kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari. Iga tühise asja pärast vaevad oma südant ja mängid minu ees peitust. Krõõt nõnda ei teinud." Usun, et Andrese hinges oli Krõõt ainsaks tõeliseks naiseks, olgugi, et ta mehe hellust kunagi tunda ei saanud. Andres isana ta oli ka laste suhtes üsnagi karm, samas aga lootes alati, et nad jäävad Vargamäele. Raamatus pole ühtegi kirjeldust, kus Andres oleks lastega koos aega veetnud või neid hellitanud, oli ainult üks olukord, kus lapsed ja isa mängisid jõuluõhtul koos "mustlast"
Orkaan, maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või terroriakt võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada. 14. Selgita mõisteid mugavuslipp ja merevoorimees, too näiteid (4) Mugavuslipp-riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikele eriti saadsatel tingimustel, madalad maksud, odav tööjõud, leebemad keskkonnahoiutigimused. Nt. Libeeria ja Küpros. Merevoorimees-riik, mille laevad vaevad mistahes riikide kaupa maailmamerel. Nt. Holland, Norra, Kreeka ja USA. 15. Miks on teenuste osatähtsus viimastel aastakümnetel eriti kiiresti tõusnud? Side- ja infotehnoloogi areng, uued tehnoloogiad ja uuemad materjalid. Töö on suurema tootlikkusega. 16. Millised looduslikud, majanduslikud ja ajaloolised eeldusd on Eestil turismi arenguks?
Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu, ei vaevad mürku pahurusse kiimaks. (1: 367) Nii tuli õhtu: katus pea peal, lamp põles hilju, lahti lehitseda, (1:120) kus päästan valla oma karjatuse? (1:323) Näib kui liblikatiibade virveid kõuepilvede mustavast tõest. (1:121) Mis valgus sääl Porkuni tiigi pääl käib heitlevat üles ja alla. (1:340) Sõda ei andnud rahu, sõjast lahti ei saa. (1: 121) Ning jälle mööda kalki kallast lähed.
Pole mitte surnud veel! Peab surm ka rohket lõikust Suure sõjakära: Truuks jääme isamaale :,: Viimse veretilgani:,: HOIA JUMAL, EESTIT Hoia jumal, Eestit, Meie kodumaad. Kaitse teda kallist, Meie armsamat. Rahu, töö ja kainus, Olgu Eesti kroon, Vennaarmu suurus Tema võimu troon. Õnnista me rahvast, Saada kosumist. Puhasta meid kurjast, Anna kasvamist. Aita võita vaevad, Vägeva kaitseja. Jõudu andku taevad Sulle , kodumaa.
Alice´isse suhtuvad: Küülik ei tee tüdrukut märkamagi, ta hüpleb ja tormab meeleheitlikus hirmus hiljaks jääda. Kübarsepp, Märtsijänes, Tõuk, Irvik Kass kõik nad veavad Alice´it nagu muuseas ja võrdlemisi alatult ninapidi, temaga arvestamata ja teda omaks võtmata. Nii see unenägudes ongi: karjud, aga keegi ei kuule, tahad ära joosta, ent jalad ei kuule sõna. Kuigi Alice teeb läbi kõik unenägudele iseloomulikud vaevad, ei lase ta end ära hirmutada. Ta meenutab ikka ja jälle tegelikkuse loogikat, otsib väljapääsuteid, et vabastada end fantastiliste loomade küünte vahelt ja tõrjuda nende mõnikord julmi rünnakuid. Alice puhkes nutma ainult alguses, kui talle sai selgeks: ma olen vangis. Siis aga ajab ta end jälle jalule ja küsib nõu. Tal veab ja ta pääseb kokkuvõttes üpriski ebameeldivalt Imedemaalt terve nahaga. Et mõista Alice´i maagilist mõju, võib seda tõlgendada ka teistmoodi
ALICE IMEDEMAAL Lewis Carroll Valge klik jookseb mda ja pomiseb: Oi heldeke, oi heldeke, ma jn hiljaks! ja vtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see nitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii vga imelik. See nib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult jrele, pressib end klikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alicei unenguderiiki. Alice maandub just seal ja elab lbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu lehekljed on otsast lpuni unenoloogikast kantud. Raamatu alguses tleb ta, et Alice on unine, ja loo lpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kik algab ebamrase tundega, et miski ei klapi, sest klikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenoloogik...
abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I, Karini abielu, teenijannaks Tiina kuid I ei saa aru, et see tema, abielu kriis, tuleneb erinevatest eluvaadetest, maj. kriis. I põhj
a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese c) verifikatsioon - (ld verus ”tõene‘, ld facio ”teen‘) on väite tõesuse raamatut, millega algab vana testament. kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste
Muusika ja Tants 20.sajandil Kanepi Gümnaasium 12.Klass Kadi Hõim Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevade...
Eestluse elujõu allikad 24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti Vabariigi sünniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna j...
Fitzgerald 1930ndatel aastatel · 1930ndatel süvenevad alkoholiprobleemid, Zelda vaimsed häired ja närvivapustused · majanduslikud raskused · 1937 hollywoodi stsenaristiks · armulugu kõmuajakirjanik Shelah Grahamiga · Suri südamerabandusse, maetud on koos Zeldaga. Looming Kirjanduses dzässiajastus ja ''kadunud põlvkonna''esindaja Läbuvad tegelased: kõrgkihti kuuluvad noored(mehed), kel puuduvad ideaalid, illusioonid, keda vaevad igavus ja depressioon ja ainsaks eesmärgiks on neile elu põletamine. Pidutsemine, armuseiklused ja aja surnuks löömine. Võtmeromaanid: · esikteos ''Romantiline egoist'' ehk ''teisel pool paradiisi'' - tuntus ja populaarsuse algus · ''Ilus ja neetu'' (1922) · ''Suur Gatsby'' (1925) -kuulsaim teos - hingetühjus, külbeline hoolimatus -ebaõiglus · ''Sume on öö'' ( 1934) -Hemingway sõnul: ''kummaline on see, et ''Sume on öö'' muuub tagasivaates
(2) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu.(4) Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks
Vahval ja suurel vaimul on kaks avaldumisviis. Üks neist seisneb väliste asjade põlgamise: ollakse ju veendunud, et inimene peab imetlema, soovima ja taotlema vaid aulist ja suurepärast ning ei tohi alla jääda teisele inimesele või hingelisele segadikule või saatusele. teine on see, et säärase meelsusega, nagu äsja esitatudm saadetakse küll korda suuri ja ülimalt kasulikke tegusid, kuid ühtaegu käivad nendega kaasas raskused, vaevad ja hädaohud, seda niihästi elu juurde kuuluva seisukohalt. Teisega kahest seostub kogu hiilgus, ülevus ning kasu; seevastu alus ja põhjus, mis sünnitab suuri mehi, seostub esimesega. Võimu ihkavail ja jõude elavail on ühine eesmärk, kuid ühed peavad selle saavutamis võimalikuks siis, kui ollakse suurte rikkuste omanik, teised aga siis, kui rahuldutakse endale kuuluvagam olgugi see kasin.
