riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a
X = ks Sõna algul esineb x ainult (kreeka) laensõnades. Näited x kasutamise kohta: xenophobia, xerasia, cortex Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid: CH = hh, näit. charta, chemia, chirurgia SCH = shh, näit. schema, ischias PH = f, näit
sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist Palee nimega Kuldne maja (lad k Domus Aurea), mille detailse kirjelduse on andnud vanarooma ajaloolane Gaius Suetonius Tranquillus Tema kinnitusel olid palee kõigi söögitubade laed kaetud elevandiluust nikerdustega. Kui laepaneele liigutada, oli külalisi võimalik üle külvata lilledega või lõhnastada ruume parfüümidega. Palee peamine saal oli ringikujuline ja see pöörles pidevalt, et matkida taevakehade liikumist. Kõigi oletuste kohaselt oli pöörleva saali läbimõõt enam kui 50 jalga (üle 15 m). Osa spetsialiste arvab, et kivist kerad pandi liikuma vee jõul
Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole sajandi vältel. 4. Biograafiat kirjeldasid Cornelius Nepos ja Suetonius. Corneliuse Nepose teos «De viris illustribus» - umbes 16 raamatut, kus kirjeldakse roomlaste ja välismaalaste biograafiat. 5. Ka ajalookirjandusele kuuluvad ka nn kommetaarid, mis olid mõeldud ettekanneteks Senatile või enese mälu värskendamiseks. Retoorika Antiikaegse liigenduse järgi oli kõnekunstil 3 kasutusala: kohtu-, poliitiline ja pidulik kõne. Kohtukõnesid pidasid Roomas hageja ja
vabatahtlikku pagendusse Rhodose saarele, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks, ümbritsetuna sõpradest, kelle hulka kuulusid nii poeedid kui matemaatikud, aga ka astroloogid. Selle teo motiivi üle on palju spekuleerinud nii muistsed kui kaasaegsed autorid. Suetoniuse järgi võib üheks põhjuseks olla vastikus oma uue naise vastu, keda ta ei söandanud ei liiderlikkuses süüdistada ega ka temast lahutada. Teised põhjused võisid olla poliitilised. Samuti räägib Suetonius loo sellest, et Kampaania ranniku lähedal purjetades jõudsid Tiberiuseni teated, et Augustus on haigeks jäänud, mille peale ta jäi ankrusse. Siis aga hakati teda süüdistama trooniihkamises, ning Tiberius suundus otsustavalt Rhodose poole, ehkki tuul oli peaaegu täiesti vastu. Rhodosel olevat ta avaldanud soovi näha haiglas olevaid patsiente. Tema tõlgendasid aga soovi valesti ja nii toodi järgmisel päeval kõik haiged Tiberiuse juurde ja reastati haiguste kaupa rühmadesse
onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula" on tulnud ühest naljast sõdurite seas, sest ta veetis lapsepõlves palju aega nende seas riietatuna sõduri riietesse. Suetonius kirjutas, et ta oli sõdurite seas niivõrd armastatud, et kui nad ähvardasid ületõusu korraldada, siis ainuüksi Gaiuse nägemine rahustas nad maha.2 Caligula tuli sõnast caligae, mis olid tallanaeltega saapad, mida kandsid Rooma sõdurid.3 Need sotsiaalsed tingimused, millega noor mees üles kasvades kokku puutus, ei olnud sobilikud inimlikkuse kasvatamisele. Mõrvad ja hukkamised olid igapäevased nähtused. Caligula perekonnaliikmed said järjest surma
2.3 Tiberius Just Tiberiuse kohta on antiikaurotid väga palju jäädvustanud, esiletõusvam teistest on siiski Tacitus. Just tema on seda teinud kirgliku põhjalikkusega. Ta on Tiberiusele pühendanud oma peateose kuus esimest raamatut. Tema kirjelduse järgi oli Tiberius julm türann ja sünge sadist, kes laskis enda solvamise pärast hukata palju inimesi. Samuti on Tiberiuse mainet alandanud Suetonius, kes ka ei pea keisrist eriti lugu kuid siiski on oma teostes kirjeldanud ka Tiberiuse teist poolt. Nimelt kirjeldab Suetonius seiku millest tuleb välja et keiser Tiberius oli kohusetundlik, arukas, ettevaatlik, enesessesulgunud, tagasihoidlik ja naeru põlgav mees. (Tiidus, 1997, 181) Võimule saades oli Tiberius 55-aastane. Päris sujuvalt Tiberiuse võimule pääsemine ei kulgenud. Pannoonia leegionid nõudsid uuelt keisrilt paremaid tingimusi ja hakkasid tõrkuma. Varsti
Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus
,,Historiae" kujutab kaasaja ajalugu. Tema mõjul kujunes välja Tacituse stiil. * Titus Livius ,,Linna asutamisest alates" Rooma linna ajalugu * Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", ,,Historiae" autori kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem * Lucanus, ajalooline poeem ,,Kodusõjast", käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. * Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Oma teaoses märgib ta esmakordselt germaanlastest kirdes asuvat hõimu või hõimurühma aestii (arvatavasti mõni balti hõim). Selle nime kandsid keskaja ajalookirjutajad üle Eesti ala asustanud rahvale. Kirjeldustega germaanlaste elukorraldusest, tavadest, ühiskonnast on see allikaks sellest ajast Euroopas
kirjeldatakse peategelase eraelu kui tema tööd valitsejana. Teoses on ära toodud Claudiuse esitatud kõne senatile kohtumõistmisest ja hääletamisest, ta kirjad Trendi ja Aleksandria elanikele ning tekst Lyoni tabloolt. Graves on töötanud ka Claudiuse poliitikat puudutavate arutlustega, kus näiteks valitseja põhjendab enda loodud uusi tähestikutähti. Sellegipoolest on Graves ajalooliste allikate (enamasti on nendeks Tacitus ja Suetonius) suhtes valiv ega järgi alati nende kirjutatut. Näiteks on kõige hullemad süüdistused Tiberiuse ja Caligula vastu ära toodud üks ühele, kuid sarnased süüdistused Augustuse vastu paneb Graves Livia mõju süüks. Gravesi teostes tunnistab Livia ka oma süüd Marcelluse, Agrippa, Augustuse, Gaiuse ja Luciuse mõrvades, kuigi need on ära toodud vaid ühes arheoloogilises allikas (Tacituse omas). Augustust aga kujutab autor lahke mehena, isegi sõbraliku klouni ja ohvrina,
Quintilianus (u 35u 96 pKr) oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik. Säilinud on Quintilianuse peateos ,,Kõnekunsti õpetus" 12 raamatus, mis käsitleb süsteemselt kogu retoorika valdkonda, ideaaliks oli Cicero. 78. Milliseid keisririigi aegseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Rooma keisririigi aegsed ajalookirjanikud olid Tacitus (,,Ajalugu", ,,Annaalid", ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest"), Suetonius (,,Kuulsatest meestest", ,,Keisrite elulood") ja Ammianus Marcellinus ( ,,Rooma ajalugu"). 79. Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand? Kes oli Plinius Vanem? Plinius Noorem (62-113 pKr) oli Rooma riigitegelase jurist, kirjanik ja teadlane. Põhilise osa kirjanduslikust pärandist moodustavad 2 kogu kirju: esimene nn üldkogu sisaldab 247 kirja (9 raamatut) ja teine kogu sisaldab 122 kirja. Ta kirjutab kaasaegsete iseloomustusi, reageerib päevasündmustele, arutab kirjandulikke
3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada
Peateos: ,,Kodusõjast" e ,,Pharsalia" 10 raamatus, mille süzeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Publius Cornelius Tacitus: ,,Ajalugu" 12 raamatut ( Tracituse kaasaeg kuni Domitianuse surmani ) Tõenäoliselt 107 108 ,,Annaalid" 18 raamatut. ( Rooma ajalugu Augustuse surmast Nero surmani ) 120 ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Gaius Suetonius Tranquillus: 1) ,,Kuulsatest meestest" on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid. Ammianus Marcellinus ( u 330-395 ), kavandas oma ,,Rooma ajaloo" jätkuna Tacituse kirjutatule. Kirjeldab Rooma keisrite tegusid ning Rooma riigi suhteid germaanlastega ning Balkani ja Lähis-Ida rahvastega. 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes?
saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Titus Livius ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse, Lukianose ja Apuleiuse loomingut?
