EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõtt...
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist....
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
laps. • 12 aastaselt I teos • Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilised palad” “Holbergi “Albumilehed” aegadest” “Humoreskid”
16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt. Lauli üldiselt saksa heliloojate laule.Asjaarmastajad-...
teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik sari on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, kelle keel ja laulud on hääbumas. Mitmed Tormise teosed on soomekeelsed
muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma rahvata” Looming Umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: “Lüürilised palad”, “Albumilehed”, “Humoreskid” Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile a-moll Sümfoonilised tantsud (1989) Süit “Holbergi aegadest” keelpilliorkestrile (1885) Muusika näidenditele “Sigurd Jorsalfal (1872)
vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid
ROMANTISM MUUSIKA Romentism muusika tunnusjooned? Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Romantismi heliloojad Saksa romantik:Robert Schumann(18101856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Itaalia romantik:Gioacchino Rossini(17921868) Pärast Prantsuse revolutsiooni oli Rossini isa Aastat...
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesi...
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. E...
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb ...
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi
,,Mina kui looja (autoriõigusest ja konkurentsiõigusest lähtuvalt)" Autor on üldises tähenduses looja. Autoriks Eestis saab olla vaid füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud teose. Autoriks võib lugeda fotograafi, muusikut, filmimeest, kunstniku, kirjanikku, ning palju teisi, kes loovad teoseid. Autoriõigus kaitseb kirjalikke teoseid, raamatuid, muusikateoseid , kunstiteoseid näidendeid, filmi- ja multimeediateoseid, arvutiprogramme ning avalikke teoseid, kuhu kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus. Autoriõigus annab autorile õiguse otsustada oma loomingu üle. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklike õiguste alla kuuluvad: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au...
suurte stiilide vahel. Klassitsismi ajastul võis leida juba romantilisi jooni, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid. Romantismi ajastul hakati klassikalisi vorme käsitlema üsna vabalt. Zanrid ja muusikavormid: klaverisaatega soololaulud, ooper, väikevormid klaverile, klassikaline sonaaditsükkel, sümfooniline poeem, klassikaline ballett, operett, programmiline muusika. Kirjutatu teemadeks oli loodus, ajalugu, rahvalooming. Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks (väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia). Täiustati sümnfoonia-orkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente, ettekande keskmeks sai instrumendi täielik tehniline valdamine (virtuoosikultus). Muusikaline romantism jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. 3. Sooloalul ja F.Schuberti tähtsus. F
ROMANTISM: Romantismi peamised tunnusjooned Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud. Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul). Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud Giuseppe Verdi (1813-1901) Gioacchino Rossini (1792-1868) Niccolo Paganini (1782-1840) Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869)
Kultuur · Rahvuskultuur ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemisalaga. · Sõna ,,kultuur" kasutati esimesena Marcus Portio Cato (234-149 eKr) poolt. Ta kasutas sõna maaharimisviiside kohta. · Kultuurile ei ole võimalik anda ühest definatsiooni. Neid on praeguseks u 400. · Kultuur kõik see, mis on inimesega seotud, rajaneb inimese loovusel. · Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. · Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib...
Muusikaajalugu Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus Romantism valitses 19.sajandil. Romantismi liikumine sai alguse Saksamaalt, mis laienes üle Euroopa. Romantismi peamisteks tunnusjoonteks oli : väljendusrikas meloodia; värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele; klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt; kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett
Eesti rahvalaul Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates - igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming, või mis poleks andnud selleks ainet. Sõjad, taudid, katkud ja orjaaeg nendes tekkis, elas ja levis eesti rahvalaul. Ta viis on kurvatooniline, sõnad täis kaebust ja süüdistusi viletsuse pärast, millesse orjastajad on ta tõuganud. Aga kunagi lootust kaotamata sisaldab see laul ka helgeid motiive, rõõmu ja lusti. Eesti rahvalaul on kõige parem rahva mineviku olude ja töövahekordade kajastaja. Lauldi kõikjal, põldudelt võis läbi sõites kuulda helisevat laulu. Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline. Ta on ümbritseva elu meeleolupilte, rahva tundumus...
