Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016 (0)

Kordamisküsimused eksamiks  
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi  antiikkirjanduse  piiritlemiseks. 
 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja  Rooma  
2. Keeled: vanakreeka, ladina 
3.  Ajalooperiood: antiikaeg  (8. saj eKr – 5. saj pKr) peale seda algab 
keskaeg
2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? 
 Arhailine ajajärk (kuni 5. saj  alguseni  eKr): kangelaseepika (Homeros), 
didaktiline  eepika  ( Hesiodos ); lüürika ( eleegia ,  jamb , monoodiline  ja 
koorilüürika)
 Nn klassikaline ajajärk (vahel ka „ Atika  ajajärk“, 5.–4. saj eKr): tragöödia 
( Aischylos , Sophokles,  Euripides ), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa 
( Herodotos , Thukydides, Xenophon ), retoorika  (10 kõnemeest, neist 
tuntumad  Isokrates , Demosthenes , Aischines,  Lysias ), filosoofiline  proosa 
( Platon , Aristoteles )
 Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp – 1. saj lõpp eKr): uus komöödia 
( Menandros ), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos , Apollonios 
Rhodoselt), kataloogid ( Aratos ), ajalookirjandus ( Polybios )
  Rooma  ajajärk (1. saj lõpp eKr – 5.-6. saj pKr): nn  kirev kirjandus ( Lukianos , 
Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), 
ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios  Halikarnassosest, 
Appianos, Cassius Dio), Pausanias,  Plutarchos
3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel 
antiikkirjandusest? 

Ke

eled (kreeka, ladina)
  Ku

ltuuriruumid ( kelti , germaani, sküüdi, foiniikia , egiptuse, pärsia jt 
kultuuride mõju) 
R
 iigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks 
impeeriumini) 
R
 eligioon ( paganlik  polüteism, varane  kristlus ) 
J
 uurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk)
4. Millised on antiikkirjanduse  meieni  jõudmise allikad?

P
 apüürused (alates 3. saj eKr)
  Ke

skaegsed pärgamentkäsikirjad (9.– 15. saj)
  F
 ragmentaarsus (vahendajad, ümberkirjutus)
  J
 uhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, õnnetused) 
Ka

anonid (= eksklusiivne, klassika, ka koolikaanon) 
S
 uulise kultuuri oluline osa (kiri ≠ kirjandus)
 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile?
 Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest. Ligi 
1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega  katma . 
Pärgamendi  eeliseks  papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja 
painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe 
mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt 
koguni  kustutada , vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda.
 Pärgamendist tehti luksusväljaandeid, lihtväljaanded kirjutati papüürusele.
 6. Mis on  Kreeta  (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 
 Kreeta - minoiline kultuur. Umbes  2200 -1600 ekr. Ei olnud  indoeurooplased .
Naised olid olulised, tähtsamad olid  jumalannad . Tähtsad ka härjad. 
Valitsejad  võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada -  lineaarkiri  A. Ei 
osata lugeda tänapäeval.
 Mükeene periood- alates 1600 ekr. Indoeurooplased (kreekased). 
Lineaarkiri B. Agamemnoni  mask . Tume ajajärk,  dooria  hõim, kiri kadus. 
7. Nimeta  arhailise  perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 
 Arhailine ajajärk: eepika. Homeros ( Ilias , Odüsseia) ja  kangelaseepos . 
Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika ( meelika )

8. s

aj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus
  S
 uuline esitus primaarne, kirjalik  sekundaarne  (ka hiljem: draama , 
retoorika) 
P
 roosakirjandus ca 550 eKr  T
 ragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr
  Ko

möödia ca 450 eKr
8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 

H
 erodotos (5. saj)  T
 hukydides (5.–4. saj)  X
 enophon (5.–4. saj) 
(suured ajaloolased)
 Platon, Aristoteles
9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. 
 Õpetatud  poeedid : Kallimachos ja  Rhodose  Apollonios. Epigramm . 
Bukoolika  (Theokritos)
 Aleksandria  filoloogid : Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes
Byzantionist, Aristarchos  Samothrakelt
10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 
11. Millistel  antiikaja  perioodidel  on olnud kõige suurem mõju  hilisemale  Euroopa 
kultuurile?  
12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid  perioode  on antiikkultuur enim 
mõjutanud?  Arutle . 
13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? 
 Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte 
uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja 
hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud  eeposed  põhinevad kreeka 
laulikute suulisel traditsioonil. 
 Vormeliteooria  kesksed  väited on:
1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti ( composition -in-performance). 
Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil.
2. Esitaja  kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid 
(formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse,
värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid 
korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid -  teemasid  ( theme ).
3. Laulu süzhee sõlmpunktid moodustavad jutustuse püsiva skeemi (stable
sceletion of  narrative ), mis võib  teatava  aja vältel ühest esitusest teise 
suhteliselt muutumatuna säilida

„va

evades  vapper  Odysseus”
  „
 kaugele-ambuv Apollon ” 
„
 kõrgekõuene Zeus”
  „r
 oos(i)sõrmine  Koit , vara sündind”
  „vä

nderdi astuvad veised”
  „
 kanniksetõmmukad lained” 
„M

aa-süleshoidja Poseidon"
14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. 
 Suulise traditsiooni elemendid: üleskutse muusale
 ◦„Ilias”:   Laula  nüüd, oh jumalanna, Peleides  Achilleuse  vimmast
 ◦„Odüsseia”:  Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast…
15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika?
 Eepika vs lüürika
   * i

lmselt samaaegsed
   * e

epikas sündmused  jutustaja  pilgu läbi, lüürikas minakõneleja
   * e

epos – narratiiv  
 l
 üürika - situatsioon
 NB! K
 reeka lüürika ei järgnenud eepikale orgaanilise arengu tulemusena 
◦ Viited laulukultuurile juba Homerose eepostes
 ◦ Laulukultuur on väga arhailise päritoluga, osa värsimõõte ja laulutüüpe 
pärit muistsest ajast (lõikuselaul, pulmalaul, nutulaul ...
16. Kes olid aoidid ja  rapsoodid ? 
 aoid kui  laulik , laulude looja (kr aoidos), vrd  rapsood  kui laulude ettekandja
(kr rhapsōdos)
17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? 
 See on  Heksameeter
  D
 aktülid (– U U), asendus: spondeus (– –) 
V
 iimases jalas kaks silpi (– X)
    _         _          _        _ 
–UU /–UU/–|U|U/–UU/–UU/–X 
    1         2         3         4       5      6
//Mõõku ma  laulan  ja meest, toda  saatuse  aetut…//
18. Mis oli „ Iliase ” ja „Odüsseia” ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? 

 T
 raditsioon ammutab ajaloost 
 U
  12 inimpõlve varasemad sündmused
   13. s

aj eKr  Trooja  häving
   M
 oonutused, liialdused, anakronismid (nähtus või vaade, mis ei sobi 
oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine), 
kontaminatsioon  (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa 
sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed 
lisandused 
 E
 eposte arhailine keel (nn Homerose keel) 
 A
 ristokraatlik  diskursus , " konservatiivsed " väärtused
19. Mis on traditsiooni järgi  Ateena  türanni Peisistratose roll Homerose eeposte 
ajaloos? 

E
 sitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija: 
Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj)
  Panatenaiad  (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena 
tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna
Athena  auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati 
korraldama  iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt  toimus öine
eelpidustus: tõrvikurongkäik ning  muusika - ja tantsuettekanded. 
Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju 
juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste  kootud  hinnaline rüü 
(rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, 
muusika - ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja 
õliga täidetud hinnalise amfora.
20. Mis on „Homerose küsimus”? Kirjelda sellega seotud probleeme. 

Ka

s mõlemal eeposel oli sama autor?
  Ka

s  kummalgi  neist oli üks autor?
  T
 änapäeva levinuim arvamus: kumbki  eepos  on põhiosas ühe autori 
looming, ent mõlemal ilmselt eri autor
21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses?  

T
 eeba  tsükkel  

H
 eraklese vägitegude tsükkel
   A
 rgonautide tsükke
 Trooja tsükkel
22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. 
 * „Kypria” (Trooja sõja põhjused ja  eellugu ) 
* „Ilias” (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu 
* „Aithiopis” (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid)
* „Ilias parva” e „Väike Ilias” ning „Ilioupersis” e „Ilioni  hukk ” (Trooja 
vallutamine ) 
*„Nostoi” e „Naasmised” (kangelaste kojujõudmised)
 (* „Odüsseia” (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu)
 * „Telegoneia” (Telegonose lugu, Odysseuse saatus)
23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see žanr seotud Homerose 
eepikaga?  

7. s

aj eKr 
D
 idaktilise eepika (kr didaskein ‘õpetama’) tuntuim esindaja
  J
 umalate ja kangelaste  sugupuud  („Teogoonia”, 1022 värssi; „Naiste 
kataloog” e „Eoiai”)  P
 õllumehe tööd („Tööd ja päevad”, 828 värssi)
  Ka

taloogistiil
24. Nimeta Hesiodose poeemis „Tööd ja päevad” käsitletud teemasid. 
 ülistab ausat põllumeheelu, esitab manitsusi ja ähvardusi ning praktilisi 
nõuandeid. Teos sisaldab ka kirjeldust viiest maailmaajastust.
25. Millest rääkis Hesiodose eepos „Teogoonia”?
 sisaldab Kreeka jumalate genealoogiat ning kirjeldab maailma tekkimist 
Kaosest  Erose  kui ürgse korrastava jõu kaasmõjul.
 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? 

 A
 lkman (7. saj eKr)
   S
 appho (u. 600)  A
 lkaios (u. 600)
   A
 nakreon (6. saj)
   S
 tesichoros (6. saj) 
 I
 bykos (6. saj)
   S
 imonides (6. saj)
   B
 akchylides (5. saj)
   P
 indaros (5. saj)
27. „Mina”, rollid ja  maskid  kreeka lüürikas. 

Kr
 eeka lüürika ei ole seotud pihtimusliku subjektiivse „minaga“ nagu 
tänapäeva lüürika
 ◦ Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda  kanti  ette 
(kitsamas või laiemas  ringis )
 ◦ Lüürika oli osa traditsiooniliste kultuuriliste teadmiste ja väärtuste 
edasikandmise protsessis
 ◦  Luuletuse  „mina“ ei ole poeedi „mina“, vaid  persona , mask

T
 heognis vs Theognidea,  Anakreon  vs Anacreontea
  A
 utentsus: kirjaliku kultuuri probleem 
L
 uule on seotud poeedi persona’ga, seega ei ole biograafilised detailid 
kindlad
  A
 utorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj II pool: 
Simonides , Pindaros , Bakchylides: tellimusluule
28. Millised olid kreeka arhailise lüürika žanrid? Too igaühe kohta näiteks 
vähemalt kolm  autorit . 

j
 ambid (iamboi): Archilochos, Hipponax, Semonides,  Solon  
e
 leegia: Mimnermos, Kallinos, Theognis , Simonides; Tyrtaios , Solon 

m
 eelika 
◦  monoodia  e monoodiline meelika: Sapphoc(esimene naisluuletaja), 
Alkaios ,  Ibykos , Anakreon 
◦ koorimeelika: Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides
29. Iseloomusta arhailist kreeka jambižanri, nimeta olulisemaid  autoreid . 

