul on näiteks vaja magada 9 tundi, et korralikult välja puhata. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavusest". Otseselt "mõõta" une sügavust ei saa, kuid on võimalik saada selle kohta kaudseid andmeid. Aegade jooksul kossaldatud katsed on näidanud, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne, kuid siis hakkab selle sügavus ruutu kasvama, jõudes umbes 45 minutit peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema
kontseptsiooni loojana. Kuid kas tänapäeva inimeste tarbimine vastab sellele püramiidile? Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada. Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimesel kõige suuremad vajadused füsioloogilised, mille alla kuuluvad seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Selleks et jõuda hierarhia kõrgemate astmeteni peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud, eelkõige eelnevalt nimetatud vajadused. Inimeste vajaduste rahuldamiseks luuakse ja toodetakse igapäevaselt palju tooteid ja erinevaid teenuseid. Tänapäeval on tarbimine eriti lihtsaks tehtud. Midagi vajades piisab vaid poodi minemisest ja sealt ka vajalik toode saadakse. Samuti on ka teenustega. Teenuste tarbimiseks on samuti kohale vaja ainult kohale minna ja hiljem teenuse eest tasuda
*KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus *UNESRÄNNE e SOMNAMBULISM kuutõbisus 11. HÜPNNOOS teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi
Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt, diabeet. Ravivõimalused: · Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask, mille küljes on õhktoru, mis jookseb spetsiaalsesse apratuuri, mis kontrollib pideva rõhu adnmist hingamisteedele. · Operatsioon. Kui apnoe põhjuseks on adenoidid, pikk pehme suulagi või polüübid. Narkolepsia Kontrollimatu unevajadus, mille tõttu võib esineda 10-15 min teadvuse kaotusi (narkolepsia hoog) Inimene langeb sügavsse unne ja teda äratada on peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2. Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel
*DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma) - alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine *tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada
väga vara. Tavaliselt magavad nad siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on kogu aeg ärkvel. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Põhjustajaks võib olla ka stress. Tagajärjeks võib ilmneda ärevust, mäluhäireid ja ka vägivaldsust. Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus. See kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Narkolepsia all kannatavatel on ka teistsugune une tsükkel. Neil tekib kohe REM-uni. Enamasti on tegu päriliku häirega. Uneapnoe. On une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Hommikuks on inimesed enamasti kurnatud. Sageli on ka masendus, keskendumis raskused ja peavalud.
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Katriin Mangus 11.C 17.10.11 Tallinna 21.Kool Sisukord 1) Humanistlik psühholoogia 2) Humanistliku psühholoogia põhiideed 3) Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad 4) C.R.Rogers 5) Abraham Maslow 6) Kasutatud kirjandus Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti k...
3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara • Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud • Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9
DJ ALIEN THE FIGHT LYRICS Send "The Fight" Ringtone to your Cell Black nights I see the shadows light Can't fight in my mind Remember when you made me hide And I was broken deep inside Imprisoned by your jealous heart But now the walls you built will fall Before today I would of cry But I said myself not tonight Because the darkside is with me Because tonight I'm breaking free Black nights I see the shadows light Can't fight in my mind Remember when you made me hide And I was broken deep inside Imprisoned by your jealous heart But now the walls you...
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused.
kõrvaline tekitab uusi ideid, loogiline seos kaob. Kõrgenenud maania süvenemisel on haige lakkamatus liikumises. See võib viia pideva kaootilise rabelemiseni, mille puhul ei viida alustatud tegevusi lõpuni ja alustatakse pidevalt uusi tegevusi. Harvemini esineb loid maania, mille puhul ilmneb ainult kõrgenenud meeleolu. Ettevõtlikkus pole kõrgenenud ega mõttekäik kiirenenud. Välimuselt on haige reibas, ülielavate zestidega, säravate silmade ja õhetava jumega, unevajadus on vähenenud. Bipolaarse häire põhjused Nagu paljude teiste haiguste puhul ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle kutsub esile mitmete põhjuste koostoime. Pärilikkus: Uuringud näitavad, et kui inimese lähisugulasel on bipolaarne häire, on haigestumise tõenäosus oluliselt suurem. See ei tähenda aga, et kui näiteks ühel inimese vanematest on selline häire, siis kindlasti haigestutakse sellesse, samuti ei saa väita, et häire
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumi...
