aastapreemia aastal 1999, Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind, Läti Vabariigi Kultuuriauhind Solist Kirill Lissijenko (1986) on lõpetanud Eesi Muusika- ja Teatriakadeemia 2010. Ester Mägi- Helilooja Ester Mägit peetakse tihtipeale ,,Eesti muusika esimeseks leediks". Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus. Kavas oli: Ester mägi - Bukoolika Maurice Ravel - Klaverikontsert D-duur vasakule käele. Jean Sibelius Sümfoonia nr 6 d-moll op 104. Minu arvamus kontserdist. Kuna käisin ühel päeval kaht erinevat kontserdit vaatamas, oli mul neid hea võrrelda.Estonia kontserdimaja ei olnud just pungil inimesi, aga vaatajaid oli palju ja eriti palju oli noori. Esitajaid oli ka rohkem ja muusika oli minu arvates parem, kui hommikul nähtud kontserdil.
Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda. 6. kirjandusezanrid eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid. Arhailine ajajärk Atikaline Hellenismi Rooma ajajärk Kreeta müüdid kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised
Loomingus üle 300 koorilaulu,soololaulu ja lastelaulu,lisaks ka ooperid. Kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga,meloodiad on lihtsad ning südamlikud 3. Iseloomusta Ester Mägi muusikat! Too 2 näidet!- Zanrite poolest mitmekesine;rohkem kammermuusikat ja koorilaule,allikaks sageli rahvaviisid;lüüriline;stiili poolest vaoshoitud,kuid ilmekas;tundlik,kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Klaveripala"Vana kannel", ,,Bukoolika" (sümf. Teos) 4. Kirjelda Veljo Tormise loometeed: millised stiilid ja võtted on loomingus esindatud? Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris
fagoti-, saksofoni-, tsello-, flöödi-, ja tuubakontserdid) · Kontsert häälele ja orkestrile ,,Concerto grosso" (1955) · 1990 ekspressiivsus · ,,Ballettsümfoonia" 1959 Rahvamuusika kasutamine · Ester Mägi 1922 · Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil
425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine. Plutarchos (46-120 pkr)- ,,Paralleelsed elulood" Langos (2-3 saj ekr)- ,,Daphnis ja Chloe" Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus ja elulisus. HELLENISMIAJASTU KIRJANDUS (4-2 SAJ EKR) Theokritos (305-250 ekr)- idüllizanri( väike lüürilis- eepiline luuletus) ja bukoolika( karjaseluule) rajaja. Uusatika komöödia- realistlik maailmapilt, poliitiline populaarsus, probleemide osav kasutamine, tegelaste suurem individualiseeritus. Menandros (342-292 ekr)- komöödia meister,,Äralõigatud palmik" ARHAILINE AJAJÄRK (3-2 SAJ EKR) Plautus (250-184 ekr)-"Kullapott", ,,Hooplev sõjamees", Terentius (195-159 ekr)- ,,Vennakesed" KULDSE AJAJÄRGU PROOSA (1 SAJ EKR) Caesar (100-44 ekr), Cicero (106-43 ekr) KULDSE AJAJÄRGU LUULE (1 SAJ EKR)
``Poeetika`` Kolmas tase Luulekunsti, tragöödia, komöödia teke Neljas tase mimesis Viies tase THEOKRITOS hellenismiajastu Elas 305 250 eKr. Bukoolika rajaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Idüll Teine tase Luule Kolmas tase ``Sürakuusatarid Adonise peol`` Neljas tase Viies tase
o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest ja kangelastest o Mütoloogia müütide kogum; teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega o Rahvaluule anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne sõnakunst, mis on tekkinud ja levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll
Jaan Rääts helilooja, kompositsioonipedagoog.Avangardist. Teosed ajaliselt lühikesed ja rütmikad. Tähtsus: esimese elektroonilise süvamuusikateose autor `Elektroonilised marginaalid'. Teosed: kontsert keelpilliorkestrile, klaverimuusika. Ester Mägi helilooja.Miniaturist. Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal. Teosed: kooriteos `Tuule tuba', kooritsükkel `Mõtisklused', klaveriteos `Vana kannel', orkestriteos `Bukoolika'. Arvo Pärt helilooja. Erinevad loomiperioodid: 1)avangardistlik(orkestriteosed `Perpetuum mobile', `Frates' , `Nekroloog', `Collage sur B-A-C-H'). 2)70ndatel uus autoristiil TINTINNABULI /tõlkes kellukesed/ (klveriteos `Aliinale'). 3)Pärast emigreerumist kirjutab palju sakraalmuusikat(`Berliini missa'). 4)Uuem teos `Orient & Occident', kus on ühendatud idale ja läänele omased intonatsioonid. Veel heliloojaid: Kuldar Sink, Jaan Koha, Anti Marguste, Heino Jürisalu.
legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele müütilisele Kolchise maale. Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87. Mis on ,,Anthologia Palatina"? Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme. Selle 16 raamatust ja 3700 luuletusest koosneva kogu kirjutasid keskaja 10. 13
88. Milline oli Kallimachose nn esteetiline programm (milline pidi olema luule Kallimachose järgi)? Ta oli üks tuntumaid Aleksandria filolooge. Luules eelistas väikevorme, õpetatud ja viimistletud tekste, ebatavalisi ja omapäraseid detaile. 89. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Ulatuslikem hellenistlik eepos "Argonautika" (Apollonios Rhodios) jäljendas Homerost, arhailised sõnad/vormelid. Kallimachose lühieepos "Hekale" (Theseusest). 90. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjuseluule (idealiseeritud elu looduses, elu rõõmud ja kurvad hetked, sõprus, armastus). Theokritos (zanri looja), Moschos, Bion. 91. Kuidas seostub epigramm kui lühivorm hellenistlike esteetiliste ideaalidega? Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest
retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr Komöödia ca 450 eKr 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) (suured ajaloolased) Platon, Aristoteles 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Õpetatud poeedid: Kallimachos ja Rhodose Apollonios. Epigramm. Bukoolika (Theokritos) Aleksandria filoloogid: Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon?
spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Ester Mägi (1922) helilooja.Miniaturist. Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal. Teosed: kooriteos `Tuule tuba', kooritsükkel `Mõtisklused', klaveriteos `Vana kannel', orkestriteos `Bukoolika'. Kirjalikult kronoloogiline tabel eesti heliloojatest alates 19. sajandist tänapäevani ; sünniaasta järgi (vähemalt 50 ees-ja perekonnanime+ eluaastad), vali tuttavamad nimed Kunileid-Saebelmann, Aleksander (22.11.1845 27.07.1875) Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Saebelmann, Friedrich August (26.09.1851 07.03.1911) Kappel, Johannes (02.07.1855 01.06.1907) Läte, Aleksander (12.02.1860 08.09.1948) Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Türnpu, Konstantin (13
Aischylos, Sophokles ja Euripides teosed säilinud ka Bütsantsi käsikirjadena teadliku valiku tulemusena säilinud teosed.. Euripideselt leitud ka tekstid papüürusel. 24. Tuua näiteid renessansiaja kirjanikest ja kunstnikest, kes kujundasid uudset suhtumist antiikaaega. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.). · Taaselustati antiikaja kirjandusanre: luule -bukoolika, eepika, humanistlik proosa (Boccaccio, Erasmus Rotterdamist). Teater ja draama 16. saj. (tragöödia ja komöödia). · Avastused, teaduste areng, käsikirjad, kunstiteosed Laokoon (Kreeka mütoloogias oli Laokoon Apollo preester, kes oma jumala välja vihastas ja selle eest koos oma kaksikute poegadega madude poolt ära kägistati). · Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid
argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama) avastused, teaduse areng, käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, tõlked, antiigiainelised teosed, arhitektuuris sambad ja kuplid, müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, ooperi algus (Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad
Eriti tuntud idull ,,Naised Adonise peol". Idüllis on olemas kõik tunnused, mis võib laiendada kogu hellenistlikule kirjandusele: loo tundeline looduse taju, armatuse järele igatsemine, intiimsus, väikese inimese kujutamine. Theokritos oli eeskujuks Longosele (,,Daphnis ja Chloe"). Perioodi iseloomustab arhaistlik suundumus arhaism mineviku kummardamine, kõik hiilgav ja suur on selja taga. Selle kirjeldamisega saab tunda end ikka veel olulisena. Selgita mõisted: bukoolika, epüllon, Aleksandria luule. Aleksandria luule hellenistliku luule üks vool, mille esindajad otseselt või kaudselt seotud Aleksandriaga. 3. saj esimene pool. Põhiliselt kreeka ühiskonna kultuurse ladviku luule hellennistlike monarhiate oludes. Luuletajad tunnevad ja harrastavad vana kirjavara. Puuduvad suured sotsiaalsed probleemid. Temaatiline vaesumine, kuid huvi tundeelu ja looduskirj vastu. Meisterlikkusega kujutatakse detaili, momenti, põgusat meeleolu.
väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised
Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) Avastused, teaduste areng K äsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine T õlked, antiigiainelised teosed Arhitektuuris sambad ja kuplid M üüdimotiivid kirjanduses ja kunstis Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597 R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")
Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud. Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr
Müütilised käsitlused kaovad. Põhirõhku pööratakse üksikisikule ja tema perekonnale, teemaks on armuprobleemid. Tüüpsüžeed: armastajate kokkusaamine ja leidlapse lugu. Dialoog hakkas arenema. 11 Psühhologiseeritud tegelased oma eripärade ja joontega. Tegelaste individualiseeritus. Süžee oli piiratud, lahedamaks muutusid dialoogid, kostüümid ja lavadekoratsioonid. Kujunes ka bukoolika e karjaselaulud. Menandros! Pygmalion ja Galatea Noor kujur Pygmalion vihkas naisi nende pattude eest. Kujur, kas ei suutnud end eemal hoida sellest, mida vihkas, või tahtis meestele näidata tõelist ideaalset naist. Pygmalion töötas kuju kallal väga kaua ja ei jäänud pikka aega rahule. Kui kuju oli lõpuks täiuslik, armus ta sellesse. Ta suudles kuju, kuid too ei reageerinud. Pygmalion riietas kuju ja tõi talle lilli, kuid armastus jäi ikka vastuseta. Venuse
Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine. Humanism ja antiikkultuuri juurde pöördumine. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.). Taaselustati antiikaja kirjandus˛zanre: luule -bukoolika, eepika, humanistlik proosa (Boccaccio, Erasmus Rotterdamist). Teater ja draama 16. saj. (tragöödia ja komöödia). Avastused, teaduste areng, käsikirjad, kunstiteosed – Laokoon. Bütsantsist kreeka käsikirjad 15. saj. – Vatikani raamatukogu. Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid).
Humanism (lad humanus kreeka keel jäi `inimesele omane, kättesaamatuks inimlik' < homo `inimene') ja antiikkultuuri juurde pöördumine Giovanni Boccaccio (13131375) ,,Paganlike jumalate Renessanss genealoogiad" Antiikaja kirjanduszanrite ei tegelenud taaselustamine tekstikriitikaga (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) käsikirjade kogumine Avastused, teaduste areng Dante ,,Jumaliku Käsikirjade ja kunstiteoste komöödia" kommentaar taasleidmine kui esimene rooma 4 kirjanduse ajalugu Medicite koduõpetaja õpetas antiikkirjandust Coluccio Salutati (13311406) Firenze ülikoolis
biograafiline romaan romaan, mis põhineb tegelikult elanud inimese elul. Näiteks Jaan Krossi (1920) "Keisri hull". Vt ka romaan. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. bukinist vanaraamatukaupmees; vanade raamatute hea tundja ning sageli ka koguja. bukoolika antiikkirjanduses karjaseluule, mis kujutab idealiseerivalt lihtsate inimeste, peamiselt karjaste elu looduse rüpes. Bukoolilise luule põhilised zanrid on pastoraalid, idüllid ja ekloogid. Bukoolilse luule viljelejatena said tuntuks Theokritos (3. saj e.Kr) ja Vergilius (1. saj e.Kr). Bukoolilist luulet viljeldi ka klassitsismis ja sentimentalismis. Näiteks Kristjan Jaak Petersoni karjaselaulud "Enn ning Elo, karjaste laul", "Karjaste laul. Ott ning Peedo".
annaabi.ee 
