afekt-tundepuhang aferist-petis,õnnekütt areen-esinemisväljak bakalaureus-esimene teaduslik kraad banaalne-labane bareljeef-skulptuur,kus kujutis seisab pinnalähedase kõrgendina baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis
Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, hospidal, immuunne, intervjuu, karussell, komitee, kotlet, mandariin, nahaalne, professionaalne, sekretär, atsioon,delegaat,saadik,demograafiline,desarmeerima,diagnoos,diagramm,distsipliin,dokument,domineerima,dotatsioon,dramaatiline,drastiline,dzemper,dublikaat
Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Stiilid: · Vana ehk kiriklik stiil · Kammerstiil (sooloaariad, duetid, seltskondlik musitseerimine) · Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks. · Teksti autoriks Alessandro Striggio. · `Lugu muusikas'
mütoloogilise sisuga intermeediume, prantsuse ooperi eelkäijaks tuleb pidada seal 16.sajandil sündinud õukonnaballetti, mis sisaldas ka rohkesti lauldud osi. Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, aariad ja koorid (1). Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada viimase emotsionaalset mõju. Esimesi oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks. Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. Muusika autoriks oli Jacopo Peri. See teos ei ole säilinud. Alles on aga Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette Firenzes õukondlikul pulmapeol 1600. aastal. Nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis
Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema Bluffima- eksiteele juhtima Boheemlane- ebakorrapärase, muretu ehmuviisiga inimene Boiler- veesoojendi Botikud- naistekummis kalossid Bravuurne- hoogne Brigadir- sõjaväeline auaste Brileet- tellise kujuliseks pressitud peeneteraline aines kivi vms Brsüür köitmata või kerges paberköites ühuke raamat Daatum- kalendriaeg Defekt- puue, viga, rike Defitsiit- puudjääk Deklamatsioon- ilulugemine Delegaat- valitut või nimetatud esindaja Diagramm- joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve Distsipliin- korrahoidmine Dokument- ametlik apber, kindla vormi ja tähendusega informatsiooni allikas Dramaatiline- tugevaid tundeid v elamusi väljendav v pakkuv, vapustav Efekt- tagajärg, toime, üllatav mõju Entsüklopeedia- teaduslik teatmeteos. Familiaarne-tuttavlik Garaaz- ruum sõidukite hoidmiseks Garantii- tagatis Generatsioon- põlvkond, sugupõlv
brikett-presitud peeneteraline aines,kütus zoloogia-loomade uurimisega tegelev teadus brosüür-kerges paberköites õhuke raamat zanr-kunstiloomingu kujutamis vorm daatum-kuupäev zilett-habemeajamisriist defitsiit-puudujääk taburet-selja-ja käetugeteta iste defekt-puue,rike,viga traagiline-kurb, vapustav deklamatsioon-ilulugemine,etlemine tragöödia-kurbmäng delegaat-saadik,valitud või nim.esindaja tärpentin-okaspuude vaigust saadav lahusti diagramm-joonis,mille abil näitlikult esitatakse arve variant-teisend distsipliin-teadusharu,kord violetne-punakassinine,kannikesesinine dokument-kindla vormijärgi koostatud infoallikas,kiri,ürik dramaatiline-põnev,vapustav,jõuline dzemper-kampsun
16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv. Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia *Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. *Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid. Claudio Monteverdi "Orpheus" Jacopo Peri "Eurydike" Heinrich Schütz "Daphne" *Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173- 174) Helikeel...Temaatika..., Olulisemad ooperid... Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile.
Bravuurne väljakutsuv, hoolimatu Karantiin levikutõkend Brikett pressitud turvas Karikatuur pilkepilt Brosüür kerges köites õhuke trükiteos Karjäär teenistuskäik Karussell pöördkiik Daatum kuupäev Kissell magustoit Defekt viga, rike, puue Kompetentne kursisolev Defitsiitne haruldane, nappiv Kompleksne, kompleksse Deklamatsioon ilulugemine, etlemine läbipõimunud osadest koosnev Delegaat saadik Konkreetne täpne Desarmeerima sõjaväge ja varustust Konkurent võistleja vähendama või likvideerima Konstateerima tõsiasja kinnitama Distsipliin kord Konsultatsioon järeleaitamine Dokument ametlik paber Kontingent teatud osa Dotatsioon riiklik toetus, juurdemaks Kontseptsioon vaadete süsteem
Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor. OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid
Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, mille koorid ja vähemalt osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem, kuigi otsene muusikaline eeskuju puudus. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Gaccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597. aastal Firenzes, krahv Jacopo Corsi majas. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi Jacopo Peri. Esimeste ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega
saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste
Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisiga haritlane Boiler Soojusvaheti vee kuumutamiseks; katel Botikud Kummiriidest naiste ja laste kõrge säärega pealisjalatsid Bravuurne Uljas, väljakutsuv Brigadir Töötajate rühma juht Brikett Pressitud turvas, süsi vms Broüür Kõitmata või kerges köites väike trükiteos Daatum Kuupäev Defekt Puue, viga, rike Defitsiit Puudujääk; vaegus, puudus Deklamatsioon Ilulugemine, etlemine Delegaat Delegatsiooni liige Diagramm Arvjoonis nt. suuruste võrdlevaks, näitlikuks kujutamiseks Distsipliin Kindlaks määratud kord Dokument Kindla vormi ja tähendusega informatsiooni allikas; ürik Dramaatiline Draamale omane; draama vormis(tõsine/vapustav) esitatud Dzemper Trikooriidest õmmeldud sirglõikeline kampsun Efekt Mõju, toime
b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? - Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid - Claudio Monteverdi – “Orpheus” Jacopo Peri – “Eurydike” Heinrich Schütz – “Daphne” Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173-174)- Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile
Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin). Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju
blokaad - piiramine bluffima - puru silma ajama boheemlane - korrapäratu, muretu eluviisiga inimene boiler - kuumutuskatel botikud - (kummist) naistejalatsid bravuurne - väljakutsuv, hoolimatu, uljas brigadir-juht; sõjaväeline auaste brikett - pressitud turvas brosüür - kerges köites õhuke trükiteos daatum - kuupäev dateerima - kuupäeva panema defekt - viga, rike, puue defitsiitne - haruldane, nappiv degenerant - mandunud isik dekadents - allakäik deklamatsioon - ilulugemine, etlemine deklaratsioon - ametlik teadaanne delegaat - saadik demograafiline - rahvastikku puutuv desarmeerima - sõjaväge ja varustust vähendama või likvideerima diagnoos - haiguse kindlaksmääramine diagramm -joonis, skeem distsipliin - kord dokument - ametlik paber domineerima - valitsema; välja paistma dotatsioon - riiklik toetus, juurdemaks dramaatiline - põnev, jõuline, vapustav drastiline -järsk, rabav dzemper - kootud/heegeldatud pluus
42. Dateerima - kuupäeva panema 101. Karussell pöördkiik 43. Defekt viga, rike. 102. Kineetika- liikumist uuriv teadusharu 44. Defitsiitne haruldane, nappiv 103. Kissell magustoit 45. Degenerant mandunu 104. Kitarr keelpill 46. Dekadents allakäik 105. Klisee kulunud väljend, kirjaloo teisend 47. Deklamatsioon ilulugemine 106. Komitee valitav juht või organ 48. Deklaratsioon ametlik teadaanne 107. Kompetentne asjatundlik, pädev kursisolev 49. Delegaat saadik 108. Kompleksne liidetud, seotud 50. Demograafiline rahvastikuline 109. Konkreetne kindel 51. Desarmeerima relvastust vähendama 110. Konkurent vastane 52
Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri
Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. · Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus.line deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. · 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. · 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper · Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega
lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri
klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin) Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia". Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid",
kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal BAROKKOOPER Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1
BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv. Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda
20 orelikontserti millest kuulsamad on ,,Veemuusika" , ,,Tulevärgimuusika". Sammuti on ta loonud ka koorihümne, sonaate ja kantaate. Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1
repliike. 10) Ooper Ooperi eelkäijad lk. 98 - vanakreeka tragöödiad - keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid - renessansi õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Firenze „Camerata“ – kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98 Vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased. Nendelt ooperi idee – panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada draama emotsionaalset mõju. Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper, helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98 1597 esietendus Firenzezs, Jacopo Peri „Daphne“ (esimesi oopereid nimetati muusikaliseks draamaks) Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 Tema 1607.a. kirjutatud ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris. Seal kasutas
Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus.line deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega
soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr.
1931. aastaks oli abonente 15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi. Sõnaliste saadete populaarsus oli tingitud nende uudsusest, oluline osa andekatel tegijatel ja avalikel raadioõhtutel kuulajate osavõtul. Zanriline areng seotud suuresti Felix Moorig, kes tuli 1927. teatrist raadiosse: oli nii teadustaja, reporter, kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927. oli temalt kavas esimene deklamatsioon, lugemistund, lastetund, 1928. esimene reportaaz ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute zanride toomise kandis hoolt ka keelekasutuse eest. Tema lemmikzanriks olid lastesaated. Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat
autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu Plutarchos Pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia, teoloogia, filosoofia. Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teine sofistika kehastas erinevalt varasemast just konservatiivseid, klassikalisest ajastust pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93
Boheemlane - muretu eluviisiga inimene Boiler -kuumutuskatel Botikud -naiste kummikud Bravuurne -väljakutsuv Brigadir -juht Brikett -pressitud turvas Brosüür - kerges köites õhuke trükiteos Daatum -kuupäev Dateerima -kuupäeva panama Defekt -viga, puue Defitsiitne -haruldane Degenerant -mandunud isik Dekadents -allakäik Deklamatsioon -ilulugemine, etlemine Deklaratsioon -ametlik teadaanna Delegaat -saadik Demograafiline -rahvastikku puutuv Desameerima -sõjaväe kamm Diagnoos -haiguse kindlaksmääramine Diagramm -joonis, skeem Distsipliin -kord Dokument -ametlik paber Domineerima -valitsema Dotatsioon -juurdemaks Dramaatiline -põnev, jõuline, vapustav Drastiline -järk, rabav Dzemper -kootud/heegeldatud plus
nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes 5 esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri
91. Kuidas seostub epigramm kui lühivorm hellenistlike esteetiliste ideaalidega? Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. Oluline: elegants, viimistletus, hästi esile toodud puänt, ja seda kõike lühidalt (vt ka Kallimachose luuleeelistused!). 92. Mis on teine sofistika? Mis on deklamatsioon? Teine sofistika: sofistide suur populaarsus alates Nero valitsusajast kuni 3. saj pKr. Rooma ülikute vaimustus kreeka kultuurist see oli järsku hästi moes. Deklamatsioon õppe-eesmärgiga, aga osalt ka meelelahutuslik Kreeka retoorikaõpetusest inspireeritud kõnezanr Roomas (väljamõeldud teemal). 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele?
