Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
Õpetamine ja refleksioon Küsimused: 1. Kirjeldage mäluprotsesse meeldejätmist, säilitamist ja reprodutseerimist lastel ( KELA eelkooliealistel lastel, HUM + KÕM kooliealistel lastel). Millised sisemised ja välised tegurid võivad mälu häirida? 2. Mis on funktsionaalne keeleoskus? Kuidas saab õpetajalasteaias/koolis toetada laste funktsionaalse keeleoskuse arengut? 3. Millised tegurid mõjutavad lapse sotsiaalsete oskuste arengut (kodus, lasteaias/koolis jm). Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4. Tooge vähemalt 5 näidet, kuidas füüsiline liikumine on seotud laste vaimse ja emotsionaalse tervisega? 5. Analüüsige väärtuskasvatuse olulisust kodus ja lasteaias/koolis. Milliste arendamine lastel on teie arvates tänapäeva ühiskonnas kõige olulisem? 6. Mis põhjusel peaksid õpetajad arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega õppetöö planeerim...
INGLISE KEELE OSKUS TALLINNA KESKLINNA TEENINDAJATE SEAS Lugesin õpilaste teadusajakirjast "Akadeemiake" (2011) artiklit "Inglise keele oskus Tallinna kesklinna teenindajate seas". Autoriks on Pille-Riin Eiskop. Artiklis analüüsitakse Tallinna kesklinnas läbi viidud küsitluse (intervjuu) tulemusi. Teenindajad jagati kolme vanusegruppi: noor (kuni 30aastane), keskealine (30 kuni 50 aastane), vanem (50 ja enam aastat). Küsitleti nii mehi kui ka naisi, kes töötasid kohvikutes/restoranides, kauplustes ja kioskites. Küsitluse käigus taheti teada saada, mis tasemel on Tallinna kesklinna teenindajate inglise keele tase, vanusegruppide ja soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleos...
“Protest valimistel ning valimistevahelisel perioodil” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, protestimine ning oma seisukohtade kuuldavaks tegemine nii valimiste ajal kui ka nendevahelisel perioodil, on aktuaalne aastaringselt, ning on teema, millega tasub ennast kindlasti kurssi viia. Antud artikli teema ei olnud mulle võõras, arvestades, et poliitiline aktiivsus protestide ja meeleavalduste näol üha sagedasemaks muutub, seda nii Eestis kui välismaal. Kuigi
Lisaks veel arengupotensiaali tunnetamise olulisus (in areneb omal käel teatud tasemele, kuid edasi õppimiseks on vaja teiste-targemate- toetust ja sekkumist) · Ameerika filosoof ja kasvatusteadlane John Dewey rõhutas õppijate kogemuse osatähtsust õppimises ja iga inimese kogemuse unikaalsust. Peamine on õppijate reflekteerimisele innustamine · David Kolb- kuidas sobib aktiivne kogemus õpitsükklisse kogemus; refleksiivne vaatlus; analüüs/refleksioon; kogemuse rakendamine · Inimesed kasutavad samas tegevuses erinevaid strateegiaid (nt. mõned eelistavad projekti kavandamiseks minna inspireerivale jalutuskäigule, teised süüvivad raamatutesse.) Sellest tulenevat liigitatakse kognitiivne õpiteooria kahte dimensiooni Analüütiline-holistlik dimension- See kirjeldab kaht vastandit informatsiooni või mõiste töötlemisel. Analüütik kaldub jaotama informatsiooni osadeks, et nendega
lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. Lapse parim huvi: Kõiki õiguseid tuleb rakendada lapse parimast huvist lähtudes Lapse parim huvi eeldab õigustele põhineva lähenemise rakendamist, kõikide osapoolte kaasamist, tagamaks lapse tervikliku füüsilise, psühholoogilise, moraalse ja vaimse austuse ja tema inimväärikuse edendamise 1. Refleksioon ja sotsiaaltöötaja: reflekteeriv praktik, reflekteeriva praktika mudelid Kõige efektiivsem reflekteeriva praktika arendamise viis: Mõttekaart Päeviku pidamine Kriitiline sõber Positiivsus Supervisioon Juhtumianalüüs Reflekteeriv praktika on midagi enamat kui läbimõeldud praktika; see on praktika, mis toetab õppimist, kasvamist ja arenemist läbi praktika (Jarvis, 1992, 180: ref Maclean, 2010, 10)
Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine. Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed. Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb. Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus. Kust mujalt võibki inimene teadmisi saada kui mitte kogemusest. Kõik ideed pärinevad kogemusest. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta. Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa. ,,Kõike, mida mõistus tajub või mis on taju, mõtlemise või arusaamise vahetu objekt." Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/john_locke.htm http://www.hot.ee/indrme/locke.htm http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm
võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
oma elu üle, mis on ka tegutsema panev jõud. Väärtused Hariduse Kriitilise Refleksioon Inimloomus Ühiskonna Kriitilise kvaliteet on mõtlemise ja isiklik on hea! kriitilise mõtlemise elus (analüüsimi areng, Inimene on pilguga oskus. hakkama ne) sisemine vaba ja vaatamine Haridus on saamisel arendamine, motivatsioon. iseseisev, ning ning "võti" ülioluline
sentimentaalseks. Muidugi see on kohati põlastusväärne, aga siiski, aeg seiskub, et lihtsalt nautida põrgu elu, mis tegelikult ei oma enamike jaoks mitte mingisugust sisu, kuid siiski see palav koht otse meie jalgeall omab konkurentsitult võimsaimat, lausa kirjeldamatut mõju. Hetkel veel vaid valdavalt vanemate inimeste seas, mis on suuresti tingitud surma kartusest. Arusaam põrgust on levinud katkuna üle terve maa ning lausrumalus oleks seda tõika ignoreerida. Ta on justkui refleksioon meie olemusest. Lausa naeruvääristab seda kompromissitult. Kui kord põrgusse sattutakse, ei ole miski enam privaatne, kõik väärib kajastamist, sest sellisel moel oma patud lunastataksegi tunnistatakse pahategu, ning räägitakse sellest suurele ringile, umbes nagu anonüümsete alkohoolikute kokkutulekul. Samas, kui hakata mõtlema, siis see võtab ära kogu inimsuhtluse väärtuse ning ükshetk avastatakse, et kogu info
· Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia · Kõrgeim võim on rahva käes, kes selle delegeerib esindusorganitele Riigikogu. · Riigikogu valib Vabariigi Valitsuse,
ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma narratiive, segavad õppimist, selgitab välja tähendusega saavad enese arengut) oma õpivajadused, küsimustele võimalikuks Kriitiline seab õpieesmärgid, Kui sotsiaalne muutused reflektsoon- leiab vajaminevad
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval
saavutada eesmärk. Eesmärkide läbi võetakse vastutus enda tegevuse eest ning nende saavutamine kasvatab usku oma võimetesse. Motivatsioon määrab tegevuse eesmärgid nii, et viimased väljenduvad indiviidile tema enda soovidena. P Primaarne sotsialiseerumine - alus sekundaarsele sotsialiseerumisele, mille käigus inimene muutub ühiskonnast tulenevate survete passiivsest vastuvõtjast ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida. Refleksiooni läbi kujunevad indiviidil enesehinnang ning minapilt, areneb käitumist ja mõtlemist reguleeriv normiteadvus. Refleksioon võimaldab saada teadlikuks oma subjektsusest, kogeda end mõtleva, arutleva ning hinnanguid andva isiksusena. S
tunne ära seda, mis on nende endi jaoks parim. Platoni riigimudel on vastuolus meie tänase arusaamaga õiglasest poliitilisest korrast eeskätt selles, et meie jaoks on keskse tähtsusega orientatsioon põhiõigustele, millega igale kodanikule antakse teatav vabadussfäär, milles on ta on ise vastutav oma elu kujundamise eest. Platoni eetika on, nagu kõik antiikaja eetikad, õnne-eetika, s.t õnneliku, õnnestunud elu eetika. Eetilis-filosoofiline refleksioon aitab ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb ning korrigeerib meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. Seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitleti antiikajal õiglusena. Platoni eetika on samas eetika, mis lähtub küsimisest hüvelise elu järele ja otsib seejuures mõõdupuid, mille järgi saaksime oma soove ja väärtusotsustusi kriitiliselt
ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena. Ja seda kõike analüüsides, saab igaüks väita, et meie teadmised põhinevad nendel kahel allika põhjal ja mitte millegi muu abil pole me omandanud teadmisi. SISU: Inimeste teadmiste allikaks on ainult aistimine ja refleksioon ning muidu allikaid pole. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamiku meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on väliskogemus , kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed ning ainuke võimalus neid saada on väliskogemuste ehk kuulmise, nägemise ja tundmise kaudu. Välismaailmast areneb edasi vaimu sisemaailm. SISU: Peamine ideede allikas on väliskogemus, mida põhjendab ära hästi vastsündinu, kellel
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt prakt...
Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei Aleksandrovits stiilne mees. Aleksei Aleksandrovits nimetas ennast ka vabamõtlejaks. Vabamõtlejaks nimetatakse inimest, kes mõtleb sõltumatult. Aleksei Aleksandrovitsi mõtlemine sõltus aga paljustki.
eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale Paradigma-algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Refleksioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad
roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle. Sotsiaal-emotsionaalne areng (social-emotional development)- kõige kitsamalt võetuna on sotsiaalne areng teiste inimestega suhtlema õppimine, mis on väga tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Emotsionaalne areng tähendab oskust väljendada oma tundeid, tunnetega toime tulekut, tunda end turvaliselt ja enesekindlalt. Usaldus, hirm, enesekindlus, uhkus, sõprus ja huumorimeel kuuluvad kõik sotsiaal- emotsionaalse arengu alla
Akti olemus — nende kahe momendi seos. Bedeutungsmässig /tähendustav/. Kuid akti deskriptiivne sisu võib muutuda, kuigi kvaliteet ja mateeria jäävad samaks — täituvus (Fülle). NB! Lihtsa akti puhul mateeria ja kvaliteet ei eristu: lihtne akt on lihtsa ettekujutuse akt, kuhu ei ole „segatud“ otsustuse, soovi jne akte. Eristab positsionaalseid, teetilisi (eeldatakse vastavate esemete olemasolu — väline vastuvõtt, refleksioon, ideatsioon on positsionaalsed) ja neutraalseid (kvasipositsionaalseid) — ma annan aru, et vastavaid esemeid võib tegelikkuses mitte olla /fantaasia, eeldus) akte. Igasugune akt sisaldab endas alusena ettekujutust kui objektiviseerivat akti, mis ei sõltu sellest, kas tema /akti/ ese on reaalne või väljamõeldud. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Antifetishism, eristused tähendus/ese tähendus/märk
See vähendab tema sõltuvust õpetajast ja aitab kaasa ennastjuhtivale õppimisele. Suhtlemise käigus areneb eneseväljenduse ja analüüsioskus. Suheldes saab õppija sõnastada oma kogemusi, mis aitab õpitavat paremini omandada. Iga õpiprotsess koosneb kolmest astmest: häälestumine (pannakse paika õpieesmärgid, selgitatakse välja eelteadmised, luuakse õpimotivatsioon); tähenduste mõistmine (uue materjaliga tutvumine ning seoste loomine selle ja varem õpitu vahel) ning refleksioon (õpitule antakse hinnang, õpitut kasutatakse erinevates olukordades ning seda üldistatakse). Ennastjuhtiv õppija on see, kes juhib oma õpiprotsessi. 3 2. Õppija joonise erinevad tüübid On olemas neli erinevat õppuri tüüpi: sõltuv õppija oskused enesejuhitud õppimiseks puuduvad. Õppimisel vajavad autoriteedipoolseid selgeid juhtnööre, mida, kuidas ja millal teha. Nende jaoks on oluline, et
nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1.) Intuitiivne tunnetus, 2.)Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus ja 3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada. Seal, kus tunnetus osutub võimatuks, aitab meid otsustusvõime. Tunnetusel, seega ideedel, on kaks allikat: esiteks taju; teiseks mõistuslik refleksioon. Esimene on primaarsem, sest refleksioon eeldab juba tajusid. Ideede hulgas eristab Locke lihtsaid ja kompleksseid ideid. Lihtsad on kõik need ideed, mille allikaks on tajud, aga ka mõningad nondega suhestuvad ideed, mis pärinevad refleksioonist (nt naudingu, valu ja jõu idee). Komplekssed ideed on mõistuse poolt kokku pandud kolmel viisil: 1) ideede ühendamise; 2) kokkutoomise; 3) abstraheerimise kaudu.
Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteerivat tegevust. Seega • Postmodernne/hilismodernne siin olulisel kohal refleksioon. Globaliseerumine. • (post)modern — koondab (post)modernsuse ja Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus hilismodernne Ühiskonna väli
modernne -- omadussõnana, mingi nähtuse või mõtleja kuulumine modernsusse, kaasaegsusesse; modernistlikku kunstivoolu esindav; kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. modernism, modernistlik -- tähistab subjektiivset valdkonda, mingit mõttevoolu või end manifesteerivat tegevust, kindlat suunda, aega või ajastut; olulisel kohal refleksioon. 5. Mis on modernistide arvates kunsti ülesanne? Teha inimeste seniseid seisukohti iroonilisemaks ja skeptilisemaks, pigem panna neid esitama endale küsimusi kui leida tekstist vastuseid. 6. Seleta mõistet avangardistlik modernism. Avangardism: radikaalsem suund modernismis. A. elemendid pärit modernsusest kuid liialdatud, suurendatud jne. kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet
teoorial praktiline, funktsionaalne lähtealus (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalpedagoogikale iseloomulik püüe otsida probleemidele praktilisi lahendusi eeldab diskussiooni tegevuse väärtusalustest. Tervik sisaldab teadmiste moodustumist nii selles, kuidas asjad on, kui ka sellest, kuidas need peaksid olema ja kuidas nende suhtes tuleb toimida. Sotsiaalpedagoogilises uurimuses, teoorialoomes ja praktilises tegevuses on vajalik pidev eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele
2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad määratleda, mis siis on oma tõelises olemises elu, töö ja
püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. (lugemine, kirjutamine, rääkimine, kuulamine) loomulik sotsiaalne õppimine mänguline läbi rollide. . õppimise ja toimetuleku väärtustamine refleksioon. julgus ,,hüpata tundmatus kohas vette" õppeprotsessi käigus , infosulg . Olukord, kus info ei jõua seda vajavate inimesteni, informeerimatus. Pole infot, inimene pole huvitatud. õpilasele ei ole huvitav õppida/ vähe infot. keeleõpe ja integreerumine ühiskonda Oskan keelt-mõistan inimese käitumist. identiteedi säilitamine . - eesti koolil ei ole õigust kasvatada teiste rahvuste esindajatest eestlasi, vaid kooli ülesandeks on kasvatada neist Eesti Vabariigi
negatiivses suunas? Kui suur on väljalangemise protsent? Seitsmes etapp Seitsmendas etapis analüüsin iga küsimuse eraldi läbi ja mõtlen, kas see on siiski antud uurimistöö kontekstis vajalik või mitte. Siinkohal leian, et kõik minu uurimisküsimused on vajalikud, et saada selle uurimisteema kohta täit pilti. Läbitud protsessi refleksioon Pean tunnistama, et protsess oli siiski omajagu raske. Kuid et tegu on mind ennast väga huvitava teemaga, siis oli seda sellegi poolest huvitav teha, sest erinevatest küsimustest koorus nii palju välja, tundub, et on väga palju mida uurida. Kui ma nüüd ise peaksin seda teemat uurima hakkama, siis olgugi, et väga põnevil, oleksin ma alguses väga segaduses. Juba praegu uurimisküsimusi paika pannes tundsin, et tahaks paljuski konsulteerida kellegi vanema ja targemaga
Tekivad sotsiaalsed probleemid (indiviidil on kalduvus teatud sotsiaalsete probleemidega kaasa minna), sotsiaalsed kriisid mõjutavad enda individuaalsed kriise. Sotsiaalsed kriisid. Vastutus oma õppimise eest elukestvalt Oma vastutus arendada mina tähendusrikkust ja enesehinnangut Indivduaalne õppimine kollektiivsetes kogukondades Oma vastutus arendada oma identiteeti, sotsiaalseid suhteid ja võrgustikku Pidev refleksioon oma situatsioonide (minevik-olevik-tulevik) üle Sotsiaalne ja võimekas mobiilsus Pidev toimuv sotsiaalne, kultuuriline ja ühiskondlik integratsioon. Üldine metodoloogiline kirjeldus Süstemaatiline tegevus. Planeerimine rakendamine hindamine. Teaduspõhine sekkumine. Sekkumine tõenduspõhiselt need, mis on empiiriliselt tõestatud. Kõne. Professionaalne, alati on selles eetiline komponent
Seda enesetunnetust soodustada ja hea, õnnestunud elu võimalikuks teha on kõigi antiikaja filosoofiliste suundade siht. Sealjuures eeldavad nad, et hea elu ei seisne mitte lihtsalt selles, et rahuldatakse oma faktiliselt olemasolevaid vajadusi, sest me võime oma faktiliste vajaduste ja soovidega just nimelt selle suhtes eksida, mis meile tõeliselt head võiks teha 7) Mis on eetilis-filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt? Eetilis-filosoofiline refleksioon peab meid aitama ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb -- seega meie tõelisi vajadusi; ning korrigeerida meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. 8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks? Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv, mis on paratamatult egotsentriline -- omaenda õnne pärast muretsemine -- ühendatakse
süstematiseerimise ning kordamistunnis. Koduse töö andmine kombineeritud, uue materjali, kinnistamis-kordamistunnis ning oskuste ja vilumuste kujundamise tunnis. 3. Peegeldamine. e tagasiside õpilaste poolt (mida tunnis tehti, õpiti ...) Koduse töö andmine Tunni lõpetamine 1. Evokatsioon (väljakutsumine) tekitatakse huvi õpitava vastu. 2. Tähenduse mõistmise faas mõtestatakse materjal. 3. Refleksioon saadakse ülevaade, kuidas õpilased omandasid materjali (tagasiside). Tunni etapid: õpilaste tähelepanu haaramine; õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine; varem õpitu meeldetuletamine; uue materjali esitamine/õppimine; õppimise suunamine; õpitu kontrollimine; õpitust tagasiside kindlustamine; õppimisele hinnangu andmine; õpitu kinnistamine ja üldistamine. 16
tagajärgede analüüsimine tervise ja turvalisuse seisukohalt; alkoholi ja tubaka, keskkonna ja ühiskonna (sh eakaaslaste) mõju analüüsimine tervisele ning ohutusalaste otsuste langetamisele. Läbiv teema ,,Väärtused ja kõlblus" väärtuste ja kõlbeliste normide analüüsimine; erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis, religiooni ja maailmavaatega seoses; isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste refleksioon; erinevate vaadete ja seisukohtade arvestamine oma tegevust planeerides; mitmekesisuse kui ühiskonna rikkuse ja arengu tingimuse väärtustamine. 6.5. Teadmiste kontroll ja hindamine Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet, et õpet tulemuslikumalt kavandada.