Rändlaulikud rahvalaulu kultuur oli toitvaks alaks nii kunsti-, kui kirjakultuurile. Rahvalaulu kultuuri edasikandjateks olid rahvalaulikud, kes olid nii laulu loojad, ettekandjad ja võisid olla ka tsirkuseartistid ja loomataltsutajad. Keskaja rändlaulikute eeskäiateks olid antiikaja miimid ja rändnäitlejad. Rändlaulikud olid väga populaarsed, ilma nendeta ei toimunud ühtegi rahvakogunemist. Skandinaavia maade rahvalooming kõige rikkalikum ja omapärasem on islandi rahvalooming sest seda ei mõjutanud ristiusk. Rahvalaulud jutustavad viikingite heroilistest retkedest palju on mütoloogiat. Notre Dame koolkond(1159 1250) - 12 saj. tekkis rändmuusikutest kutseliste muusikute kiht, kes jagunesid tsumftidesse. Pariisist sai haridus ja teadus keskus, kus asutati Notre-Dame katedraali juurde kool, kuhu kogunes ka palju nimekaid heliloojaid tekkis esimene muusikaline koolkond maailmas. Nende looming
olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantismi tunnusjooned muusikas: · Väljendusrikas meloodia, · Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, · Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, · Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Muusikainstrumendid romantismis: · Ventiilid vaskpillidel, · Böhmi klappidesüsteem puupillidel, · Sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel. 1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal. Franz Schubert Schubert sündis 1797. aastal 31. Jaanuaril Viinis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat.
Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "),
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
A 1)Romantismi peamised tunnusjooned on väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia(rikastati juhusike kõrgenduste, madaldustega), mis on üles ehitatud kõrvalastemete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Tekkisid instrumentaal ja vokaaltsükkel. Rütmika uutus vaheldusrikkamaks (trioolid, punkteeritud rütm), tempo muutus äärmuslikuks (agoogika). Dünaamika oli nüanssiderikas ja varjunditerohke. Sümf orkestri pillid omandasid tänapäeva kuju.Lemmikpilliks kujuned klaver, millel anti emotsionaalselt lüürilisi lugusid edasi. 2) Beethoven kirjutas 9.sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos
Romantismiajastu tunnusjooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli
Seda perioodi kunstis iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak. Kriitiline realism väljendub eelkõige kirjanduses ja kuiundavas kunstis Muusikas kasutavad k.r. vene heliloojad( Mussargski) Lääne-Euroopas kasutatakse muusikas romantismi. Iseloomulikud jooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia. Muusikas kasutatakse programmilist muusikat, mille teemadeks on nt: loodus, ajalugu, rahvalooming. Vana muusika vastu huvi ja ilmaliku muusika osatähtsuse kasv. Uueks zanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2
IT alane seadusandlus Referaat 2009 Sissejuhatus IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt, alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja. Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Esimeses peatükis on üldsätted näiteks: §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11; 2) arvutiõppe korraldamisele koolides, täiskasvanute koolitusasutustes ja kursustel; 3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh k...
Suuruselt sobib eesti hobune poniklassi. Eesti hobusele on isepärane suur värvusterikkus, kellel esinevad peaaegu kõik värvused tumedamast heledamini. Selles töös esineb ülevaade hobusetõu ajaloost, tema eksterjöörist ja tema kasutamine põllumajanduses. 2 1.TÕU TEKKIMINE “Kui tori hobune on eestimaine kultuurilooming, siis eesti hobune aastasadade ja -tuhandete pikkune rahvalooming, mis põhineb meie karmil põhjamaisel loodusel. Eesti hobune on üks oluline osa meie loodustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus.” (Peterson 2015) Hobuse sattumist Eestimaa aladele võib lugeda alates VII aastatuhandest e.m.a, mida tõendavad leiud Kundas, et ulukhobune oli levinud Põhja-Eestis boreaalsel perioodil. Siinne hobune võis olla suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune, mida tõestavad Baltimaadel leitud hobuste luud.
Luud, eriti lõualuud on õige tugevad. Profiil pole tavaliselt nõgus, vaid pigem sirge. Laup on lai, kõrvad lühikesed. Kael on lühike ja lihaseline, turi madal, rinnakorv lai ja sügav, selg sirge, küllalt sageli ka nõgus. Väga paljud värvused on esindatud. Eriti levinud on kõrvid, raudjad, mustad, hallid, kollased ja võigid, ent on ka teisi värvuseid. Kui tori hobune on eestimaine kultuurilooming, siis eesti hobune aastasadade ja -tuhandete pikkune rahvalooming, mis põhineb meie karmil põhjamaisel loodusel. Eesti hobune on üks oluline osa meie loodustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus. 19. sajandi keskpaiku, kui hoogustus talude päriseksostmine, ei vastanud puhastverd eesti hobused enam nõuetele, eriti Mandri- Eestis: taheti tüsedamaid ja tugevamaid veoloomi, sest peremehed suurendasid koorma raskust 30-50 puudani. Talupojal oli kaks kuni neli hobust ja nad pidid rahuldama peremeest mitmel elualal.
Puudus trüki ja sõnavabadus, rahva haridustase oli väga madal. (x7) 6. Saksa valgustajad toetusid filosoofide Fichte ja Hegeli seisukohtadele. 7. Saksa valgustajate põhiülesanne oli rahva eneseteadvuse tõstmine. 8. Saksa kirjanduse loojaks peetakse Lessingut. Teos: ,,Emilia Galotti" 9. Saksa valgustuskirjanduse kõrgperioodi nimetati tormi ja tungi liikumiseks. Kestis 70.80. aastatel. 10. J. G. Herderit mõjutas Lessing. 11. Herderit huvitas rahvalooming, balti rahvaste folkloor. 12. Herderi tööd: ,,Rahvaluule", ,,Rahvaste hääled lauludes". 13. Herder inspireeris saksa romantikuid avastama keskaega ja taasavastama Shakespeare'i. 14. Herderi kogumik ,,Rahvaste hääled lauludes": kogumikus leidsid olulisek oha kolme balti rahva eestlaste (7 laulu), lätlaste ja leedulaste rahvalaulud. 15. Alates Herderi töödest hakati mõistma kultuuri ajalugu. Ta näitas veenvalt, et on ebaõige
mis võimaldas kauplemisel kasutada üldtunnustatud maksevahendit raha. Algselt esines raha pangatähtede ( usaldusraha, kviitungid ) ning müntidena. Ühiskonnas on alati eksisteerinud sadu kohalikke ja rahvuslikke rahasid ehk valuutasid, millest väga vähesed ja sageli vaid üks kujuneb rahvusvahelises kaubavahetuses üldtunnustatud maksevahendiks. On olemas kolm erinevat teooriat selle kohta, kes raha leiutas. Esimene arvamus on see, et raha on inimkonna kollektiivne looming ehk rahvalooming. Teiseks on väide, et raha leiutas turg ehk need inimesed, kes olid seotud turu nõudeid arvesse võtvate otsuste tegemisega. Kolmandaks arvamuseks on see, et raha ei ole mingi geniaalne leiutis vaid abivahend turu ebatäiuslikkuse vastu võitlemiseks. 4 2.1 Raha areng Eestis Eestis alustati raha müntimist juba 13. sajandil ning esimesed mündid löödi Tallinnas.
Oscar Wilde · Sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. · Isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart...
