Marcus Vitruvius Pollio Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis. Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises,
roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele. Etruski templi rekonstruktsioon nagu seda kirjeldas rooma arhitekt Vitruvius Kivist majataoline hauakamber, Vetluna (Vetulonia) Etruski surnuaed La tumulus hauad, 7.-4. eKr Banditaccia, Cerveteri Reljeefide haud, Cerveteri, 3. saj eKr Seinamaal etruski hauakambrist Freskod hauakambri seintelt Fresko hauakambist, Tarquinia, 520 eKr Sarkofaag, 3. saj eKr, "Fastia Velsi, Larza Velu naine" Sarkofaag, Cerveteri, 520 eKr, terrakota Etruski templi rekonstruktsioon Tänapävane vaade sellest templist Tänan kuulamast. Head päeva järku.
would betray him. The painting which covers a wall at the monastery of Santa Maria delle Grazie in Milan, Italy, is mainly a later reconstruction because much of it deteriorated relatively soon as a result of Leonardo’s experimentation with tempera and oil on dry wall. . The Vitruvian Man Pen and ink on paper, 1490. The drawing which depicts a man in two superimposed positions within a square and circle is named after the architect Vitruvius because it is accompanied by a text which is based on the architect’s work. The Vitruvian Man is held by the Gallerie dell’Academia in Venice, Italy, but it is not permanently displayed. Lady with an Ermine Oil on wood panel, 1490. The painting is one of only four Leonardo da Vinci’s female portraits next to La belle ferronniere, Ginevra de’ Benci and Mona Lisa. Lady with an Ermine is displayed in the Czartoryski Museum, Krakow, poland
millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai alguse valumüüris e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Rooma betoon Koosnes lubjast, kivipurust, veest ja lähedalasuva Pozzuoli vulkaanilisest pinnasest. Segu kallati vormidesse kõvastuma ja saadud detaile kasutati ehituses. Arhitektuuriteooria Keisririigi algaastail ilmavalgust näinud Marcus Vitruvius Polliuse traktaat "Kümme raamatut arhitektuurist" andis ülevaate kõikidest nendest aladest, mida arhitekt pidi tundma. Vitruvius käsitles linnaehituse, ehituse, ehitusmaterjalide ja rakendusmehhaanika küsimusi. Apenniini poolsaarel lõid vanima kunstikultuuri etruskid. Etruski kultuurist on vähe säilinud. Sellest võib ettekujutuse saada eeskätt arheoloogilise ainestiku põhjal. Etruskide hauad Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud
Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid Kuppelehitused Termid Akveduktid Triumfikaared ja sambad Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit).
· Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid
Goethe sai ehituse niisugusest omapärast aru, kui ta Paestumi templi kohta ütles: "Ainult siis, kui kõndida nende ümber, võib tajuda, et neis tõepoolest on elu, võib tunda neist hoovavat seda, mis ehitusmeister kavatses, mida ta sinna kätkes." Juba ammu pandi tähele seost kreeka templi ja inimkeha vahel, mis eriti selgelt väljendub sammaste juures. Ja esmajoones sammaste ehitusviisi poolest erinevadki üksteisest kreeka templiehituse kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil. Vitruvius võrdles nende stiilide sambaid vastavalt mehe, naise ja tütarlapse figuuriga. Dooria stiilis sambal puudub baas ja ta toetub otse templi alusele. Sammast kattis 16 - 20 püstloodset vaokest - kannelüüri. Keskelt oli sammas natuke jämedam, et vältida korrapärase silindri optilist ahenemist ja ka selleks, et tugevamini rõhutada raske koorma toetamisest tingitud pinget. Samba ülaosa (kapiteel) koosnes mõikakujulisest siilust
Leonardo kujutas oma visanditel inimese anatoomiat, mille tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba. Kindla käega joonistas tae ma ihust eemaldatud loote. Visandeid leidub tema toestest igast inimeast noormehest vanameheni. Ta joonistas hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Ta pidas inimkeha täiuslikuks. Tema joonistus "Vitruviuse inimene" kujutab Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimekehas kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali katab inimene ringi, juid jalad koos ja käed väljasirutatult sobib ta ruutu. Inimkeha sai kõikide asjade mõõduks. Vasari on väitnud, et Leonardo da Vinci geniaalsus hämmastas ka kõige julgemaid vaimulikke. Kõiki oma ideid ei suutnud ta aga teoks teha, ning jättis järgnevatele põlvkondadele võimaluse neid jätkata. 1516. aastal kutsus Prantsuse kuningad Leonardo oma nõuandjaks kunstiasjus. Seal elas
tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmütoloogilisi teoseid 7. Millist kompositsiooniskeemi peeti renessaansiajastu maalikunstis kõige sobivamaks? kolmnurkset veneetsias keskenduti eelkõige värvidele roomas ja Firenzes kehade terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu Mis on "Vitruviuse inimene"? Vitruvius avastas inimkehas täiusliku ringi ja ruudu, käed harali katab ringi, jalad koos sobib ta ruutu, Vitruviuse inimene on täiuslikkes propotsioonides inimene. 8. Iseloomusta sfumaato maalimistehnikat. see näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja ühtesulavaid piirjooni 9. Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks portreekunst tuleb taas moodi
Tänu kõrgplastikale muutusid ka mööbli mõõtmed, eriti kappide ja voodite juures kus kaunistatavat pinda oli kõige enam. Materjalidest eelistati tamme asemel pähklit, selle lihtsama töötlemise poolest. Intarsiates kasutati sooja pruuni pähklipuu paarilisena musta eebenipuud, värvitud mööblit kasutati suhteliselt harvemini. Seega vastas maneristlik mööblikäsitlus kunstitaotlustele, kus sooviti näha teostaja fantaasiarikkust kui ka tehnilist virtuoossust. Vitruvius Pollio,,Kümme arhitektuuriraamatut"-,,Templi vormikõne rajaneb sümmeetrial , millest arhitektid peavad piinliku täpsusega kinni pidama. See aga omakorda toetub proportsioonidele, mida kreeklased nimetavad analogia`ks. Proportsiooni saab määrata , kui kõikidel hoone liikmetel ja ehitisel tervikuna on üks arvutatud liige(modulus) kui ühtne põhimõõt." Portaal- hoone arhitektooniliselt kujundatud sissepääs Voluut -.spiraalselt rulluva otsa v. otstega arhitektooniline ehismotiiv v
Egalité, Fraternité" (vabadus, võrdsus, vendlus). Itaalia 2-eurosel mündil on kujutatud Raffaeli joonistatud portreed Dante Alighierist. Mündil kujutatud Dante Alighieris oli poliittegelane ja Itaalia üks kuulsamaid 13 sajandi kirjanikke ja poeete. Ühesel euromündil on kujutatud Leonardo Da Vinci kuulsat joonistust ,,Vitruviuse inimene" ideaalsetest proportsioonidest. Joonistus "Vitruviuse inimene" illustreerib Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimkehas nö kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali, katab inimene ringi; jalad koos ja käed välja sirutatud, sobib ta ruutu.
sajandil e.Kr kujunes Roomas välja Basiilika. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja ka kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega
varjuüleminekutega maalimisviisi. 16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad kunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad".
soojemad, looduslähedasemad Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda Portreedes muskuliivsust, isikuomaduste välja toomine, emotsionaalsus (vastanduvud Kreekale) Surnud tuhastati, urnidesse, kaane peale surnu portree Skulptuuri lemmikmaterjalike terrakota Pole kartust surma ees Templeid säilinud ei ole Rooma arhideks Vitruvius -> kirjutas raamatuid, kirjeldas Etruskite templeid Templid: Pigem ruudukujuline põhiplaan Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud Eeskoja taga pühamu Madal viilkatus Enamasti puidust Viilu harjal on terrakotaskulptuurid Pühendatud 1-3 jumalale Skulptuur: Terrakota Riides Näol irve
Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja Satyros kirjutasid Mausoleumi ehitamisest raamatu, mis ei ole säilinud, aga Vitruvius oli sellega tuttav, sest vihjab oma loomingus sellele teosele korduvalt. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Millal ta lagunes, ei ole teada, aga 12. sajandil kirjutas Eustathius oma kommentaarides "Iliasele": "See oli ja on ime," millest on järeldatud, et 12. sajandil oli Mausoleum veel terve. Kuid see oli varemeis siis, kui Malta ordu rüütlid sinnakanti 1402 saabusid. Tõenäoliselt purunes hoone maavärinas. Malta ordu ise rüüstas
Kr kujunes Roomas välja Basiilika. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja ka kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega
kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja Satyros kirjutasid Mausoleumi ehitamisest raamatu, mis ei ole säilinud, aga Vitruvius oli sellega tuttav, sest vihjab oma loomingus sellele teosele korduvalt. Aleksander Suur laskis Halikarnassose juba 333 eKr täielikult purustada, misjärel linn kaotas tähtsuse, aga Mausoleum säilis. Teda ei kahjustanud ka piraatide rünnakud selles piirkonnas 62 eKr ja 58 eKr. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Millal ta lagunes, ei ole teada, aga 12
