Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule.
soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust.
13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1
Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad Dionysosepühal. Sel ajal komöödia kujuneski pilkeliseks ja mõnitavaks zanriks, kus ei puudunud ka vaba keelepruuk, ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44st komöödiast on meieni jõudnud vaid 11. Tema peamiselt pilkas neid, kes taotlesid sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta
vaid esitas valmis tekste(nt Homerose ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" Treenid-nutulaul Kultuslaulud-õnne ja viljakuse jaoks, vastavalt jumalusele, hümnid Genealoogia-suguvõsa ajalugu Kataloogid-mitmesugused loetelud Riitus-rituaal, komme Hümenaios-pulmalaul Hetäär-mehe sõbratar Eleegia-nutulaul, kurb lugu Arhailine-vana Epigrammm-algselt hauakivil olev värsivormis pealkiri, hiljem lühike lüüriline luuletus Agoon-peategelaste sõnasõda Parabaas-väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest
levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus o Soodom ja komorra suur segadus
Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud"
Näitlejate maskid kujutasid tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti meie mõistes lausa sündsusetut ning rõvedat nalja. Paljudel juhtudel sai komöödia oma pealkirja koori riietuse järgi, koor kujutas monikord inimesi ('Ratsanikud') või loodusnähtusi ('Pilved'), kuid sagedamini siiski loomi ja linde ('Linnud'). -Keskmises komöödias peegeldub Ateena demokraatia langus. Komöödia teemad on ülekaalukalt apoliitilised. Parabaas, mis kungi oli poliitika ja ühiskondliku kriitika vahend, jäi ära ning selletõttu vähenes koori tähtsus. Ühtlasi kadusid jämedakoelised elemendid (fallos jt.) -Uue komöödia (u.a-st 320 e.m.a.) aineks oli argielu, ei puudunud ka poliitilised teemad. Kasutati kindlaid motiive(võrgutamine, lapse hülgamine) ja kanti tüüpilisi maske (parasiit, hetäär, ori). Koor jäi täielikult tagaplaanile. Peamisteks komöödia autoriteks olid Aristhopanes ja Menandes. 7
Uus komöödia Menandros, Philemon 64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Koor (mis võis olla jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid olendeid kui inimesi (linnud, konnad) või nähtusi (pilved). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid
Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süzee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üdiselt järgmiseks: 1) proloog ; 2) parodos ; 3) agoon ehk peategelaste sõnasõda 4) parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega
sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süžee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üldiselt järgmiseks: 1. proloog; 2. parodos; 3. agoon ehk peategelaste sõnasõda; 4. parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5
Komöödia näitleja groteskne, võimalikult paks, tema juures ei tohi olla midagi väärikat/pidulikku/ülimat, nahast valmistatud kunstfallosega (Dionysose sümbol). Algus-proloog märgivad näitlejad jantlikul kujul teema, mida arendatakse agoonis. Agoon on kõige olulisem osa, seal peategelaste sõnasõda. Tehakse madalaks jumalad. Peaaegu alati järgneb agoon parodosele, s.o koori esmakordne ilmumine orkestrale, naerutatakse publikut. Keset näidendit on parabaas, mis katkestab järsku.näitlejad pöörduvad otseselt publiku poole. Autor selgitab siin oma komöödia olemust. Lõpp eksodos, kus agoon peab jälle elama. Proloog parodos agoon parabaas eksodos. Miim matkimine v näitleja. Lühike stseen igapäevasest elust. Dialoog või monoliig, mida näitlejad poolenisti improviseerisid. Ette kandi kodus, tänaval või mujal. Lühikesed näidendid, proosas. Sisu hästi naturalistlik (sõim, vägivald, veri), lõpeb tüüpiliselt kaootilise
Vormi poolest on vanas atika komöödias sõnad ja muusika tihedalt põimunud. Komöödiaid iseloomustab ka 24-liikmeline koor, mis kujutab endast mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud, herilased) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla sellega väga tihedalt seotud (herilased, konnad) 62. Mis on kreeka komöödias parabaas? Parabaas on näitlejate (ka koori) lahkumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest, komöödia tegevus katkeb korraks, sest koor või mõni osatäitja räägib publikuga. 63. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Aristophanes komöödiad on tolles ajas päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: 'onomasti kõmõdein' ehk
Dionysos on peategelaseks Euripidese tragöödias ,,Bakhandid". 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uus-atika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi. Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süzee enamasti fantastilist laadi. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines
24-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad). Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud. 63. Mis on kreeka komöödias parabaas? Tõlkes kõrvaleastumine. Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased)
Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised. 5 o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega. (farss olustikuline jant, naljamäng) Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma teost, sarjab oma vastaseid, manitseb publikut jne; o episoodilised stseenid olustikulised farsilikud, jantlikud stseenid; o eksodos.
saj lõpp 3. saj Komöödia teke: Atika linnadionüüsiatelt komöödiad esmakordselt teada a-st 486 eKr Kr kmdia: `koomose laul' (kmos: veinijoobes meesteseltskondade ringikäimine tänavatel, saateks laul, tants ja pillimäng koos naljategemisega pealtvaatajate arvel) Koomose element kajastub komöödia kooris 62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. 63. Mis on kreeka komöödias parabaas? 24-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (Konnad, Linnud) või isikustatud nähtusi (Pilved) Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad) Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask
Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida Dionysose pühal laulsid lõbusad, nokastanud meestesalgad (koomosed). Komöödia pilkeline, karikeeriv, mõnitav zanr, kasutati vaba keelepruuki, ei puudunud ropendamine, kahemõttelised ja erootilised naljad. Eelkõige poliitiline pilge ja satiir. Argoon peategelaste sõnasõda, parabaas tegevusest kõrvale astumine. Koor olemas, fantastiline riietus. Suurmeister Aristophanes peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Pooldas vanu traditsioone, pilkas traditsioonide kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. ,,Ratsanikud", ,,Linnud", ,,Pilved"(Sokrates), ,,Konnad"(Euripides) Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad
Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades. Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta. Krates, Pherekrates, Eupolis, Aristophanes - ,,Ahharnlased" a 425, ,,Ratsanikud" a 424, ,,Pilved" a 423 Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu
Vana-Atika komöödia objektiks polnud mitte mütoloogiline minevik, vaid elav kaasaeg. See oli poliitiline, päevakajaline, satiiriline ning ülimalt karikatuurne. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline ülesehitus oli järgmine: · proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti · parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale · agoon näidendi peategelaste sõnasõda · parabaas (anapest) koori tähtsaim partii, mis kanti ette komöödia keskel · eksodos Parabaasi ja eksodose vaheline osa sisaldas harilikult olustikulise iseloomuga episoodilisi jantlikke stseene. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg ehk juhus. Seal, kus astub mängu juhus algab komöödia. Juhus on komöödia seaduspära, ja jumalatelt inimestele liikumine (jumalate sarnanemine
annaabi.ee 