tavalisest vähem, võib tekkidakurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Vähene uni edu ei too. Piisava kestuse ja kvaliteetse une tunnused Optimaalne uneaeg Iga inimese unevajadus on erinev, kuid ideaalis on kõige kasulikum magada 7-8 tundi ööpäevas. Vähem kui 6 tundi või rohkem kui 10 tundi loetakse ebatervislikuks. Kahjuks aga väheneb inimeste keskmine uneaeg pidevalt ning väga paljud inimesed kannatavad ebapiisavast unest tulenevate tervisehäirete all. Esialgu vähendab pidev magamatus lihtsalt töövõimet, kuid pikema aja kooksul viib see tõsite magamatusest tulenevat häireteni. Nagu näiteks rasvumine, diabeet, immuunsüsteemi häired
Tänapäeval on amfetamiini lubatud kasutada vaid narkolepsia (lühikesed vastupandamatu une hood) ja laste väiksemate ajukahjustuste korral (ADHD/DAMP/MBD-sündroom). Fenmetrasiin on täielikult keelatud. Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Nende tekitatava seisundi peamised tunnused on järgmised: · meeleerksus · vähene unevajadus (kesknärvisüsteemi stimuleerija kasutamise tõttu) · väike söögiisu · kõrgendatud meeleolu, jutukus ja püsimatus · autonoomsete närvisüsteemide erutatus: sagenenud pulss, võimalik ka südamekloppimine ja kehatemperatuuri tõus · kiirenenud ainevahetus · orientatsioonikadu ja pidurdusmehhanismide nõrgenemine, mis mõnikord lõpeb olukorra täieliku kontrollimatusega
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
erinevat tüüpi unehäireid. Oluline on, et lähedased ja perekond oleks igati abiks nende soovituste järgimisel. (Uneraamat) Unehügieeni soovituste järgimine on oluline just mitmesuguste erinevate levinud haiguste korral nagu depressioon, diabeet, südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, ülekaalulisus. Nende haiguste puhul on eelkõige häiritud uneaja pikkus. (Uneraamat) Peab meeles pidama, et tervise ja töövõime seisukohalt on optimaalne unevajadus imikutel 16 tundi, eelkooliealisel lapsel 10-12 tundi, noorukitel 9 tundi, täiskasvanul 78 tundi ja pensionäril 6 tundi. Nii liigne kui ka vähene magamine on seotud terviseriskidega. (Uurimustöö) 5 3 MIDA TEHA UNE HÜGIEENILISUSE TAGAMISEKS? 3.1 Uneks valmistumine · Viibi iga päev väljas päevavalguses, mida pikemat aega, seda parem · Ole füüsiliselt aktiivne, kuid lõpeta füüsilised pingutused (treeningud) vähemalt 4 tundi enne voodisse mineku aega
süveneb kui kannataja sellega tegeleb. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Uni on oluline inimese funktsioneerimiseks, kuid üllatuslikult suur osa sellest faktist ei ole tõestatud. On mõistlik arvata, et keha võiks vajada rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Tavaliselt kui inimene vananeb, vajab ta järjest vähem und. UNENÄOD JA NENDE VAJALIKKUS Unenäod on otsekui avatud aken laiemasse maailma, milles inimene küll elab, kuid millest ta üldse teadlik pole. Unenäod kompenseerivad inimese teadvuse ühekülgsust, avardavad tema mõistuse piire. Unenägudes kasutab inimene palju rohkem oma aju kui ärkvel olles Ärkvelolek on illusioon tões ja uni on tõde illusioonis
otseselt seotud aktiivse mõtlemis, aju ning mälutegevusega. Kõige levinum mälu stimuleeriv toode on kohvi või kohveiini sisaldavad joogid, mis on väga lihtsasti kättesaadavad kõigile. Koffeiin suudab aga mälu ergutada vaid lühiajaliselt ning tegu ei ole kestva protsessiga. Üks kõige kuulsamaid mälu stimuleerivaid narkootikume on amfetamiin mis on sünteetiline stimulant. Selle mõjudes organismile kaob näiteks inimesel unevajadus ning tema keskendumisvõime võib hetkeliselt suureneda kuid lõppkokkuvõttes tabab teda väsimus ning vaimne koormus. Samuti on ainest kerge sõltuvusse jääda. Akadeemilises mõistes kasutatakse mälu stimuleerivaid aineid, et saavutada suurem produktiivsus, mõtlemis ning töövõimekus. Kõige enam kasutavad aju stimuleerivaid aineid väga kõrgete õpitulemustega kõrgkoolides õppivad tudengid, kes on motiveeritud veel
suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. · Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. · Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. · Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus : kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini). Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel.