suhtlemist ja linna kasvu. Roomlased leiutasid kaarsilluse. Betoon võimaldas ehitada palju suuremate avadega hooneid kui seda varem suudeti. Rooma arhitektuur muutus tänu sellele ruumiliseks (Kreekas oli see rohkem tasapinnaline). Suur rõhk oli rütmil. Arhitektuur domineeris looduse üle ning insenerehitused (nt akveduktid) olid samuti kaugel looduslikkusest. AIAD ANTIIK-ROOMAS Juba aastal 25. e.Kr on tuntud rooma arhitektuuriajaloolane Vitruvius Pollio kirjutanud aedadest ja maininud, et linnades on aiad ja pargid tähtsad eriti teatri- ja muude rahvakogunemishoonete ees või lähedal. Kõne all oli siis selgelt aia ja pargi hügieeniline tähendus linnas. Sellist funktsiooni täitsid siis kindlasti nn portikusaiad, mida Roomas oli hulgaliselt. Need paiknesid mitmesuguste avalike hoonete lähedal ja toimisid suurlinna tähtsate kogunemiskohtadena. Tõenäoliselt
gümnaasium. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PALESTRA Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks. Lisaks oli tal mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena (Vikipeedia, 2015) Rooma arhitekt Vitruvius Pollio pidas palestrat gümnaasiumi tähtsaimaks osaks. Palestra kujutas endast nelinurkset ehitist ümbermõõduga umbes 400 meetrit, suure siseõuega ning parempoolses tiivas hulga siseruumidega. Samas tiivas asus ka suurem siseruum- nn. 7 efebeion, kus 19-20 a. noormeestele anti sõjalist väljaõpet. Samas asusid ka riietusruumid, külmavee pesemisruum, hingistamisruumid ning kuumavee pesemisruum- meie mõistes saun.
Mündil kujutatud Dante Alighieris oli poliittegelane ja Itaalia üks kuulsamaid 13 sajandi kirjanikke ja poeete. Tema üks kuulsamaid teoseid oli „Jumalik komöödia“. Ühesel euromündil on kujutatud Leonardo Da Vinci kuulsat joonistust „Vitruviuse inimene“ ideaalsetest proportsioonidest. Da Vincit peetakse maailma kuulsaimaks maalikunstinuks. Lisaks sellele oli ta veel leiutaja ja astronoom. Joonistus "Vitruviuse inimene" illustreerib Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimkehas nö kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali, katab inimene ringi; jalad koos ja käed välja sirutatud, sobib ta ruutu. 9 Küpros 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse vaseajast pärinevat ristikujulist jumalakuju (3000 eKr). See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames. Küprosel on euro kasutusel 1. jaanuarist 2008.
Diderot otsib ilu objektiivset baasi ja püüas teha kunsti demokraatlikuks. Ta tahtis, et tavalised inimesed oleksid kunstnikud ja kujutasid sama tavaliste inimeste elukorda. Diderot teatas, et tavalised inimesed on tegelikud moraalsete ja esteetiliste väärtuste kandjad. Nii aristokraatilises kunstis ta näeb kunstilise tegevuse olemuse moonutuse. 18. Mille poolest on esteetika vaatepunktist oluline Vana-Rooma arhitekt ja teoreetik Vitruvius? Ta peas oluliseks hoone ja inimese kui elava organismi sarnasust, vastanduseks gooti ideoloogiale. Tema meelest olid Universiumi ja inimise arvuliste näitajate ja proportsioonide seaduspärasuse järgimine oluline ehitiste rajamisel. 19. Kuidas käsitleb George Santayana ilutunnet? Millised on esteetilise naudingu põhilised tunnusjooned? S. oma uuringutes ei lähtu kunstiteosest, vaid püüab aru saada, mis on estetiiline kogemus tegelikult
Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid templisarnased, inspireeritud Platoni vormide teooriast. Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija. Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks. 19. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed Belvedere-Barokk Daisen-in-Jaapani aed Generalife-Islamiaed Het Loo- Barokk Kadriorg- barokk stiilis Keila-Joa- neogooti stiilis Kunda- varaklassitsistlik Padova botaanikaaed- Renessans Palmse- barokk stiilis
jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise. Ehituse käigus tuli Hersiphronosel lahendada mitmeid keerulisi probleeme. Kuna kivimurru ja ehitusplatsi vahel laius rohkem kui kümme kilomeetrit soomaastikku, siis oli sammaste kohaletoimetamine tavaliste veovankritega võimatu. Vitruvius kirjeldab millise vaimuka lahenduse Hersiphronos probleemile leidis. "Ta asetas kogu sambatüve pikkuselt kaks neljatollist puuprussi ja ühendas need otstest põikprussidega, tüvede otstesse aga valas seatinaga hargnevate otstega raudvardad", mis läksid raamidesse asetatud raudpuksidesse. Ja kui "etterakendatud härjad hakkasid vedama, siis pöörlesid vardad puksides nii vabalt, et tüved veeresid vahetpidamata" mööda soist pinda. Efesose templit ehitati 120 aastat
Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid templisarnased, inspireeritud Platoni vormide teooriast. Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija. Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks.
