Kordamisküsimused eksamiks
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi
antiikkirjanduse piiritlemiseks.
1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja
Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina
3. Ajalooperiood:
antiikaeg (8. saj eKr – 5. saj pKr) peale seda algab
keskaeg
2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid?
Arhailine ajajärk (kuni 5. saj
alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros),
didaktiline
eepika (
Hesiodos ); lüürika (
eleegia ,
jamb ,
monoodiline ja
koorilüürika)
Nn klassikaline ajajärk (vahel ka „
Atika ajajärk“, 5.–4. saj eKr): tragöödia
(
Aischylos , Sophokles,
Euripides ), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa
(
Herodotos , Thukydides,
Xenophon ),
retoorika (10 kõnemeest, neist
tuntumad
Isokrates ,
Demosthenes , Aischines,
Lysias ),
filosoofiline proosa
(
Platon ,
Aristoteles )
Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp – 1. saj lõpp eKr): uus komöödia
(
Menandros ), Aleksandria luule (Kallimachos,
Theokritos , Apollonios
Rhodoselt), kataloogid (
Aratos ), ajalookirjandus (
Polybios )
Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr – 5.-6. saj pKr): nn
kirev kirjandus (
Lukianos ,
Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos),
ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros,
Dionysios Halikarnassosest,
Appianos, Cassius Dio), Pausanias,
Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel
antiikkirjandusest?
Ke
eled (kreeka, ladina)
Ku
ltuuriruumid (
kelti , germaani, sküüdi,
foiniikia , egiptuse, pärsia jt
kultuuride mõju)
R
iigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks
impeeriumini)
R
eligioon (
paganlik polüteism, varane
kristlus )
J
uurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk)
4. Millised on antiikkirjanduse
meieni jõudmise allikad?
P
apüürused (alates 3. saj eKr)
Ke
skaegsed pärgamentkäsikirjad (9.– 15. saj)
F
ragmentaarsus (vahendajad, ümberkirjutus)
J
uhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, õnnetused)
Ka
anonid (= eksklusiivne, klassika, ka koolikaanon)
S
uulise kultuuri oluline osa (kiri ≠ kirjandus)
5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile?
Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest. Ligi
1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega
katma .
Pärgamendi
eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja
painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe
mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt
koguni
kustutada , vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda.
Pärgamendist tehti luksusväljaandeid, lihtväljaanded kirjutati papüürusele.
6. Mis on
Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur?
Kreeta - minoiline kultuur. Umbes
2200 -1600 ekr. Ei olnud
indoeurooplased .
Naised olid olulised, tähtsamad olid
jumalannad . Tähtsad ka härjad.
Valitsejad võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada -
lineaarkiri A. Ei
osata lugeda tänapäeval.
Mükeene periood- alates 1600 ekr. Indoeurooplased (kreekased).
Lineaarkiri B. Agamemnoni
mask . Tume ajajärk,
dooria hõim, kiri kadus.
7. Nimeta
arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (
Ilias , Odüsseia) ja
kangelaseepos .
Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (
meelika )
8. s
aj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus
S
uuline esitus primaarne, kirjalik
sekundaarne (ka hiljem:
draama ,
retoorika)
P
roosakirjandus ca 550 eKr T
ragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr
Ko
möödia ca 450 eKr
8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
H
erodotos (5. saj) T
hukydides (5.–4. saj) X
enophon (5.–4. saj)
(suured ajaloolased)
Platon, Aristoteles
9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses.
Õpetatud
poeedid : Kallimachos ja
Rhodose Apollonios.
Epigramm .
Bukoolika (Theokritos)
Aleksandria
filoloogid : Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes
Byzantionist,
Aristarchos Samothrakelt
10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
11.
Millistel antiikaja
perioodidel on olnud kõige suurem mõju
hilisemale Euroopa
kultuurile?
12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid
perioode on antiikkultuur enim
mõjutanud?
Arutle .
13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon?
Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte
uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja
hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud
eeposed põhinevad kreeka
laulikute suulisel traditsioonil.
Vormeliteooria
kesksed väited on:
1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (
composition -in-performance).
Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil.
2.
Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid
(
formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse,
värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid
korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid -
teemasid (
theme ).
3. Laulu süzhee sõlmpunktid moodustavad jutustuse püsiva skeemi (
stable
sceletion of narrative ), mis võib
teatava aja vältel ühest esitusest teise
suhteliselt muutumatuna säilida
„va
evades
vapper Odysseus”
„
kaugele-ambuv
Apollon ”
„
kõrgekõuene Zeus”
„r
oos(i)sõrmine
Koit , vara sündind”
„vä
nderdi astuvad veised”
„
kanniksetõmmukad lained”
„M
aa-süleshoidja Poseidon"
14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas.
Suulise traditsiooni elemendid: üleskutse muusale
◦„Ilias”:
Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides
Achilleuse vimmast
◦„Odüsseia”: Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast…
15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika?
Eepika vs lüürika
* i
lmselt samaaegsed
* e
epikas sündmused
jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja
* e
epos –
narratiiv l
üürika - situatsioon
NB! K
reeka lüürika ei järgnenud eepikale orgaanilise arengu tulemusena
◦ Viited laulukultuurile juba Homerose eepostes
◦ Laulukultuur on väga arhailise päritoluga, osa värsimõõte ja laulutüüpe
pärit muistsest ajast (lõikuselaul, pulmalaul,
nutulaul ...
16. Kes olid aoidid ja
rapsoodid ?
aoid kui
laulik , laulude looja (kr aoidos), vrd
rapsood kui laulude ettekandja
(kr rhapsōdos)
17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud?
See on
Heksameeter D
aktülid (– U U), asendus: spondeus (– –)
V
iimases jalas kaks silpi (– X)
_ _ _ _
–UU /–UU/–|U|U/–UU/–UU/–X
1 2 3 4 5 6
//Mõõku ma
laulan ja meest, toda
saatuse aetut…//
18. Mis oli „
Iliase ” ja „Odüsseia” ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas?
T
raditsioon ammutab ajaloost
U
12 inimpõlve varasemad sündmused
13. s
aj eKr
Trooja häving
M
oonutused, liialdused, anakronismid (nähtus või vaade, mis ei sobi
oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine),
kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa
sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed
lisandused
E
eposte arhailine keel (nn Homerose keel)
A
ristokraatlik
diskursus , "
konservatiivsed " väärtused
19. Mis on traditsiooni järgi
Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte
ajaloos?
E
sitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija:
Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj)
Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena
tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna
Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati
korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis).
Kõigepealt toimus öine
eelpidustus: tõrvikurongkäik ning
muusika - ja tantsuettekanded.
Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju
juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste
kootud hinnaline rüü
(rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused,
muusika - ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja
õliga täidetud hinnalise amfora.
20. Mis on „Homerose küsimus”? Kirjelda sellega seotud probleeme.
Ka
s mõlemal eeposel oli sama autor?
Ka
s
kummalgi neist oli üks autor?
T
änapäeva levinuim arvamus: kumbki
eepos on põhiosas ühe autori
looming, ent mõlemal ilmselt eri autor
21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses?
T
eeba
tsükkel
H
eraklese vägitegude tsükkel
A
rgonautide tsükke
Trooja tsükkel
22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi.
* „Kypria” (Trooja sõja põhjused ja
eellugu )
* „Ilias” (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu
* „Aithiopis” (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid)
* „Ilias parva” e „Väike Ilias” ning „Ilioupersis” e „Ilioni
hukk ” (Trooja
vallutamine )
*„Nostoi” e „Naasmised” (kangelaste kojujõudmised)
(* „Odüsseia” (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu)
* „Telegoneia” (Telegonose lugu, Odysseuse saatus)
23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see žanr seotud Homerose
eepikaga?
7. s
aj eKr
D
idaktilise eepika (kr didaskein ‘õpetama’) tuntuim esindaja
J
umalate ja kangelaste
sugupuud („Teogoonia”,
1022 värssi; „Naiste
kataloog” e „Eoiai”) P
õllumehe tööd („Tööd ja päevad”, 828 värssi)
Ka
taloogistiil
24. Nimeta Hesiodose poeemis „Tööd ja päevad” käsitletud teemasid.
ülistab ausat põllumeheelu, esitab manitsusi ja ähvardusi ning praktilisi
nõuandeid. Teos sisaldab ka kirjeldust viiest maailmaajastust.
25. Millest rääkis Hesiodose eepos „Teogoonia”?
sisaldab Kreeka jumalate genealoogiat ning kirjeldab maailma tekkimist
Kaosest
Erose kui ürgse korrastava jõu kaasmõjul.
26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse?
A
lkman (7. saj eKr)
S
appho (u. 600) A
lkaios (u. 600)
A
nakreon (6. saj)
S
tesichoros (6. saj)
I
bykos (6. saj)
S
imonides (6. saj)
B
akchylides (5. saj)
P
indaros (5. saj)
27. „Mina”, rollid ja
maskid kreeka lüürikas.
Kr
eeka lüürika ei ole seotud pihtimusliku subjektiivse „minaga“ nagu
tänapäeva lüürika
◦ Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda
kanti ette
(kitsamas või laiemas
ringis )
◦ Lüürika oli osa traditsiooniliste kultuuriliste teadmiste ja väärtuste
edasikandmise protsessis
◦
Luuletuse „mina“ ei ole poeedi „mina“, vaid
persona , mask
T
heognis vs Theognidea,
Anakreon vs Anacreontea
A
utentsus: kirjaliku kultuuri probleem
L
uule on seotud poeedi persona’ga, seega ei ole biograafilised detailid
kindlad
A
utorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj II pool:
Simonides ,
Pindaros , Bakchylides: tellimusluule
28. Millised olid kreeka arhailise lüürika žanrid? Too igaühe kohta näiteks
vähemalt kolm
autorit .
j
ambid (iamboi): Archilochos, Hipponax, Semonides,
Solon e
leegia: Mimnermos, Kallinos,
Theognis , Simonides;
Tyrtaios , Solon
m
eelika
◦
monoodia e monoodiline meelika: Sapphoc(esimene naisluuletaja),
Alkaios ,
Ibykos , Anakreon
◦ koorimeelika: Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides
29. Iseloomusta arhailist kreeka jambižanri, nimeta olulisemaid
autoreid .
E
i piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U –), kirjutati ka trohheilistes
meetrumites (
trohheus : – U)
J
ämekoomiline sisu, seks,
loomalood , sõim, süüdistused,
counter -
culture
I
lmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud
Jambiautorid:
Archilochos
E
nne 680 – pärast 630 eKr
E
simene teadaolev mitmes žanris kirjutanud poeet, peetakse jambižanri
rajajaks,
antiikajal võrreldi oskuste poolest Homerose ja Hesiodosega
S
äilinud u 300 fragmenti
L
ykambese ja tema tütre Neobule lugu
Hipponax
U
560–490 eKr
T
eemad otseselt „jambilised“: toit, seks, väljaheited, misogüünia
S
äilinud u 180 fragmenti
P
eeti kolijambi e lonkava jambi leiutajaks (viimases värsijalas jambi
asemel trohheus)
Semonides
7. s
aj eKr
S
äilinud u 40 fragmenti
T
untud misogüünse nn naistejambi tõttu (98 rida), kus on esitatud 10
naisetüüpi: siga, rebane, koer, maa, meri, eesel,
nirk , hobune, ahv ja
mesilane .