E
 i piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U –), kirjutati ka trohheilistes 
meetrumites ( trohheus : – U)
   J
 ämekoomiline sisu, seks, loomalood , sõim, süüdistused, counter -
culture 
I
 lmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud
 Jambiautorid:
 Archilochos
  E
 nne 680 – pärast 630 eKr
  E
 simene teadaolev mitmes žanris kirjutanud poeet, peetakse jambižanri 
rajajaks, antiikajal  võrreldi oskuste poolest Homerose ja Hesiodosega
  S
 äilinud u 300 fragmenti
  L
 ykambese ja tema tütre Neobule lugu
Hipponax 
U
  560–490 eKr
  T
 eemad otseselt „jambilised“: toit, seks, väljaheited, misogüünia 
S
 äilinud u 180 fragmenti
  P
 eeti kolijambi e lonkava jambi leiutajaks (viimases värsijalas jambi 
asemel trohheus)
Semonides
  7. s

aj eKr
  S
 äilinud u 40 fragmenti 
T
 untud misogüünse nn naistejambi tõttu (98 rida), kus on esitatud 10 
naisetüüpi: siga, rebane, koer, maa, meri, eesel, nirk , hobune, ahv ja 
mesilane .
Solon 
U
  640–560 eKr 
T
 untud seaduseandja, üks „seitsmest targast“
  J
 amb poliitilise programmi teenistuses: oma reformide (seisachtheia e 
võlaorjuse tühistamine) põhjendamine ja õigustamin
S
 olon on jambide osas üleminekuautor: teemad on tavalisemad, 
mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale
30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. 

T
 änapäeval: (alates Rooma ajast)  kaebelaul , kurvatooniline lüüriline 
luuletus ; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus
  E
 sitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel
E
 leegiline  distihhon : heksameeter + pentameeter, nt epigramm: 
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:    täitsime tõotuse siin, 
langenud viimseni me! (Simonides, tlk J.  Semper ) 
NB! mitte iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on 
alati eleegilises distihhonis
 Eleegia autorid:
Solon
E
 leegia: Eunomia e Hea  riigikord ; nn Muusade eleegia
Mimnermos 
7. s

aj II pool eKr 
S
 äilinud 24 fragmenti
  E
 leegiad ka ajaloolistel  teemadel  (Smyrneis), ent ennekõike tuntud 
armastuslaulikuna 
T
 eemad: armastus, nooruse ülistus, vanaduse pelgus
Theognis ja Theognidea 
6. s

aj eKr
  E
 leegiad Kyrnosele (1389 värssi: pikim  meieni jõudnud eleegiate 
kogumik) 
E
 rinevad autorid, „Theognis“ kui autoriteet, positsiooni kaotanud 
aristokraadi pessimistlik hoiak 
T
 eemad: pessimism, hea on asendunud halvaga, muistsed voorused 
kadunud, valitseb  vaesus  ja truudusetus
Tyrtaios
  7. s

aj II pool, spartalaste „õhutuslaulik“
  S
 äilinud 23 fragmenti (pisut üle 200 värsi)
  T
 eemad: sõjaline  vaprus , „ilus on surra noorena isamaa eest lahingus 
esireas langedes“
31. Iseloomusta võrdlevalt arhailist kreeka monoodiat ja koorimeelikat, nimeta 
olulisemaid autoreid. 

3.1. M

onoodia
 ◦ Esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas 
◦ Sooloesitaja  laulis , saates end lüüral
 ◦ Lühem, lihtsama  struktuuriga, isiklikum 
◦ Esitaja/autori kohalik  dialekt  
 Autoreid:
Alkaios 
U
  630 – pärast 580 eKr, k
  P
 oliitiline luule: türannide vastu („ilma värsimõõduta oleks Alkaiose luule
poliitiline kõne“) 
Ko

dusõjast kurnatud polise  allegooriline  kirjeldus tormis vaevleva 
laevana 
S
 ümposion, vein, muusad , poistearmastus
  S
 äilinud u 400 fragmenti
  E
 eskujuks Horatiusele
Sappho  
U
  630 – pärast 590 eKr
  E
 rinevad tõlgendused: esimene lesbiline luuletaja, „püha Sappho“, 
tütarlastekooli range õpetajanna,  Aphrodite preestrinna..
  E
 simene teadaolev ja säilinud naisluuletaja
  I
 nspiratsioon  paljudele  (sh Roomas  Catullus ) 
T
 eemad: armastus, naiste ja tütarlaste elu ja tunded, pulmalaulud
  S
 äilinud üle 200 fragmendi
  I
 siklikum toon seostub naiste kui grupi piiratud staatusega, mitte isikliku
subjektiivsusega
Ibykos 
U
  576 – pärast 522 eKr, kirjutas armastusest
   t
 egutses Samose türanni Polykratese õuelaulikuna (koos Anakreoniga). 
Türannid olid sel ajal aristokraadid, kes olid saanud väga mõjukaks ja 
suurema osa võimust enda kätte koondanud. Teistele aristokraatidele ei 
meeldinud, kuna nende mõju vähenes. Türannid edendasid kultuuri, 
pidasid  luuletajaid enda juures. Sageli valitsesid üksi.  Türanni nime 
rikkusid 30 türanni, kes valitsesid kreekas ja võtsid suurelt osalt kodanikelt 
nende õigused ära. 
  U
  130 fragmenti
  T
 eemad: armastus
Anakreon 
U
  570–485 eKr
  S
 amose türanni Polykratese õuelaulik, hiljem Ateena türanni 
Hipparchose juures 
„S
 ümposionide elustaja“: elegantne ja heakõlaline looming
  T
 eemad: armastus, mäng, nooruse  naudingud , vanaduse  vaevad . 
Kirjutab armastusest mehe-naise vahel, mitte homodest. Tema teemad 
leidsid  palju jäljendamist. 
  S
 äilinud u 160 fragmenti 
A
 nacreontea. K. J.  Petersoni  tõlked!

3.2. Ko

orimeelika 
◦ Esitas koor, kes nii laulis kui tantsis 
◦ Saatepill: lüüra (vahel v-o ka aulos)
 ◦ Pikem, keerulisem  meetriline  struktuur, kõneles laiemale  kogukonnale
 ◦ Kunstlik  poeetiline  keel dooria dialekti mõjudega
 Autoreid:
Alkman 
7. s

aj II pool eKr 
S
 parta tütarlastekooride juht ja poeet, Alkman koorijuht ja  poet .
   Kõ

ige pikem fragment 150 värssi, kus võrreldakse tütarlaste koore
T
 eemad:  looduskirjeldus , tütarlastekoori liidrite võrdlus (partheneion e 
laul tütarlastekoorile) 
S
 äilinud u 300 fragmenti
Pindaros 
520 – p

ärast 446 eKr
  R
 eisiv poeet, kes kirjutas tellimisel
  Kä

sikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule): 
Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud
  Ki
 rjutas ka hümne, paiaane, ditürambe, partheneion’eid jm, ent neist 
vaid  fragmendid   A
 ristokraatia väärtushinnangud (hea päritolu, vaprus, 
au)
  L
 uul keerukas struktuur ja keel (stroofantistroof-epood ja selle triaadi 
kordused)
Bakchylides 
U
  516–451 eKr
1896. a

 papüüruseleid (14 epiniikioni ja 6 ditürambi), varem peaaegu ei 
tuntud. Papüürused olid tükeldatud, et oleks kasulikum müüa. 
  P
 indarosest selgem ja lihtsam 
S
 amuti tellimustööd
  D
 itüramb „Theseus“ on erandliku struktuuriga: ei ole triaadid, vaid 
korduva  rütmiga stroofid, koori ja  eeslaulja   dialoog  (tragöödia eelkäija)
32. Mis on  paiaan  ja ditüramb? 
 paiaan - vanakreeka kiidulaul Apollon Paiani, hiljem teistegi jumalate auks
 ditüramb  - Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega 
ditürambe laulvast koorist. Esialgselt oli ditüramb ülistuslaul  veinijumal  
Dionysose auks.
33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. 
 Pindaros kirjutas. Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione
(võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud
34. Iseloomusta Herodotosele  eelnenud  ajalookirjutust. 

N
 n logograafid (kr  logos  ‘sõna, jutt’ + graphein ‘kirjutama’), kr keeles ka 
logopoioi ‘jututegijad’ (poiein ‘tegema’): enne Herodotost, nn protoajalugu 
E
 namik pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared) 
Ko

halikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade 
geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed 
„
 Eepika  proosas ”
  S
 äilinud vaid katkendid ja  pealkirjad
35. Kes olid logograafid? 
  Logograafid – teistele inimestele kõnede  kirjutajad  ( sofistid , 
võõramaalased, kohati ka  kuulsad  kõnemehed)

Ka

dmos (6. saj, v-o müütiline), Akusilaos (6. saj) 
H
 ekataios Mileetosest (6.–5. saj): Geneaologiai: esimene katse lahutada 
müütilist ja ajaloolist  minevikku .
  H
 ellanikos (5. saj), Pherekydes (5. saj), Stesimbrotos (5. saj), Xanthos (5.
saj)
 „Suured ajaloolased”  H
 erodotos (5. saj)  T
 hukydides (5.–4. saj) 
X
 enophon (5.–4. saj)
  Kõ

ik elasid suurema osa elust pagenduse
36. Nimeta  Herodotose  ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema 
teose „Historiai” keskset konflikti ja struktuuri. 37. Millist ajaperioodi ja 
geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose „Historiai

V
 anim ajalookirjanik, kellelt on säilinud tervikteos
  A
 utopsia printsiip ( rakendus  küsitav)
  T
 oetus suuresti suulisele traditsioonile (mainib kahte logograafi, aga 
palju lüürilisi poeete ja nn „seitsme targa” hulka kuuluvaid mehi) 
M
 ütoloogilise traditsiooni ratsionaliseerimine (Trooja sõda: Helene  oli 
tegelikult Egiptuses…)
 "Historai"
Ke

skmes Euroopa- Aasia  konflikt: idapoolsete  impeeriumide  ekspansioon 
( esmalt  Lüüdia, seejärel Pärsia) 
E
 kspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud  rahvad , eriti 
edukas vastupanu 
T
 erviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude
tavad vms: süntees 
A
 leksandria filoloogid jagasid 9 raamatuks vastavalt muusadele: ◦ 1. 
Kleio , 2. Euterpe, 3. Thaleia , 4. Melpomene, 5. Terpsichore , 6. Erato, 7. 
Polyhymnia , 8. Urania, 9. Kalliope
 "Historai" sisu
1.
 -4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja  varasemast  ajaloost (sh 2. 
raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 
5.
 -9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 
◦ 5. rmt: traakia  hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine
 ◦ 6. rmt: sõja  kandumine  MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 
◦ 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480)
 ◦ 8.-9. rmt:  Artemisioni, Salamise , Plataia  lahing; Mykale  langemine ; 
Sestose vallutamine 478.
H
 ist. 1.1:  teos on kirjutatud selleks, et „aja jooksul ei tuhmuks 
mälestuses inimeste teod ega  jääks  kuulsusetult unustusse suured ja 
imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi  hellenid  kui 
barbarid , eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega.”
  P
 alju kõrvalepõikeid: oraaklitekstid, õpetlikud lood, imelood, 
pühenduslood, kohalikud tavad ja kombed ( Egiptus !)
  N
 B! Hist. 7.152: „Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea
neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)
38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos?