Iseloomulik on hilisematele inglise palladiaanlastele, et nad tihti väga puiselt ja mehaaniliselt Palladio ehitistelt laenatud vorme järele aimavad ja neile ohvriks toovad praktilised nõuded. Kuni tüütuseni esineb ikka üks ja sama ehitistüüp: kõrge rusteeritud alumise korra peal bel-étage suurte akendega; selle peal poolkord (mezzanino); fassaad jaotatud kolme ossa, keskmise neist moodustab viiluga portikus. Inglise 18. sajandi palladiaanlastest on tähtsamad: C. Campbell, Vitruvius Britannicus'e autor (surn. 1729), W. Kent (1685-1748), J. Wood (1704-1754), W. Chambers (1726-1796), R. Morris (1700-?) ja mõned teised. Klassitsismi vaibumise põhjuseks olid kõige pealt vist puhtpraktilised asjaolud. Juba algusest saadik (Palladio'st peale) kandis klassitsism teatud kunstlikkuse märki küljes, ehitusesteetika oli pea kogu aeg ülekaalus ehitustehnika üle. Oma arengu viimases faasis (antikiseeriv, helleniseeriv klassitsism) muutub klassitsistlik
· Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad). 6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. I Pandi alus mitmetele teadustele: a) Filosoofia - Thale, Sokrates jt. b) Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa." c) Meditsiin - Hippokrates, Galenos. d) Füüsika - Demokritos. e) Geograafia - Strabon "Kõõrdsilm." f) Botaanika - Plinius noorem. II Uuendused ehituskunstis: sambad, kuplid, betaan, Vitruvius "Kümme raamatut ehitus kunstist," ehitus stiilid. III Tähestik - laenatud foiniiklastelt, läbi Kreeka ja Rooma meile jõudnud. IV Teater - tragöödiad ja komöödiad. V Kirjandus liigid - ood, valm, eepos. VI Olümpiamängud. 776 eKr - 396 pKr, 1896 kaasaegsed olümpiamängud. VII Inimeste nimed. · Petras (kalju): Peeter, Pjotr, Pedro, Pierre, Per, Pekka. · Paulus (väike): Paul, Pavel, Pablo, Paavo, Poul, Paap. · Nicolaus (rahva võit): Nikolai, Colas, Nick, Colin, Klas,
Iuvenalis. Lucilius teeb nalja nende üle, kes usuvad üleloomulikku, varaste teaduslike ulme kirjanike üle, samas kui Horatius heidab nalja nende armastuse paheliste palgete üle. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst ehk retoorika, sisaldas poliitilisi kõnesid ja retoorikaalased teoseid (Cicero) ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus) teaduslik-tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius) filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem) biograafia (Suetonius) romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Proosakirjandust eristas näiteks lüürikast see, et proosa kirjutamisele pandi peale rangemad nõuded kui luulele
sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud. Ehituse käigus tuli Hersiphronosel lahendada mitmeid keerulisi probleeme. Kuna kivimurru ja ehitusplatsi vahel laius rohkem kui kümme kilomeetrit soomaastikku, siis oli sammaste kohaletoimetamine tavaliste veovankritega võimatu. Vitruvius kirjeldab millise vaimuka lahenduse Hersiphronos probleemile leidis. "Ta asetas kogu sambatüve pikkuselt kaks neljatollist puuprussi ja ühendas need otstest põikprussidega, tüvede otstesse aga valas seatinaga hargnevate otstega raudvardad", mis läksid raamidesse asetatud raudpuksidesse. Ja kui "etterakendatud härjad hakkasid vedama, siis pöörlesid vardad puksides nii vabalt, et tüved veeresid vahetpidamata" mööda soist pinda. Templit ehitati 120 aastat
Tähtsamad esindajad: Cato Vanem, Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus. 131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? 132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem, (Seneca) 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Cato (põllumajandus), Celsus (meditsiin), Vitruvius (arhitektuur) 134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. ,,Keisrite elulood", kriitiline hoiak kirjeldatavate suhtes, ei järgi otseselt kronoloogiat, kohustuslik osa on välimuse kirjeldus, vooruste ja pahede jälgimine, keskendumine eraelule (mitte poliitilisele tegevusele), täpne varasemate autorite tsiteerimine, etteheited: kõmulisus ja halb stiil
värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet:
saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj. frankide seadused Edictus Rothari 643- langobardide seadused Lex Romana visigothorum 5. 6. saj. läänegootide seadused
Mitmekülgne looming: Germania (etnograafiline ajalooteos), Annales (Rooma ajalugu 1468, monumentaalteos minevikust), Historiae (Rooma ajalugu 6996, monograafia kaasajast), Agricola (oma äia biograafia) 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid valdkondadest. Cato ("Põllumajandusest"), Varro ("Ladina keelest", "Põllumajandusest), Vitruvius ("Arhitektuurist"), Celsus ("Meditsiinist") jne. 137. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. Vastandumine ajalookirjandusele, eraelu käsitlemine (kohati isegi kõmulisus), välimuse kirjeldus oluline. Nt "Keisrite elulood" 138. Mis on ,,Trimalchio pidusöök", kes on selle autor ja mis on selle sisu? Romaan, autoriks Petronius, peategelasteks homopaar
Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"),
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis.
piirangutest. Jumalakeske maailmapildi järk-järguline murenemine inimesekesksema maailmapildi poole. Jumalakesksus hakkab kaduma. · Liikumine inimesekesksema maailmapildi poole (isiksuse vaba, vastutustundlik ja tegus areng, mis tipnes humanismiga). · Antiikkultuuri taasavastamine ja väärtustamine · Leonardo da Vinci: Vitruviuse inimene (1492) harmooniline, sümmeetriline. Inimene, kui kõikide asjade mõõdupuu. Vitruvius oli arhitekt, joonistust võib pidada tema austusavalduseks. · Kunstiteoreetilisi töid ja iluideaali otsinguid toetasid Dante Alighieri /1265-1321), Giovanni Boccaccio (1313-1375), Petrarca (1304-1374), Leonardo da Vinci (1452- 1519), Michelangelo (1465-1564), Raffaeli (1483-1520) ja teiste Firenze ja Veneetsia koolkonna kirjanikke ja kunstnikke samuti Madalmaade, Saksamaa jt maade kunstnike meistritööd.
, convenience and beauty ” (Marcus Vitruvius Pollio, 8070 eKr. 15 pKr). Kõik need tingimused peavad olema disaini otsuste tegemisel arvesse võetud. ● Minge kõndige vanalinnas... (vanalinna paralleel arhitektuuriga): ○ Tallinna vanalinna on sadu aastaid “arendatud“! ○ Osad ajad kehtivad jätkuvalt, osad asjad ei kehti ○ Jällegi sama printsiip: asjad, kui miski jääb, on ta kasulikum, kui see, mis kaob
virildatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris. -- Viide prantsuse aristokraatliku kunsti hääbumisele, mis algas XVI sajandi teisel poolel Caterina di Medici 2 9 7 regendiks oleku ajal ning jõudis lõpule XVIII sajandil. Madam Dubarry (1743-- 1793) -- Louis XV favoriit. Mirabeau, Honoré Gabriel Riquetti (1749--1791) -- Prantsuse kodanliku revolutsiooni algperioodi poliitikategelane, suurkodanluse huvide esindaja. Vitruvius, Marcus (I s. e. m. a.) -- rooma arhitekt, teose «Arhitektuurist» autor. Vignola -- õieti Giacomo Barozzi da Vignola (1507-- 1573) -- silmapaistev itaalia arhitekt, tegutses kuningas Francois I valitsemise ajal mõnda aega Prantsusmaal. 501 Partenon -- jumalanna Pallas Atena tempel Ateenas, ehitatud a. 447--438 e. m. a. Cenalis, Robert (surn. 1570) -- prantsuse piiskop ning ajaloolane. Ta tähtsaim teos on «Gallia ajalugu» (1557). ... Efesose Diana templiga..
annaabi.ee 