Solon
U
640–560 eKr
T
untud seaduseandja, üks „seitsmest targast“
J
amb poliitilise programmi teenistuses: oma reformide (seisachtheia e
võlaorjuse tühistamine) põhjendamine ja õigustamin
S
olon on jambide osas üleminekuautor: teemad on tavalisemad,
mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale
30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid.
T
änapäeval: (alates Rooma ajast)
kaebelaul , kurvatooniline lüüriline
luuletus ; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus
E
sitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel
E
leegiline
distihhon : heksameeter + pentameeter, nt epigramm:
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin,
langenud viimseni me! (Simonides, tlk J.
Semper )
NB! mitte iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on
alati eleegilises distihhonis
Eleegia autorid:
Solon
E
leegia: Eunomia e Hea
riigikord ; nn Muusade eleegia
Mimnermos
7. s
aj II pool eKr
S
äilinud 24 fragmenti
E
leegiad ka ajaloolistel
teemadel (Smyrneis), ent ennekõike tuntud
armastuslaulikuna
T
eemad: armastus, nooruse ülistus, vanaduse pelgus
Theognis ja Theognidea
6. s
aj eKr
E
leegiad Kyrnosele (1389 värssi:
pikim meieni jõudnud eleegiate
kogumik)
E
rinevad autorid, „Theognis“ kui autoriteet, positsiooni kaotanud
aristokraadi pessimistlik hoiak
T
eemad: pessimism, hea on asendunud halvaga, muistsed voorused
kadunud, valitseb
vaesus ja truudusetus
Tyrtaios
7. s
aj II pool, spartalaste „õhutuslaulik“
S
äilinud 23 fragmenti (pisut üle 200 värsi)
T
eemad: sõjaline
vaprus , „ilus on surra noorena isamaa eest lahingus
esireas langedes“
31. Iseloomusta võrdlevalt arhailist kreeka monoodiat ja koorimeelikat, nimeta
olulisemaid autoreid.
3.1. M
onoodia
◦ Esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas
◦ Sooloesitaja
laulis , saates end lüüral
◦ Lühem,
lihtsama struktuuriga, isiklikum
◦ Esitaja/autori kohalik
dialekt Autoreid:
Alkaios
U
630 – pärast 580 eKr, k
P
oliitiline luule: türannide vastu („ilma värsimõõduta oleks Alkaiose luule
poliitiline kõne“)
Ko
dusõjast kurnatud polise
allegooriline kirjeldus tormis vaevleva
laevana
S
ümposion, vein,
muusad , poistearmastus
S
äilinud u 400 fragmenti
E
eskujuks Horatiusele
Sappho U
630 – pärast 590 eKr
E
rinevad tõlgendused: esimene lesbiline luuletaja, „püha Sappho“,
tütarlastekooli range õpetajanna, Aphrodite preestrinna..
E
simene teadaolev ja säilinud naisluuletaja
I
nspiratsioon
paljudele (sh Roomas
Catullus )
T
eemad: armastus, naiste ja tütarlaste elu ja tunded, pulmalaulud
S
äilinud üle 200 fragmendi
I
siklikum toon seostub naiste kui grupi piiratud staatusega, mitte isikliku
subjektiivsusega
Ibykos
U
576 – pärast 522 eKr, kirjutas armastusest
t
egutses Samose türanni Polykratese õuelaulikuna (koos Anakreoniga).
Türannid olid sel ajal aristokraadid, kes olid saanud väga mõjukaks ja
suurema osa võimust enda kätte koondanud. Teistele aristokraatidele ei
meeldinud, kuna nende mõju vähenes. Türannid edendasid kultuuri,
pidasid luuletajaid enda juures. Sageli valitsesid üksi. Türanni nime
rikkusid 30 türanni, kes valitsesid kreekas ja võtsid suurelt osalt kodanikelt
nende õigused ära.
U
130 fragmenti
T
eemad: armastus
Anakreon
U
570–485 eKr
S
amose türanni Polykratese õuelaulik, hiljem Ateena türanni
Hipparchose juures
„S
ümposionide elustaja“: elegantne ja heakõlaline looming
T
eemad: armastus, mäng, nooruse
naudingud , vanaduse
vaevad .
Kirjutab armastusest mehe-naise vahel, mitte homodest. Tema teemad
leidsid palju jäljendamist.
S
äilinud u 160 fragmenti
A
nacreontea. K. J.
Petersoni tõlked!
3.2. Ko
orimeelika
◦ Esitas koor, kes nii laulis kui tantsis
◦ Saatepill: lüüra (vahel v-o ka aulos)
◦ Pikem, keerulisem
meetriline struktuur, kõneles laiemale
kogukonnale ◦ Kunstlik
poeetiline keel dooria dialekti mõjudega
Autoreid:
Alkman
7. s
aj II pool eKr
S
parta tütarlastekooride juht ja poeet, Alkman koorijuht ja
poet .
Kõ
ige pikem fragment 150 värssi, kus võrreldakse tütarlaste koore
T
eemad:
looduskirjeldus , tütarlastekoori liidrite võrdlus (partheneion e
laul tütarlastekoorile)
S
äilinud u 300 fragmenti
Pindaros
520 – p
ärast 446 eKr
R
eisiv poeet, kes kirjutas tellimisel
Kä
sikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule):
Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud
Ki
rjutas ka hümne, paiaane, ditürambe, partheneion’eid jm, ent neist
vaid
fragmendid A
ristokraatia väärtushinnangud (hea päritolu, vaprus,
au)
L
uul keerukas struktuur ja keel (stroofantistroof-epood ja selle triaadi
kordused)
Bakchylides
U
516–451 eKr
1896. a
papüüruseleid (14 epiniikioni ja 6 ditürambi), varem peaaegu ei
tuntud. Papüürused olid tükeldatud, et oleks kasulikum müüa.
P
indarosest selgem ja lihtsam
S
amuti tellimustööd
D
itüramb „Theseus“ on erandliku struktuuriga: ei ole triaadid, vaid
korduva rütmiga stroofid, koori ja
eeslaulja dialoog (tragöödia eelkäija)
32. Mis on
paiaan ja ditüramb?
paiaan - vanakreeka kiidulaul Apollon Paiani, hiljem teistegi jumalate auks
ditüramb - Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega
ditürambe laulvast koorist. Esialgselt oli ditüramb ülistuslaul
veinijumal Dionysose auks.
33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud.
Pindaros kirjutas. Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione
(võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud
34. Iseloomusta Herodotosele
eelnenud ajalookirjutust.
N
n logograafid (kr
logos ‘sõna, jutt’ + graphein ‘kirjutama’), kr keeles ka
logopoioi ‘jututegijad’ (poiein ‘tegema’): enne Herodotost, nn protoajalugu
E
namik pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared)
Ko
halikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade
geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed
„
Eepika
proosas ”
S
äilinud vaid katkendid ja
pealkirjad 35. Kes olid logograafid?
Logograafid – teistele inimestele kõnede
kirjutajad (
sofistid ,
võõramaalased, kohati ka
kuulsad kõnemehed)
Ka
dmos (6. saj, v-o müütiline), Akusilaos (6. saj)
H
ekataios Mileetosest (6.–5. saj): Geneaologiai: esimene katse lahutada
müütilist ja ajaloolist
minevikku .
H
ellanikos (5. saj), Pherekydes (5. saj), Stesimbrotos (5. saj), Xanthos (5.
saj)
„Suured ajaloolased” H
erodotos (5. saj) T
hukydides (5.–4. saj)
X
enophon (5.–4. saj)
Kõ
ik elasid suurema osa elust pagenduse
36. Nimeta
Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema
teose „Historiai” keskset konflikti ja struktuuri. 37. Millist ajaperioodi ja
geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose „Historiai
V
anim ajalookirjanik, kellelt on säilinud tervikteos
A
utopsia printsiip (
rakendus küsitav)
T
oetus suuresti suulisele traditsioonile (mainib kahte logograafi, aga
palju lüürilisi poeete ja nn „seitsme targa” hulka kuuluvaid mehi)
M
ütoloogilise traditsiooni ratsionaliseerimine (Trooja sõda:
Helene oli
tegelikult Egiptuses…)
"Historai"
Ke
skmes Euroopa-
Aasia konflikt: idapoolsete
impeeriumide ekspansioon
(
esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia)
E
kspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud
rahvad , eriti
edukas vastupanu
T
erviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude
tavad vms: süntees
A
leksandria filoloogid jagasid 9 raamatuks vastavalt muusadele: ◦ 1.
Kleio , 2. Euterpe, 3.
Thaleia , 4. Melpomene, 5.
Terpsichore , 6. Erato, 7.
Polyhymnia , 8. Urania, 9.
Kalliope "Historai" sisu
1.
-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja
varasemast ajaloost (sh 2.
raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest)
5.
-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad
◦ 5. rmt:
traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine
◦ 6. rmt: sõja
kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing)
◦ 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480)
◦ 8.-9. rmt: Artemisioni,
Salamise ,
Plataia lahing; Mykale
langemine ;
Sestose vallutamine 478.
H
ist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et „aja jooksul ei tuhmuks
mälestuses inimeste teod ega
jääks kuulsusetult unustusse suured ja
imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi
hellenid kui
barbarid , eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega.”
P
alju kõrvalepõikeid: oraaklitekstid, õpetlikud lood, imelood,
pühenduslood, kohalikud tavad ja kombed (
Egiptus !)
N
B! Hist. 7.152: „Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea
neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)
38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos?
P
eloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21.
aasta)
Kr
onoloogiline esitus, jaotatud suvedeks ja talvedeks
T
eos katkeb järsult keset lõiku (põhjus ei ole teada, sest ta elas kindlasti
sõja lõpuni 404)
A
utori poolt loodud „
objektiivsus ” (faktid on selged ning vajavad vaid
kirjapanemist)
T
ekst on loodud lugemiseks, raskepärase struktuuriga, ent suure
emotsionaalse mõjujõuga
39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende
põhjusi.
Kitsendused
Ke
skendumine kaasaegsele ajaloole
T
eemad: poliitika ja sõda („mehed rääkimas ja võitlemas”)
V
älja jäävad: naised, perekonnad, tavad,
religioon , pühapaigad
Ki
tsenduste põhjused: ◦ metoodika (täpselt saab rääkida vaid
kaasaegsetest sündmustest) ◦
ratsionalism (religiooni mõju vähene
tähtsustamine) ◦ üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne,
dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel
põhinevad lood)
40. Iseloomusta
sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid
sofiste.
1. S
ofistid - rändavad kõneõpetajad, kuidas häid kõnesid koostada.
Mitmekülgselt haritud. Kõnekunstis keskendusid edukusele, eesmärk:
inimesed kõneleksid nii, et neid uskuma jäetakse. Väita seda, mis on
kasulik, mitte tõde.