P
 eloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. 
aasta) 
Kr
 onoloogiline esitus, jaotatud suvedeks ja talvedeks
  T
 eos katkeb järsult keset lõiku (põhjus ei ole teada, sest ta elas kindlasti
sõja lõpuni 404) 
A
 utori poolt loodud „ objektiivsus ” (faktid on selged ning vajavad vaid 
kirjapanemist)
  T
 ekst on loodud lugemiseks, raskepärase struktuuriga, ent suure 
emotsionaalse mõjujõuga
 39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende 
põhjusi.
 Kitsendused
Ke

skendumine kaasaegsele ajaloole 
T
 eemad: poliitika ja sõda („mehed rääkimas ja võitlemas”)
  V
 älja jäävad: naised, perekonnad, tavad,  religioon , pühapaigad
  Ki
 tsenduste põhjused: ◦ metoodika (täpselt saab rääkida vaid 
kaasaegsetest sündmustest) ◦  ratsionalism  (religiooni mõju vähene 
tähtsustamine) ◦ üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, 
dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel 
põhinevad lood)
 40. Iseloomusta  sofistide  õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid 
sofiste.
1. S

ofistid - rändavad kõneõpetajad, kuidas häid kõnesid koostada. 
Mitmekülgselt haritud. Kõnekunstis keskendusid edukusele, eesmärk: 
inimesed kõneleksid nii, et neid uskuma jäetakse. Väita seda, mis on 
kasulik, mitte tõde.  
◦Esimene põlvkond: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, 
Gorgias Leontinoist 
◦Nn polümaadid (kr polys ‘palju’ + manthanein ‘õppima, teada saama’) 
◦Süstematiseeritud teadmised: astronoomia,  meditsiin , matemaatika, 
etümoloogia, grammatika, eetika , retoorika 
◦„Tarkuseõpetajad”: keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus

 I
 ga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti 
L
 evinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja 
väike mees 
A
 rgumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste 
propageerimine: tava ( nomos ) vs loodus ( physis ) jne 
P
 ragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse 
jõusse
 41. Iseloomusta  Hippokratese  meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi 
põhimõtteid. 

 H
 ippokratese meditsiinikoolkond 
Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid 
meditsiinialaseid  tekste . Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. 
Hippokratese  vanne  - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise 
üritusel). 4 kuulsat  kehavedelikku ( veri , lima,  sapp , must sapp). Haigused 
tulevad sellest, et nende tasakaal  paigast  ära. Kreekas ei tohtinud 
religioosetel põhjustel inimesi lahata. 
◦ Hippokrates Kosilt (5.-4. saj) ja terve  corpus  Hippocraticum 
◦ haiguste jumalikest põhjustest loobumine 
◦ meditsiin kui  techne , praktiline  kunst  ja oskusteave 
◦ aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite 
jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud 
◦  diagnoos  (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu 
hindamine)
42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele.

1. S

ofistide mõju 
◦Antiteetiline väljendus 
◦Vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest 
sobivast argumendist, „seda mida vaja” [ta deonta]) Sofistide suhtes 
ktiitiline
 ◦Tõenäosuse argument (eikos) 
2. H

ippokraatikute mõju 
◦Sõda kui haigus (nt kodusõda)
◦Jumalikest põhjustest loobumine
 ◦Deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal
Usaldust arstikunsti vastu ei olnud
 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 
19. s

aj  keskpaik  – 20. saj keskpaik: „teaduslik ajalugu“ soosis 
Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks
  20. s

aj II pool ja 21. saj: postmodernistlik   lähenemine , tõe  subjektiivsus , 
kultuuriline  relativism , kultuuriloo ja  antropoloogia  mõju – Herodotose 
rehabiliteerimine
44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. 

O
 sales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline 
ajalooteos „Anabasis”) Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri 
sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut.
 Oli Spartalaste teenistuses, Ateenlased  pagendasid ta, ei lubanud tal seal 
elada. 
 „Kyrose kasvatus” („Kyrupaideia”) 
Kä

sitleb Pärsia suurkuninga Kyrose (6. saj) kujunemist valitsejaks ja 
väejuhiks
  P
 alju kõnesid ja õpetlikke  lugusid  
A
 jalookirjandusena  pealiskaudne , olulisem on moralistlik eesmärk: 
◦noorte õige  kasvatamine  ◦ideaalvalitseja pildi loomine ◦ideaalse riigikorra
otsimine
Peetud esimeseks arenguromaaniks, kuna kirjeldab Kyrose elu ja arengut.
   Xenophon, „Hellenika”
  J
 ätkab Thukydidese ajalugu, kajastades aastaid 411–362 eKr (Mantineia 
lahinguni) 
Ku

ni Peloponnesose sõja lõpuni (404) püüab jäljendada Thukydidese 
stiili, edasi vabam 
Kä

sitlus on pinnapealsem, taas sisenevad jumalikud tegurid, kaldub 
ülistama Spartat
 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? 
 Aristoteles: tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) 
ditürambe laulvast kooris
46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel 
eristas?  

S
 uured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva:  kultuslik  
rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Tuldi ka mujalt 
Kreekast  vaatama.
   L
 enaiad:nimi võib tähendada naissaatjaid. jaanuar-veebruar, väiksem, 
aga vanem  pidustus , samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele 
T
 ragöödia on eriti iseloomulik  Ateenale  (hiljem levis ka mujale)  A
 lgselt 
iga näidend vaid ühekordseks  esitamiseks  (hiljem, 380. aastail hakati 
kordama )
47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. 
48. Millistest kreeka sõnadest on pärit ‘ orkester ’ ja ‘ stseen ’? Mida need algselt 
tähendasid?
 o
 rkestra (kr orchēstra ‘tantsuplats’): algselt ringikujuline tantsuplats; 
hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester]
   s
 keene (kr skēnē ‘ telk ’): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega 
„lava( tagune )“, mis  kandis  dekoratsioone ja kus vahetati maske [> stseen] 
+ proskeenion, episkeenion 
 t
 heatron (kr ‘vaatamispaik’, pealtvaatajate  toolid ), hiljem kogu ehitise 
nimetus
   e
 kkyklēma ( ratastel  platvorm sisesündmuste esitamiseks)
  10000–20000 p

ealtvaatajat, vabas õhus, päevasel ajal
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate 
esitamist , osalisi ja üldisi põhimõtteid.
 Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus  ravas  sai kuulda näidendite sisu, 
põhinesid müütidel, näitekirjanikud pidid müüdid nö rahvale maha müüma.
Pidustustega kaasnes rongkäik, pidustused kestsid mitu päeva. esimestel 
päevadel 5 komöödiat, siis 3 tragöödiat ühelt tragöödia kirjanikult. 

Ko

reeg (kr chorēgos): teatrietenduse „ produtsent “, peafinantseerija, 
valiti  rikaste  kodanike hulgast (chorēgia oli üks auväärseist sotsiaalseist 
kohustusist [leiturgia]) + linna toetus
  V
 aliti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele  tetraloogia  
(tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama)
  T
 ervikuna on säilinud 1 triloogia : Aischylos1e „Oresteia” (458 eKr: 
„ Agamemnon “, „Tõivutoojad“, „Eumenidiid“)
 Tragöödiate esitamine 
Ko

or (algselt 12, siis15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja 
näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]
  M
 askid ja kostüümid, kandsid kõrgeid jalanõusid
Kõ

iki rolle mängisid mehed
  Ü
 ks  näitleja  mängis mitut tegelast (maskide vahetus) 
M
 uusika ( aulose  saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Tähtis 
muusikariist oli flööt. 
H
 indas kohtunike kogu
  D
 eus ex machina  (kr  mēchanē), (Jumal masinast). Masin, millega tõsteti
inimesi lavalt ära. Sellega sai teha müstilise lahkumisi, ootamatut 
lahendust . 
Theologeion - teatri katus, kus asusid näidendis jumalad.
 50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. 

Ü
 hiskondlik „kõlakast“ (sh koor kui „sisemine  publik “, kes ei  sure  kunagi 
ega ole ka füüsiliselt ohus) Esindab rahvaarvamust
M
 ütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge 
minevik , teised  paigad ) 
A
 jaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs 
Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju)
  Ü
 ldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis 
S
 ageli  keskendumine  ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava 
jm)
 Tragöödia publik
  V
 abad kodanikud (mehed) ja  metoigid  (sissesõitnud, ei olnud 
täisväärtuslikud kodanikud)
  D
 ionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte
  O
 rjad vaid isandate saatjatena
  N
 aised (arvatavasti) ei olnud publikus või vaatasid tagaridadest
51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat  seostada  klassikalise Ateena demokraatiaga? 
 Tragöödia oli omane demokraatlikule  Kreekale , enne  klassikalist  aega 
tragöödiat ei teatud.
52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid?
Mitu sellist teost on säilinud? 

A
 jaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs 
Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju). Sai selle eest 
trahvi . 
 Müütide kaudu kõneletakse  kaasajas , ei räägita otse tõsistel teemadel, mis
ühiskonnas valitsevad, sest muidu tunneb rahvas end puudutatuna. 
53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. 

p
 eripeetia (kr peripeteia ‘pöörak’): pööre tegevuse arengus (hea v halva 
poole
54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning 
täpsusta nende säilinud teoste hulka.

A
 ischylos (525–456 eKr)
Aristokaatlikust suguvõsast, tema sõprade hulgas demokraatlike reformide 
läbiviijad. Osales suures  konfliktis , Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem 
välisoht Kreekale) ja Maratonisõjas,merelahingus. Need sõjad mõjutasid ka 
tema loomingut. Ta kaasas ka teise näitleja. Tema stiil on raskepärane, 
kangelaste isikuarengut ei toimunud. 
Ki
 rjutas u 90 draamat , säilinud 7 tragöödiat: 
◦ Pärslased - ajaloolisetemaatikaga, etendus 472. ekr
◦  Seitse   Teeba  vastu
 ◦ Palujannad 
◦ Oresteia: ainuke säilinud tragöödia  trioloogia
 A
 gamemnon - kuningas tuleb Troojast tagasi, naine valitseb 
armukesega kodus
 H
 oefoorid (Jookohvritoojad, Tõivutoojad) - naised lähevad agamemnoni 
hauale ohverdama
 E
 umeniidid ◦ [Aheldatud  Prometheus ]  - Orestest kiusavad ematapu 
pärast kättemaksu jumalannad, põgeneb Ateenasse.
 Sophokles (496–406 eKr)
Ki
 rjutas u 120 draamat, säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. 
Kolmanda näitleja kaasamine, koori osatähtsus vähenes
◦ Aias - kuidas kreeka kangelane Aias Trooja sõjas hulluks läks ja  lambaid  
tappis
 ◦ Antigone - vennad valitsevad võrdselt Teebat, aga üks vend ei tahtnud 
võimu käest ära anda
 ◦ Trahhislannad - Heraklese  naine mürgitab Heraklse ära
 ◦ Kuningas Oidipus [e.k] 
◦  Elektra  
◦ Philoktetes - kannatv kangelane pääseb inimtühjalt saarelt
 ◦ Oidipus Kolonoses - järellugu
 ◦ saatürdraama Jäljekütid (Apolloni karja varastamine Hermese poolt)

E
 uripides (u 480–406 eKr)
Kirjutas 92 draamat, säilinud 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama nt  Medeia , 
Elektra, Helene, Orestes, Hullunud  Herakles
 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. 

T
 eise näitleja kaasamine (seetõttu on peetud tragöödia „rajajaks“)
  P
 ärslased: ainus säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline 
(Salamise lahing, Xerxese taandumine, hybris ) 
A
 inus säilinud triloogia Oresteia:  Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü 
(tütretapp, mehetapp, ematapp ): õnnelik lõpp!
  T
 riloogiad sisult sarnased, teemajätk
  T
 eoste stiil ülev ja raskepärane
  Ka

ngelased monoliitsed, ühest põhimõttest lähtuvad
56. Kes kirjutas ainsa säilinud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu? 

T
 ervikuna on säilinud 1 triloogia: Aischylose „Oresteia” (458 eKr: 
„Agamemnon“, „Tõivutoojad“, „Eumenidiid“)
 57. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks? 
 Aischylos   T
 eise näitleja kaasamine (seetõttu on peetud tragöödia 
„rajajaks“)
 Sophokles  Ko

lmanda näitleja kaasamine (rohkem kreeka tragöödia ei 
kasutanud)
58. Iseloomusta üldistavalt  Euripidese  lähenemist tragöödiale.  
 Ei  võtnud  osa eriti ühiskondlikust elust. Kirjutas 92 draamat, säilinud 18 
tragöödiat ja 1 satiirdraama. "Medeia" on kõige tuntum tragöödia. 

