Vanavanaema imikuiga 0-1a: Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus. Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid väiksena ühes ja samas talus. Kui üha rohkem inimesi kolisid linna elama, ka minu vanaema ja vanaisa läksid linna elama. Mina kasvasin kõigi mugavdustega mis siis oli pakkuda, sama ei saa öelda minu vanavanaema ja vanaema kohta. Minu maimikuiga 1-3a: Mina vaatasin multikaid, jooksin metsas ringi ja kasvasin looduses. Minu vanaemal olid sellel ajal kitsed ja ma õppisin ära kiiresti kitsede karjatamise. Suval panin ennast ise riidesse, talvel abistasid mind vanaema ja ema. Vahel olin väga kapriisne, kui pesumasin käis ja mind pandi sinna istuma, olin rõõmus ja naersin. Vanaema maimikuiga 1-3a: Vanaema mängis õdede ja vendadega (kokku oli peres 9 last, vanaema oli viies laps nendest). Mängis loomadega
Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. 2. Maimikuiga : Teine iga on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Ka selles eas on areng kiires, kuid mitte niivõrd kiires, kui imikueas. Selle perioodi lõpuks peaks laps rääkima, kõndima, sööma iseseisvalt. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada
Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB SÕBRALIKUKS, TEKIB
Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded: Imikuiga (0-1 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on põhiturvalisuse väljakujunemine. Maimikuiga (1-3 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine.
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne).
Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine. 5. MURDEIGA (11/12 - 15/16.a)
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat) Hakkab laps ise oma eluga toime tulema (sööb,joob,kõnnib ise jne). 3.nda eluaasta lõpuks on toimunud pool vaimset arengut. Tähtis on ,,mina´´ leidmine,et edaspidises elus hakkama saada,iseseisvalt mõelda ja tegutseda. Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale. Kui pole korda loodud paneb hiljem laps vanemad proo...
...................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga...
määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. MAIMIKUIGA (eluaastad 1-3) Selles eas õpitakse käima, jooksma, ronima ja iseseisvalt sööma. Algab reeglite mõistmine ja piiride kompamine, millega võib kaasneda ka jonn. Öeldakse esimesed sõnad ja lihtsamad laused. Maikmikueas on kasvamine ja areng endiselt kiire. LAPSEIGA KOOLIEELIKUIGA (eluaastad 3-6/7) Selles eas on olulisel kohal mäng, mille abil katsetatakse mitmesuguseid rolle ja jäljendatakse täiskasvanuid
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hool...
harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvust, tahab ise riidesse panna, tahab ise otsustada jne. tahab olla sõltumatu. Koolieelikuiga (4-6/7a). Lapse maailm laieneb
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperim...
PAARISUHETE ARENGU ETAPID soovide formuleeriminetäh seda,et nooruk hakkab tajuma,mis on tema jaoks tähtis,milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt,kellega kavatseb püsivamalt suhelda. sõprussuhete teke-arenev sõprus annab võimaluse uuest tuttavast rohkem teada saada,näha teda mitmesugustes olukordades,leida jooni,mis esmapilgul silma ei paista. kohtumiste perioodkui tahtmine suhet jätkata säilib,lepitakse kokku lühemaid,mitte väga olulisi kokkusaamisi. lähem tutvumine-see suhte etapp on avatum ja sügavam kui eelmised,päevakorras võivad olla kõikvõimalikud teemad,kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Kihlus VILJASTUMINE JA RASEDUS Rasedustunnused:menstruatsiooni ärajäämine,pinge alakõhus,pitsitus rindades,iiveldus, oksendamine,väsimus,äraarvamatud meeleolud. Rasedusekindalaks tegemine: rasedustest,naistearsti külastus. Rasestumine toimub ovulatsiooni ajal,5-6 päevaga liigub viljastunud munarakk emakani ja ki...
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
Neil, kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on kõnearengu häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni seotud. Ta ei osanud kõneleda.) Kõige sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus Kõne arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus. 2. Maimikuiga 2-3 aastaselt baassõnavara Kõigile kooliedukousele annakse alus varajases eas. 5. Sümboolne funktsioon 6. Sotsiaalne kontekst. Oluline luua rikas kõnekeskkond. 1) kõne seos sotsiaalse kontekstiga: lapse tegevus Kui kõne on seotud kontekstis, vanemad peavad interpreteerima. Nt. kui laps ütles pall, küsib vanem: "Kas sa tahad palli?", "Kas sa tahad, et ma seda veeretan?" jne.