◦Esimene põlvkond: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt,
Gorgias Leontinoist
◦Nn polümaadid (kr polys ‘palju’ + manthanein ‘õppima, teada saama’)
◦Süstematiseeritud teadmised: astronoomia,
meditsiin , matemaatika,
etümoloogia, grammatika,
eetika , retoorika
◦„Tarkuseõpetajad”: keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus
I
ga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti
L
evinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja
väike mees
A
rgumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste
propageerimine: tava (
nomos ) vs loodus (
physis ) jne
P
ragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse
jõusse
41. Iseloomusta
Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi
põhimõtteid.
H
ippokratese meditsiinikoolkond
Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid
meditsiinialaseid
tekste . Teda nimetatakse arstiteaduse isaks.
Hippokratese
vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise
üritusel). 4
kuulsat kehavedelikku (
veri , lima,
sapp , must sapp). Haigused
tulevad sellest, et nende tasakaal
paigast ära. Kreekas ei tohtinud
religioosetel põhjustel inimesi lahata.
◦ Hippokrates Kosilt (5.-4. saj) ja terve
corpus Hippocraticum
◦ haiguste jumalikest põhjustest loobumine
◦ meditsiin kui
techne , praktiline
kunst ja oskusteave
◦ aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite
jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud
◦
diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu
hindamine)
42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele.
1. S
ofistide mõju
◦Antiteetiline väljendus
◦Vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest
sobivast argumendist, „seda mida vaja” [ta deonta]) Sofistide suhtes
ktiitiline
◦Tõenäosuse argument (eikos)
2. H
ippokraatikute mõju
◦Sõda kui haigus (nt kodusõda)
◦Jumalikest põhjustest loobumine
◦Deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal
Usaldust arstikunsti vastu ei olnud
43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid.
19. s
aj
keskpaik – 20. saj keskpaik: „teaduslik ajalugu“ soosis
Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks
20. s
aj II pool ja 21. saj:
postmodernistlik lähenemine , tõe
subjektiivsus ,
kultuuriline
relativism , kultuuriloo ja
antropoloogia mõju – Herodotose
rehabiliteerimine
44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu.
O
sales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline
ajalooteos „Anabasis”) Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri
sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut.
Oli Spartalaste teenistuses,
Ateenlased pagendasid ta, ei lubanud tal seal
elada.
„Kyrose kasvatus” („Kyrupaideia”)
Kä
sitleb Pärsia suurkuninga Kyrose (6. saj) kujunemist valitsejaks ja
väejuhiks
P
alju kõnesid ja õpetlikke
lugusid A
jalookirjandusena
pealiskaudne , olulisem on moralistlik eesmärk:
◦noorte õige
kasvatamine ◦ideaalvalitseja pildi loomine ◦ideaalse riigikorra
otsimine
Peetud esimeseks arenguromaaniks, kuna kirjeldab Kyrose elu ja arengut.
Xenophon, „Hellenika”
J
ätkab Thukydidese ajalugu, kajastades aastaid 411–362 eKr (Mantineia
lahinguni)
Ku
ni Peloponnesose sõja lõpuni (404) püüab jäljendada Thukydidese
stiili, edasi vabam
Kä
sitlus on pinnapealsem, taas sisenevad jumalikud tegurid, kaldub
ülistama Spartat
45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia?
Aristoteles: tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks)
ditürambe laulvast kooris
46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel
eristas?
S
uured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva:
kultuslik rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Tuldi ka mujalt
Kreekast vaatama.
L
enaiad:nimi võib tähendada naissaatjaid. jaanuar-veebruar, väiksem,
aga vanem
pidustus , samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele
T
ragöödia on eriti iseloomulik
Ateenale (hiljem levis ka mujale) A
lgselt
iga näidend vaid ühekordseks
esitamiseks (hiljem, 380. aastail hakati
kordama )
47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni.
48. Millistest kreeka sõnadest on pärit ‘
orkester ’ ja ‘
stseen ’? Mida need algselt
tähendasid?
o
rkestra (kr orchēstra ‘tantsuplats’): algselt ringikujuline tantsuplats;
hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester]
s
keene (kr skēnē ‘
telk ’): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega
„lava(
tagune )“, mis
kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske [> stseen]
+ proskeenion, episkeenion
t
heatron (kr ‘vaatamispaik’, pealtvaatajate
toolid ), hiljem kogu ehitise
nimetus
e
kkyklēma (
ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks)
10000–20000 p
ealtvaatajat, vabas õhus, päevasel ajal
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate
esitamist , osalisi ja üldisi põhimõtteid.
Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus
ravas sai kuulda näidendite sisu,
põhinesid müütidel, näitekirjanikud pidid müüdid nö rahvale maha müüma.
Pidustustega kaasnes rongkäik, pidustused kestsid mitu päeva. esimestel
päevadel 5 komöödiat, siis 3 tragöödiat ühelt tragöödia kirjanikult.
Ko
reeg (kr chorēgos): teatrietenduse „
produtsent “, peafinantseerija,
valiti
rikaste kodanike hulgast (chorēgia oli üks auväärseist sotsiaalseist
kohustusist [leiturgia]) + linna toetus
V
aliti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele
tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama)
T
ervikuna on säilinud 1
triloogia : Aischylos1e „Oresteia” (458 eKr:
„
Agamemnon “, „Tõivutoojad“, „Eumenidiid“)
Tragöödiate esitamine
Ko
or (algselt 12, siis15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja
näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]
M
askid ja kostüümid, kandsid kõrgeid jalanõusid
Kõ
iki rolle mängisid mehed
Ü
ks
näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus)
M
uusika (
aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Tähtis
muusikariist oli flööt.
H
indas kohtunike kogu
D
eus ex
machina (kr mēchanē), (Jumal masinast). Masin, millega tõsteti
inimesi lavalt ära. Sellega sai teha müstilise lahkumisi, ootamatut
lahendust .
Theologeion - teatri katus, kus asusid näidendis jumalad.
50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust.
Ü
hiskondlik „kõlakast“ (sh koor kui „sisemine
publik “, kes ei
sure kunagi
ega ole ka füüsiliselt ohus) Esindab rahvaarvamust
M
ütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge
minevik , teised
paigad )
A
jaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs
Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju)
Ü
ldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis
S
ageli
keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava
jm)
Tragöödia publik
V
abad kodanikud (mehed) ja
metoigid (sissesõitnud, ei olnud
täisväärtuslikud kodanikud)
D
ionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte
O
rjad vaid isandate saatjatena
N
aised (arvatavasti) ei olnud publikus või vaatasid tagaridadest
51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat
seostada klassikalise Ateena demokraatiaga?
Tragöödia oli omane demokraatlikule
Kreekale , enne
klassikalist aega
tragöödiat ei teatud.
52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid?
Mitu sellist teost on säilinud?
A
jaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs
Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju). Sai selle eest
trahvi .
Müütide kaudu kõneletakse
kaasajas , ei räägita otse tõsistel teemadel, mis
ühiskonnas valitsevad, sest muidu tunneb rahvas end puudutatuna.
53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast.
p
eripeetia (kr peripeteia ‘pöörak’): pööre tegevuse arengus (hea v halva
poole
54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning
täpsusta nende säilinud teoste hulka.
A
ischylos (525–456 eKr)
Aristokaatlikust suguvõsast, tema sõprade hulgas demokraatlike reformide
läbiviijad. Osales suures
konfliktis , Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem
välisoht Kreekale) ja Maratonisõjas,merelahingus. Need sõjad mõjutasid ka
tema loomingut. Ta kaasas ka teise näitleja. Tema stiil on raskepärane,
kangelaste isikuarengut ei toimunud.
Ki
rjutas u 90
draamat , säilinud 7 tragöödiat:
◦ Pärslased - ajaloolisetemaatikaga, etendus 472. ekr
◦
Seitse Teeba vastu
◦ Palujannad
◦ Oresteia: ainuke säilinud tragöödia
trioloogia A
gamemnon - kuningas tuleb Troojast tagasi, naine valitseb
armukesega kodus
H
oefoorid (Jookohvritoojad, Tõivutoojad) - naised lähevad agamemnoni
hauale ohverdama
E
umeniidid ◦ [Aheldatud
Prometheus ] - Orestest kiusavad ematapu
pärast kättemaksu jumalannad, põgeneb Ateenasse.
Sophokles (496–406 eKr)
Ki
rjutas u 120 draamat, säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama.
Kolmanda näitleja kaasamine, koori osatähtsus vähenes
◦ Aias - kuidas kreeka kangelane Aias Trooja sõjas hulluks läks ja
lambaid tappis
◦ Antigone - vennad valitsevad võrdselt Teebat, aga üks vend ei tahtnud
võimu käest ära anda
◦ Trahhislannad -
Heraklese naine mürgitab Heraklse ära
◦ Kuningas Oidipus [e.k]
◦
Elektra ◦ Philoktetes - kannatv kangelane pääseb inimtühjalt saarelt
◦ Oidipus Kolonoses - järellugu
◦ saatürdraama Jäljekütid (Apolloni karja varastamine Hermese poolt)
E
uripides (u 480–406 eKr)
Kirjutas 92 draamat, säilinud 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama nt
Medeia ,
Elektra, Helene, Orestes, Hullunud
Herakles 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist.
T
eise näitleja kaasamine (seetõttu on peetud tragöödia „rajajaks“)
P
ärslased: ainus säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline
(Salamise lahing, Xerxese taandumine,
hybris )
A
inus säilinud triloogia Oresteia: Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü
(tütretapp, mehetapp,
ematapp ): õnnelik lõpp!
T
riloogiad sisult sarnased, teemajätk
T
eoste stiil ülev ja raskepärane
Ka
ngelased monoliitsed, ühest põhimõttest lähtuvad
56. Kes kirjutas ainsa säilinud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu?
T
ervikuna on säilinud 1 triloogia: Aischylose „Oresteia” (458 eKr:
„Agamemnon“, „Tõivutoojad“, „Eumenidiid“)
57. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks?
Aischylos T
eise näitleja kaasamine (seetõttu on peetud tragöödia
„rajajaks“)
Sophokles Ko
lmanda näitleja kaasamine (rohkem kreeka tragöödia ei
kasutanud)
58. Iseloomusta üldistavalt
Euripidese lähenemist tragöödiale.
Ei
võtnud osa eriti ühiskondlikust elust. Kirjutas 92 draamat, säilinud 18
tragöödiat ja 1 satiirdraama. "Medeia" on kõige tuntum tragöödia.
Kõ
ige uuenduslikum (müüdiversioonid, tegelased)
Ka
ngelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine
positiivseks ja
vastupidi)
O
ma
kaasajal ei olnud väga
populaarne Ka
htlemine traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, filosofeerimine,
relativism
M
üüdi „madaldamine“,
realistlik kujutlus, demütologiseerimine
I
rratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased (P. Vellacott: „tema
tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid küsimärk“) Tragöödiad jätavad
vaataja nõutusesse.
J
ärjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks
Ka
sutas sagedasti
deus ex machina’t lõpetuseks
59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes?
Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes)
Ühiskondlik „kõlakast“ (sh koor kui „sisemine publik“, kes ei sure kunagi
ega ole ka füüsiliselt ohus
60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni.
E
sitati
osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama)
T
ragöödiast u poole lühem
N
aljad, lõbusad laulud ja tantsud
Ko
or kujutas saatüreid (mehe ülakeha,
soku jalgade ning sarvedega,
hobuse sabaga olendid, Dionysose
saatjad )
M
ütoloogiline sisu, groteskne vorm („tragöödia dekonstruktsioon“)
Ü
ks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine
S
äilinud:
tervikuna Euripidese Kükloop (KKA), osa Sophoklese
Jäljeküttidest jt katkendeid
Saatärid olid suhtelised nutikad, leiutasid muusikariistu,seotud metalli
töötlemisega.Õpetasid inimesi viinamarjadest veini tegema.
61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat.
V
ana(-atika) komöödia (archaia): Aristophanes, Kratinos, Eupolis (5.–4.
saj)
Ke
skmine komöödia (mesē): Antiphanes, Alexis, Anaxandrides (4. saj)
U
us komöödia (nea): Menandros,
Philemon (4. saj lõpp – 3. saj
Komöödia teke: A
tika linnadionüüsiatelt komöödiad esmakordselt teada
a-st 486 eKr
Kr
kōmōdia: ‘koomose laul’ (kōmos: veinijoobes meesteseltskondade
ringikäimine tänavatel, saateks laul, tants ja pillimäng koos
naljategemisega pealtvaatajate arvel) Ko
omose element kajastub
komöödia kooris
62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. 63. Mis on
kreeka komöödias
parabaas ?
24
-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi
olendeid (
Konnad ,
Linnud ) või isikustatud nähtusi (
Pilved )
Ko
or võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks
Ko
or annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega
seotud (nt
Herilased , Konnad)
N
äitlejate välimus enamasti
standardne : paks (polsterdatud) kõht ja
tagumik,
nahast tehisfallos, karikatuurne mask
J
ämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud
Vana komöödia struktuur
P
roloog - tegelase monoloog või dialoog
P
arodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor
tuli ning koori
tuleku laul
A
goon (
peategelaste sõnasõda)
P
arabaas (kr parabasis ‘kõrvaleastumine’): näitlejad
lahkuvad , draama
tegevus katkeb, koor räägib publikuga: „autori hääl“. Dramaatilise
illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias)
E
peisodionid (enamasti farsilised
stseenid ) - näitlejad suhtlesid
omavahel või kooriga
E
ksodos e
eksood (koori
lahkumine )
64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle
vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat.
A
inuke vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud
Ki
rjutas vähemalt 46 komöödiat, säilinud 11 tervikuna + u 1000
katkendit
E
simene osavõtt dionüüsiaist: 427 (Daitalēs e Pidusööjad, 2. koht)
E
simene võit: 425 (Ahharnlased)
Säilinud: •Ahharnlased (425) •
Ratsanikud (424, ek KKA) •Pilved (423, ek
KKA) •Herilased (422) •Rahu (421) •Linnud (414) •Naised tesmofooridel
(411) •Lysistrate (411, ek VKKA) •Konnad (405) •Naised rahvakoosolekul
(arv. 392) •Rikkus e Plutos (388, ek
katkend KKAs)
T
eosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi
(ka konkreetsete isikute pilkamine: onomasti kōmōdein e ‘nimepidi
pilkama’ – kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404)
D
emokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika
S
õjavastane (Lysistrate, Ahharnlased)
S
ofistlike targutamiste vastane
T
ragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!)
65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat.
Ki
rjutas u 100 komöödiat
T
eiste
autorite kaudu ca 1000 tsitaati
R
ooma komöödias töötlused (
Plautus , eriti
Terentius )
19./20. s
aj vahetusel
pikemad papüüruseleiud 6 komöödiast:
Talupoeg ,
Kangelane, Vahekohus (Epitrepontes, e.k katkend KKAs), Äralõigatud
juuksepalmik, Samoslanna, 1 tundmatu komöödia
1959 p
eaaegu täielikult säilinud Pahurdaja (Dyskolos, e.k VKKA)
1969 p
ikemad fragmendid komöödiaist Samoslanna ja Kilp
V
iimane säilinud Aristophanese komöödia (Rikkus) 388, Menandrose
Pahurdaja 316
V
ahe: 72 aastat, suured muutused (osalt juba keskmises komöödias)
Ko
or ebaoluline või kadunud (esitab laule
vaheaegadel , ei ole seotud
faabulaga)
N
ii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine
P
uudub jämekoomika
L
ihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad
(„
seebiooper “)
T
ragöödia mõju (motiivid Euripideselt)
66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe.
a
rmunud, kergemeelne noormees
h
ooplev rikas sõjamees
a
hne kupeldaja
p
ahur ja
kitsi vanamees (
noormehe isa)
j
onnakas ja õel naine
s
alakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär
l
eidlik ori (noormehe abiline)
vä
le ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline)
p
riileivasööja parasiit
l
ibekeelne kokk
67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris.
● Juba Homerose eepostes peavad kangelased (väejuhid)
koosolekutel kõnesid, neid peavad ka Jumalad. Silmapaistvate tegelaste puhul ei räägita
aind isiku füüsilistest vägitegudest vaid tähtis ka sõnaosavus ja
veenmisoskus .
● Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud
võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. Ei
palgatud advokaate.
Kreelased tihti sattusid kohtusse, kui kedagi nt kahtlustati türannias siis
tehti hääletus, et kas
saadetakse minema ja inimene pidi ise ennast
kaitsma.
● Peale kõnepraktika arenes ka kõneteooria
68. Kes olid sofistid?
Sofistid – rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab
veenma , tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud. Ateena
demokraatia tulekuga said tähtsaks.
69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? 70. Kirjelda Aristotelese
kõneteooriat teoses „Retoorika”.
Jaotas kõned kolme liiki: * kohtukõne (minevik) * poliitiline kõne
(rahvakoosolekul)(tulevik) * ilukõne (ehk epideiktiline kõne)(olevik): kellegi
ülistamine või mingi sündmuse puhul
* Kõne osad: 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2.
Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4.
Epiloog (sageli tunnetele
rõhumine)
Kunstilised tõendid: *
loogilised arutlused *
eetos – inimeste iseloomude
kirjeldamine *
paatos –
publiku tunnetele rõhumine
Kunstitud tõendid: * seadused * tunnistajad *
lepingud * piinamine * vanne
Kõneteooriates välja toodud nn kõnevoorused: * õigsus * selgus *
kohasus * kaunistused hiljem ka: * lühidus * võimsus
Tänu kõneteooriale tekkisid kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria.
71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead?
* Sündis ja tegutses Ateenas
* Sai sofistidelt (Prodikos ja Gorgias) õpetust, Sokratese tuttav
(lähiringkonda ei
kuulnud )
* Rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli
* Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned
Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline
* Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades
Theseuse kaudu Ateena riiki
* Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule
suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks
* Ülistab ilukõnedes valgustatud monarhiat ja monarhe ("Euagoras",
"Nikokles")
72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad
kõned? 73. Mis on
filipikad ?
* Kuulsaim Atika kõnemees (ja
poliitik )
* Õpetamisega ei
tegelenud , kirjutas endale ja teistele
* Säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaiks peetakse u 40: peamiselt
poliitilised kõned ja kohtukõned (Demosthenes kohtukõnesid saab jaotada
omakorda nn poliitilisteks ja mittepoliitilisteks protsessideks)
* Tegutses ka logograafina
Kõige tuntumad on Demosthenese kõned
Makedoonia kuningas
Philippos II
vastu, kes ähvardas Ateenat allutada ning ambitsiooniks oli kõik Kreeka
alad vallutada.
* Demosthenese kõnesid Philippose vastu nimetatakse filipikateks, milles
on saanud üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele (ka
Cicero kirjutas nn
filipikaid):
* 3 Olynthose kõnet (
Olynthos – Ateena
liitlane , keda Philippos
ründas) * 3 kõnet Philippose vastu * Rahust * Olukorrast Chernesosel
(Kuulsaim kohtukõne (poliitiline protsess): "Pärja kõne Ktesiphoni kaitseks")
Demosthenese kohta palju legende, ideaalne kõnemees, nt harjutas
kõnesid
tormise mere juures, et häält kõvemaks muuta.
74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus?
Rajas oma kooli - akadeemia
75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge?
Kui kirjad ja mõned
Platonile omistatud luuletused välja arvata, on Platoni
teosed dialoogivormis!
* Platoni säilinud tekstikorpuses u 34 dialoogi, u 13 kirja, millest u 10
ehtsuses on kaheldud (suurem osa kirju ebaehtsad) *
Dialoogid jaotatakse
enamasti: a) varased, b) keskmised, c)
hilised .
Platon kirjutas peamiselt dialooge,
seisis suulise traditsiooni vahepeal,
dialoogi vormi kasutas, et jäljendada suulist vestlust. Kirjutamise suhtes
skeptiline , sest kui inimesed asju üles kirjutavad, ei jäta nad neid meelde,
vaid unustavad ära.
Ka
dialektiline meetod - "tõde
selgub vaidluses". Erinevad inimesed
argumenteerivad, teema areneb edasi, vaidlemise tulemusena jõutakse
lõpliku tulemuseni. Seda kõige parem kajastada
dialoogis .
76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni
dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus?
*
Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides)
* Eetika (õiglus, paljudes dialoogides)
* Poliitika (õiglus, täiuslik riik, dialoogid "Riik", "Seadused", "Kritias")
* Retoorika ("Phaidros", "Sofist", "Euthyphron" jm)
* Poeetika (nt "Ion", "Riik")
* Kosmoloogia (ennekõike "Timaios")
78. Millist rolli mängib
Sokrates Platoni dialoogides?
Tema dialoogides Sokrates, kes vestleb
teistega , esitab oma õpetusi
Platoni suu läbi.
79. Keele õpilane oli Aristoteles ja kes oli Arisotelese kuulsamaid õpilasi?
* Platoni õpilane
* Oli Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksander Suure õpetaja
80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist
koolkonda ?
* Rajas Ateenasse oma kooli – Lykeion
* Arsitotelese algatatud filosoofilist koolkonda nimetatakse
peripateetikuteks (peripate ō – kr k "ringi
jalutama ")
81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid.
Aristotelesele on omistatud u 400 teost, paljud neist märkmete kujul, võib-
olla ka Aristotelese õpilaste loengukonspektid. Tema teosed proos vormis,
Platonil dialoogid.
*
loogika (koondatud ühisnimetaja "
Organon " ("Tööriist") alla) -
sünonüümid, homonüümid, mõttelised kategooriad. Teosed mõjutanud
kristlikku skolastikat.
* kirjandusteooria: "Poeetika" (ehk "Luulekunstist"), käsitleb tragöödiat
* retoorikateooria: "Retoorika" - käsiraamat kõnede
koostamiseks * eetika: "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" - eetika alased
nõuanded. Mis on sõprus jne.