meeleolu kõrgenemine. Reeglina on ka mõttekäigu kiirenemine ja tahteaktiivsuse tõus. Kuid meeleolu kõrgenemine võib esineda ka ilma tahteaktiivsuse tõusuta - loid maania või võivad kaasuda tigeduse episoodid - pahur maania. Meeleolu on kõrgenenud sõltumata olukorrast, ning võib varieeruda lihtsalt heast tujust eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus. Väheneb kriitikameel iseenda tegemiste suhtes -- enesehinnang on tõusnud, vahel suurusmõtete tasemele. Kuigi kirjelduse järgi on ehk tegemist positiivse omadusega, on tegemist raske haigusliku seisundiga. Maania puhul ei ole haige võimeline adekvaatselt olukorda hindama ja seetõttu võtab vastu vääraid otsuseid, mis tulenevad tema kõrgenenud enesehinnangust. Maania puhul võtab inimene liigseid riske: näiteks kihutab autoga ohtlikke manöövreid tehes, kulutades
Tallinna Ülikool Tervis ja Heaolu Uni ja Puhkus Töö koostaja: Ragnar Rebane Töö juhendaja: Ene Lausvee Tallinn 2015 UNI ja HEAOLU Uni on üks kahest inimese eksistentsi põhiseisundist. Argielu stressitekitajad, nagu haigused ja mured, võivad selle aga vandenõulaslikult ära rikkuda. Kes meist ei teaks, mis tunde tekitab halvasti magatud öö: me muurume tähelepanematuks ja ärrituvaks, tunneme end väsinult ja halvasti. Viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud uuringud on parandanud asjatundjate teadmisi unest, kuid vähe sellest on saanud avalikkusele teatavaks. Seepärast kujutavad niisugused raamatud nagu ``Uni`` endast vajalikku silda nüüdisaegsetele teadmiste ja tegeliku elu vahel. On teada, et ühiskond ei talu isikuid, kes ei saa oma vaimse seisundiga ise hakkama. Uuringud on samuti näidanud, et vi...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6...
1. Sotsiaaltöö eesmärgid - aidata inimesel keskkonnaga kohaneda, aidata tal leida selleks vajalikke ressursse. 2. Sotsiaaltöö põhimõtted 3. Sotsiaaltöö eetika - järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Inimeseks olemine on väärtus iseenesest. Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht. 4. Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid, et rahuldada kliendi vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp; ...
5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und.
teatab meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Nt näljatunne, janu jms Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimese käitumist motiveerida. Püramiidi astmed: 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2. Kaitstusvajadus turvalisus ja kindlus 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus sotsiaalsus 4. Tunnustusvajadus inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui see vajadus jääb rahuldamata, võib tekkida alaväärsustunne kaob enesekindlus, muututakse sotsiaalselt abituks. Seda võib kompenseerida endale tähelepanu tõmbamisega. 5. Eneseteostusvajadus mida inimene elus teha tahab, ülim eesmärk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