Kõ

ige uuenduslikum (müüdiversioonid, tegelased)
  Ka

ngelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine  positiivseks  ja 
vastupidi)
  O
 ma  kaasajal  ei olnud väga  populaarne
  Ka

htlemine traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, filosofeerimine, 
relativism
  M
 üüdi „madaldamine“, realistlik  kujutlus, demütologiseerimine
  I
 rratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased (P. Vellacott: „tema 
tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid küsimärk“)  Tragöödiad jätavad 
vaataja nõutusesse.
J
 ärjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks
  Ka

sutas sagedasti  deus  ex machina’t lõpetuseks
59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? 
 Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes)
 Ühiskondlik „kõlakast“ (sh koor kui „sisemine publik“, kes ei sure kunagi 
ega ole ka füüsiliselt ohus
60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni.

E
 sitati  osana  tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama)
  T
 ragöödiast u poole lühem
  N
 aljad, lõbusad laulud ja tantsud
  Ko

or kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku  jalgade ning sarvedega, 
hobuse sabaga olendid, Dionysose  saatjad )
  M
 ütoloogiline sisu, groteskne vorm („tragöödia dekonstruktsioon“) 
Ü
 ks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine
  S
 äilinud: tervikuna  Euripidese Kükloop (KKA), osa Sophoklese 
Jäljeküttidest jt katkendeid
Saatärid olid suhtelised nutikad, leiutasid muusikariistu,seotud metalli 
töötlemisega.Õpetasid inimesi viinamarjadest veini tegema. 
 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat.

V
 ana(-atika) komöödia (archaia): Aristophanes, Kratinos, Eupolis (5.–4. 
saj) 
Ke

skmine komöödia (mesē): Antiphanes,  Alexis,  Anaxandrides (4. saj)
  U
 us komöödia (nea): Menandros, Philemon  (4. saj lõpp – 3. saj
 Komöödia teke:  A
 tika linnadionüüsiatelt komöödiad esmakordselt teada 
a-st 486 eKr
  Kr
  kōmōdia: ‘koomose laul’ (kōmos: veinijoobes meesteseltskondade 
ringikäimine tänavatel, saateks laul, tants ja pillimäng koos 
naljategemisega pealtvaatajate arvel)  Ko

omose element kajastub 
komöödia kooris
 62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi.  63. Mis on 
kreeka komöödias  parabaas ?

24

-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi 
olendeid  ( Konnad ,  Linnud ) või isikustatud nähtusi ( Pilved ) 
Ko

or võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks
  Ko

or annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega
seotud (nt  Herilased , Konnad)
  N
 äitlejate välimus enamasti  standardne : paks (polsterdatud) kõht ja 
tagumik, nahast  tehisfallos, karikatuurne mask 
J
 ämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud
 Vana komöödia struktuur 
P
 roloog - tegelase monoloog või dialoog
  P
 arodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor 
tuli ning koori  tuleku  laul
A
 goon ( peategelaste  sõnasõda)
  P
 arabaas (kr parabasis ‘kõrvaleastumine’): näitlejad  lahkuvad , draama 
tegevus katkeb, koor räägib publikuga: „autori hääl“. Dramaatilise 
illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias)
  E
 peisodionid (enamasti farsilised  stseenid ) - näitlejad suhtlesid 
omavahel või kooriga
  E
 ksodos e  eksood  (koori  lahkumine )
64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle 
vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. 

A
 inuke vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud 
Ki
 rjutas vähemalt 46 komöödiat, säilinud 11 tervikuna + u 1000 
katkendit
  E
 simene osavõtt dionüüsiaist: 427 (Daitalēs e Pidusööjad, 2. koht) 
E
 simene võit: 425 (Ahharnlased)
 Säilinud: •Ahharnlased (425) • Ratsanikud  (424, ek KKA) •Pilved (423, ek 
KKA) •Herilased (422) •Rahu (421) •Linnud (414) •Naised tesmofooridel 
(411) •Lysistrate (411, ek VKKA) •Konnad (405) •Naised rahvakoosolekul 
(arv. 392) •Rikkus e Plutos (388, ek  katkend  KKAs)

T
 eosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi
(ka konkreetsete isikute pilkamine: onomasti kōmōdein e ‘nimepidi 
pilkama’ – kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404)
  D
 emokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika
  S
 õjavastane (Lysistrate, Ahharnlased)
  S
 ofistlike targutamiste vastane 
T
 ragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!)
65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat.  

Ki
 rjutas u 100 komöödiat 
T
 eiste  autorite  kaudu ca 1000 tsitaati
  R
 ooma komöödias töötlused ( Plautus , eriti  Terentius ) 
19./20. s

aj vahetusel  pikemad  papüüruseleiud 6 komöödiast: Talupoeg , 
Kangelane, Vahekohus (Epitrepontes, e.k katkend KKAs),  Äralõigatud 
juuksepalmik, Samoslanna, 1 tundmatu komöödia
   1959 p

eaaegu täielikult säilinud Pahurdaja (Dyskolos, e.k VKKA)
  1969 p

ikemad fragmendid komöödiaist Samoslanna ja Kilp
V
 iimane säilinud Aristophanese komöödia (Rikkus) 388, Menandrose 
Pahurdaja 316 
V
 ahe: 72 aastat, suured muutused (osalt juba keskmises komöödias)
  Ko

or ebaoluline või kadunud (esitab laule  vaheaegadel , ei ole seotud 
faabulaga)
  N
 ii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine 
P
 uudub jämekoomika
  L
 ihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad 
(„ seebiooper “)
  T
 ragöödia mõju (motiivid Euripideselt)
66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe.

a
 rmunud, kergemeelne noormees
  h
 ooplev rikas sõjamees
  a
 hne kupeldaja 
p
 ahur ja  kitsi  vanamees ( noormehe  isa)
  j
 onnakas ja õel naine
  s
 alakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär 
l
 eidlik ori (noormehe abiline)
  vä
 le ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline)
  p
 riileivasööja parasiit
  l
 ibekeelne kokk
 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. 
 ● Juba Homerose eepostes peavad kangelased (väejuhid) koosolekutel  
kõnesid, neid peavad ka Jumalad. Silmapaistvate tegelaste puhul ei räägita
aind isiku füüsilistest vägitegudest vaid tähtis ka sõnaosavus ja 
veenmisoskus .
● Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud 
võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. Ei  palgatud  advokaate. 
Kreelased tihti sattusid kohtusse, kui kedagi nt kahtlustati türannias siis 
tehti hääletus, et kas  saadetakse  minema ja inimene pidi ise ennast 
kaitsma.
● Peale kõnepraktika arenes ka kõneteooria
68. Kes olid sofistid? 
 Sofistid – rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab 
veenma , tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud. Ateena 
demokraatia tulekuga said tähtsaks.
69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? 70. Kirjelda Aristotelese 
kõneteooriat teoses „Retoorika”.
 Jaotas kõned kolme liiki: * kohtukõne (minevik) * poliitiline kõne 
(rahvakoosolekul)(tulevik) * ilukõne (ehk epideiktiline kõne)(olevik): kellegi 
ülistamine või mingi sündmuse puhul
 * Kõne osad: 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. 
Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid  4. Epiloog  (sageli tunnetele 
rõhumine)
 Kunstilised tõendid: * loogilised  arutlused * eetos  – inimeste iseloomude 
kirjeldamine * paatos  – publiku  tunnetele rõhumine 
Kunstitud tõendid: * seadused * tunnistajad * lepingud  * piinamine * vanne
 Kõneteooriates välja toodud nn kõnevoorused: * õigsus * selgus * kohasus  
* kaunistused hiljem ka: * lühidus * võimsus
Tänu kõneteooriale tekkisid kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria.
71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? 
 * Sündis ja tegutses Ateenas 
* Sai sofistidelt (Prodikos ja Gorgias) õpetust,  Sokratese tuttav 
(lähiringkonda ei  kuulnud )
 * Rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli 
* Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned
Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline
* Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades 
Theseuse kaudu Ateena riiki
* Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule 
suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks
* Ülistab ilukõnedes valgustatud monarhiat ja monarhe ("Euagoras", 
"Nikokles")
72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad 
kõned? 73. Mis on  filipikad ?
 * Kuulsaim Atika kõnemees (ja  poliitik ) 
* Õpetamisega ei  tegelenud , kirjutas endale ja teistele
* Säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaiks peetakse u 40: peamiselt 
poliitilised kõned ja kohtukõned (Demosthenes kohtukõnesid saab jaotada 
omakorda nn poliitilisteks ja mittepoliitilisteks protsessideks) 
* Tegutses ka logograafina
Kõige tuntumad on Demosthenese kõned  Makedoonia  kuningas  Philippos  II 
vastu, kes ähvardas Ateenat allutada ning ambitsiooniks oli kõik Kreeka 
alad vallutada. 
* Demosthenese kõnesid Philippose vastu nimetatakse filipikateks, milles 
on saanud üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele (ka  Cicero  kirjutas nn 
filipikaid):
* 3 Olynthose kõnet ( Olynthos  – Ateena  liitlane , keda Philippos 
ründas) * 3 kõnet  Philippose vastu * Rahust * Olukorrast Chernesosel
(Kuulsaim kohtukõne (poliitiline protsess): "Pärja kõne Ktesiphoni kaitseks")
Demosthenese kohta palju legende, ideaalne kõnemees, nt harjutas 
kõnesid  tormise  mere juures, et häält kõvemaks muuta.
74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? 
 Rajas oma kooli - akadeemia
75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? 
 Kui kirjad ja mõned  Platonile  omistatud luuletused välja arvata, on Platoni 
teosed dialoogivormis!
* Platoni säilinud tekstikorpuses u 34 dialoogi, u 13 kirja, millest u 10 
ehtsuses on kaheldud (suurem osa kirju ebaehtsad) * Dialoogid  jaotatakse 
enamasti: a) varased, b) keskmised, c)  hilised .
Platon kirjutas peamiselt dialooge, seisis  suulise traditsiooni vahepeal, 
dialoogi vormi kasutas, et jäljendada suulist vestlust. Kirjutamise suhtes 
skeptiline , sest kui inimesed asju üles kirjutavad, ei jäta nad neid meelde, 
vaid unustavad ära. 
Ka  dialektiline  meetod - "tõde  selgub  vaidluses". Erinevad inimesed 
argumenteerivad, teema areneb edasi, vaidlemise tulemusena jõutakse 
lõpliku tulemuseni. Seda kõige parem kajastada  dialoogis .
76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni 
dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? 
 * Ontoloogia  ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides) 
* Eetika (õiglus, paljudes dialoogides)
 * Poliitika (õiglus, täiuslik riik, dialoogid "Riik", "Seadused", "Kritias")
 * Retoorika ("Phaidros", "Sofist", "Euthyphron" jm) 
* Poeetika (nt "Ion", "Riik") 
* Kosmoloogia (ennekõike "Timaios")
78. Millist rolli mängib  Sokrates  Platoni dialoogides? 
 Tema dialoogides Sokrates, kes vestleb  teistega , esitab oma õpetusi 
Platoni suu läbi.
79. Keele õpilane oli Aristoteles ja kes oli Arisotelese kuulsamaid õpilasi?
 * Platoni õpilane 
* Oli Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksander Suure õpetaja
 80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist  koolkonda ?
 * Rajas Ateenasse oma kooli – Lykeion 
* Arsitotelese algatatud filosoofilist koolkonda nimetatakse 
peripateetikuteks (peripate ō – kr k "ringi  jalutama ")
 81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid.
 Aristotelesele on omistatud u 400 teost, paljud neist märkmete kujul, võib-
olla ka Aristotelese õpilaste loengukonspektid. Tema teosed proos vormis, 
Platonil dialoogid. 
* loogika  (koondatud ühisnimetaja " Organon " ("Tööriist") alla) - 
sünonüümid, homonüümid, mõttelised kategooriad. Teosed mõjutanud 
kristlikku skolastikat. 
 * kirjandusteooria: "Poeetika" (ehk "Luulekunstist"), käsitleb tragöödiat
* retoorikateooria: "Retoorika" - käsiraamat kõnede  koostamiseks
 * eetika: "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" - eetika alased 
nõuanded. Mis on sõprus jne. 
 * metafüüsika: "Metafüüsika"
 * poliitikateooria : "Poliitika"
 * loodusteadused : "Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", 
" Mehaanika " jm 
* psühholoogia: "Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm
 82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid 
ja teoseid nimetamata). 