* metafüüsika: "Metafüüsika"
*
poliitikateooria : "Poliitika"
*
loodusteadused : "Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest",
"
Mehaanika " jm
* psühholoogia: "Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm
82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid
ja teoseid nimetamata).
Ü
ldjoontes 4.-1. saj eKr
A
lguseks peetakse ajalooliselt tavaliselt Kreeka langemist Makedoonia
võimu alla 338 eKr (või Aleksander Suure surma 323 eKr). Lõpuks Kreeka
langemine Rooma võimu alla.
Hellenismi kultuuri üldjooni
L
oodusteadused eristuvad filosoofiast
Ü
ksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist
T
eaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon)
„M
aailmakeeleks“ saab kreeka ühiskeel (koinee)
L
uulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika
U
ute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma,
idamaade , juudi mõjud)
Ki
rjandus muutub „õukonnakirjanduseks“
83. Mis oli Aleksandria museion?
Rajas 3. saj eKr
Ptolemaios I (või II), antiikaja suurim raamatukogu,
koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses
Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli
Ko
nkurent: Pergamoni raamatukogu V-As (üle 200 000 rulli)
P
tolemaios III korraldus: Aleksandria sadamas randunud laevad pidid
andma kõik pardal olnud teosed raamatukogule ümberkirjutamiseks,
saades pärast tagasi kas originaali või koopia
R
aamatukogu juhatajaid: Zenodotos, Apollonios Rhodoselt,
Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt
Aleksandria filoloogid
3.–2. s
aj eKr tegutsenud õpetlased, kes koondusid Museioni ja
Aleksandria raamatukogu ümber
T
öötasid välja tekstikriitika ja kommenteerimise põhimõtted
T
egelesid grammatika küsimustega ja andsid välja tekste
Ka
llimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist,
Aristarchos Samothrakel
tekkis suhtumine, et kõik hea on juba ära kirjutatud ja me saame ainult
lisada/ kommenteerida
84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja
filoloogina .
A
leksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik
Ki
rjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (
Zeusile , Apollonile,
Artemisele, Delosele,
Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja
palju fragmente:
◦ 13 jambist
◦ lühieeposest „Hekale” (Theseusest)
◦ Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist „Aitia”
(„Algpõhjused”, 4 rmt)
Ko
ostas Aleksandria raamatukogu kataloogi „Pinakes” („Tahvlid” või
„Nimistud”, 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka
biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida
L
uules eelistas väikevorme (
mega biblion mega kakon, õieti to mega
biblion
ison tō megalō kakō ‘suur raamat on sama, mis suur pahe’)
T
ekstid on õpetatud ja
viimistletud , rõhutatakse ebatavalisi detaile,
vähetuntud
motiive : kogu Aleksandria luule eripära!
M
õju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutel
85. Nimetage ja
iseloomustage hellenistlikke eeposeid.
Apollonios Rhodios - Kallimachose õpilane.
I
lukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4
laulu, 5835 rida), käsitleb
argonautide retke ning Iasoni ja Medeia suhet
J
äljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid
S
isu osas keskendub inimese
hingele , kangelaste tunnete kirjeldusele ja
analüüsile
86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses.
Bukoolika e
pastoraal e karjuseluule
Ki
rjandusliku žanrina tekib hellenismiajal
E
sindajad: Theokritos, Moschos ja Bion
„I
düll“: teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja
põllumeeste puhkehetki)
Ko
rduvad teemad: elu, selle rõõmud ja kurvad hetked, eriti seoses
armastuse ja sõprusega S
ageli esineb siin karjuste laulu (ka
lauluvõistluste) kirjeldusi M
õjud rooma luulele: Vergiliuse Bucolica ehk 10
ekloogi
87. Mis on Anthologia Palatina?
Enamik epigramme on meieni jõudnud 10.-13. saj-l koostatud kogumikus
Anthologia Palatina (16 rmt, u 3700 luuletust)
88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega).
(V
anim ajajärk: kuni ca 240 eKr –
rahvalooming , üksikud kirjapanekud)
A
rhailine ajajärk (240–81 eKr)
„Ku
ldne“ ajajärk (81 eKr –14 pKr)
„H
õbedane“
ajajärk
(14–117)
H
ilise
keisririigi ajajärk (117–476)
89. Keda nimetati philhellen’iks?
Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord
alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad
roomlased asusid investeerima
Kreekasse ja kreeka kultuuri. Rooma
impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad
keisrid nagu
Nero ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati
philhelleneiks.
90. Mis on
uusplatonism ja mis on
patristika ?
uusplatonism (
Plotinos , Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni
(ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia
tipus leidus koht ka
ainujumalale. Samuti laenasid
Platonilt varaste
kristlike tekstide autorid,
kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming).
91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust,
vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid?
* Josephus Flavius – juudi päritolu, dokumenteeris ajaloosündmusi juutide
asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi
koosseisu;
* Pausanias – temalt pigem reisikiri, mis kannab pealkirja "
Hellase kirjeldus". Hea allikas omaaegse kreeka kõigi piirkondade geograafilise ja
kultuurilise kirjedusega.
* Plutarchos - Plutarchose ligikaudu 250 teosest on säilinud kolmandik, kõik
proosas. Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali
alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja
Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide,
loengute ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab
tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika,
poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika,
etnoloogia , filoloogia ja
teoloogia alalt; loomulikult käsitletakse selles ka
filosoofiat). Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule,
kasvatusele ja sõprusele
3
92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on
deklamatsioon ?
Rooma aega langeb retoorika periood, mida tuntakse teise sofistika nime
all. vanade sofistidena (lihtsalt sofistidena) käsitletakse 5. ja 4. saj eKr
elanud kreeka kõnemehi ja õpetajaid, üldiselt loetakse teise sofistika
hakuks keiser Nero võimu alates aastast. Teine sofistika kehastas aga,
erinevalt varasemast, just konservatiivseid, klassikalisest ajastust
pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite
juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Kui uuemad sofistid
ühiskonda kritiseerisid, heitsid nad ette vanade väärtuste hülgamist, mitte
tagurlikkust. Traditsioonide austamisega kaasnes sageli ka vana usu
eelistamine ning kristluse taunimine, kuigi juba alates 2. saj on teada ka
kristlasist sofiste ning hilisemal ajal saab rääkida kristlikest kõnekunsti
koolkondadest. Peamiseks rakenduseks sai meelelahutuskõnede ehk
deklamatsioonide pidamine: esineti publiku ees vaimukate kõnedega,
sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt
kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud.
93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see žanr avaldanud
hilisemale euroopa kirjandusele?
teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja
perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit
pseudoajalooline teos "Aleksandri teod". See räägib peamiselt Aleksander
Suure retkest idamaadesse, kus ta kohtab igasuguseid elukaid:
inimsööjaid, hiiglasi, imeloomi ning tutvub kummalise loodusega. Kitsamas
mõttes nimetatakse kreeka
romaaniks aga
lembe - või olustikuromaani.
Lemberomaanide kangelasteks on enamasti noormees ja
neiu , mõlemad
on haruldaselt kaunid. Neil tekib armastus
esimesest silmapilgust või
puhkeb niisama äkki, kuid sündmused viivad nad lahku. Nad langevad nt
röövlite kätte või kiusavad neid türannid. Lahus olles jäävad nad ustavaks
oma armastusele ja taluvad piinu ning kogevad ohte. Viimasel hetkel nad
alati pääsevad. Lõpuks saavad kangelased jälle kokku ja abielluvad ning
elavad elu lõpuni õnnelikult koos. Romaanide tegelased käivad sageli
idamaades, Egiptuses või Etioopias, kuid neid maid põhjalikult ei kirjeldata.
Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse
traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest).
94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised
kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt
eristab (2–3 joont)?
1. Kirjanduse koostis: kogu mitte-epigraafiline ladinakeelne kirjasõna, mitte
vaid ilukirjandus (ka kõned, ajaloo - ja filosoofiateosed, teatmekirjandus,
epistograafia).
2. Säilinud murdosa, palju vaid fragmentidena.
3.
Suuline esitus, avatud suuremale hulgale publikule.
4.Kirjanduse loomine
„jõudeajal“ (otium, kr scholē), „päristöö“
(negotium) kõrvalt. 5.
Seotus metseenlusega (1. saj
eKr GaiusCilnius
Maecenas>
metseen )
ja (kirjandus)poliitikaga.
95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast
perioodist mõni autor. 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 97.
Millistel sajanditel
ajavahemikus 8. saj eKr – 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka
kirjandus, millistel Rooma kirjandus?
98. Kuidas suhestuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk
helleniseerimisse eri perioodidel, s.t varasel perioodil, kuldsel ehk
klassikalisel ajal, hõbedasel ajal ja hilisantiikajal? Kuidas muutus koos sellega suhtumine oma
rahvusest kirjanikest eelkäijate loomingusse?
Jäljendamine ja ülevõtmine
R
ooma kirjandus: Euroopa esimene „teise kirjanduse eeskujul“
kujundatud kirjandus
i
mitatio(jäljendamine) vs. plagium (plagiaat)
Kr
eeka kirjanduse jäljendamine Roomas faasinihkega: üldjoontes
vastupidises järjekorras (komöödia varem, eepos hiljem)
Jäljendamise
faasid 1. Mugandamisfaas
arhailisel perioodil: ainult kreeka
eeskujud , ladina
eeskujude jäljendamine on vargus. Tekstide vaba
ümberkujundamine.
2.
Kuldne periood: ka arhailiste Rooma autorite jäljendamine
vähehaaval aktsepteeritav.
3. Hõbedane periood: eelkõige oma autorite jäljendamine, kreeka
eeskujud taanduvad.
4. Kreeka keele oskuse taandumine Lääne‐
Roomast : kreekakeelne
kirjandus on taas võõras ja tõlgitav.
Helleniseerumisest
1. Üksikute suurte kreeka autorite teoste ja ideede jäljendamine.
2. Kreeka orjadest „pedagoogide“ (koduõpetajate) kasutamine.
3. Suhestumine eeskujuteostes sagedase kreeka mütoloogiaga
(Roomas pigem abstraktsed jõud).
4. Kohatine vastuseis helleniseerumisele (nt 155 eKr filosoofide
väljaajamine)
99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse
esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks?
Algus:
Livius Andronicus (3. saj eKr)
Õppeotstarbeline Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia
◦ rooma kirjanduse esikteos
◦ esimene ilukirjanduslik tõlge Euroopa kirjanduses
◦ säilinud üksikud read
240 eKr Rooma mängude pidustus: esimesed
ladinakeelsed draamad: 1
tragöödia ja 1 komöödia Kontaminatsioonid mugandamisel. Tragöödiad:
Trooja hobune, Achilles, Aegisthus, Tereus, Piitsakandja Aiax, Andromeda,
Antiopa, Danae, Hermiona, Ino.
100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma
helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus
(pedagoogiline,
kirjanduslik , poliitiline aspekt)?
Kreeka‐ainelised (enamik): Enniuselt, Pacuviuselt, Acciuselt katkendid;
hiljem Senecalt tervikuna säilinud 6
Rooma‐ainelised: fabula praetexta (esitatud ametnikurõivas toga
praetexta’s; säilinud vaid üks, Pseudo‐
Seneca „
Octavia “
Mütoloogiast süžeeks enamasti Trooja tsükkel (seotud Rooma rajamisega!)
Kreekast eeskujuks hilised (Euripides) ja hellenistlikud tragöödiad
101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta,
comoedia
palliata ja comoedia togata nimetused? Millises
riietuses (tooga või
pallium) esitati Kreeka-
ainelisi , millises Rooma-ainelisi tükke?
fabula togata (toogas esitatud Rooma‐aineline komöödia)
fabula palliata (pallium’is esitatud Kreeka‐aineline komöödia,
„mantlikomöödia“): komöödia peažanr
102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)žanrid voolasid kokku Rooma komöödia
peažanri comoedia/fabula palliata’sse? Mida mantlikomöödia ühelt või
teiselt žanrilt üle võttis?
mantlikomöödia (comoedia palliata), mille nimi tulenes näitlejate riietuseks
olnud kreekapärasest mantlist (pallium, lad. ’
mantel ’). Tegelikult oli Rooma
komöödiateatri kestvuse üheks põhjuseks mitmete komöödia liikide
paralleelne kujunemine ja esinemine, erinevate kultuuritraditsioonide
ühendamine ning kreeka
kirjandusliku teatri ning itaalia suulise traditsiooni
ja improvisatsiooniteatri eri vormide sulandamine.
Kreekalik element tähendas kreeka uuest komöödiast saadud eeskuju.
Kreeka eeskujude osas käitusid nii komöödia kui tragöödia ühtmoodi,
võttes üle ajaliselt kõige uuema võimaliku eeskuju: uuema ja hellenistliku
tragöödia ning uue komöödia.
Kreeka uue komöödia eeskuju kajastub palliata’s reeglina
tegelaskujude ,
süžee ja deus ex machina (lad. ’jumal masinast’) võtte kasutamises;
itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse.
Mõjutajad olid ka festsenniidid ehk rahvapärased pilkelaulud. Rooma
komöödiates festseniine jäljendavad vaidlemisstseenid. Ei olnud kujutatud
kreeka retoorika kohaselt, jäljendavad suulist kõnet.
atellaan - sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega,
kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas,
tobu jne).Ei
mänginud näitlejad vaid kodanikud ise,
kandes maske.
Miimid - hakati mängima pärast klassikalise mantlikomöödia õitseaja
lõppemist. Ei kasutatud maske, oluline oli
miimika . Naised mängisid naisi.
Jäljendati igapäevaelustseene.
103. Mis on
proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda
kasutasid?
Proloog: kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või
anonüümne kuju. Publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht,
kreeka eeskujuteksti ja selle autori nimi, ladinakeelne näidendi nimi.
Peategelase nimi ja eellugu, viited intriigi tegelastele ja lõpplahendusele.
Eesmärk: viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni =>
meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest.
Amphitruo proloog pikim Plautusel .151 värssi,
s.t rohkem kui 1/10
näidendist)
Ka detailseim
proloog, sisuliselt põhjendust sel pole
Publiku üleinformeerimine => tõmmata tähelepanu teksti
kunstipärasusele.
104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta
vähemalt 5 põhjust.
Universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus,
petmine , truudus;
kõrgemate jõudude roll inimese elus, vastuhaku võimalus; identiteedikriis
ja ‐ vargus, situatsiooni valesti tõlgendamine; isikute äravahetamisel
põhinev eksitus.
Kõnetab mõlemast soost publikut.
Tonaalsuse vahetused: traagiline –
koomiline – melodramaatiline.
Mängimine žanripiiridega:
samast ainesest saab teha nii tragöödia kui ka
komöödia.
Pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse.
Universaalsed‐muinasjutulised motiivid: 3 ööpäeva
pikkune öö (kuu ja
päike korraga taevas), Jupiteri kingitud
karikas , valudeta sünnitus jne.
105. Nimeta Rooma eepika peamised
alaliigid , põhjused suursugusesse žanri
liigitamisel ja tähtsamad esindajad.
genus nobile (suursugune žanr):
1) suurvormilisus 2) heksameetrilisus 3) temaatiline ülevus
Liigid:
1) mütoloogiline (genealoogiline ning aitioloogiline eepika) 2) ajalooline
eepika 3) didaktiline ehk õpetav eepika Anaplerosis ehk täiendus
(eepikatraditsioonile)
106.
Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks
kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil
iseloomustatud.
Augustuse enesekuvand 1) Esivanemate austamise taaskehtestaja,
ununenud riituste ja kultuste taastaja 2) Rooma riigi ühtsuse taastaja ja
rahu kehtestaja 3) Moraaliprobleemide reguleerija seaduste abil
Tegelikus elus: karmid nõudmised, liikumine politseiriigi suunas, vaba
mõtlemise
karistamine 107. Iseloomusta P.
Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed,
peateema (d),
kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid.
Georgica ülesehitus I raamat – põlluharimine II raamat – puude (eriti
viinapuu ja oliivide) kasvatamine III raamat –
loomakasvatus IV raamat –
mesilastepidamine
Georgica üldliinid 1) liikumine taimedelt loomadele 2) liikumine
makrokosmoselt mikrokosmosele 3) sümmeetriapüüdlus raamatute lõikes
Georgica II laul 1–8 sissejuhatus 9–258 pinnase ja puude eest
hoolitsemine (sh 136–176 ekskurss laudes Italiae e Itaalia ülistus) 259–
457 viinamarja‐ ja oliivikasvatus (sh 323–339 ekskurss laudes veris e
kevade ülistus) 458–540 lõppekskurss: laudes agricolae (põllumehe
ülistus).
Georgica III laul 1–48 sissejuhatus 49–208 loomakasvatus 209–283
ekskurss armastuse kõikvõimsusest (omnia
vincit amor) 284–477
väikeloomakasvatus 478–566 lõppekskurss: katk Noricumis.
Georgica IV laul 1–7 sissejuhatus 8–282 mesilasekasvatus 283–558
lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest. Mesilastaru on kodu, asupaik,
peatuspaik, seal on: katus, uks, lävi, värav, õu, linn, kodukoldejumalad.
Mesilased vanarooma
vooruste esindajana:
hoolsus ja töökus, ohvrisurm
isamaa eest, austus valitsejale.
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni.
Arvamus 1 (traditsiooniline): Augustuse põllumajanduspoliitika
propagandateos
Arvamus 2: põllumajandus kui
raamistik filosoofiliste probleemide
käsitlemiseks.
SÕNUM: inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele
seadustele.
109. Iseloomusta P.
Ovidius Naso eepilist peateost „
Metamorfoosid ”: kesksed
ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega „
Aeneis ”.
110. Mida tähendab mõiste translatio imperii (’võimu ülekandumine’) antiikajal
kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes
žanrides võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga
Aeneas ?
Aeneis („Laul Aeneasest“)
Ajaloolis ‐mütoloogiline eepos, 12 laulu
Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol Sisu: Trooja
valitseja Priamose poeg Aeneas (Aineias) põgeneb oma saatjaskonnaga
pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue
kodumaa rajamiseks lahinguid
1) daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu
tasakaalustamine ; 2)
sõna‐ ja värsirõhu konflikti seostamine ideelis‐stiililise tasandiga,
emotsionaalsete
kohtade esiletoomine .
Aeneis: eepiliste elementide
kaanon ,narratiiv, eepilised võrdlused, ekfraas
e (kunsti)teose, paiga vms
detailne kirjeldus, prooemium e sissejuhatus,
tegelaste kõned
Metamorfoosid ehk ‘muundumised’ heksameeter, 15 raamatut, kogumaht
12 024 värssi sisu: umbes 250 muundumislugu mütoloogiast ja ajaloost
tuntud teemadel; pikkus 1–200 värssi jumal, kangelane või inimene
muundub millekski kas oma süül või teiste vägivalla tõttu; Ovidius ise
muutub eleegikust eepikuks perpetuum
carmen (katkematu lugu) eepilise
ja eleegilise piirialal (justkui eleegiate kogum); raamatute piirid ei lange
kokku sisuliste tervikute, narratiivide piiridega; protest
ordo (korra) vastu
fiktiivkronoloogiline järjestus maailma loomisest Caesari apoteoosini: ◦
prooemium (maailma loomine) ◦ 1.452–6.420
lugude peategelaseks on
jumal, ◦ 6.421–11.193 lugude peategelaseks on kangelane, ◦ 11.194–
15.744 lugude peategelaseks on ajalooline
figuur ◦ epiloog (Caesari
apoteoos ) ruumiline dünaamika: Trooja/Kreeka > Rooma
Ei ole keskset tegelast, „kollektiiveepika“
Erinevad hoiakud tegelaste suhtes: grandioosne (
Phaeton ), idülliline
(Philemon ja Baucis), koomiline (Midas), dramaatiline (Niobe,
Medea )
Esiplaanil on inimlik mõõde, ka jumalate puhul
Muundumised ühtlasi aitioloogiad – taimede, loomade, tähtede jne
saamislood
Ilmus pärast pagendamist Musta mere äärde, autori lõppviimistluseta
1) Emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi
tingiv või nendega kaasnev emotsioon: armastus
2) Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa
viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end.
Metamorfooside tähtsus 1. Kreeka müütide lõplik tõstmine kirjanduseks 2.
Kreeka müütide muutmine Rooma kultuuri ja kirjanduse loomulikuks osaks
3. Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks
nüüd Ovidius ise
112. Iseloomusta „Nero renessansi” ja
Flaviuste aegset Rooma eepikat, too
näiteid autoritest.
“Nero renessanss” ja Flaviuste aeg (69–96 pKr) • kõnekunsti reeglite
ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) •
deklamatoorsus (
katkestused aplausiks…) • sünged teemad, küüniline
lähenemine • moraliseerimine • episoodilisuse kasv, ühendava loo
kadumine
Marcus Annaeus Lucanus (39–65) De
bello civili („Kodusõjast“) ehk
Pharsalia („Lugu Pharsalosest“), 10 rmt
narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr)
idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas
fatum (saatus) ja
natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik‐
jumalatest loobumine, stoitsism
eepika „objektiivse“ narratiivi asemel isiklikud moraalsed
hinnangud „ebaeepos“, proosalik sõnavalik
Gaius Valerius
Flaccus (1. saj)
Argonautica (“Argo retkest”), 8 rmt
Ajaloolis‐poliitiline idee: argonautide retk kui Rooma impeeriumi eellugu
või –tingimus.
Argonaudid (Iason) –
Aenease eelkehastus.
Filosoofiline idee:
inimelu kui allegooriline retk, maakera kui laev, millel
inimkond reisib.
Kuldvillak kui inimesele saatuse poolt antud
saladus , mille poole tuleb
elurännakul
liikuda , kuid mida saab omada vaid
ajutiselt või kavalusega
väljapetetult.
