nende vanemad, hetäärid (vabade kommetega haritud vallaline naised) ning kavalad orjad. Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants, laul, kõne, flöödimäng jne väikesed koomilised stseenid
122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatiuse väljendid carpe diem - naudi päeva exegi monumentum olen endale püstitanud mälestusmärgi non omnis moriar - ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Rooma panus zanritesse! Quintilianus (1. saj pKr), ,,Kõnekunstiõpetus" 10.1.93: satura quidem tota nostra est (,,aga satiir on üleni meie oma"). Säilinud teosed peaaegu kõigilt antiigis tuntud satiirikutelt. Jagunes värsssatiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa vaheldumine). Rooma värsssatiirikud Quintus ENNIUS (239169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii terav (säilinud fragmendid, 31 rida) Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas