Oidipus hakkab aru saama, et ennustus on tõsi. Oidipus oli väiksena jäetud kaljule ning nääriga jalad kinni seatud(augus kandades). Oidipuse satuse määrab tema loomus püüe tõde teada saada. 3.stasimon koor esitab jumalatele hümni ja ülistavad kuningat, aimamata, mis saatus teda ootab. 5.episood Oidipus alustab ülekuulamist, et teada saada kõik 4stasimon koor on kurb ja saatuse heitlikusest ja inimeste tühisusest. Koor nimetab oidipust kuningaks austus avaldus. Eksood Lossist ilmub teataja ja ütleb, mis lossis juhtus. Iiiokaste oli end üles poonud. Kommos Oidipus rõhutab, et õnnetus ja tema piinad on jumala saadetud. Oidipus torkab eendal silmad välja. Proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor episoodid näitlejate kõnelevad dialoogid stasimon koorilaulud eksood viimane episood ja koori lahkumine lavalt kommos koori ja näitlejate vahelised laulvad osad
,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike, joodi veini ja lõbutseti. Rongkäigus esines ka saatüreid, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ditürambe e. ühislaule jumalale. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida esitasid dionüüsiatel saatürid ja lõbusad meestesalgad. Atika komöödia üks tähtsaim oli:
ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias LAIOS – Teeba kuningas
skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse
skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse
Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata. Silmade välja pistmine on aga tema enda valik. Ehkki tahtmatult süüdlaseks saanud, on Oidipus valmis kandma vastutust ja karistust oma tegude eest
Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata. Silmade välja pistmine on aga tema enda valik. Ehkki tahtmatult süüdlaseks saanud, on Oidipus valmis kandma vastutust ja karistust oma tegude eest
Dionysose pidustusteks olid suure dionüüsad, mis toimusid märtsis-aprillis. Kolme päeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks 3 tragöödia ja 1 satüürdraamaga. Võitja valis zürii. 8.Tragöödia teke- tragöödia tuleb sõnast tragos-kits, sokk + oide-laul. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. 1.proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Thesphis- paneb aluse tragöödijale. 9. Vana-Kreeka teater- teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike.orkestra,skene 10. Tragöödia autorid- Sophakles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha
käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme
ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused
Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend). Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad, Orkestra- koori lava, Skeene- näitlejate lava, Proskeenion. Sammastik
tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse – proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul – parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood – eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja.
Parodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor tuli ning koori tuleku laul Agoon (peategelaste sõnasõda) Parabaas (kr parabasis `kõrvaleastumine'): näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias) Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga Eksodos e eksood (koori lahkumine) 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Ainuke vana-atika komöödia esindaja, kelle teo seid on tervikuna säilinud Kirjutas vähemalt 46 komöödiat, säilinud 11 tervikuna + u 1000 katkendit Esimene osavõtt dionüüsiaist: 427 (Daitals e Pidusööjad, 2. koht) Esimene võit: 425 (Ahharnlased)
annaabi.ee 