võimu, mille poole ta kogu elu suurimate ohtude hinnaga oli püüelnud ja mille säärase vaevaga saavutanud. Tasuks sai ta vaid valitseja tiitli ja kuulsuse, millega kaasnes kodanike vihkamine ja vaenulikkus. Kasutatud kirjandus: · Eesti Nõukogude entsüklopeedia nr. 1, lk 674 · Antiigileksikon nr. 1, lk 94-95 · ,,Caesar mees, kes painutas oma tahte alla rahvad" Friido Toomas, lk 5-98 · ,,21 maailmakuulsat väejuhti" lk 35-48 · ,,Keisrite elulood" Gaius Suetonius Tranquillus, lk 9-59 · ,,Rooma kirjanduse antoloogia" lk 219-225. ,,101 ajaloo suurkuju" Simon Sebag Montefiore, lk 50-52 · ,,Ajaloo kujundajad antiikajast tänapäevani 100 suurkuju" Brian Mooney, lk 76-7 · ,,Spartacus" Raffaello Giovagnoli · Kleopatra" A. Krawezuk · http://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender · http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Caesar
Ovaat oli see, kel oli side teise ilmaga, eriti samhaini ajal ja kes rändas esivanemate riiki neilt tarkust saama. Viimaks, pärast veel kümme aastat kestnud õppimist sai ovaadist druiid- kuningate nõustaja, kohtunik, filosoof ja suguharu ülempreester. Druidism osutas vastupanu roomlastele Gallias ja Britannias, druiidi usundi vaimne keskus asus aga Briannias. Nende peakorter asus Mani saarel, mida inglased hiljem Angleseyks nimetasid. Aastal 60 ründas seda saart kindral Suetonius Paulinus, kelle armeel olid vastas druiidid. Naised olid mustades rüüdes, valmis neile relvade ja nõidustega vastu astuma. Siiski purustasid roomlased pühamud ning tapsid nende hoidjad. ( Sampson, 2008) Kui Julius Ceasar vallutas Britannia ja ametlik druiidi religioon oli Walesist minema pühitud, läks see tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid
/i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16
60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet: poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõned, ajaloo ja mälestuskirjandus); jõudeaja sisustamine (filosoofia, teadusliktehniline proosa). 126
kõikjal: rännakute ajal, jalutuskäikudel, saunas jne. Oma peateose - "Loodusloo" - koostamiseks kasutas Plinius 2 tuhat raamatut ja kogus kokku määratu faktilise materjali. Need faktid olid muide küll vähe süstematiseeritud. Plinius langes oma teadusliku uudishimu ohvriks. Vesuuvi purske ajal 79. a. u.a.j. Tahtes kohutavat loodusenähtust lähedalt vaadelda, ligines ta liigselt vulkaanile ja mürgised gaasid surmasid ta. 80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke? Gaius Suetonius Tranquillus (u 75 vahemikus 140150 pKr) On arvatud, et Suetonius oli pärit Põhja- Aafrikast.Suetonius kuulus ratsanikuseisusse, oli Traianuse ja Hadrianuse ajal keiserliku kantselei ülem kuni 121. aastani. 1) ,,Keisrite elulood" (12 esimese keisri biograafiad Caesarist kuni Domitianuseni); 2) ,,Kuulsatest meestest" on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid.
Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Kirjutas ladina proosat ja memuaare. Titus Livius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost. Tacitus Vanarooma ajaloolane ja kõnemees. Kuulsus kõnemehena käis vastuollu tema perekonnanimega ,,vaikne". Peamised teosed ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid", mis käsitlevad Rooma ajalugu. Suetonius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas Rooma valitsejate biograafiaid. Teistes teostes käsitles lihtsalt eluolu, poliitikat, kuulsate kirjanike elu jne. 20) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus Romulus Oletetav Rooma rajaja. Alustas Rooma rajamist oma venna Remusega, aga Rom. Tappis Remuse ja viis ehitused ise lõpuni. Esimene Rooma seitsmest kuningast. Tarquinius Legendi järgi oli ta seitsmes ja viimane Rooma kuningas. Ta oli väga uhke,
üle. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst ehk retoorika, sisaldas poliitilisi kõnesid ja retoorikaalased teoseid (Cicero) ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus) teaduslik-tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius) filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem) biograafia (Suetonius) romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Proosakirjandust eristas näiteks lüürikast see, et proosa kirjutamisele pandi peale rangemad nõuded kui luulele. Proosateoste kohta ei tekkinud üldistavat teriminit. Kui
Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud
sõnade järgi tõusis Romulus taevasse ning muutus heast kuningast nüüd nende lahkeks kaitsjaks. Inimesed uskusid seda ja eemaldusid palvetades, rõõmsatena ja tulvil häid lootusi. Pärimuse järgi kadus Romulus viiekümne viiendal eluaastal, ta valitses kolmkümmend kaheksa aastat. 1. Kuidas sai Rooma linn oma nime? 2. Kas Romulus oli hea valitseja? 3. Mis Romulusega juhtus? 4. Millised olid Rooma kuningavõimu sümbolid? JULIUS CAESAR Vana-Rooma ajaloolane Suetonius kirjutas raamatu nimega „Kaheteistkümne keisri elulood“. Kõige esimesena jutustab Suetonius Julius Caesari eluloo – nimelt pidas Suetonius Caesarit samuti keisriks, sest temaga lõppes Rooma Vabariik. Jumalik Julius Caesar kaotas kuueteistkümneaastasena oma isa. Järgmiste konsulite valitsusajal määrati ta Jupiteri preestriks; ta katkestas poisipõlves sõlmitud kihluse Cossutiaga, kes oli küll rikas, kuid
Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas?
Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform.
Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato) Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) Epistolograafia (kirjad, aga mis olid mõeldud tegelikult laiemale publikule lugemiseks, nt Cicero taas, ka Plinius noorem) Biograafia (Tacitus, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Eesmärgiks poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõnekunst!), aga ka jõudeaja (otium) sisustamine. Mitmed zanrid olid enda ümber toimuva jäädvustamiseks, dokumenteerimiseks (ajalooproosa, biograafiad). Kasulike vaadete levitamine.
sai küll lüüa, aga suutis roomlastele suurt kahju tekitada, kasutas sõjavankreid. Sõjavankrite eeskujuks olid tõenäoliselt pärslaste omad. Boudicca oli itseenide pealiku naine. Kroonikate järgi olevat prokuraator Catus Decianus lasknud teda avalikult piitsutada ja vägistada tema 2 tütart. Suurem osa alistatud hõimudest tõusid 60. aastal Boudicca juhtimisel üles. Ülestõus levis suurel alal, v.a Walesis. Roomlased eesotsas Suetonius Paulinusega olid veel Walesis, polnud Anglesey saare vallutamiselt tagasi jõudnud. Boudicca suundus Camulodunumi peale, linn langes ülestõusnute kätte, garnison pidas pooleldi valmis saanud Jupiteri templis vastu, kuid kahe päeva pärast vallutasid britid selle tormijooksuga. Linn rüüstati julmalt, druiidide viha tõttu toimusid ka suured inimohverdused. Londinium tehti maatasa. Pauliniusel oli aega koguda kokku väeüksused, mis olid purustamata jäänud
saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja. ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2.saj, ,,De Vita Caesarum" 12 keisri elulood Julius Vaesarist kuni Domitanini, samuti erinevad muud tegelased: poliitikud, kirjanikud jne ja igapäevaelu 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel 1. I Puunia sõda 264-241: kuni 260 olid Rooma ja Kartaago suhted head, kuid siis otsustas Rooma toetada palgasõdureid Sitsiilias Sürakuusas, kes olid kartaagolastega tülli läinud. Roomlased läksid Sitsiiliasse ja ehitasid endale spets laevad, millega ründasid Kartaago
a. 1513 veebruaris süüdistati teda osavõtus Medicite-vastasest vandenõust ning seejärel oli mitu nädalat vanglas, kust ta vabanes amnestiaga pärast Giuliano Medici valimist paavstiks 1513. a märtsis (Leo X). Edasine elu möödus peamiselt perekonna valdustes Firenze lähistel. Esimesed sammud kirjanduspõllul... Ajaloolane ja teadlane Ladina keele oskus tegi talle kättesaadavaks eelkõige selliste autorite teosed nagu Titus Livius, Tacitus, Cicero, Caesar, Vergilius, Suetonius, Ovidius, Tibullus ja Catullus. Ladinakeelses tõlkes luges ta Herodotost, Plutarchost, Xenophoni, Aristotelest, Thukydidest ja teisi. Polnud filosoof nt vanakreeka filosoofia teda ei huvitanud, kreeka keelt ta ka ei osanud. Isegi filosoofilise traditsiooni vastane teatud mõttes. Paavst Aleksander VI ja Cesar Borgia jt Cesare oli Aleksandri sohilaps. Machiavelli kui ajaloolane ja teadlane. Machiavelli polnud suurem asi teadlane ega ka ajaloolane,
parts. Polybius' checkerboard has therefore become very widely used as the basis of a number of systems of encipherment. Polybius and others never said whether any of the substitution ciphers they described were actually used, and so the first attested use of that genre in political affairs come j>vjj j A^r from the Romans — and from the greatest Roman of them all. Julius Caesar thus impressed his name permanently into cryptology. Suetonius, the gossip columnist of ancient Rome, says that Caesar wrote to Cicero and other friends in a cipher in which the plaintext letters were replaced by letters standing three places further down the alphabet, D for a, E for b, etc. Thus, the message Omnia Gallia est divisa in partes tres would be enciphered (using the modern 26-letter alphabet) to RPQLD JDOOLD HVW GLYLVD LQ SDUWHV WUHV. To this day, any cipher alphabet that consists of the standard sequence, like Caesar's:
annaabi.ee 
