Materiaalne aineline Materialistlik ainelisest lähtuv Materiaalne aineline Materialistlik ainelisest lähtuv Materjal aines Mausoleum haudehitis Materjal aines Mausoleum haudehitis Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nivelleerima tasandama, loodima Nivelleerima tasandama, loodima
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
VÕÕRSÕNAD 1. Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FI...
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...
129. Mikrofon elektroakustikaseade 187. Stiihiline kontrollimatu, reguleerimatu 130. Mikroskoop optikaroost 188. Sufiks järelliide 131. Misjon usulevitamine 189. Suveränne iseseisev 132. Missioon ülesanne, kutsumus 190. Sabloonne ühetooniline, omapärata 133. Modernne kaasaegne, moodne 191. Santaaz väljapressimine 134. Momentaanne kohene 192. Sars liialdatud karikatuurikujutis 135. Monarhia ainuvalitseja 193. Saslõkk röstitud liha 136. monotoone - ühetooniline 194. Sedööver meistriteos 137. Montaaz kokkupanek 195. Seflus abiotsimine 138. Muhamedi islam 196. Zooloogia loomateadus 139. Muuseum asutus väärtesemete kogumiseks 197
LUULE OLEMUS Niisiis, kui küsitakse: «Milleks on vaja luulet, kui võib rääkida lihtsat proosat?», siis on vildakas juba küsimus ise. Proosa pole luulest lihtsam, vaid keerukam. Küll aga kerkib üles küsimus: milleks on tarvis teatud liiki informatsiooni edasi anda kunstilise kõne vahendusel? Sama küsimuse võib formuleerida ka veidi teisiti. Kui jätta kõrvale kunstiloomingu muud aspektid ja rääkida ainult informatsiooni edasiandmisest, kas on siis kunstilisel kõnel tavalise kõnega võrreldes mingi omapära? Nüüdisaegne värsiteadus kujutab endast kirjandusteaduse küllalt läbitöötatud valdkonda. Ei saa jätta märkimata, et arvukad rahvusvahelise tunnustuse leidnud värsiteooria-alased tööd tuginevad vene värsiteaduse koolkonnale, mis sai alguse A. Belõist ja V. Brjussovist ning andis niisugused teadlased nagu B. Tomasevski, B. Eichenbaum, R. Jakobson, V. Zirmunski, J. Tõnjanov, M. Stokmar, L. Timofejev, S. Bondi, G. Sengeli. See traditsioon ...
(vormis hipped) pärineb ilukirjandusest ja viitab informeeritud, teadlik olemisele Kindel on see, et määratlust hip ja selle tuletisi (nt hipcat, hipness) kasutasid 1920.–1940. aastate Ameerika jazz-muusikud oma slängis (jive või jive-talk) selleks, et eristada ennast võhiklikest, nende kultuurist väljaspool seisjatest või pealtvaatajatest Mis iseloomustab 1950ndate hipstereid/biitnikke? Ameerika eksistentsialist – hipster, inimene, kes teab, et meid ühendab momentaanne surm aatomisõja läbi, suhteliselt kiire lõpp Riigi käe läbi kontsentratsioonilaagris [...] või aeglane surm konformsuse läbi, mis vaigistab iga loova või mässulise instinkti. Mailer kirjeldab hipstereid kui „psühhopaate“, kes ihalevad koheseid naudinguid, mida pakuvad näiteks jazz, seks ja marihuaana. Hipstereid võib tema hinnangul kohata suuremates USA linnades ja eelkõige mõnes boheemlikus linnaosas Kirjanik Jack Kerouac kasutab oma 1958
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
1. AGENTIIVSUS (helistama) olemasolev teadlik agent mitteagentiivsus (helisema, sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus (helisema, säilima). 3. TEGEVUSLAAD: staatiline (olema, kuuluma, koosnema, kestma) dünaamiline (plahvatama, süttima, minema, vulisema). Dünaamiline: duratiivne (vulisema, minema) momentaanne (plahvatama). Punktuaalne (süttima, lõppema) momentaanne. Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.) 4. Verbi sisemine ASPEKT: piirivõimaluseta - verbitähendus ei eelda lõppu (vulisema, kestma) piirivõimalusega (minema, ehitama, saavutama). Piirivõimaluseta on staatilised ja osa duratiivseid verbe (vulisema), piirivõimalusega momentaanid
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne ...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mõte/tähendus/sisu. Mõtestatuse puudumisel ei osata tajutavat paigutada tuttavate kategooriate alla, ei osta nähtavat seletada ega tegevuses ära kasutada. Taju on alati teatud määral üldistus. Taju on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv, kiire, momentaanne. Äratundmine mäluta oleks see mõeldamatu, seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Üldistav äratundmine toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka. Tuleb lihtsalt esile, kui mõtleme sellele, kuidas sama otstarbega objekt saab sama nimetuse, sõltumata sellest, et teostuselt on tegemist erinevate näidistega. (n meloodia on ikka meloodia, kuigi mängitakse erinevate instrumentidega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