10. Visuaalne mõjutamine 1 visuaalne, kaad- Õ lk 52–55, fotouudised Suuline suhtlus Õpilane riplaan, kujun- ajalehtede veebiversioo- fototöötluse eetiliste aspektide aru- teab pildikeele mõistmise vajalik- LÕIMING duslik võttestik nides, kolme peale üks telu kust Teabekeskkond: refleksioon ajaleht eri kaadriplaanide sobilikkus eri sünd- tunneb kaadriplaane oma tõekspidamiste üle muste kajastamisel mõistab ajalehe kujundust mõjuta- Teksti vastuvõtt vaid ja määravaid printsiipe
õpetaja lauale ning tegemiseks ära. järgmises tunnis teeb õpetaja esitatud töödest kokkuvõtte ning premeeritakse parimaid (treiler youtube’i ning äramainimine kooli ajalehes). III faas – Suunan õpilased praktilis Õpilased loevad ja Tööleht/lehed. refleksioon ülesande juurde, millega täidavad töölehte. Pastakas. loodan õpitut kinnistada. Tunni lõpus jagavad Õpilased hakkavad oma töölehed ära. kordamööda oma treilereid/reklaame esitama. Kodutöö: Selgitatakse taaskord välja rühmad, kellega hakatakse järgmises kirjandustunnis uut projekti ellu viima.
Organisatsiooni tasand - ühise visiooni suunas liikumise toetamine - õppimise jagamist ning õpitu talletamist toetava süsteemi loomine Ühiskonna tasand - organisatsiooni sidusus väliskeskkonnaga Allikas: Piret Jeedas, Gerli Jõgi Õppimise juhtimine organisatsioonis Planeerimine - õppimist soodustav keskkond Tegevusplaani analüüs - probleemide ümbersõnastamine - eesmärkide seadmine - vahendite ja ressursside määratlemine Tegutsemine Refleksioon - refleksiooni julgustamine - tagasiside õpitule Edastamine - õpitu talletamine ning õpitu jagamine - edasiarendus Allikas: Marquardt 1996 (Jõgi, 2002) 15 Kokkuvõte Kuigi organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui organisatsioonis töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Organisatsiooniline
· Usaldus on suhtes · Usaldust mõistetakse erinevalt · Suhte käigus muutuv · Raske luua, kerge lõhkuda · Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) · Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) · Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest - Üldmulje - Samastumine - Refleksioon - Empaatia - Projitseerimine - Oreooli efekt - Esmamulje - Järjestus-efekt - Stereotüübid - Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt "ausad silmad")
kirjeldustes detailsed. - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist. Väärtaju ehk illusioonid: ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses. Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine, refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine , empaatia teise tundemaailma sisseelamise; stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda
või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infarmatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajudastele ja hoiakutele neid toetavas suunas. · Indentifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda · Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel,tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel · Empaatia-mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kauda · Stereotüpiseerimine- teise inimese intepreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil Üldreeglina loeb otsustajaheaks neid jooni,milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga,halvaks aga neid omadusi ,milles on erinevus.