3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on sel ajal kõige efektiivsem ja laps on eriti vastuvõtlik vastavate mõjutuste suhtes. Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste silmaringi,
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
3. DANIIL BORISSOVITS ELKONIN Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson 2009: 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, 8 lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga esjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni.
3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) – rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni.
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine. Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga: 1- 3aastat. Jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega (sööb jmt). Perioodi lõpuks on omandanud märkimisväärse sõnavara. On võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma mina leidmine ja oma tahte proovilepank. Koolieelikuiga: 3-6/7 aastat. Omandab võime kuulda, näha ja kogeda. Ellu ilmub tähtsaid isikuid juurde(igas vanuses). Laps, kellele loetakse palju ette, on nüüd ka ise avastanud raamatumaailma
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Pere eesmärgid ja vajadused olid esmased (mite liikmete endi vajadused). Kaaslust pakkuv pere: *pere edu sõltub sellest, kuidas pere liikmed lepitavad oma erinevaid vajadusi ja huvisid edukalt läbi jagatud kogemuse *Vaba aja veetmine ja interaktsioon pere liikmete vahel psühholoogilise rahulolu terminites Vaba aja/mängu tingimused: *indiviid tajub vabadust valikul *tegevused valitakse sisemistel põhjustel *tegevuse tulemuseks on positiivsed tunded ja sisemine rahuldus Imiku ja maimikuiga: Vanemad algatavad ja struktureerivad mängu Vanema-lapse mängu 5 eelist: *hoiab optimaalsel määral lapse erutust nii, et lapsel ei ole igav või ta ei ole üleerutatud *laps tunneb kontrolli keskkonna üle- areneb enesekindlus ja intellekt *mäng pakub lapsele sotsiaalset kontakti täiskasvanuga – õhutab turvalist kiindumust *mäng õhutab last ümbritsevat uurima *mängus pöörab laps tähelepanu keele/kõne
Kui seksuaalteemad on tavaline jututeema, siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda. - Maimikuiga (1-2) Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse, kallistatakse ja ollakse kaisus. - Eelkooliiga (3-6) sellest ajast mäletavad paljud täiskasvanud seksuaalse sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda. Uudishimu,
füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-...
etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik 17 tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom.
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng
Vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid. Tingitud refleksid hakkavad arenema al 3 elukuust- vilumused, harjumused, tekivad mõtestatud taju ja taastumine. Vanematega praktiline ja emotsionaalne suhtlemine on lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3. eluaastani)- õpitakse kõndima ja kõnelema. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6. eluaastani)- põhitegevus on mäng, selles mõtestatakse tegelikkus.
leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. Võetakse isiksus eripära agressiivselt käitutakse. Arenguline perspektiiv maimik, eelkooliiga. Kas on tõenäoline, et käitub vägivaldselt? Jah, 2.ea füüsiline agressiivne käitumine hakkab langema drastiliselt. Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni peale seda enam ei ilmne. Osadel püsib see arenguliselt kogu elu jooksul, aga neid on vähe. Need käituvad agressiivselt ka peale maimikuiga.4- 5% kellel jääb. Peab õppima, just varajases lapseeas. 2-3 aastane änäitab agressivsustvälja selleks, et mänguasju ja mänguruumi saada endale. Kui juba küllalt tugev on, siis hakkab ta üha rohkem füüsilise agressiooni asemel tulema verbaalne agressioon. Seda kasutatakse selleks, et staatust eakaaslaste seas paika panna. Kui staatus paika pandud, siis kõik teavad seda, kes liider, kes tõrjutud. Hilisemas eas, algklassides, õpilased omavahel müravad
motivatsioonipsühholoogia valguses Inimese psüühika ontogeneesi all mõeldakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja ontogeneesi järku: (1) looteline areng (2) lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni (3) täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste (4) kestab paljunemisvõime kadumisest surmani. Üksikasjalikumalt aga: - Imikuiga - Maimikuiga - Mudilasiga - Koolieeliku- või varajane kooliiga - Kooliiga - Noorusiga - Küpsusiga - Raugaiga Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme (,mida mõõdab probleemide iseseisva lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Indiviidi aktiivsuse ehk käitumise algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese või looma liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema, looma. Vajadused ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