Ü
 ldjoontes 4.-1. saj eKr 
A
 lguseks peetakse ajalooliselt tavaliselt Kreeka langemist Makedoonia 
võimu alla 338 eKr (või Aleksander Suure surma 323 eKr). Lõpuks Kreeka 
langemine Rooma võimu alla.
 Hellenismi kultuuri üldjooni
  L
 oodusteadused eristuvad filosoofiast
  Ü
 ksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist
  T
 eaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon) 
„M

aailmakeeleks“ saab kreeka ühiskeel (koinee)
  L
 uulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika
  U
 ute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade , juudi mõjud)
  Ki
 rjandus muutub „õukonnakirjanduseks“
83. Mis oli Aleksandria museion?
 Rajas 3. saj eKr  Ptolemaios  I (või II), antiikaja suurim raamatukogu, 
koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses 
Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 
Ko

nkurent: Pergamoni raamatukogu V-As (üle 200 000 rulli)
  P
 tolemaios III korraldus: Aleksandria sadamas randunud laevad pidid 
andma kõik pardal olnud teosed raamatukogule ümberkirjutamiseks, 
saades  pärast tagasi kas originaali või koopia
  R
 aamatukogu juhatajaid: Zenodotos, Apollonios Rhodoselt, 
Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt
 Aleksandria filoloogid
  3.–2. s

aj eKr tegutsenud õpetlased, kes koondusid Museioni ja 
Aleksandria raamatukogu ümber
  T
 öötasid välja tekstikriitika ja kommenteerimise põhimõtted
  T
 egelesid grammatika küsimustega ja andsid välja tekste
  Ka

llimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, 
Aristarchos Samothrakel
 tekkis suhtumine, et kõik hea on juba ära kirjutatud ja me saame ainult 
lisada/ kommenteerida
 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja  filoloogina .

A
 leksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik 
Ki
 rjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni ( Zeusile , Apollonile, 
Artemisele, Delosele, Pallase  supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja 
palju fragmente: 
◦ 13 jambist
 ◦ lühieeposest „Hekale” (Theseusest)
 ◦ Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist „Aitia” 
(„Algpõhjused”, 4 rmt)
Ko

ostas Aleksandria raamatukogu kataloogi „Pinakes” („Tahvlid” või 
„Nimistud”, 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka 
biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida
  L
 uules eelistas väikevorme ( mega   biblion  mega kakon, õieti to mega 
biblion  ison  tō megalō kakō ‘suur raamat on sama, mis suur pahe’) 
T
 ekstid on õpetatud ja  viimistletud , rõhutatakse ebatavalisi detaile, 
vähetuntud  motiive : kogu Aleksandria luule eripära!
  M
 õju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutel
 85. Nimetage ja  iseloomustage  hellenistlikke eeposeid. 
 Apollonios Rhodios -  Kallimachose õpilane. 
I
 lukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4 
laulu, 5835 rida), käsitleb  argonautide   retke  ning Iasoni ja Medeia suhet
  J
 äljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid
  S
 isu osas keskendub inimese  hingele , kangelaste tunnete kirjeldusele ja 
analüüsile
86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. 
 Bukoolika e  pastoraal  e karjuseluule 
Ki
 rjandusliku žanrina tekib hellenismiajal
  E
 sindajad: Theokritos, Moschos ja Bion
  „I
 düll“: teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja 
põllumeeste puhkehetki) 
Ko

rduvad teemad: elu, selle rõõmud ja kurvad hetked, eriti seoses 
armastuse ja sõprusega  S
 ageli esineb siin karjuste laulu (ka 
lauluvõistluste) kirjeldusi  M
 õjud rooma luulele: Vergiliuse Bucolica ehk 10
ekloogi
87. Mis on Anthologia Palatina? 
 Enamik epigramme on meieni jõudnud 10.-13. saj-l koostatud kogumikus 
Anthologia Palatina (16 rmt, u 3700 luuletust)
88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). 

(V
 anim ajajärk: kuni ca 240 eKr – rahvalooming , üksikud kirjapanekud)
 A
 rhailine ajajärk (240–81 eKr)
 „Ku

ldne“ ajajärk (81 eKr –14 pKr)
 „H

õbedane“
ajajärk
(14–117)
 H
 ilise
keisririigi ajajärk (117–476)
89. Keda nimetati philhellen’iks? 
 Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord 
alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad 
roomlased  asusid investeerima  Kreekasse  ja kreeka kultuuri. Rooma 
impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad 
keisrid  nagu  Nero  ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati 
philhelleneiks. 
90. Mis on  uusplatonism  ja mis on  patristika ?
 uusplatonism ( Plotinos , Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni 
(ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia  tipus  leidus koht ka 
ainujumalale. Samuti laenasid  Platonilt  varaste  kristlike  tekstide autorid, 
kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming).
 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, 
vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? 
 * Josephus Flavius – juudi päritolu, dokumenteeris ajaloosündmusi juutide 
asualal  (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi 
koosseisu;
 * Pausanias – temalt pigem reisikiri, mis kannab pealkirja " Hellase  
kirjeldus". Hea allikas omaaegse kreeka kõigi piirkondade geograafilise ja 
kultuurilise kirjedusega.
 * Plutarchos - Plutarchose ligikaudu 250 teosest on säilinud kolmandik, kõik
proosas. Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali 
alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja 
Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide, loengute  
ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab  tervet  
omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, 
poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, 
etnoloogia , filoloogia ja  teoloogia  alalt; loomulikult käsitletakse selles ka 
filosoofiat). Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, 
kasvatusele ja sõprusele
3  
92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on  deklamatsioon ? 
 Rooma aega langeb retoorika periood, mida tuntakse teise sofistika nime 
all. vanade sofistidena (lihtsalt sofistidena) käsitletakse 5. ja 4. saj eKr 
elanud kreeka kõnemehi ja õpetajaid,  üldiselt loetakse teise sofistika 
hakuks   keiser  Nero võimu alates aastast. Teine sofistika kehastas aga, 
erinevalt varasemast, just konservatiivseid, klassikalisest ajastust 
pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite 
juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Kui uuemad sofistid 
ühiskonda kritiseerisid, heitsid nad ette vanade väärtuste hülgamist, mitte 
tagurlikkust. Traditsioonide austamisega kaasnes sageli ka vana usu 
eelistamine ning kristluse taunimine, kuigi juba alates 2. saj on teada ka 
kristlasist sofiste ning hilisemal ajal saab rääkida  kristlikest kõnekunsti 
koolkondadest. Peamiseks rakenduseks sai meelelahutuskõnede ehk 
deklamatsioonide pidamine: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, 
sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt
kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud.
93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see žanr avaldanud 
hilisemale euroopa kirjandusele? 
 teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja
perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit 
pseudoajalooline teos "Aleksandri teod". See räägib peamiselt Aleksander 
Suure retkest idamaadesse, kus ta kohtab igasuguseid elukaid: 
inimsööjaid, hiiglasi, imeloomi ning tutvub kummalise loodusega. Kitsamas
mõttes nimetatakse kreeka  romaaniks  aga  lembe - või olustikuromaani. 
Lemberomaanide kangelasteks on enamasti noormees ja  neiu , mõlemad 
on haruldaselt kaunid. Neil tekib armastus  esimesest  silmapilgust või 
puhkeb niisama äkki, kuid sündmused viivad nad lahku. Nad langevad nt 
röövlite kätte või kiusavad neid türannid. Lahus olles jäävad nad ustavaks 
oma armastusele ja taluvad piinu ning kogevad ohte. Viimasel hetkel nad 
alati pääsevad. Lõpuks saavad kangelased jälle kokku ja abielluvad ning 
elavad elu lõpuni õnnelikult koos. Romaanide tegelased käivad sageli 
idamaades, Egiptuses või Etioopias, kuid neid maid põhjalikult ei kirjeldata.
Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse 
traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest).
94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised 
kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt 
eristab (2–3 joont)?
 1. Kirjanduse koostis: kogu mitte-epigraafiline ladinakeelne kirjasõna, mitte
vaid ilukirjandus (ka kõned, ajaloo - ja filosoofiateosed, teatmekirjandus, 
epistograafia).
2. Säilinud murdosa, palju vaid fragmentidena. 
3. Suuline  esitus, avatud suuremale hulgale publikule.
4.Kirjanduse loomine
„jõudeajal“ (otium, kr scholē), „päristöö“ 
(negotium) kõrvalt. 5. Seotus  metseenlusega (1. saj
eKr GaiusCilnius 
Maecenas>  metseen )
ja (kirjandus)poliitikaga.
 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast 
perioodist mõni autor. 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 97. 
Millistel sajanditel  ajavahemikus  8. saj eKr – 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka 
kirjandus, millistel Rooma kirjandus? 
98. Kuidas suhestuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk 
helleniseerimisse eri perioodidel, s.t varasel perioodil, kuldsel ehk  klassikalisel  
ajal, hõbedasel ajal ja hilisantiikajal? Kuidas muutus koos sellega suhtumine oma 
rahvusest kirjanikest eelkäijate loomingusse?
 Jäljendamine ja ülevõtmine
  R
 ooma kirjandus: Euroopa esimene „teise kirjanduse eeskujul“ 
kujundatud kirjandus
 i
 mitatio(jäljendamine) vs. plagium (plagiaat)
 Kr

eeka kirjanduse jäljendamine Roomas faasinihkega: üldjoontes 
vastupidises järjekorras (komöödia varem, eepos hiljem)
Jäljendamise  faasid   
1. Mugandamisfaas  arhailisel  perioodil: ainult kreeka  eeskujud , ladina 
eeskujude jäljendamine on vargus. Tekstide vaba 
ümberkujundamine.  
2.  Kuldne  periood: ka arhailiste Rooma autorite jäljendamine 
vähehaaval aktsepteeritav.  
3. Hõbedane  periood: eelkõige oma autorite jäljendamine, kreeka 
eeskujud taanduvad.  
4. Kreeka keele oskuse taandumine Lääne‐  Roomast : kreekakeelne 
kirjandus on taas võõras ja tõlgitav.
 Helleniseerumisest  
1. Üksikute suurte kreeka autorite teoste ja ideede jäljendamine.  
2. Kreeka  orjadest „pedagoogide“ (koduõpetajate) kasutamine.  
3. Suhestumine eeskujuteostes sagedase kreeka mütoloogiaga 
(Roomas pigem abstraktsed jõud). 
4.  Kohatine vastuseis helleniseerumisele (nt 155 eKr filosoofide 
väljaajamine)
 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse 
esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks?
 Algus:  Livius  Andronicus (3. saj eKr)  
Õppeotstarbeline Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia 
◦ rooma kirjanduse esikteos 
◦ esimene ilukirjanduslik tõlge Euroopa kirjanduses
 ◦ säilinud üksikud read  
240 eKr Rooma mängude pidustus: esimesed  ladinakeelsed  draamad: 1 
tragöödia ja 1 komöödia  Kontaminatsioonid mugandamisel.  Tragöödiad: 
Trooja hobune, Achilles, Aegisthus, Tereus, Piitsakandja Aiax, Andromeda, 
Antiopa, Danae, Hermiona, Ino.
 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma 
helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus 
(pedagoogiline, kirjanduslik , poliitiline aspekt)? 
 Kreeka‐ainelised (enamik): Enniuselt, Pacuviuselt, Acciuselt katkendid; 
hiljem Senecalt tervikuna säilinud 6  
Rooma‐ainelised: fabula praetexta (esitatud ametnikurõivas toga 
praetexta’s; säilinud vaid üks, Pseudo‐ Seneca  „ Octavia “
 Mütoloogiast süžeeks enamasti Trooja tsükkel (seotud Rooma rajamisega!)
 Kreekast eeskujuks hilised (Euripides) ja hellenistlikud tragöödiad
101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, 
comoedia  palliata  ja comoedia togata nimetused? Millises  riietuses  (tooga või 
pallium) esitati Kreeka- ainelisi , millises Rooma-ainelisi tükke? 
 fabula togata (toogas esitatud Rooma‐aineline komöödia)  
fabula palliata (pallium’is esitatud Kreeka‐aineline komöödia, 
„mantlikomöödia“): komöödia peažanr
102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)žanrid voolasid kokku Rooma komöödia 
peažanri comoedia/fabula palliata’sse? Mida mantlikomöödia ühelt või  teiselt  
žanrilt üle võttis?
 mantlikomöödia (comoedia palliata), mille nimi tulenes näitlejate riietuseks
olnud kreekapärasest mantlist (pallium, lad. ’ mantel ’). Tegelikult oli Rooma 
komöödiateatri kestvuse üheks põhjuseks mitmete komöödia liikide 
paralleelne kujunemine ja esinemine, erinevate kultuuritraditsioonide 
ühendamine ning kreeka  kirjandusliku  teatri ning itaalia suulise traditsiooni
ja improvisatsiooniteatri eri vormide sulandamine. 
   Kreekalik element tähendas kreeka uuest komöödiast saadud eeskuju. 
Kreeka eeskujude osas käitusid nii komöödia kui tragöödia ühtmoodi, 
võttes üle ajaliselt kõige uuema võimaliku eeskuju: uuema ja hellenistliku 
tragöödia ning uue komöödia.
 Kreeka uue komöödia eeskuju kajastub palliata’s reeglina  tegelaskujude , 
süžee ja deus ex machina (lad. ’jumal masinast’) võtte kasutamises; 
itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse.
 Mõjutajad olid ka festsenniidid ehk rahvapärased pilkelaulud. Rooma 
komöödiates festseniine jäljendavad vaidlemisstseenid. Ei olnud kujutatud 
kreeka retoorika kohaselt, jäljendavad suulist kõnet. 
  atellaan  -   sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, 
kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas,  tobu  jne).Ei 
mänginud näitlejad vaid kodanikud ise, kandes  maske. 
  Miimid  -  hakati mängima pärast klassikalise mantlikomöödia õitseaja 
lõppemist. Ei kasutatud maske, oluline oli  miimika . Naised mängisid naisi. 
Jäljendati igapäevaelustseene. 
103. Mis on  proloog  ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda 
kasutasid?
 Proloog: kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või 
anonüümne kuju.  Publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht, 
kreeka eeskujuteksti ja selle autori nimi, ladinakeelne näidendi nimi. 
Peategelase nimi ja eellugu, viited intriigi tegelastele ja lõpplahendusele.  
Eesmärk: viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni => 
meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest.
Amphitruo proloog pikim Plautusel .151 värssi,
s.t rohkem kui 1/10 
näidendist)
 Ka detailseim
proloog, sisuliselt põhjendust sel pole
 Publiku üleinformeerimine => tõmmata tähelepanu teksti 
kunstipärasusele.
104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta 
vähemalt 5 põhjust. 
  Universaalsed  ja üldinimlikud teemad: armastus, petmine , truudus; 
kõrgemate jõudude roll inimese elus, vastuhaku võimalus; identiteedikriis 
ja ‐ vargus, situatsiooni valesti tõlgendamine; isikute äravahetamisel 
põhinev eksitus. 
  Kõnetab mõlemast soost publikut. 
  Tonaalsuse vahetused: traagiline – koomiline  – melodramaatiline. 
  Mängimine žanripiiridega:  samast  ainesest saab teha nii tragöödia kui ka 
komöödia. 
  Pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse.  
 Universaalsed‐muinasjutulised motiivid: 3 ööpäeva  pikkune  öö (kuu ja 
päike korraga taevas), Jupiteri kingitud  karikas , valudeta sünnitus jne.
105. Nimeta Rooma eepika peamised  alaliigid , põhjused suursugusesse žanri 
liigitamisel ja tähtsamad esindajad. 
 genus nobile (suursugune žanr):
 1) suurvormilisus 2) heksameetrilisus 3) temaatiline ülevus 
Liigid: 
1) mütoloogiline (genealoogiline ning aitioloogiline eepika) 2) ajalooline 
eepika 3) didaktiline ehk õpetav eepika Anaplerosis ehk täiendus 
(eepikatraditsioonile)
106. Kuldse  ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks 
kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil 
iseloomustatud. 
 Augustuse enesekuvand 1) Esivanemate austamise taaskehtestaja, 
ununenud riituste ja kultuste taastaja 2) Rooma riigi ühtsuse taastaja ja 
rahu kehtestaja 3) Moraaliprobleemide reguleerija seaduste abil  
Tegelikus elus: karmid nõudmised, liikumine politseiriigi suunas, vaba 
mõtlemise  karistamine
107. Iseloomusta P. Vergilius   Maro  eepilist loomingut: teosed, peateema (d), 
kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid.
 Georgica ülesehitus I raamat – põlluharimine II raamat – puude (eriti 
viinapuu  ja oliivide) kasvatamine III raamat – loomakasvatus  IV raamat – 
mesilastepidamine
 Georgica üldliinid 1) liikumine taimedelt loomadele 2) liikumine 
makrokosmoselt mikrokosmosele 3) sümmeetriapüüdlus raamatute lõikes
 Georgica II laul  1–8 sissejuhatus  9–258 pinnase ja puude eest 
hoolitsemine (sh 136–176 ekskurss laudes Italiae e Itaalia ülistus)  259–
457 viinamarja‐ ja oliivikasvatus (sh 323–339 ekskurss laudes veris e 
kevade ülistus)  458–540 lõppekskurss: laudes agricolae (põllumehe 
ülistus).
 Georgica III laul  1–48 sissejuhatus  49–208 loomakasvatus  209–283 
ekskurss armastuse kõikvõimsusest (omnia  vincit  amor)  284–477 
väikeloomakasvatus  478–566 lõppekskurss: katk Noricumis.
 Georgica IV laul  1–7 sissejuhatus  8–282 mesilasekasvatus  283–558 
lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest.  Mesilastaru on kodu, asupaik, 
peatuspaik, seal on: katus, uks, lävi, värav, õu, linn, kodukoldejumalad.  
Mesilased  vanarooma  vooruste  esindajana:  hoolsus  ja töökus, ohvrisurm 
isamaa eest, austus valitsejale.
 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. 
 Arvamus 1 (traditsiooniline): Augustuse põllumajanduspoliitika 
propagandateos 
 Arvamus 2: põllumajandus kui  raamistik  filosoofiliste probleemide 
käsitlemiseks. 
SÕNUM: inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele 
seadustele.
109. Iseloomusta P. Ovidius  Naso eepilist peateost „ Metamorfoosid ”: kesksed 
ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega „ Aeneis ”.
110. Mida tähendab mõiste translatio imperii (’võimu ülekandumine’) antiikajal 
kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes 
žanrides võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga  Aeneas ?
 Aeneis („Laul Aeneasest“)   Ajaloolis ‐mütoloogiline eepos, 12 laulu  
Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol  Sisu: Trooja 
valitseja Priamose poeg Aeneas (Aineias) põgeneb oma saatjaskonnaga 
pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue 
kodumaa rajamiseks lahinguid
1) daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu  tasakaalustamine ; 2) 
sõna‐ ja värsirõhu konflikti seostamine ideelis‐stiililise tasandiga, 
emotsionaalsete  kohtade   esiletoomine .
Aeneis: eepiliste elementide  kaanon  ,narratiiv, eepilised võrdlused, ekfraas
e (kunsti)teose, paiga vms  detailne  kirjeldus, prooemium e sissejuhatus, 
tegelaste kõned
 Metamorfoosid ehk ‘muundumised’  heksameeter, 15 raamatut, kogumaht 
12 024 värssi  sisu: umbes 250 muundumislugu mütoloogiast ja ajaloost 
tuntud teemadel; pikkus 1–200 värssi  jumal, kangelane või inimene 
muundub millekski kas oma süül või teiste vägivalla tõttu; Ovidius ise 
muutub eleegikust eepikuks  perpetuum  carmen  (katkematu lugu) eepilise 
ja eleegilise piirialal (justkui eleegiate kogum); raamatute piirid ei lange 
kokku sisuliste tervikute, narratiivide piiridega; protest  ordo  (korra) vastu
fiktiivkronoloogiline järjestus maailma loomisest Caesari apoteoosini: ◦ 
prooemium (maailma loomine) ◦ 1.452–6.420 lugude  peategelaseks on 
jumal, ◦ 6.421–11.193 lugude peategelaseks on kangelane, ◦ 11.194–
15.744 lugude peategelaseks on ajalooline  figuur  ◦ epiloog (Caesari 
apoteoos )  ruumiline dünaamika: Trooja/Kreeka > Rooma
Ei ole keskset tegelast, „kollektiiveepika“  
Erinevad hoiakud tegelaste suhtes: grandioosne ( Phaeton ), idülliline 
(Philemon ja Baucis), koomiline (Midas), dramaatiline (Niobe, Medea )  
Esiplaanil on inimlik mõõde, ka jumalate puhul 
 Muundumised ühtlasi aitioloogiad – taimede, loomade, tähtede jne 
saamislood 
 Ilmus pärast pagendamist Musta mere äärde, autori lõppviimistluseta
1) Emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi  tingiv  
või nendega kaasnev emotsioon: armastus  
2) Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa 
viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end.
Metamorfooside tähtsus 1. Kreeka müütide lõplik tõstmine kirjanduseks 2. 
Kreeka müütide muutmine Rooma kultuuri ja kirjanduse loomulikuks osaks 
3. Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks 
nüüd Ovidius ise
 112. Iseloomusta „Nero renessansi” ja  Flaviuste  aegset Rooma eepikat, too 
näiteid autoritest. 
 “Nero renessanss” ja Flaviuste aeg (69–96 pKr) • kõnekunsti reeglite 
ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) • 
deklamatoorsus ( katkestused  aplausiks…) • sünged teemad, küüniline 
lähenemine • moraliseerimine • episoodilisuse kasv, ühendava loo 
kadumine
  Marcus   Annaeus  Lucanus (39–65) De  bello  civili („Kodusõjast“) ehk 
Pharsalia („Lugu Pharsalosest“), 10 rmt  
narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr)  
idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas  
fatum (saatus) ja  natura  (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik‐ 
jumalatest loobumine, stoitsism
  eepika „objektiivse“ narratiivi asemel isiklikud moraalsed  hinnangud