Portfooliol peaks olema sisukord, kus on toodud esitatud materjalide pealkirjad. Eneseanalüüs võib olla portfoolio alguses või lõpus. Pädevus - kompetentsus - valdkond, milles inimene orienteerub, mida ta valdab. Pädevused on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Võime rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis. Refleksioon - peegeldus; metatasemel protsessi sihipärane analüüs, et tegutsemine muutuks teadlikuks ja kogemustest tehaks vajalikud järeldused. Üheks refleksiooni/mõtiskluse võimaluseks on eneserefleksioon, kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi. Vaatlus, kogemine ja järelduste tegemine eeltoodu alusel. Sissevaade ja tagasiside kõrvalpositsioonilt. Riiklik järelevalve - järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja
Seda on raske saavutada. See on ideaal. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. Sisekõne kujunemine võimaldab arendada õpitegevuse kavandamist-reguleerimist: orienteerumine ülesandes, planeerimine, algoritmide valik ja kasutamine, enesekontroll. Õpioskuste seisukohalt on oluline õppeülesannete teadvustamine, st oma tegevuse refleksioon. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.3.3. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE/KODUKOHT (paikkond). 3.3.4. Lugemine, kirjutamine, arvutamine, orienteerumine tekstis ja tekstiloome, vaatlus- ning võrdlusoskus jne omandatakse tasemel, mis võimaldab neid hiljem kasutada ainealaste teadmiste ning tööoskuste omandamiseks. 3.3.5
Shevandrini N.I. sõnutsi "kommunikatiivne barjäär on psühholoogiline takistus teabe adekvaatse edastamise teel kommunikatsiooni partnerite vahel". (Шевандрин 1995: 100). Zimichev A.M. keskendub tähelepanu sellele, et kommonikatsiooni barjäärid on tegurid, mis võivad konflikti põhjustada või toetada. (Зимичев 1993: 98). Andreeva G.M. oma teooria vastavalt suhtlemise kolmest küljest (kommunikatiivne - teabevahetus, pertseptuaalne - vastastikused tajumine, hindamine ja refleksioon, ja 7 interaktiivne - reguleerib suhtlemise osalejate vahel koostöö) jagab kommunikatsiooni barjääride rühmadeks: tehnilised kommunikatsiooni barjäärid – nad seotud teabevahetuse kanalides vigadega; ja on sotsiaalsete põhjuste tekitatud barjäärid, sest suhtlumise partnerid on erinevatest sotsiaalsetest gruppidest. (Андреева 1980: 247). Jätkates seda mõtet Radugin A.A. ja Radugina O.A
Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest, kas üldse leidub konkreetseid objekte, mis niisugustes suhetes asuksid. Seega peab Kant objektiivseks teadmiseks matemaatilist ja loodusteaduslikku teadmist. Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele vastav teadmine, oli seni lähtunud küsimusest, millisest allikast võiks niisugune teadmine pärineda. Vastavalt sellele, kuidas nimetatud küsimusele vastati, on tavaks eristada kahte suunda tolleaegses filosoofias. Seisukohta, mille kohaselt teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks on meelte andmed, on kombeks nimetada empirismiks. Empiristlik suund kaldus taandama mõistus-
1995. Adult Learning: an Overview. Külastatud aadressil http://www.ict.mic.ul.ie/adult_ed/overview.htm. Fisher, R. 1999. Head Start: How to Develop Your Child´s Mind. London: Souvenir Press. Kadajas, H.-M. 2005. Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: Tallinna Ülikool. Rajaleidja. Õpiharjumused. Külastatud aadressil www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Toolehed/.../Opiharjumused.doc. Liimets, A. 1999. Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Tomusk, V. 1991. Õpistiilid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 22 LISA 1. Õpiharjumuste küsimustik Tere! Olen Erki Pääro Kiviõli 1. Keskkooli 11. klassi õpilane. Minu uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada meie kooli õpilaste õpiharjumused ning teha ettepanekud,
Juba aasta- tuhandeid oli Euroopa teoreetilise mõtlemise jaoks matemaatilise teadmise klassikaliseks näiteks olnud Eukleidese “Elemendid”. Selles raamatus on matemaatiline teadmine esitatud aksiomaatilisel kujul. Esituse aluseks on fundamentaalsed definitsioonid, järgneb rida aksioome ja postulaate, ning seejärel tuletatakse nendest definitsioonidest, aksioomidest ja postulaatidest geomeetria ja aritmeetika teoreemid. Teoreetiline refleksioon selle teose üle oli ammusest ajast juurelnud aksioomide loomuse üle. On need sellised laused, mille tõestust pole veel leitud? Või on nad laused, mis on iseendast evidentsed ja sellisena ei vaja tõestamist? Leibniz, kelle matemaatika-käsitlusega Kant eelkõige polemiseerib, oli veendunud selles, et kõik matemaatilised väited peavad olema tõestatud. See tähendab seda, et kõik matemaatilised laused pidid
8) aprioorne (ehk kogemuse eelne) analoogia (analoogia objekt ja analoog) – aprioorne seetõttu, et järeldus loogiline. Meil pole kindlust, et rotil uuesti katset korrates saame sama tulemuse. Teadmise viisid on seoses selle objektiga, mida me uurime, mida me tahame teada saada. 36. Kirjeldage teadmisseisundite tüüpe (nn teadmise maatriksi alusel). Teadvuse “kategooriad” (teadvusseisundite tüübid) 1. Meelelised aistingud ja tajud, (pertseptiivsed kujutlused), kehalise tegevuse refleksioon (sh füsioloogiline vajaduspinge). 2. Kavatsused kui tegevuse põhjused. 3. Mittelingvistilised ettekujutused (eesmärgid, oletused, uskumused, soovid), sümbolilised ja abstraktsed kujundid, fantaasia-kujutlused. 4. Emotsioonid, tundepuhangud, afektid (sh emotsionaalne vajaduspinge). 5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseptuaalne refleksioon) – kokku mõtlemine. 6. Kogemusmälu (äratundmised, oskused, teadmised). 37
Alles oli nende elu. On, mille nimel pingutada ja haridus meie jaoks teadmiste, oskuste raamatuid lugeda! ja vilumuste pagas, nüüd aga on seda Ent vaatame veelgi kaugemasse minevikku, arusaama revideeritud ning hariduse et leida vabaduse mõiste juuri. mõistesse on hakanud imbuma enesetunnetus, Sumeritel oli juba ligemale 2300 aastat kriitiline mõtlemine, refleksioon, enne Kristust sõna vabadus savitahvlil loovus, ka personaalne kodanikujulgus. kirjas ja see tähendas tagastatud emale. Invasioon on alles alanud ega Vabadus ei olnud algselt abstraktne ole puudutanud veel kogu haridust. Vabadus mõiste, vaid konkreetne protsess: vabanemine tähendas meile alles hiljaaegu orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde
Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise o stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast o aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures o oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel
I.Kant (1724-1804) tegi vahet faktiteaduste (loodusteadused) ja väärtusteaduste vahel (siia eetika ja esteetika) Eetika - tähendab üldteoreetilist analüüsi; moraal konkreetseid kõlbelisi nähtusi. Eetika eesmärgiks pole mitte teadmised vaid käitumine. Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist; kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada. Eetika on: väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline refleksioon. (mõtlemine väärtustest, normidest...) Professionaalne eetika; kutse-eetika; Eetikakoodeks Eetika kriis Julian Huxley "Evolutsiooni eetika" Ärieetika business ethics (USA-st) Kitsas ärieetika (narrow b.e.) Lai (broad b.e.) Ettevõtluseetika Majanduseetika Rakenduseetika (kutse-eetika eeskirjad, koodeksid; hõlmab ka ärieetika) Mõtlemiseks: 1. Milles seisneb minu kutsetöö eetilisus? 2. Millist ebaeetilist käitumit olen kogenud ... ärimaailmas; teeninduses....jne 3
edaspidi vältida. Töökogemus ja õppimine Kogemus on oluline õppimise eeldus. Õppimiseks muutub kogemus alles pärast seda, kui õppija seda märkab, analüüsib ja annab sellele tähenduse. Kogemusele tagasivaatamist ja tähenduse andmist nimetatakse refleksiooniks* Kui käsitleda töötajat organisatsioonis kui täiskasvanud õppijat, siis õppija analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph.D 28
annaabi.ee 
