Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"satura" - 2 õppematerjali

satura – lühike koomiline stseen flöödimängu ja laulu saatel.
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

nende vanemad, hetäärid (vabade kommetega haritud vallaline naised) ning kavalad orjad. Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu ­ täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused ­ tants, laul, kõne, flöödimäng jne ­ väikesed koomilised stseenid

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
Maailmakirjandus I-Antiik-Kordamisküsimused 2016
38
docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatiuse väljendid carpe diem - naudi päeva exegi monumentum ­ olen endale püstitanud mälestusmärgi non omnis moriar - ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Rooma panus zanritesse! Quintilianus (1. saj pKr), ,,Kõnekunstiõpetus" 10.1.93: satura quidem tota nostra est (,,aga satiir on üleni meie oma"). Säilinud teosed peaaegu kõigilt antiigis tuntud satiirikutelt. Jagunes värsssatiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa vaheldumine). Rooma värsssatiirikud Quintus ENNIUS (239­169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii terav (säilinud fragmendid, 31 rida) Gaius LUCILIUS (u. 180/167 ­ 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun