Cecilia", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega". Raffael oli tegev ka Rooma Peetri kiriku ehitusel.) (lisa 4 "Marie de Senonnes" 1814.) (lisa 5 "Suur odalisk" 1814. Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar. Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad, et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. ) (lisa 6 "Homerose apoteoos" 1827. Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus. "Maali võib pidada Ingres'i kunsti manifestiks. Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku Homerose pärgamisele osalema kõik need Euroopa kultuuri suurvaimud ja ka müütilised tegelased, kellele kuulus tema austus. Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga
lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Teose iseloomustus: 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`. Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. Teose põhiidee on saatuse ja rõõmu kujundite vastandamine. Viimaste apoteoos toimubki finaalis, koori esituses kõlavad variatsioonid nn rõõmu teemale.
peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul. Berliini teatrimaja Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze. propüleed Antikensammlungen MÕISTED: apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus. Esineb motiivina kujutavas kunstis. kanapee - väike sohva, tihti kõrvuasetatud toolide moodi seljatoega, 6-8 jalga. trofee - võidusümboli iseloomuga skulptureeritud relvade grupp, tihti kasutatakse dekoratiivse fassaadimotiivina. batalist - lahingumaalija historitsism hiljem mingis endises stiilis ehitatud ehitis, näiteks neogooti.
Hinduism - Veedad (sanskr vēda teadmine), aga ka Bhagavadgītā (sanskr Jumala laul) Budism - Tripitaka (sanskr tri kolm +pitaka korv) Zoroastrism - Zarathustra, Avesta Judaism – Toora (Viis Moosese raamatut) Kristlus – Vana ja Uus Testament Islam - Koraan 9. Püha kogemus, selle vormid ja astmed Müstika (kr ta mystika salapärased asjad) – ühenduses olemine Jumalaga Katarsis (kr katharsis puhastumine) Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus
mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`. Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. Teose põhiidee on saatuse ja rõõmu kujundite vastandamine. Viimaste apoteoos toimubki finaalis, koori esituses kõlavad variatsioonid nn rõõmu teemale. Beethoven on kirjutanud veel ooperi `Fidelio`, mis ei olnud aga eriti menukas. Vokaalsümfooniatest teostest on tuntuim Missa solemnis (`Pidulik missa`, 1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos. Kasutatud materjal Internetilingid:
osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`. Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. Teose põhiidee on saatuse ja rõõmu kujundite vastandamine. Viimaste apoteoos toimubki finaalis, koori esituses kõlavad variatsioonid nn rõõmu teemale. Beethoven on kirjutanud veel ooperi `Fidelio`, mis ei olnud aga eriti menukas. Vokaalsümfooniatest teostest on tuntuim Missa solemnis (`Pidulik missa`, 1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos.
suurejoonelisus, temperament, fantaasiarikkus) ,,Leukippase tütarde röövimine" (Kompositsioone rõhutab diagonaalne ülesehitus, palju tellimusi, teostasid õpilased) ,,Lapse pea" Lapsed, röövimis ja võitlustseenid, tõmmud mehedja lopsakad,paksud naised."Leukippase.."(kreeka mütoloogiast pärinev teema) Maa ja vee liit 1630 abiellus 16.aastase kaunitari Helene Fourmentiga, algas viljakam periood ,,Bachus" ,,Henri IV apoteoos" Anthonis van Dyck(tööd on rahulikumad, töötas Rubensi juures abilisena, oli portretist, loomingulaad lüürilisem, pehmem. ,,Philadelphia ja Elizabeth Gary kaksikportree" ,,Inglise kuningas Charles I portree" 10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler" Uued zanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal, Väga palju oli kunstnikke , keda nim. ,,väikesteks hollandlasteks", nende maalide väikeste mõõtmete tõttu ,
avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`. Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. Teose põhiidee on saatuse ja rõõmu kujundite vastandamine. Viimaste apoteoos toimubki finaalis, koori esituses kõlavad variatsioonid nn rõõmu teemale. Beethoven on kirjutanud veel ooperi `Fidelio`, mis ei olnud aga eriti menukas. Vokaalsümfooniatest teostest on tuntuim Missa solemnis (`Pidulik missa`, 1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos. Missa Solemnis Missa Solemnis tähendab ladina keeles püha missat
Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing.k metamatic), kuulsaim oli ,,Metamatic nr.17" ning seda eksponeeriti 1959. aastal Pariisis ning selle näituse vältel tegi masin tuhandeid joonistusi. Järgnesid autodestruktiivsed (ennastpurustavad) masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile" pidi 1960. aastal Moodsa Kunsti Muuseumi õuel paarikümne minuti jooksul masina eneselagundamist demonstreerima, kuid progrmmist kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Ta on oma provokatiivse ja koomilise kokkusulatatud vanaraua-loominguga ainulaadne ning suurim Jean Tinguely muuseum asub Baselis. Koos oma abikaasa Niki de Saint Phalle'iga (1930-2002), kes oli samuti skulptor, tegi Jean
1. Abstraktsionism nimetus kõigile kunstivooludele, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest/ esemetu kunst, on loobutud reaalsete esemete kujutamisest, püüdes väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil. 2. Abstraktne mõtteline, meeltega tajumatu/ üldistatud, konkreetsusest loobunud. 3. Akt alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. 4. Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Pärit hellenismist, omane Rooma arhitektuurile/ keerukalt põimunud
Spatsialism (ruumikunst): Itaalia, peale II MS. Pidi kaotama piirid maalikunsti ja skulptuuri vahel. Lucio Fontana ,,Roheline ovaal". Ekspressiivne abstraktsionism: Pariisis. Esimene, kes maalis reljeefselt paksu värviga kindlate piirjoontega kujundeid, oli Jean Fautrier ,,Akt". Saksa päritolu kunstnik Wols ,,Joonistus". Neodada: 1950 60 nii Pariisis kui ka New Yorgis. Aastakümne vahetuses selekteeris Pariisielu Yves Klein ,,Reljeef ja sinine käsn". Jean Tinguely ,,Apoteoos New Yorgile" kasutas oma teostes ühiskonna ,,jääke" vanad masinaosad jne. assamblaazhid - ,,uue realismi" kolmemõõtmelised teosed. New Yorgi neodada: Jasper Johns ,,Lipud", ,,Märklauad"; Robert Rauschenberg ,,Voodi". Neodada üheks variandiks võib pidada utiilkunsti: Mark de Suvero, Louise Nevelson. Popkunst: Inglismaa, tekkimine. Noored kunstnikud, kes olid huvitatud kommertskultuuris. Eduardo Paolozzi (skulptor) ja Peter Phillips ,,Tellimusmaal nr3". USA massikulutuurist
sinise epohhi antropomeetria ANDRÉ MASSON - Kalade võitlus, JACKSON POLLOCK - Alkeemia, HANS HARTUNG - kompositsioon musta ja JEAN TINGUELY - Metamatic nr. 17, Lahinguvarustus Võti, Stenografisti figuur, kollasega, (numbri-tähekombinatsioonid, apoteoos New Yorkile, Temake kahvatulilla hämu palju nimeta) YVES TANGUY - The ribbon of WILLEM DE KOONING - ANTONI TPIES - suur ovaal või maal, JASPER JOHNS - Lipp, valge lipp, extremes, Aknakivide palee südamedaam, askeville, marilyn joontega lillakashall, hall või roheline maal, lipp valge kohal, märklaud nelja
Jean Auguste Dominique Ingres . Harrastas samuti nii ajaloomaali kui ka portreed. Esmalt sai ta tuntuks portretistina. Ta kujutas ennast, tuttavaid, poliitilisi liidreid. Tema hilisem kuulsus põhineski esmajoones sellel maaliliigil. Samuti said tuntuks Ingres'i aktid. Ingres'i köitis renessansiaja kunst, eriti Raffaeli looming. Paljud tema tööd ongi seotud selle ajastu kujutamisega. "Homerose apoteoos".Ingres oli klassitsismi andunud eestvõitleja ja viimane väljapaistev esindaja. Francisco Goya hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Akademism e
„Pidusööki“ lugedes me näeme aga, et selline „ratsionaalne“ tunnetus, kus tunnetaja jääb tunnetatu suhtes väliseks, on kõigest üldise tunnetusliikumise üks etapp. Mõistus on vajalik selleks, et tõsta meid välja meelelisest piiratusest, aga niimoodi leitud mõisted-teadmised tuleb omakorda veel ühendada ehk tuleb „vaadelda jumalikku ilu ennast (ja a fortiori teisi ideid) tema ühtsuses“, mis tähendab, et tunnetaja justkui sulab tunnetatuga kokku. See ongi armastuse apoteoos, ja põhimõtteliselt igasuguse „taevase“ taotluse viimane eesmärk, kuivõrd me nägime, et igasugune hüve ihaldus on armastus. Tundub, et sellises olukorras on „sünnitamine“ ja loomine kõige vabam ja võimsam. Seda kolmandat tunnetust, millest Sokratesele räägib Diotima (ehk „jumalakartlikkus“) ja millest ta on eeldatavasti õppust võtnud, kinnitataksegi viimases kõnes. 7. Viimasena võtab sõna nokastanud Alkibiades, kes poole öö pealt peole saabub
Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav. Animatismi prototüübiks oli Marettil usk manasse Melaneesias. Samalaadne ebaisikuline üleloomulik jõud esineb ka näiteks Põhja-Ameerika indiaanlastel (manitu), eskimotel (sila), pügmeedel (megbe), ketsuatel (callpa). Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. Apoteoos on valitseja või kangelase jumalaks või pooljumalaks ülendamine. Rooma keisrid alates Augustusest kuulutati senati poolt jumalaiks. Tavaliselt tehti seda pärast keisri surma, mõnikord (näiteks Caligula) puhul eluajal. Kuulutati jumalateks ka teisi populaarseid avaliku elu tegelasi, vastavalt senati otsusele, sageli poliitilistel põhjustel. Apoteoosiks on hiljem nimetatud mõne idee, sündmuse või isiku avalikku ülistamist või erakordset austamist
Kompositsiooni rõhutab diagonaalne ülesehitus. Sai palju tellimusi, kavandas ise, teostasid õpilased. Armastas maalida röövimis- ning võitlusstseene. Tumedad tugevad mehed, heledad lopsakad naised. Maalinud ka palju portreesid. Lapse pea Leukippose tütarde röövimine Abiellus 1630. a. 16. a. Helene Fourmendiga, algas viljakas periood. Palju maalis abikaasat(neist kõik ise). Maa ja Vee liit Bacchus Henri IV apoteoos Anthonis Van Dyck (1599-1641) Flandria kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi portreesid. Vaoshoitumad, õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes Rubensiga. Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort,
· tegi kavandid ja lasi tööd lõpetada õpilastel · armastas maalida pakse lapsi, röövimisstseene, võitlusstseene, heledanahalisi naisi ja tõmmusid mehi · "Leukippose tütarde röövimine" · 1630 abiellus Rubens 16-aastase kauni tüdrukuga Helenega, siis algas kunstniku viljakaim periood · kõik tööd kus on maalitud Helenat, on ta ka ise lõpetanud. · "Autoportree" · "Maa ja Vee liit" · "Bacchus" · Henri IV apoteoos(tipphetk) Anthonis van Dyck 1599-1641 · portretist ennekõike · Philadelphia ja Elizabeth GAry kaksikportree · oli lüüriline ja õrn maalija, kujutas elavust · "Inglise kuningas Charles I" 10. peatükk Hollandi barokk · olustikumaal · natüürmort · maastikumaal · loomamaal · meremaal · paljud kunstnikud e. väikesed hollandlased (tegid väikeste mõõtmetega maale), said müüa ka oma teoseid tavakodanikele. Frans Hals 1581-1666
Teel tuli neile ette lai jõgi, kus jõeületajaid oli aitamas kentaur Nessos. Herakles läks ise ees ning lasi Nessosel oma naise üle tuua. Kui metsik hobumees tahtis Deianeira ära vägistada, pistis naine karjuma, mille peale Herakles otsemaid kentauri suunas vibunoole lennutas. Enne surma jõudis kentaur öelda veel Deianeirale, et tema veri aitab tal kindlustada Heraklese armastuse. Deianeira varus endale kaks tilka kentauri verd... Eurytos. Iphitos. Omphale. Heraklese apoteoos. Ühel rännakul sattus Herakles kuningas Eurytose linna Oichaliasse. Linnas toimus parajasti vibulaskmisevõistlus, mille võitja pidi endale naiseks saama kuninga imekauni tütre Iole. Olgu öeldud, et Eurytos õpetas Heraklese lapsepõlves vibul laskma. Kuigi Heraklese enda naine ootas kodus, otsustas ta siiski osa võtta, rohkem isegi huvi pärast. Herakles selle võitluse ka loomulikult võitis, kuid Eurytose pojad keeldusid talle oma õde
ja eleegilise piirialal (justkui eleegiate kogum); raamatute piirid ei lange kokku sisuliste tervikute, narratiivide piiridega; protest ordo (korra) vastu fiktiivkronoloogiline järjestus maailma loomisest Caesari apoteoosini: prooemium (maailma loomine) 1.4526.420 lugude peategelaseks on jumal, 6.42111.193 lugude peategelaseks on kangelane, 11.194 15.744 lugude peategelaseks on ajalooline figuur epiloog (Caesari apoteoos) ruumiline dünaamika: Trooja/Kreeka > Rooma Ei ole keskset tegelast, ,,kollektiiveepika" Erinevad hoiakud tegelaste suhtes: grandioosne (Phaeton), idülliline (Philemon ja Baucis), koomiline (Midas), dramaatiline (Niobe, Medea) Esiplaanil on inimlik mõõde, ka jumalate puhul Muundumised ühtlasi aitioloogiad taimede, loomade, tähtede jne saamislood Ilmus pärast pagendamist Musta mere äärde, autori lõppviimistluseta
90. Apoptoosi põhjustavad tegurid/signaalid. Retseprotite aktivatsioon: (Fas retseptor/fas ligand; tsütokiinide poolt indutseeritud) Otsene mitokondri kahjustus: (vabad radikaalid, hüpoksia (kudede hapnikuvaegus), tsütosoolis oleva vaba kaltsiumi taseme tõus, atp vähenemine) Rakumembraani kahjustus: vabad radikaalid, radiatsioon Parandamatu DNA kahjustus: radiatsioon, kemoteraapia, mitoosi vead 91. Apoptoosi etapid ja faasid (millisest faasist alates on apoteoos pöördumatu?). 1) Käivitamise/signaliseerimise faas – pöörduv etapp, morfoloogilisi muutuseid pole veel näha a. Aktiveeritakse molekulaarsed süsteemid: Bcl-2 perekonna valgud (Bax, Bad, Bak, Bid) ning initsiaatori kaspaasid (2, 8, 9, 10) 2) Elektrofaas – rakk hakkab kahanema ja tekitab protsess muutub pöördumatuks a. Mitokondriaalse membraani-potentsiaali kadumine, tsütokroom C ja ATP vabanemine tsütosooli b
Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta.
Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta. Seega olid
annaabi.ee 
