isiksuseomadused vormuvad kahe suure jõu LOODUS ja KESKKOND vastastikusel toimel Isiksusepsühholoogia viimane sõna: Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi. Seletustasandid isiksuse uurimisel Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) ... Seadumuste peamised omadused Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus. Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane. Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja kultuurides Seadumusi ei saa muuta:
isiksuse konstrukte tuletada. “Suur Viisik” (Big Five) • Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit dimensiooni? • Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab kolmest faktorist! Gian Vittorio Caprara Claudio Barbaranelli Philip Zimbardo Caprara, G.V., Barbaranelli, C., & Zimbardo, P. (1997). Politicians uniquely restricted Personalities. Nature, 385, 493. Kaks olulist eeldust (1) Isiksuse seadumused on ajas püsivad. • Ilmselt on suurem osa inimesi nõus „teooriaga”, et inimese käitumine sõltub eelkõige olukorrast: karm ja jäärapäine ülemus võib olla kodus vagur naise tuhvlialune. Samas näib enamik inimesi nõustuvat ka vastupidise vaatega, et iga inimese iseloomu omadused eriti palju ei muutu moodustades tema „tõeline olemuse”. • Teisisõnu, inimesed erinevad üksteisest teatud püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või
.. kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused · Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda · Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus · "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab
Hierarhia -‐ tasakaalustamata erinevad dimensioonid (omadused, omavad erinevat abstraktset astet; isiksuse sturktuur pole lihtne, dimensioonid pole sõltumatud; isiksuse struktuur on läbivalt hierarhiline. Viiefaktori teooria – McCrae & Costa – hüpotees selle kohta, mida endast kujutavad isiksue seadumused. -‐ Isiksuse põhiomadused on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. -‐ Seadumus pole vahetult jälgitav (olemasolu võib järeldada), suht püsiv, avaldumine pole avaldumise kohas piiratud (erinevates
kombeharjumuste järgi „Loomutäiust saame piiritleda: üht osa sellest peame me mõistuslikkusega, teist kommetega seotuks. „Tarkus, taiplikkus ja mõistlikkus kuuluvad mõistusliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Rääkides kommetest ei räägi me, kui tark või taiplik keegi on, vaid et ta on leebe ja tasakaalukas.. „Tarka meest kiidetakse aga ka seadumuse eest, kiiduväärset osa seadumustest nimetamegi loomutäiuseks. Seadumused tekivad sarnaselt toimevõimetele. Seetõttu peab toimevõime olema kindlasuunaline Kombetäiusel ei ole mingit seost loodusega, sest looduses ei ole midagi sellist, mis harjumuse kujundamisel muutuks teistsuguseks. (ei saa harjutada kivi ülesse liikuma, ükskõik kui palju me teda ülesse viskame). Loomutäius süveneb õppimisega, kordamisega. Nii saab inimene õiglaseks läbi õiglaste tegude tegemise. Vastastikuses suhtlemises inimeste seas muutuvad ühed õiglaseks ja teised
Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist.
- Leksikaalne lähenemine - Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta - Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leitavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad - Mida silmatorkavama ja olulisema omadusega on tegemist seda suurem on tõenäosus et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas
FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides. *SEADUMUSTE OMADUSED - pole vahetult jälgitavad - püsivus - avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone)
Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid, vastureaktsioonid nõrkadele ärritajatele, fikseerunud suhtumised või hoiakud, unenäod, patoloogilised nähtused haige või ebanormaalses seisundis inimese psüühikas jne). See osa,mis jääb teadvslikkuse piiri taha. Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. Eneseteadvus see on teadlikkus enese olemaolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused.
-vahepealsus. Kõige parem jagamine oleks vahepealsus, kuna keegi ei tahaks liiga palju karta asju või tunda vähe rõõmu asjadest. Ikka on hea, kui kõik tunded ja tegutsemised on parajalt vahepealsed. Loomutäiuse saame me endale siis, kui meil on võime toimida. Näiteks muusikas: kui inimene õpib heaks klaverimängijaks, siis saab ta ka heaks pianistiks. Kui ta õpib halvasti viiulit, siis tuleb tast halb viiuldaja. Järelikult seadumused tekivad sarnaselt toimevõimetele ja see peab olema kindla suunaga, sest sellest kujuneb välja, et kas läheb hästi või halvasti. Tegudes me liigume naudingu ja kannatuse järgi. Ning neid peab oskama õigesti kasutada. Omaduse olek on tähtis, kui inimene tahab olla heatahtlik, siis peab ta käituma heatahtlikult. Järelikult, kui inimene tahab halba, siis ta käitub ka halvasti. Samas on võimalik halvast inimesest hea saada, kui ta lihtsalt teeb head
Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist.
üle riigile 2) Individuaalne: inimene kasvab üles kogukonnast isoleerituna, on eneseküllane ja piiratud soovidega, võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks Au Aristoteles aust ja eneseväärikusest austama peaks ainult head inimest au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele Ratsionaalsed valikud Loomupärased inimlikud kalduvused loomutäius oskus õigesti tegutseda Õiged seadumused kindlad, mõõdukad käitumisviisid Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes õiglus täielik loomutäius teiste suhtes eneseväärikas on see, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud f vabariiklase aust riigimees peab valima aktiivse pol. elu au põhineb voorusel aust endast ei tohi hoolida tegusid tuleb teha tegude endi, mitte au pärast Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Teda hakkab iseloomustama eneseküllasus, ta soovid on piiratud. On võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks. Au 3 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tassu ning see omistatakse headele inimestele. Ratsionaalsed valikud ja loomulikud eeldused vajalikud. Loomutäius oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud
Saavutamaks püsivat eetilist hoiakut, mis on tarvilik õnne saavutamiseks, on oluline, et mõistuslik hingejagu valitseks mittemõistuslike üle. Kui viimaseid mitte ohjeldada, kalduvad nad äärmustesse. Sestap ongi eetilised voorused inimese jaoks teatud "kuldsed keskteed". Näiteks kui ollakse vapper, siis on see kesktee arguse ja hulljulguse vahel. Niisuguste vooruste saavutamine ei ole seotud mitte niivõrd teatud üksiktegudega kui sellega, et endas kujundataks välja mingid seadumused või harjumused. Õnne mõistab Aristoteles elu terviku kontekstis. Teadmised voorustest ei tee veel inimest vooruslikuks- on tarvis ka tahet ja oskust neist oma elus juhinduda. Kõik inimesed püüdlevad õnne poole. Õnn on see juures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, st ta ei piirdu lühikese ajaga. Õnnelikuna ei vaja me enam midagi. Milles seisneb õnn? Aristoteles võtab sisin eeskujuks jumalad: nad on täielikult
Väikest kulutust nõudvatele asjadele läheb tal palju raha ja ta uhkeldab sobimatult. Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -9- Pisinokitsejal jääb aga iga asja puhul puudu: kui ta ka kulutas suuri summasid, rikuks ta väikluses ära, mis üllas on. Ta kõhkleb kõiges, mida teeb, vaadates, kuidas võimalikult vähe raha välja anda ja viriseda sellegi üle, arvates, et ta teeb kõike suuremal määral, kui peab. Need seadumused on küll halvad, kuid nad ei too siiski endaga häbi kaasa, kuna ei kahjusta lähedalseisjaid ega pole liiga eemaletõukavad. (Nikom.eetika, 2007: 79) Suur eneseväärikus seostub suurusega. Pole mingit vahet, kas vaadata seadumust või inimest vastavalt antud seadumusele. Näib, et eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Suure eneseväärikusega inimene on
Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli. Sellised inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini (keegi, kes loeb raamatud alati lõpuni ka siis kui see on igav jne) Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Seadumused on ajas stabiilsed ja suhteliselt muutumatud kolme aastase lapse temperamenditüübi alusel võib juhusest suurema tõenäosusega ennustada, milline on ta isiksus täiskasvanuna. Mingi areng isiksuseomadustes ajajooksul siiski toimub - sotsiaalsus ja meelkindlus kasvavad, teised omadused vähenevad. Seega on keskealised inimesed võrreldes noorematega teiste inimeste suhtes leplikumad, emotsionaalselt
12.loeng Isiksus ja kultuur Ruth Benedict,Margareth Mead kultuur voolib isiksuse Modaalne isiksuseteooria Cora DuBois- isiksuse määrab lapse kohtlemine varases eas. Am. kultuuri ja isiksuse koolkond 1) kõik käitumine on oma kultuurilise mustriga 2)erinevused saavad alguse lapseeas 3) kultuuriliselt peamised omadused mõjutavad - ei olnud konsensust isiksuseomaduste suhtes üldse (osad Freudi järgi, osad muu) - erinevad meetodid Viie faktori teooria seadumused, kohastumused, enesekontsept, objektiivne biograafia, välised mõjutajad Montesqieu kliimast oleneb temperament Terracciano (2005) kernel of truth rahvuslik iseloom ei vasta tõele, hoiab nö rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis vastasid stereotüübile rohkem kui mujal) Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20
Aristotelese Nikomachose eetika · "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused · Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda · Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus · "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga
Motivatsiooniseisundid huvi, soov, püüdlused. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Nt. kui toimub rünnak ja mõni inimene juhindub reaktsioonides enese alalhoiul, teisel domineerib kodanikukohuse humanistlik vajadus, kolmas tasub omakasu lõikamise võimalust. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused, · Soovid, · Kavatsused · Huvid, · Veendumused ja tõekspidamised, · Püüdlused, · Kiindumused, · Kired, Hoiakud on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos. või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks
nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Motivatsiooniseisundid huvi, soov, püüdlused. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Nt. kui toimub rünnak ja mõni inimene juhindub reaktsioonides enese alalhoiul, teisel domineerib kodanikukohuse humanistlik vajadus, kolmas tasub omakasu lõikamise võimalust. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused, Soovid, Kavatsused Huvid, Veendumused ja tõekspidamised, Püüdlused, Kiindumused, 11 Kired, Hoiakud on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos. või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline
soovid, tõeline inimlik sõprus. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Nikomachose eetika: Tegelikult peaks austama ainult head inimest. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele (ratsionaalsed valikud, loomupärased inimlikud kalduvused). Aristotelese "loomutäius" - oskus õigesti 1 tegutseda (õiged seadumused - kindlad, mõdukad käitumisviisid), seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine. "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab." Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline
teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. Kolm konfliktitüüpi lk 76. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkkonna ja psühholoogilise-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt sarnast käitumist võivad toita eri motiivid. Kõik teadlikud käitumisviisid ja vormid on määratud dispositsioonidest (kalduvusest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumised väljenduvad motivaatsiooniseisundites: * hoiakud, seadumused * soovid * kavatsused * huvid * veendumused * püüdlused * kiindumused * kired. Sigmund Freud- Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast? HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine
Varane Kreeka (8.-5.-saj eKr) ühiskond ratsionaalsed valikud Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest loomupärased inimlikud kalduvused-> head teod Piiratud valitsejavõim, aga nõuandev ülikute, aristokraatide kiht “Loomutäius” – oskus õigesti tegutseda >sots. roll- riiginõuk., sõda, kohus, välissuhtlus, võitlus prestiiži pr. Õiged seadumused (kindlad, mõõdukad käitumisviisid) Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; konfliktid oikose ja kogukonna Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine huvide vahel …Mõõdukas aupürgimus Üliku au: … nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline,
käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud,
sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõik inimese teadlikud käitumisvormid ja viisid on määratud tema dispositsioonidest (kalduvustest ja suhtumisest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumises väljenduvad motivatsiooniseisundites: hoiakud, seadumused, soovid, kavatsused, huvid, veendumused ja tõekspidamised, püüdlused, kiindumused, kired. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED Kõigi elementaarsemate toimingute kui ka kõige keerulisemate käitumisvariantide puhul toimivad selle programmina hoiakud ja seadumused. Nähtuse avastas Ludwig Lange. Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud viisil. See võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos v neg hinnang, suhtumine teatud
Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures164, seadumus aga vastanduvale ei vastandu, näiteks ei tehta terveks saamiseks sellele vastupidist, vaid ainult seda, mis on tervislik. Me ütleme ju, et kõndida on tervislik, juhul kui inimene kõnnib siis, kui ta on terve. Sageli tuntakse ära vastupidine seadumus vastandi kaudu, seadumused aga ka sageli nende kandjate kaudu: kui hea seadumus on nähtav, muutub nähtavaks ka halb seadumus ja hea seadumus ilmneb nende kaudu, kellel on hea seadumus ja see omakorda näitab hea seadumuse tingimusi: kui hea seadumus avaldub lihase sitkuses, siis halb seadumus paratamatult lihase lõtvuses ja seadumuse headus ongi see, mis loob lihase sitkuse.
3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3
hiljem ka psühhootilisus • EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire • Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.com Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • NEO PI - R • NEO Personality Inventory Revised • Suur Viisik (Big Five) • McRae ja Costa 1996 Isiksuse jooned • Isiksuse põhiomadused (McCrae & Costa, 1996) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused) teatud kindlal viisil mõelda , tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides . Seadumuste omadused • Pole vahetult jälgitavad • Püsivus • Avaldumine pole piiratud • Avaldumine sobivas olukorras NEO PI - R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 • Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure
vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et inimesed ei muuda oma olemust, ei eita ta kasvatuse olulist rolli inimese elus. Kutsikate puhul on asi selge - kui me ei õpeta oma armast väikest karvakera kuuletuma, oleme mõni aeg hiljem püsti hädas lärmaka ja pöörase koeraga. Ka lapsi on aegade algusest peale kasvatatud.
• avatus kogemusele – avatus uutele ideedele ja tunnetele, mõtlemi- se paindlikkus, fantaasia, inimese huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; • sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi ja neid aidata, olla oma- kasupüüdmatu ja leplik; • meelekindlus – seadumus planeerida oma tegevust, kontrollida oma soove ja impulsse, enesedistsipliin ja sihikindlus oma kavatsusi ellu viies. Seadumused on üldiselt ajas püsivad, kuid vanuse kasvades on täheldatud sotsiaalsuse ja meelekindluse tendentsi kasvu ning neurootilisuse, avatuse ja ekstravertsuse tendentsi vähenemist. Kuigi uuringud on näidanud, et sea- dumused on vaimsetest võimetest sõltumatud, s.t isiksuse seadumuste ja vaimsete võimete seos on väga väike või puudub üldse, on siiski mõnin- gaid uurimistulemusi, mis viitavad eripäradele seoses vaimse võimekusega.
käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud,
· R. Cattell faktoranalüüs 1940ndad · 1946 · 16PF - 16 Personality Factor Scale · 185 väidet Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · H.J. Eysenck 1916-1997 · Bioloogiline tunnusjoonte teooria Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus · EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Tunnusjoonte teooriad (trait theories · NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised) · McRae ja Costa 1996 · Seadumused: Pole vahetult jälgitavad Püsivus Avaldumine pole piiratud Avaldumine sobivas olukorras NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 · Neurootilisus · Ekstravertsus · Avatus · Sotsiaalsus · Meelekindlus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Sotsiaalne õppimine / Mudelõpe (A. Bandura) Bobo nuku eksperiment · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon Õpitud abitus
käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused Soovid Kavatsused Huvid Veendumused ja tõekspidamised Püüdlused Kiindumused Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud,
-psühhokirurgia- harva, otsene kirurgiline vahelesegamine ajuprotsessi (Moniz, Delgado) -käitumuslikud (Wolpe)- biheiviorismlikul teoorial põhinev, püütakse inimesel luua eeldused normaalsete asjade suhtes ja vältimine ebanormaalsete suhtes, harjutatakse kokku puutuma ebameeldivate stiimulitega -psühhoanalüütilised -tööteraapia -suhtlemisteraapiad (aa, ..) -gestaltteraapia -ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) Hoiaku mõiste ja selle mõju käitumisele. HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab);
väärtust arvestades. Nt lotoga võitmisel madal ootus aga kõrge väärtus. Albert Bandura arvab, et inimese käitumist määravad sisemised (kognitiivsed) ja välimised (sotsiaalsed) tegurid. Lisaks veel vastastikune determinism, enesetõhuses (uskumus endasse, motivatsioon) ja mudelõppimine (sotsiaalne õppimine). 5. Evolutsiooniline lähenemine isiksusele 6. Viie faktori teooria (Suur Viisik): baastendentsid, kohanemused, seadumused 7. Viie faktori teooria: seadumuste hierarhilisus 8. Viie faktori teooria: isiksuseomaduste stabiilsus/muutlikkus ajas 9. Enesehinnang On hinnang inimese enda väärtuste kohta 10. Isiksusepsühholoogia: isiksusehäired 26 Loovus ja innovatsioon 1. Innovatsiooni mõiste Innovatsioon protsess, mille tulemusena uus võimalus arendatakse ideeks ja rakendatakse
annaabi.ee 