Kreeka piirkondi ja vaatamisväärsusi. See teos on hindamatu geograafiliste ja kultuuriliste kirjelduste mõttes. Teine oluline autor oli Plutarchos, kelle looming jaguneb meile teadaolevalt kaheks peateoseks: ,,Moralia" ja ,,Paralleelsed elulood" neljakümne kahe kuulsa kreeklase ja roomlase elulugu, suurem osa on paarikaupa, kus kõrvuti on pandud kuulus kreeklane ja kuulus roomlane. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teise sofistika laine moodustavad üldiselt 1. ja 2. sajandil pKr elanud ja tegutsenud retoorikaõpetajad ja deklamatsioonide autorid. Sarnasuseks oli retoorika/kõnekunsti harrastamine. Erinevus varasemast: idealiseerib vana klassikalise aja Kreeka kultuuri ja retoorikat, palju konservatiivsem; esindajad vastuolus uute arengutega, nt kristluse levikuga, pooldasid polüteistlikku kreeka religiooni. Kuna avalikke demokraatlikke koosolekuid väga enam ei toimunud, siis kadus
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). · Ooperi kujunemine 17. Sajandi Itaalias Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
Ooperi idee sündis 16. saj. viimasel veeranil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristrokraatlikus ringis: FIRENZE CAMERATA: Esialgu koguneti krahv Giovanni de Bardi majas. Ring tundis huvi luule ja draama vastu ning andis väga olulise panuse selle teadlikku uurimisse. Camerata liikmed veendusid, et Vana-Kreeka luulet ja draamat kanti algselt ette kitara või mõne muu pilli saatel lauldes ning püüdsid seda laulustiili taaselustada. 1590. Camerata muusikaline deklamatsioon draama käsutuses pani aluse ooperile -> sellest tulenes dramma per musica. · 1598. a. etendati krahv Jacopo Corsi majas I ooper "Daphne" tekst Ottavio Rinuccinilt muusika Jacopo Perilt (kadunud) · II ooper "Eurydike" taas Perilt Rinuccini tekstile (1600, Firenze) Dramma per musica (jälle pulmapidu) Esimeste ooperite laulmisstiil oli laulev deklamatsioon basso continuo saatel, mida mängiti erinevatel harmooniapillidel
ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia ja teoloogia alalt; loomulikult käsitletakse selles ka filosoofiat). Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele 3 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Rooma aega langeb retoorika periood, mida tuntakse teise sofistika nime all. vanade sofistidena (lihtsalt sofistidena) käsitletakse 5. ja 4. saj eKr elanud kreeka kõnemehi ja õpetajaid, üldiselt loetakse teise sofistika hakuks keiser Nero võimu alates aastast. Teine sofistika kehastas aga, erinevalt varasemast, just konservatiivseid, klassikalisest ajastust pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite
Kuna vaataja ihkas olla näitlejale võimalikult lähedal, teda katsuda, ka dramaturgile, et tema sõna ei saaks kaduda, siis tegelikult see ruum oli ikka väga väga napp. Sümboolne tihtipeale. See tihtipeale mõjutas klassitsistliku näitekunsti esteetikat. Kui näitleja oleks kätega vehkima hakanud, siis oleks ohtu sattunud vaatajate kübarad, parukad jne. Ülivaoshoitud zestid, ähvardavad zestid ei tulnud kõne allagi. Põhiliseks väljendusvahendiks tema deklamatsioon (kõne). See langes ühte klassitsistliku teatri esteetikale. Racine'il ei olnud vaja valida, kõik oli väga loomulik, loomulik keskkond, sest ta oli suurepärane deklameerija. Tegeles ise näitlejatega, õpetas neile deklameerimismaneeri, mida hiljem hakati nimetama sõnaliseks tegevuseks. Võib öelda, et klassitsistlik teater on selline, nagu tema loojad teda näha tahtsid. Kõik juhused lükkasid neid selle stiili poole. Selle teatri saab päranduseks Voltaire.
annaabi.ee 