  „ebaeepos“, proosalik sõnavalik
  Gaius  Valerius  Flaccus  (1. saj) 
Argonautica (“Argo retkest”), 8 rmt 
 Ajaloolis‐poliitiline idee: argonautide retk kui Rooma impeeriumi eellugu 
või –tingimus.  
Argonaudid  (Iason) – Aenease  eelkehastus.  
Filosoofiline idee: inimelu  kui allegooriline retk, maakera kui laev, millel 
inimkond  reisib. 
  Kuldvillak  kui inimesele saatuse poolt antud  saladus , mille poole tuleb 
elurännakul  liikuda , kuid mida saab omada vaid  ajutiselt  või kavalusega 
väljapetetult.
  Publius  Papinius Statius (u 40/50–96) 
Thebais („Teeba lugu“), 12 rmt 
 Vennatapusõja teisend: Teeba kuningapoegade Eteoklese ja Polyneikese 
võimuvõitlus  Kombineerib kogu varasema eepika jooni (Homeros, 
hellenistlik eepos, Vergilius) 
 Sünge sisu sarnaneb Lucanuse ja (Seneca) tragöödiaga,  stoitsismi  
mõjud 
 Vääramatu saatus: inimeste moraalitus ja pahed → hullus, roimad, 
kättemaks →  kaos  → uus ajastu ja maailmakord
113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid  kuldaja  
ladinakeelsest lüürikast?
 • Algselt: loits , maagiline tõotustekst, vanne, needus , leping, juriidiline vm 
vormel: rütmistatud proosa 
• Võtted: algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid  enam‐vähem 
ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica 
(etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus)
Liisusalmid (mängu, laste tegevuse saateks):Saab see kuningaks, kes teeb 
hästi, kes ei tee, see küll ei saa.
Mõistatused: Üks neist ma, kes kasvan pikaks, kasvan paksuks, 
Lõika/lahenda mind! (Juus‐juuksed)
 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline
seos on Rooma luules luuležanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? 
 1) tänapäeval: lüürika = igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on
keskne  autorile omistatavate tunnete väljendamine. VÄGA LAIAS 
TÄHENDUSES
 2) antiikajal: lüürika = lüürilistes värsimõõtudes luule (Roomas  Horatius ). 
KITSAS TÄHENDUS. Lüürilised värsimõõdud: kreeka lüürikute poolt oma 
luules kasutatud värsimõõdud.
115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka  luulest  üle erinevaid žanre? 
Milliste luuležanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? 
 • Epigramm - Kõige vanem kreeka luulest üle võetud  luulevorm  (3./2. saj. 
eKr) • Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm • Värsimõõt:  eleegiline  
distihhon • Sisu: hauaepigramm; poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, 
sõprus, armastus, inimsuhted  • Maht: minimaalselt 2 värsirida, pikemad 
kuni 10 värssi • Stiilivõtteist sõnamängud ja puänt • Algul sageli kreeka 
eeskujude  otsesed  mugandused • Sageli ebakindel autorsus
116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. 
 keisriülistused,  lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad 
juhtumid, kunstiteosed  jm  filosoofilised mõtisklused elu üle;  
kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine ( satiiriline  e 
pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi)  10.4.10: 
hominem  pagina nostra sapit (‘mu lehekülg maitseb inimese järele’)
 Tema epigrammid pannake kooliõpikute "lisasse" või tõlgiti 19. sajandil 
itaalia keelde. 
 Kui Heliaadide puu all  sipelgas  kord oli käimas, piisk merevaigune sealt 
kukkus ja kattiski ta. Sel moel loomake siis, elus peetud ju mitte kui 
milleks, säärase matuse sai, et väga väärt on ta nüüd.
117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus 
Roomas? 
 • kr hoi neoteroi, ld poetae novi, ‘uue(ma)d  luuletajad ’ • Esimene 
luuletajate  rühmitus Roomas 1. saj. eKr alguspoolel • Liikmed: Euphorion, 
Rhianus, Catullus, Calvus, Valerius  Cato , Helvius Cinna, Caecilius, Furius 
Bibaculus, Cornificius, Gallus. • Eeskujud: kreeka hellenistlik epigramm 
(Kallimachos ja epigoonid), vahendaja Parthenios Nikaiast (jõudis Rooma 
75 eKr). • Revolutsioonilisus Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete 
järjekindel ja süstemaatiline järgimine (varem: sporaadiline, nt Laevius 1. 
saj eKr)
 Neoteerikute luuleideaalid • Lühiluule (väheldane raamatukene, 
„värsikesed“, „vallatused“) • Lihvitus, poleeritus • Haruldaste süžeede ja 
motiivide kasutamine: õpetatud (doctus), linnalik ( urbanus ), haritud, peen, 
uuenduslik • Vormi ja sisu massiivsuse  vältimine  • Mitme luuležanri ja 
meetrumi kasutamine • Teemad: • 1) armastus selle mitmepalgelisuses, 
armukadedus , vihkamine; • 2) pilge  kõrgemalseisvate isikute aadressil; • 
3) lihtrahva põlgamine.
118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, 
mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? 
 Kogu 116 luuletusega : armastus selle eri nüannsides ( kiindumus , 
armukadedus…) 
 Esimene kreeka arhailise luule eeskujudel kirjutanu Roomas (Sappho 
stroof ja teemad)  Isiklike tunnete valamine luulevormi  
3 tsüklina: ◦ 60 lühiluuletust armastatud Lesbiale ◦ 8 pikemat 
ballaadilaadset luuletust ja pulmaluuletust ◦ 48 epigrammi
119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja 
armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused?
 1) Kreekas: kaebe‐ ja leinaeleegiad, Roomas järgijaks üksnes Ovidius 
(Kurvad laulud, Kirjad Musta mere äärest) 
2) Armueleegia (aastail 40–0 eKr) – Kreeka kirjanduses puudub, Rooma 
autorite leiutis, viljelemisaeg lühike.
 Armueleegia autorite põlvkonnad 
1) 69/68 eKr sündinud  Cornelius  Gallus: teada vaid 1 papüürosfragment ja 
mõned tsitaadid  hilisemate  antiikautorite teostes.
 2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga 
veel vabariigi ajal. 
3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi 
meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid, 
epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia.
 Ühisjooned kreeka eleegiaga 
1) meetrum  – eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli žanrimääratluse 
aluseks meetrum) 
2) eleegiku  eneseteadvus , täisväärtusliku luuletaja  doktriin
 3) manitsus‐ ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest, 
Roomas sooviga võita oma  armastatu  poolehoid) 
4) ( armu )kannatuse‐ ja kurbusemotiivid 
5) erootiliste müütide jutustamine
 Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja  armumine  ja armastus a) 
Armastus kui püsiseisund (foedus aeternum), igavesti kestev suhe 
armastatuga. b) Armastus kui eluviis, eleegiku igapäevategevus – 
armuvõitluse (militia  amoris ). c) Armastus kui  orjus  (servitium amoris): 
eleegik ise on reeglina armastatust kõrgemal ühiskondlikul positsioonil, 
kujutab end kui orja oma käskijanna tujude teenistuses. 2) 
Eneserefleksioon armueleegiate luuletajana.
 Rooma armueleegia sotsiaalsed tekke‐eeldused 1) Rooma abielunaiste 
juriidiline ja ühiskondlik  emantsipeerumine  1. saj eKr (perekondlikult 
endiselt vaid soojätkaja roll). 2) Matrooni kõrval uue naisetüübi – haritud ja 
jõuka hetääri – jõudmine Rooma (pakkus nii seksuaalseid kui ka vaimseid 
naudinguid). 3) Rooma ülikute abielulaadsed püsisuhted nende 
hetääridega. 4) Suure hulga noormeeste sunnitud tagasitõmbumine 
poliitilisest elust keisririigi tõttu, protest ühiskonnas toimuva vastu
 120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse, 
millistel teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad? 
 Esimesed jambid Catullusel (nt 8. luuletus); peaesindaja Horatius (65–8 
eKr, epoodid)  Peamine vormitunnus: jambiline värsijalg, mida oli värsireas 
2–6  Ründav ja pilkav iseloom, (nii poliitiliste kui isiklike) vaenlaste vastu
 Lüürilistes värsimõõtudes luule 
 Kõrgaeg 30–10 eKr  
Peaesindaja Quintus Horatius Flaccus (65–8 eKr)  
Translatio imperii lüürika valdkonnas
Laenati kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivormid, s.t 
stroofiline, paljudes eri värsimõõtudes kirjutatud luule 
  Horatiuse  luule märksõnad (vrd neoteerikud) 
1)Lühiduse ideaal (raamatuke, naljatlused, värsikesed), vastandumine  
eepika täispuhutusele ja kõrgelennulisusele, igavikulisusele. 2) Lihvituse 
ideaal: luule kui töö, vaev , oskus. 3) Harituse ideaal: peenekoeline, 
õpetatud, linnalik, mänglev. 4) Lihtrahva, pööbli põlgamine.
 Horatiuse luule põhiteemad: a) armastusluuletused, umbes neljandik 
kogude sisust; b) sõprusluuletused, mis sageli seostuvad 
sümposionitemaatika ja  filosoofiaga ; c) poliitilised luuletused Rooma 
poliitika ülistamiseks; d) filosoofiline luule; e) luulekunsti ülistused, 
eneseteadvustamine luuletajana; f) religioossed hümnid jumalatele
 Horatius armastusluuletajana 1) Kogenud nõuandja nii naiste kui meeste 
armuhädade puhul (kutsub üles ignoreerima serenaade laulvat armukest, 
lohutab armastusest ilmajäänuid, hoiatab  mitte võistlema mõne alatu 
naisega kauni  poisi  armastuse võitmise pärast jne). 2) Armastus kui 
satiiriline sotsiaalne komöödia, mida võib võtta  iroonia  ja meelelahutusena.
Tüüpilised armastusluule allžanrid: • ukse taga kaebleva armukese 
serenaad; •  teadaanne  armastuse lõpetamisest; • naiste uste taga 
ringipummeldamise luuletus.
 Horatiuse sõprusluule  
Üksnes meeste vahel, distantsi ja läheduse kombinatsioon. 
  Motivatsioon  mõtlemaks elu ja surma üle + elu osa, mis  laseb  inimesel 
tunda end õnnelikuna.  
Inimsõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest laiemalt; 
loodusnähtus ja sellisena mööduv.  
Ei sõltu inimese vooruslikkusest, vaid inimese rõõmsameelsusest, 
lahkusest, avatud olekust ja ühtekuuluvustundest. 
 Sõprus peab viima inimese muretuse ja kerguseni, seetõttu ei kujuta 
sõprade tülitsemist.
Olulisel kohal vein: kommunikatsiooni suunaja, mitte unustama panija 
(nagu eleegikutel)
121. Horatiuse Ars Poetica („Luulekunst”) – nimeta teose peamine eeskuju ja 
mõningaid  teemasid. 
 Kirjutatud hiljemalt 10 eKr  
Aines vaheallikate kaudu Aristotelese Poeetikast 
 476 heksameetrit 
 Näiliselt ebasüstemaatiline, pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel 
 Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk‐ ja uusaja, mõjutas 
Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. saj‐ni, 
 Ridamisi tuntud sententse (nt in medias res – asjade  keskele ).
122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe  diem , exegi 
monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad?
 Horatiuse väljendid
 carpe diem - naudi päeva  
 exegi monumentum – olen endale püstitanud mälestusmärgi
 non omnis moriar - ma ei sure üleni
 123. Nimeta Rooma värss- satiiri  esindajaid ja peamisi teemasid. 
 Rooma panus žanritesse!  Quintilianus  (1. saj pKr), „Kõnekunstiõpetus“ 
10.1.93: satura  quidem  tota  nostra est („aga  satiir  on üleni meie oma“).  
Säilinud teosed peaaegu kõigilt antiigis tuntud satiirikutelt.  
Jagunes värss‐satiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa 
vaheldumine).
 Rooma värss‐satiirikud  
Quintus ENNIUS (239–169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii  terav  
(säilinud fragmendid, 31 rida)  
Gaius LUCILIUS (u. 180/167 – 102 eKr), žanri „isa“, kehtestas 
värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u  1400 rida)  
Quintus HORATIUS Flaccus (65–8 eKr)  
Aulus  PERSIUS Flaccus (34–62)  Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 – 
pärast 127. a‐t)
124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised žanrid ja nende esindajad.
 Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorika‐alased teosed (Cicero). 
 Ajalooproosa ( Caesar , Livius, Tacitus , Sallustius). 
 Teaduslik‐tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius , Celsus, 
Columella, Frontinus).  
Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca).  
Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem).  
Biograafia  (Cornelius Nepos,  Suetonius )  Romaan ( Apuleius )
 125. Too esile jooni, mille poolest  proosakirjandus  erines antiikkirjanduse teistest
pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, 
vormi, terminoloogia , sisu jne suhtes. 
 Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet:
 ◦ poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõned, ajaloo‐ ja 
mälestuskirjandus); 
◦ jõudeaja sisustamine (filosoofia, teaduslik‐tehniline proosa).
126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel 
ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 
 Kreeka retoorikaõpetajad Roomas alates 2. saj keskpaigast eKr.  
1.saj. eKr oli hellenistlik retoorika üldlevinud. 
 Ladinakeelne retoorikaõpetus levis alates 1. saj eKr, retoorika muutus 
keskseks  žanriks.  Kõneliigid sageduse järgi: kohtukõned, poliitilised kõned,
epideiktilised kõned (nt matusekõned).
 Retoorika keisririigi ajal 
Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!) 
Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing. 
 Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned.  
Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem 
olid vaid osa retoorikaõpetusest.  
Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki   lauseid  
vältiv
Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega „uus stiil“ taandus. 
 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja  ametikoht : Marcus Fabius Quintilianus (ca 
35 – ca 100), u 95 Institutio Oratoria („Kõnekunstiõpetus“, 12 rmt).  
Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile.  
Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: „Cicero pole mitte 
inimese, vaid kõnekunsti nimi“)
127. Mis on asianism, mis  atikism ? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida 
kumbki stiilisuund väärtustas? 
 ASIANISM  Palju retoorilisi kaunistusvahendeid.  Kaldus välisesse 
efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi.   Peamisedesindajad: 
Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (114–50)
 ATIKISM  Tugevnes vastu‐ kaaluks asianismile 1. saj eKr.  Lihtne,  selge, 
napp  väljendusviis.  Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine.  
Roomas levis u 50 eKr
128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia 
kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist  proosat  
esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? 
 Cicero filosoofiline proosa  
Pühendus sellele siis, kui oli sunnitud poliitikast taanduma.  
Enne teda ladina keeles filosoofiast peaaegu ei kirjutatud, C. on paljude 
mõistete ladina keelde tooja, erialakeele looja  
Teemad: eetika (sh poliitiline filosoofia), loogika (sh  tunnetusteooria ), 
füüsika (loodusfilosoofia).
 Lucius Annaeus Seneca (1 eKr – 65 pKr)  
Filosoofina eklektik (peamiselt stoa, aga ka peripateetikud, 
uuspütagoorlus).  Orienteeritud praktilisele moraalile.  
Filosoofia ja retoorika süntees.  
Kirjutas ka tragöödiaid (ek „Medeia“ RKA2009) ja teose 
„Loodusteaduslikud küsimused“.  „Uue stiili“ esindaja.
129. Millise proosažanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma 
kirjanduses entsüklopeediliseks  ajastuks ? Nimeta selle perioodi  teaduskirjanduse  
esindajaid (autorid, teosed). 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa 
esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. 
 Teaduslik‐tehniline proosa 
 Varane esindaja: Cato „Põllumajandusest“ (2. saj eKr; vt  eespool ).  
Põhiosa: algas 1. saj pKr, „entsüklopeediline“ ajajärk.  
Teadmiste kogumine, süstematiseerimine suurtesse kompendiumitesse ja 
väiksematesse käsiraamatutesse.  
Üks eesmärke: varustada kõnekunsti näite‐ ja võrdlusmaterjaliga.  
Uute avalike raamatukogude rajamine Tiberiuse, Vespasianuse, Traianuse  
ajal → raamatute suurem kättesaadavus.
 Marcus Terentius  Varro  (116–27 eKr): „Ladina keelest“, 
„Põllumajandusest“  
Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 23–79; noorema onu): „Looduslugu“ 
(37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele.  
Vitruvius: „Arhitektuurist“ (10 rmt).  
Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr – 50 pKr): „Meditsiinist“. 
 Lucius Iunius Moderatus Columella (4 – u 70): „Põllumajandusest“.  
Sextus  Iulius Frontinus (u 40 – 103): „Akveduktidest“.  
Aulus Gellius (u 120 – pärast 180): „Atika ööd“ (kuriositeetide 
entsüklopeedia).
130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad 
esindajad? 
 Enda ümber toimuva fikseerimine varem: peamiselt eepika, ülistuslaulud, 
antikvaarne kirjandus, aastakroonikad; hiljem: biograafiad.
 minevik ja selle austamine kui  kaasaja  heaolu põhjus 
Cicero: „Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda 
alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega 
läbi põimitud ajalooline mälu“ (Orator 120)
 Ajalugu kui elu õpetaja (Cicero:  historia  magistra vitae est): 
kasulik: ülevaade  seadusloome  pretsedentidest, välispoliitikast, sõdadest 
õpetlik: käitumismudelid olevikuks ja tulevikuks
 Moraaliteemade suur osakaal: Rooma ajalookirjanduse eripäras võrreldes 
muu kirjanduslooga 
 vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide 
allakäik jm 
 Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud 
kuldse ajastuga)
 Autorid enamasti sõja‐ ja poliitika‐ taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte 
„kabinetiõpetlased“ (v.a Livius) → poliitiline ajalugu  
Orienteeritud kitsalt Roomale (etnotsentristlik), puudusid maailma‐ ajaloo 
käsitlused
 Suured ajalookirjanikud 
 [Marcus Porcius Cato e Cato Vanem (234–149 eKr), Origines e „Alged“] 
 Gaius Iulius Caesar (100–44 eKr) 
 Gaius Sallustius Crispus (86 – ca 35 eKr)  
Titus  Livius (64/59 eKr – 17 pKr)  
Publius (v Gaius)
 Cornelius Tacitus (ca 56 pKr – pärast 117)
131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed 
probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei 
kirjutanud? 
132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. 
 Cicero: 4 kogumikku (üle 900 kirja: „Kirjad lähedastele”, „Kirjad 
Atticusele”, „Kirjad vend Quintusele”, „Kirjad Brutusele”). 
 [Seneca: „Moraalikirjad Luciliusele“, ei järgi epistolograafiažanri tavasid]
Plinius Noorem (61 – ca 113): 10 raamatut kirju ( tuntumate  hulgas nt 
Vesuuvi 79. a purske kirjeldused, 6.16 [RKA1971], 6.20 [RKA2009]).
134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma 
elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. 
 Biograafiažanri üldiseloomustus 
 Vastandumine ajalookirjandusele: 
◦ „millised inimesed on“ vs „mida inimesed teevad“; 
◦ eelkõige eetika‐ ja retoorikažanr;
 ◦ eri perioodidel ajalookirjandusele lähemal v kaugemal, arusaam kahest 
iseseisvast žanrist on pärit 19. saj‐st).  
Allikaid: matustel esitatud, eluloolsi andmeid sisaldanud ülistuslaulud 
(laudationes funebres).  
Kreeka mõjud: otseselt kreeka elulookirjanduse lugemise kaudu, kaudselt 
Rooma retoorikakoolide vahendusel
 Suetonius "Keisrite elulood"
Kriitiline hoiak kirjeldatavate suhtes.  
Ei järgi otsest kronoloogiat.  
Kohustuslik osa on välimuse kirjeldus.  
Keskne ülesehitusprintiip: vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine.  
Keskendumine eraelule, mitte poliitilisele tegevusele („biograafilise 
relevantsuse seadus“).  
Täpne varasemate autorite tsiteerimine.  Etteheited: kõmulisus, halb stiil.
135. Nimeta kaks  tuntumat  meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. 
 Tacitus (c. 56 – pärast 117): „ Agricola “ e De vita et moribus Iulii Agricolae
(„ Julius  Agricola elust ja kommetest“).  
Suetonius (c. 69 – pärast 122): De Vita Caesarum („Keisrite elust“)
136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri. 
 Peategelasteks homoseksuaalne paar (erinevus kreeka romaanist!), 
tegevustik toimub madalama ühiskonnaklassi elu taustal.  
Peategelase iseloomustus: mütomaniakaalne ( paralleelide  tõmbamine 
kuulsate  müüdikangelastega).  
Kreeka romaaniga sarnased motiivid: rändamine, torm ja  laevahukk , 
enesetapuähvardused, näiline surm, armastus esimesest silmapilgust, 
kohtuprotsessid .  
Tuntuim säilinud osa: Cena  Trimalchionis e „Trimalchio pidusöök“.
 Apuleius (c. 124 – c. 170) 
  Esimene teadaolev Rooma kirjanik, kes tegutses peamiselt Roomast 
väljaspool.  
Romaan „Metamorfoosid“ e „Kuldne eesel“. 
 Aines Kreeka eeskujudest, nn eeslilugudest.  
Stilistiliselt kõrgel tasemel romaan, hinnatud narratiivi keerukuse poolest.
137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.–5. saj ladinakeelses
kirjanduses. 
 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel 
poolel tahes, oli  olemuselt  pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui 
esteetiline . Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise 
eesmärgiga
 Milaano piiskop Ambrosius (u 340–397) kirjutas oma esimesed kristlikud 
hümnid  paganate  vastu astunud rahvahulga ergutamiseks. Prudentiuse 
(348 – pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid 
asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste 
ülistamiseksmäletamiseks.
 Paganate poolel anti kuldse ajastu autorite (nt Liviuse) tekste uuesti välja. 
Peaaegu täiesti on kadunud tolleaegne paganlik kõnekunst – arvukad 
ülistuskõned keisri saabumise puhul ühte või teise linna või siis 
valitsemisaastapäevade jms puhul.
 luuletaja Claudianus - Ta oli esimene „rändpoeet”, kes liikus linnast linna ja 
pakkus oma luuletajaoskusi erinevate linnade valitsuste ja üksikpatroonide 
juures. Teda on nimetatud  viimaseks  paganlikuks/klassikaliseks poeediks, 
sest ta valdas veel täiesti vältelist värsisüsteemi, tundis peensusteni 
antiikmütoloogiat ja klassikaliste autorite teoseid, tsiteerides neid ohtralt. 
Kuid hoolimata oma üldisest paganlikust meelestatusest kirjutas ka 
Claudianus juba kristlikel teemadel, luues  lihavõttehümni De Salvatore 
(„Lunastajast”). Tõenäoliselt ei olnud Claudianus kristlane, kuid pidi 
kristliku keisri juures teenistuses olles tolle usku heaks kiitma.
138. Keda ja mis  teosega  peetakse ladinakeelse autobiograafia žanri 
esmaloojaks?
 Aurelius Augustinus (354–430) „Pihtimused”, teos siiski pigem  sulam  
kolmest tekstižanrist: autobiograafiast, teoloogilisest traktaadist ja  palvest .
Teos on kirjutatud eelkõige autorile iseendale (täpsemalt tema hingele) 
teraapiana ja uue usu vastuvõtmise põhjendusena, aga  teisalt  ikka veel ka 
klassikalise antiikkirjanduse päraselt lugemiseks laiale haritud ringile, kes 
peaksid lugemise järel  tunnetama  oma patusust ja pöörduma Jumala 
poole. Ehkki  tekst on proosas, on lausestus ja sõnastus hümnilaadselt 
rütmistatud. Autor ei suhestu enam ainult paganliku antiikkirjanduse 
juhtivate autoritega, vaid nende kõrval ja peamiselt Piibli  tekstiga .
 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed.
 peateos De consolatione philosophiae („Filosoofia lohutusest”) on 
kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius 
kirjutas teose  vangistuses  enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja
ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge 
autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik ( Piiblit  ei tsiteerita, 
kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse 
vastane (tollases kristlikus teoloogiaski oli uusplatonistlik terminoloogia ja 
arutlusviis tavaline). Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga 
tegelemisele teel Jumalani jõudmisel; pürgimine  tarkuse  poole on ühtlasi 
pürgimine Jumala poole.