!!Viikingitel on 3 värvi: valge, punane ja must!! Valge noorus, puhtus Jahrl (üliku värv) Punane elurõõm, elunauding, elutuli Karl (tavaline) Must vananemine, surmajuurde minek, rahu Träll (orjapidamine) VIIKINGI KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne osa (kiriklik) ilmuvad esimesed vaimuliku sisuga luuletused. Katoliku kiriku abil tuleb kaks reaalsust dualistlik maailmapilt. 3) Rahvalooming põlvest põlve edasi antud. Kõige vanemaks laululiigiks oli töölaulu liik. Tarandilaulud jõulud ja jaanipäev. VIIKINGITE MAAILMALOOMINE: Kõigepealt oli tühjus, siis tekkis 2 poolust: soe naba ja külm naba, kes sünnitasid hea ja paha. Hea ja paha läksid omavahel võitlema. Algul võitsid kolm paha, kuid siis jäi hea peale ja paha hakkas sulama. Sulanud tilgast sündis esimene elusolend Ymir (saksapäraselt Omir)
Schiller - Saksamaal liikumine ..
teistest üleloomulikest. Müüdid püüavad vastata küsimustele kust inimesed tulid ja kes nad on, ning veel paljudele küsimutele. Inimesed on need aga ise välja mõelnud ( kuidas kuusk okkad sai ) . Müüt uskumustega seotud pärimuslik lugu= loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Legend: kui müüt tegeleb sellega mis pole reaalselt toimunud, siis legend pajatab nt. ajaloosündmustest ja päriselt elanud inimestest. Legend on suuline rahvalooming, seega edasijutustades muutub selle sisu iga edasijutustaja muudab seda toetudes oma kogemustele. Selle tõttu on legendide ajaloolist tagapõhja raske leida. Legend ajalooga seotud pärimuslik lugu= lood pühakute eludest jne. 8) James Fenimore Cooper 15.september 1789 14.september 1851. Ameeriklane. Elas 61 aastaseks. Tuntuim on 5- köiteline indiaaniromaanide sari Nahksuka jutud( Hirvekütt, Viimane Mohikaanlane,
looduses, katsete korraldamist ning probleemülesannete esitamist. Erit tähelepanuväärne on, et loodusõpetuse sisu kujundamiseks on esile toodud printsiip, mille kohaselt põhilist ja üldist tuleb õpetada loodusteaduste seisukohalt. Kasutada tuleks lapsele kõige lahedasemaid näiteid. (Eisner 1985: 22) Väga oluliseks pean rahvajutte, -luulet ja laule. Ideaalne on unejuttudena kasutada rahvajutte ning liikumise tunnis teha rahvalaulude saatel temaatilisi tantse. Rahvalooming misstahes vormis- jutt, mäng, laul- on juba oma olemuselt sünkreetiline. Rahvajuttude jutustamine, koos arendamine, läbimängimine õpetab tekste meelde jätma ja mõistma. Need lapsed, kes on saanud piisavalt etendada rahvajutte ja osaleda rahvamängudes, saavad hiljem hõlpsasti hakkama ilmeka lugemisega. Rahvajuttude ja laulude esitamine õpetab last osalema dialoogis, mis on aluseks hariduse ja kultuuri omandamisel- osata jälgida ja mõista teise inimese kõnet ning teha ennast
Selle tõttu on muusikaajaloos 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi nimetatud klassikalis-romantiliseks, kus saab eraldada nii klassitsistliku kui ka romantilist etappi. Üleminekuperiood jääb 19. sajandi esimesse veerandisse. Romantilised paladel olid väljendusrikkad meloodiad, värvikad harmooniad ning need oli üles ehitatud kõrvalistele akordidele. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, mille teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius
romantilise romaani esindaja - Victor hugo ja romantiline luule saavutas kõrgtaseme Byroni ja Shelley loomingus Romantism muusikas. vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest
6. - 7. sajandil lanegb klassikaline ladina keel unarusse ja sellega hääbub ka ladinakeelne õpetatud luule. Feodaalsuhted Euroopa tähtsamates maades kujunevad välja 11. sajandil. Juhtivatesk seisusteks saavad rüütlid ja kõrgemad vaimulikud. Rahvamasside sõnalooming elab edasi folkloori näol, kuid annab ka olulist ainest nii rüütlikirjandusele ja ka hiljem tekkivale linnakirjadusele. Ajajärgu silmapaistvamaiks liigiks on kangelaseepos. Selles on rahvalooming läbi põimitud feodalistlike ja mõneti ka kiriklike elementidega. Lääne- Euroopa kangelaseepose õitsenguajaks on 12. sajandi lõpp ja 13. sajandi algus. Tähtsamateks mälestusmärkideks on Prantsuse 'Rolandi laul' , hispaania 'Laul minu Cidist' ja saksa 'Nibelungide laul'. Kõik need teosed on tekkinud enamvähem samal ajal ja samades feodalismi tingimustes, mistõttu leidub neis palju sarnast, aga neis kajastuvad ka erinevad
Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
kuidas kasutatavaid termineid täpselt tõlkida. Ingliskeelne folklore, märkides rahvakultuuri tervikuna, on laiem mõiste kui eesti folkloor. üles 2. Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Teadus- regioon Laensõna "folklore" omakeelne sünonüüm "folklore" mõiste maht eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Soome folklore: kansanrunous henkinen kansanperinne Mõiste kansanrunous ja folklore mõisted kattuvad, kuid kasutatakse enam mõistet folklore.
Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper.
plaanitud puhtrahvusliku kultuuriüritusena) * otsis sakslastega lepitust (kadakasaksu siiski * sakslaste vastu (kritiseeris aadli privileege) halvustas) * kindlaid poliitilisi nõudmisi polnud * selged poliitilised nõudmised (esimene selline ajaleht oli tal!) * rahvuse alus on haridus! * rahvuse alus on rahvalooming! Mõlemad: * isamaaliselt meelestatud * pooldasid uute õppeainete toomist koolidesse (Jannsen püüdis siiski rahulikumalt asju ajada, arvas, et ka rahvas ise pole kuigi agar haridusvõimalusi ära kasutama) * hakkasid venestamise ajal rääkima ,,heast keisrist" (Jakobson küll pisut entusiastlikumalt) 9. Grenzstein (Olevik), Kõrv (Valgus) ning Hermann ja Tõnisson (Postimees) kui omavahelise
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
algsest kujust ja on ainult midagi, mis on osa minevikust. Tänapäevase dünaamilise käsituse kohaselt rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor. Folkloori tekkeajal puudus kirjaoskus ja kirjalik kultuur. Traditsioonil põhinev ja pärimuslikul teel edasiantav rahvalooming oli rahva ainus kunstilise eneseväljenduse vorm. Tänapäeva kultuuris on rahvaluule kõrvuti muude kultuurivormidega. "Vanad" vs "noored" - ?? Rahvas vs pärimusrühm - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast inimesest koosnev sotsiaalne rühm, kellel on omad naljad ja uskumused. Territoorium vs tegevus - ??
Rahvaluule 1936 Oskar Loorits Rahva mälus suuliselt säilinud ja levinud vaimne looming, mille autorid on harilikult teadmata. Kitsam tähendus = rahvalooming, laiem = rahva elutarkus, kombestik, usk jne 1965 Ülo Tedre Rahvaluulena ainult suuline looming, jagunedes neljaks: rahvalaul, rahvajutt,
Sarnased zanrid (kuna Rooma kirjandus loodi eelkõige imiteerimise teel, aga ajaliselt vastupidises järjekorras, st kõigepealt uuem komöödia, hiljem eeposed jne). Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus) Kuldne ajajärk 81 eKr14 pKr (Cicero, Ovidius, Vergilius, Horatius) Hõbedane ajajärk 14117 (Seneca, Tacitus, Caesar) Hilise keisririigi ajajärk 117476 (Apuleius) 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? Sel ajal lõppesid sisemised seisustevahelised lahingud ja latiinide hõimud tõrjusid
Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme. Selle 16 raamatust ja 3700 luuletusest koosneva kogu kirjutasid keskaja 10. 13. sajandil õpetlased Kephalas ja Planudes varasemast ajast säilinud baasi põhjal. __________ 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). Rooma kirjandus jagatakse põhiperioodide kaupa üldiselt viieks: 1) Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud 2) Arhailine ajajärk (240 81 eKr) 3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) 5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