Publius Papinius Statius (u 40/50–96)
Thebais („Teeba lugu“), 12 rmt
Vennatapusõja teisend: Teeba kuningapoegade Eteoklese ja Polyneikese
võimuvõitlus Kombineerib kogu varasema eepika jooni (Homeros,
hellenistlik eepos, Vergilius)
Sünge sisu sarnaneb Lucanuse ja (Seneca) tragöödiaga,
stoitsismi mõjud
Vääramatu saatus: inimeste moraalitus ja pahed → hullus, roimad,
kättemaks →
kaos → uus ajastu ja maailmakord
113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid
kuldaja ladinakeelsest lüürikast?
• Algselt:
loits , maagiline tõotustekst, vanne,
needus , leping, juriidiline vm
vormel: rütmistatud proosa
• Võtted: algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid;
fraasid enam‐vähem
ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica
(etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus)
Liisusalmid (mängu, laste tegevuse saateks):Saab see kuningaks, kes teeb
hästi, kes ei tee, see küll ei saa.
Mõistatused: Üks neist ma, kes kasvan pikaks, kasvan paksuks,
Lõika/lahenda mind! (Juus‐juuksed)
114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline
seos on Rooma luules luuležanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel?
1) tänapäeval: lüürika = igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on
keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. VÄGA LAIAS
TÄHENDUSES
2) antiikajal: lüürika = lüürilistes värsimõõtudes luule (Roomas
Horatius ).
KITSAS TÄHENDUS. Lüürilised värsimõõdud: kreeka lüürikute poolt oma
luules kasutatud värsimõõdud.
115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka
luulest üle erinevaid žanre?
Milliste luuležanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed?
• Epigramm - Kõige vanem kreeka luulest üle võetud
luulevorm (3./2. saj.
eKr) • Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm • Värsimõõt:
eleegiline distihhon • Sisu: hauaepigramm; poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik,
sõprus, armastus,
inimsuhted • Maht: minimaalselt 2 värsirida, pikemad
kuni 10 värssi • Stiilivõtteist sõnamängud ja puänt • Algul sageli kreeka
eeskujude
otsesed mugandused • Sageli ebakindel autorsus
116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut.
keisriülistused, lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad
juhtumid,
kunstiteosed jm filosoofilised mõtisklused elu üle;
kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine (
satiiriline e
pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10:
hominem pagina nostra sapit (‘mu lehekülg maitseb inimese järele’)
Tema epigrammid pannake kooliõpikute "lisasse" või tõlgiti 19. sajandil
itaalia keelde.
Kui Heliaadide puu all
sipelgas kord oli käimas, piisk merevaigune sealt
kukkus ja kattiski ta. Sel moel loomake siis, elus peetud ju mitte kui
milleks, säärase matuse sai, et väga väärt on ta nüüd.
117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus
Roomas?
• kr hoi neoteroi, ld poetae novi, ‘uue(ma)d
luuletajad ’ • Esimene
luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. eKr alguspoolel • Liikmed: Euphorion,
Rhianus, Catullus, Calvus, Valerius
Cato , Helvius Cinna, Caecilius, Furius
Bibaculus, Cornificius, Gallus. • Eeskujud: kreeka hellenistlik epigramm
(Kallimachos ja epigoonid), vahendaja Parthenios Nikaiast (jõudis Rooma
75 eKr). • Revolutsioonilisus Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete
järjekindel ja süstemaatiline järgimine (varem: sporaadiline, nt Laevius 1.
saj eKr)
Neoteerikute luuleideaalid • Lühiluule (väheldane raamatukene,
„värsikesed“, „vallatused“) • Lihvitus, poleeritus • Haruldaste süžeede ja
motiivide kasutamine: õpetatud (doctus), linnalik (
urbanus ), haritud, peen,
uuenduslik • Vormi ja sisu massiivsuse
vältimine • Mitme luuležanri ja
meetrumi kasutamine • Teemad: • 1) armastus selle mitmepalgelisuses,
armukadedus , vihkamine; • 2)
pilge kõrgemalseisvate isikute aadressil; •
3) lihtrahva põlgamine.
118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas,
mille poolest on järelpõlvede seas tuntud?
Kogu 116
luuletusega : armastus selle eri nüannsides (
kiindumus ,
armukadedus…)
Esimene kreeka arhailise luule eeskujudel kirjutanu Roomas (Sappho
stroof ja teemad) Isiklike tunnete valamine luulevormi
3 tsüklina: ◦ 60 lühiluuletust armastatud Lesbiale ◦ 8 pikemat
ballaadilaadset luuletust ja pulmaluuletust ◦ 48 epigrammi
119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja
armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused?
1) Kreekas: kaebe‐ ja leinaeleegiad, Roomas järgijaks üksnes Ovidius
(Kurvad laulud, Kirjad Musta mere äärest)
2) Armueleegia (aastail 40–0 eKr) – Kreeka kirjanduses puudub, Rooma
autorite leiutis, viljelemisaeg lühike.
Armueleegia autorite põlvkonnad
1) 69/68 eKr sündinud
Cornelius Gallus: teada vaid 1 papüürosfragment ja
mõned tsitaadid
hilisemate antiikautorite teostes.
2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga
veel vabariigi ajal.
3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi
meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid,
epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia.
Ühisjooned kreeka eleegiaga
1)
meetrum – eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli žanrimääratluse
aluseks meetrum)
2) eleegiku
eneseteadvus , täisväärtusliku luuletaja
doktriin 3) manitsus‐ ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest,
Roomas sooviga võita oma
armastatu poolehoid)
4) (
armu )kannatuse‐ ja kurbusemotiivid
5) erootiliste müütide jutustamine
Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja
armumine ja armastus a)
Armastus kui püsiseisund (foedus aeternum), igavesti kestev suhe
armastatuga. b) Armastus kui eluviis, eleegiku igapäevategevus –
armuvõitluse (militia
amoris ). c) Armastus kui
orjus (servitium amoris):
eleegik ise on reeglina armastatust kõrgemal ühiskondlikul positsioonil,
kujutab end kui orja oma käskijanna tujude teenistuses. 2)
Eneserefleksioon armueleegiate luuletajana.
Rooma armueleegia sotsiaalsed tekke‐eeldused 1) Rooma abielunaiste
juriidiline ja ühiskondlik
emantsipeerumine 1. saj eKr (perekondlikult
endiselt vaid soojätkaja roll). 2) Matrooni kõrval uue naisetüübi – haritud ja
jõuka hetääri – jõudmine Rooma (pakkus nii seksuaalseid kui ka vaimseid
naudinguid). 3) Rooma ülikute abielulaadsed püsisuhted nende
hetääridega. 4) Suure hulga noormeeste sunnitud tagasitõmbumine
poliitilisest elust keisririigi tõttu, protest ühiskonnas toimuva vastu
120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse,
millistel teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad?
Esimesed jambid Catullusel (nt 8. luuletus); peaesindaja Horatius (65–8
eKr, epoodid) Peamine vormitunnus: jambiline värsijalg, mida oli värsireas
2–6 Ründav ja pilkav iseloom, (nii poliitiliste kui isiklike) vaenlaste vastu
Lüürilistes värsimõõtudes luule
Kõrgaeg 30–10 eKr
Peaesindaja Quintus Horatius Flaccus (65–8 eKr)
Translatio imperii lüürika valdkonnas
Laenati kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivormid, s.t
stroofiline, paljudes eri värsimõõtudes kirjutatud luule
Horatiuse luule märksõnad (vrd neoteerikud)
1)Lühiduse ideaal (raamatuke, naljatlused, värsikesed),
vastandumine eepika täispuhutusele ja kõrgelennulisusele, igavikulisusele. 2) Lihvituse
ideaal: luule kui töö,
vaev , oskus. 3) Harituse ideaal: peenekoeline,
õpetatud, linnalik, mänglev. 4) Lihtrahva, pööbli põlgamine.
Horatiuse luule põhiteemad: a) armastusluuletused, umbes neljandik
kogude sisust; b) sõprusluuletused, mis sageli seostuvad
sümposionitemaatika ja
filosoofiaga ; c) poliitilised luuletused Rooma
poliitika ülistamiseks; d) filosoofiline luule; e) luulekunsti ülistused,
eneseteadvustamine luuletajana; f) religioossed hümnid jumalatele
Horatius armastusluuletajana 1) Kogenud nõuandja nii naiste kui meeste
armuhädade puhul (kutsub üles ignoreerima serenaade laulvat armukest,
lohutab armastusest ilmajäänuid,
hoiatab mitte võistlema mõne alatu
naisega kauni
poisi armastuse võitmise pärast jne). 2) Armastus kui
satiiriline sotsiaalne komöödia, mida võib võtta
iroonia ja meelelahutusena.
Tüüpilised armastusluule allžanrid: • ukse taga kaebleva armukese
serenaad; •
teadaanne armastuse lõpetamisest; • naiste uste taga
ringipummeldamise luuletus.
Horatiuse sõprusluule
Üksnes meeste vahel, distantsi ja läheduse kombinatsioon.
Motivatsioon mõtlemaks elu ja surma üle + elu osa, mis
laseb inimesel
tunda end õnnelikuna.
Inimsõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest laiemalt;
loodusnähtus ja sellisena mööduv.
Ei sõltu inimese vooruslikkusest, vaid inimese rõõmsameelsusest,
lahkusest, avatud olekust ja ühtekuuluvustundest.
Sõprus peab viima inimese muretuse ja kerguseni, seetõttu ei kujuta
sõprade tülitsemist.
Olulisel kohal vein: kommunikatsiooni suunaja, mitte unustama panija
(nagu eleegikutel)
121. Horatiuse Ars Poetica („Luulekunst”) – nimeta teose peamine eeskuju ja
mõningaid teemasid.
Kirjutatud hiljemalt 10 eKr
Aines vaheallikate kaudu Aristotelese Poeetikast
476 heksameetrit
Näiliselt ebasüstemaatiline, pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel
Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk‐ ja uusaja, mõjutas
Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. saj‐ni,
Ridamisi tuntud sententse (nt in medias res – asjade
keskele ).
122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe
diem , exegi
monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad?
Horatiuse väljendid
carpe diem - naudi päeva
exegi monumentum – olen endale püstitanud mälestusmärgi
non omnis moriar - ma ei sure üleni
123. Nimeta Rooma värss-
satiiri esindajaid ja peamisi teemasid.
Rooma panus žanritesse!
Quintilianus (1. saj pKr), „Kõnekunstiõpetus“
10.1.93:
satura quidem
tota nostra est („aga
satiir on üleni meie oma“).
Säilinud teosed peaaegu kõigilt antiigis tuntud satiirikutelt.
Jagunes värss‐satiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa
vaheldumine).
Rooma värss‐satiirikud
Quintus ENNIUS (239–169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii
terav (säilinud fragmendid, 31 rida)
Gaius LUCILIUS (u. 180/167 – 102 eKr), žanri „isa“, kehtestas
värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u
1400 rida)
Quintus HORATIUS Flaccus (65–8 eKr)
Aulus PERSIUS Flaccus (34–62) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 –
pärast 127. a‐t)
124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised žanrid ja nende esindajad.
Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorika‐alased teosed (Cicero).
Ajalooproosa (
Caesar , Livius,
Tacitus , Sallustius).
Teaduslik‐tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem,
Vitruvius , Celsus,
Columella, Frontinus).
Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca).
Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem).
Biograafia (Cornelius Nepos,
Suetonius ) Romaan (
Apuleius )
125. Too esile jooni, mille poolest
proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest
pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide,
vormi,
terminoloogia , sisu jne suhtes.
Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet:
◦ poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõned, ajaloo‐ ja
mälestuskirjandus);
◦ jõudeaja sisustamine (filosoofia, teaduslik‐tehniline proosa).
126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel
ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid?
Kreeka retoorikaõpetajad Roomas alates 2. saj keskpaigast eKr.
1.saj. eKr oli hellenistlik retoorika üldlevinud.
Ladinakeelne retoorikaõpetus levis alates 1. saj eKr, retoorika muutus
keskseks žanriks. Kõneliigid sageduse järgi: kohtukõned, poliitilised kõned,
epideiktilised kõned (nt matusekõned).
Retoorika keisririigi ajal
Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!)
Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing.
Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned.
Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem
olid vaid osa retoorikaõpetusest.
Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis,
pikki lauseid vältiv
Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega „uus stiil“ taandus.
71 pKr riiklik retoorikaõpetaja
ametikoht : Marcus Fabius Quintilianus (ca
35 – ca 100), u 95 Institutio Oratoria („Kõnekunstiõpetus“, 12 rmt).
Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile.
Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: „Cicero pole mitte
inimese, vaid kõnekunsti nimi“)
127. Mis on asianism, mis
atikism ? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida
kumbki stiilisuund väärtustas?
ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse
efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad:
Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (114–50)
ATIKISM Tugevnes vastu‐ kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge,
napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine.
Roomas levis u 50 eKr
128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia
kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist
proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas?
Cicero filosoofiline proosa
Pühendus sellele siis, kui oli sunnitud poliitikast taanduma.
Enne teda ladina keeles filosoofiast peaaegu ei kirjutatud, C. on paljude
mõistete ladina keelde tooja, erialakeele looja
Teemad: eetika (sh poliitiline filosoofia), loogika (sh
tunnetusteooria ),
füüsika (loodusfilosoofia).
Lucius Annaeus Seneca (1 eKr – 65 pKr)
Filosoofina eklektik (peamiselt stoa, aga ka peripateetikud,
uuspütagoorlus). Orienteeritud praktilisele moraalile.
Filosoofia ja retoorika süntees.
Kirjutas ka tragöödiaid (ek „Medeia“ RKA2009) ja teose
„Loodusteaduslikud küsimused“. „Uue stiili“ esindaja.
129. Millise proosažanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma
kirjanduses entsüklopeediliseks
ajastuks ? Nimeta selle perioodi
teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa
esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest.
Teaduslik‐tehniline proosa
Varane esindaja: Cato „Põllumajandusest“ (2. saj eKr; vt
eespool ).
Põhiosa: algas 1. saj pKr, „entsüklopeediline“ ajajärk.
Teadmiste kogumine, süstematiseerimine suurtesse kompendiumitesse ja
väiksematesse käsiraamatutesse.
Üks eesmärke: varustada kõnekunsti näite‐ ja võrdlusmaterjaliga.
Uute avalike raamatukogude rajamine Tiberiuse, Vespasianuse,
Traianuse ajal → raamatute suurem kättesaadavus.
Marcus Terentius
Varro (116–27 eKr): „Ladina keelest“,
„Põllumajandusest“
Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 23–79; noorema onu): „Looduslugu“
(37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele.
Vitruvius: „Arhitektuurist“ (10 rmt).
Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr – 50 pKr): „Meditsiinist“.
Lucius Iunius Moderatus Columella (4 – u 70): „Põllumajandusest“.
Sextus Iulius Frontinus (u 40 – 103): „Akveduktidest“.
Aulus Gellius (u 120 – pärast 180): „Atika ööd“ (kuriositeetide
entsüklopeedia).
130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad
esindajad?
Enda ümber toimuva fikseerimine varem: peamiselt eepika, ülistuslaulud,
antikvaarne kirjandus, aastakroonikad; hiljem: biograafiad.
minevik ja selle austamine kui
kaasaja heaolu põhjus
Cicero: „Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda
alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega
läbi põimitud ajalooline mälu“ (Orator 120)
Ajalugu kui elu õpetaja (Cicero:
historia magistra vitae est):
kasulik: ülevaade
seadusloome pretsedentidest, välispoliitikast, sõdadest
õpetlik: käitumismudelid olevikuks ja tulevikuks
Moraaliteemade suur osakaal: Rooma ajalookirjanduse eripäras võrreldes
muu kirjanduslooga
vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide
allakäik jm
Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud
kuldse ajastuga)
Autorid enamasti sõja‐ ja poliitika‐ taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte
„kabinetiõpetlased“ (v.a Livius) → poliitiline ajalugu
Orienteeritud kitsalt Roomale (etnotsentristlik), puudusid maailma‐ ajaloo
käsitlused
Suured ajalookirjanikud
[Marcus Porcius Cato e Cato Vanem (234–149 eKr), Origines e „Alged“]
Gaius Iulius Caesar (100–44 eKr)
Gaius Sallustius Crispus (86 – ca 35 eKr)
Titus Livius (64/59 eKr – 17 pKr)
Publius (v Gaius)
Cornelius Tacitus (ca 56 pKr – pärast 117)
131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed
probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei
kirjutanud?
132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid.
Cicero: 4 kogumikku (üle 900 kirja: „Kirjad lähedastele”, „Kirjad
Atticusele”, „Kirjad vend Quintusele”, „Kirjad Brutusele”).
[Seneca: „Moraalikirjad Luciliusele“, ei järgi epistolograafiažanri tavasid]
Plinius Noorem (61 – ca 113): 10 raamatut kirju (
tuntumate hulgas nt
Vesuuvi 79. a purske kirjeldused, 6.16 [RKA1971], 6.20 [RKA2009]).
134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma
elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned.
Biograafiažanri üldiseloomustus
Vastandumine ajalookirjandusele:
◦ „millised inimesed on“ vs „mida inimesed teevad“;
◦ eelkõige eetika‐ ja retoorikažanr;
◦ eri perioodidel ajalookirjandusele lähemal v kaugemal, arusaam kahest
iseseisvast žanrist on pärit 19. saj‐st).
Allikaid: matustel esitatud, eluloolsi andmeid sisaldanud ülistuslaulud
(laudationes funebres).
Kreeka mõjud: otseselt kreeka elulookirjanduse lugemise kaudu, kaudselt
Rooma retoorikakoolide vahendusel
Suetonius "Keisrite elulood"
Kriitiline hoiak kirjeldatavate suhtes.
Ei järgi otsest kronoloogiat.
Kohustuslik osa on välimuse kirjeldus.
Keskne ülesehitusprintiip: vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine.
Keskendumine eraelule, mitte poliitilisele tegevusele („biograafilise
relevantsuse seadus“).
Täpne varasemate autorite tsiteerimine. Etteheited: kõmulisus, halb stiil.
135. Nimeta kaks
tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid.
Tacitus (c. 56 – pärast 117): „
Agricola “ e De vita et moribus Iulii Agricolae
(„
Julius Agricola elust ja kommetest“).
Suetonius (c. 69 – pärast 122): De Vita Caesarum („Keisrite elust“)
136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri.
Peategelasteks homoseksuaalne paar (erinevus kreeka romaanist!),
tegevustik toimub madalama ühiskonnaklassi elu taustal.
Peategelase iseloomustus: mütomaniakaalne (
paralleelide tõmbamine
kuulsate müüdikangelastega).
Kreeka romaaniga sarnased motiivid: rändamine, torm ja
laevahukk ,
enesetapuähvardused, näiline surm, armastus esimesest silmapilgust,
kohtuprotsessid .
Tuntuim säilinud osa:
Cena Trimalchionis e „Trimalchio pidusöök“.
Apuleius (c. 124 – c. 170)
Esimene teadaolev Rooma kirjanik, kes tegutses peamiselt Roomast
väljaspool.
Romaan „Metamorfoosid“ e „Kuldne eesel“.
Aines Kreeka eeskujudest, nn eeslilugudest.
Stilistiliselt kõrgel tasemel romaan, hinnatud narratiivi keerukuse poolest.
137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.–5. saj ladinakeelses
kirjanduses.
4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel
poolel tahes, oli
olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui
esteetiline . Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise
eesmärgiga
Milaano piiskop Ambrosius (u 340–397) kirjutas oma esimesed kristlikud
hümnid
paganate vastu astunud rahvahulga ergutamiseks. Prudentiuse
(348 – pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid
asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste
ülistamiseksmäletamiseks.
Paganate poolel anti kuldse ajastu autorite (nt Liviuse) tekste uuesti välja.
Peaaegu täiesti on kadunud tolleaegne paganlik kõnekunst – arvukad
ülistuskõned keisri saabumise puhul ühte või teise linna või siis
valitsemisaastapäevade jms puhul.
luuletaja Claudianus - Ta oli esimene „rändpoeet”, kes liikus linnast linna ja
pakkus oma luuletajaoskusi erinevate linnade valitsuste ja üksikpatroonide
juures. Teda on nimetatud
viimaseks paganlikuks/klassikaliseks poeediks,
sest ta valdas veel täiesti vältelist värsisüsteemi, tundis peensusteni
antiikmütoloogiat ja klassikaliste autorite teoseid, tsiteerides neid ohtralt.
Kuid hoolimata oma üldisest paganlikust meelestatusest kirjutas ka
Claudianus juba kristlikel teemadel,
luues lihavõttehümni De Salvatore
(„Lunastajast”). Tõenäoliselt ei olnud Claudianus kristlane, kuid pidi
kristliku keisri juures teenistuses olles tolle usku heaks kiitma.
138. Keda ja mis
teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia žanri
esmaloojaks?
Aurelius Augustinus (354–430) „Pihtimused”, teos siiski pigem
sulam kolmest tekstižanrist: autobiograafiast, teoloogilisest traktaadist ja
palvest .
Teos on kirjutatud eelkõige autorile iseendale (täpsemalt tema hingele)
teraapiana ja uue usu vastuvõtmise põhjendusena, aga
teisalt ikka veel ka
klassikalise antiikkirjanduse päraselt lugemiseks laiale haritud ringile, kes
peaksid lugemise järel
tunnetama oma patusust ja pöörduma Jumala
poole.
Ehkki tekst on proosas, on lausestus ja sõnastus hümnilaadselt
rütmistatud. Autor ei suhestu enam ainult paganliku antiikkirjanduse
juhtivate autoritega, vaid nende kõrval ja peamiselt Piibli
tekstiga .
139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed.
peateos De consolatione philosophiae („Filosoofia lohutusest”) on
kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius
kirjutas teose
vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja
ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge
autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik (
Piiblit ei tsiteerita,
kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse
vastane (tollases kristlikus teoloogiaski oli uusplatonistlik terminoloogia ja
arutlusviis tavaline). Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga
tegelemisele teel Jumalani jõudmisel; pürgimine
tarkuse poole on ühtlasi
pürgimine Jumala poole.
Kõik kommentaarid