Einar Sanden ,,Loojangul lahkume Tallinnast" Tegevus algab sellega, kui Juhan , üks väliseestlasest CIA töötaja, selle organisatsiooni peahoones mõtleb selle üle , mis mured vaevad tema ülemusi 7. korrusel. Varsti meenutab ta , kuidas ta sel päeval tööle üldse sattus. Ta oli hommikul valmistumas perega Kanadasse puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed
· selge rollijaotus peres · vanemate huvi lapse käekäigu vastu · religioosne mõjustatus · sotsiaalsete oskuste arendamine · väärtushinnangute ja adekvaatse minapildi kujundamine · positiivne suhtumine kooli Teismeliste enesetapud Ajakirjanduses on palju juttu olnud koolilaste enesetappudest Miks siis ikkagi? Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi nooremteadur Merike Sisask pakub välja rea põhjuseid: sotsiaalsed probleemid, konfliktid perekonnas, iseenda leidmise vaevad. Lisaks Eestimaa päikesenappus ja meie kultuuriline taust soomeugrilaste kurvameelsus. "Uurimused kinnitavad, et juba teismelised tunnevad muret, kuidas sobituda ühiskonda või pärast kõrgkooli lõppu tööd leida ja karjääri teha," räägib Sisask. "Asi on ka praeguses elufilosoofias kas aidata kõrvalolijat või arvata, et temasugusel polegi kohta. Kas arvata, et nemad on nemad, või näha, et ta on üks meie seast," selgitab psühhoterapeut Salli Põldvere
Selleks et koolis oleks turvalisem, tuleb tegeleda ka probleemsete kodudega, millele osutab Kadri Järvgi. Omaette teema on õpetaja ülekoormatus, mistõttu ta ei suuda alati koolivägivalda märgata. Kuidas saab õpetaja, kes tegeleb aastas keskmiselt viie-kuue klassiga (kusjuures klassis võib olla kuni 36 õpilast!) märgata kõike, mis koolis toimub, ning sujuvalt lahendada paljude keerulistest kodudest pärit noorte mured ja vaevad? Õpetajale seatud töökohustusi on palju (lisaks aine õpetamisele klassijuhatamine, tundide ettevalmistamine, päevikute või e-kooli täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, laste psühholoogiline nõustamine, osalemine koosolekutel, klassiõhtutel ja ekskursioonidel, järelvastamised, konkursid, olümpiaadid jne) ning üldsus ootab, et ta seisab oma ülesannete kõrgusel. Kuigi töö- ja puhkeaja seadus on sätestanud õpetaja tööajaks 35 tundi nädalas, ei tea ma
Ütles ta mulle seda, et ma meeldin talle aind sõbrana. Meil on nii palju ühist. Me tahame sama moodi endale elu kaaslast. Kuigi ta vaata mind kui aind sõpra. Kas on siis nii raske jah öelda. Naised aind vaatavad pahasi poisse. Nii nad ei saagi nad endale normaalset elukaaslast. 2.9. Suve päev Suvel päike paistab taevas. Ilmad soojad ja nii ka läinud vaevad. Ujumas käidud ja kool ära lõppend. Vahel aga on ilmad liiga kuumad, ning ujumis kohad kinni. Siis istun kodus kirjutan riime. Mõtlen ka vahel talve mõtteid. Talvel oleks palju parem. Vähemalt pole palav. 6 2.10. Igavus tappab Mina istun kodus akna ees. Vaatan välja ja mõtlen mis ma nüüd teen. Kas lähen palli mängima või lähen poodi.
Tainas, taina, tainast pliiatsit, vilu õhtut, tragi tüdrukut, südi Taigen, taigna, taignat meest; Üht, ühte, kaht, kahte, viit, kuut mitmuse osastavas neid mõrusid ravimeid, Töötama, töötada, töötatud, töötatakse nürisid pliiatseid, vilusid õhtuid, tragisid Taotleda, taotlenud, taotletud, taotletakse tüdrukuid, südisid mehi. Laeva laaditi, aku laeb Vaagima, vaeb, vaevad, vaetud, vaetakse Sõna meetod ainsuse osastav on meetodit, Naasma, naaseb, naasis, naastud mitmuse omastav meetodite, mitmuse Jooksma, joosta, joostud, joostav, osastav meetodeid. joostakse, jookske, jooksku, jooksnud Tüütama, tüüdata, tüüdatakse Sõna kandidaat ainsuse omastav on süütama, süüdata, süüdatakse kandidaadi, ainsuse osastav kandidaati,
Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: "Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!" Aga Issand vastas talle: "Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära." Ka nädal enne Jeesuse vahistamist on Laatsaruse õel Maarjal üpriski suur roll täita, sest just tema käitumise tagajärjel tekibki sõnelus õpetaja ja tema jüngri Juudase vahel. Johannes, kes Juudast eriti põlgas, kirjeldab vahejuhtumit nii: 6
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õp...
tundmatud maad. Magalhaes ja esimene ümbermaailmareis · Fernao de Magalhaes avastas väina, mis kulgeb Atlandi ookeanist läbi Lõuna-Ameerika Balvoa Lõunamerre · Samuti kavandas ta ja praktiliselt sooritas esimese ümbermaailmareisi inimkonna ajaloos, ehkki ise hukkus Filipiinidel. Tema meresõidu rasked purjetamistingimused ja teekonnal kogetud rängad vaevad tunnistavad, et Magalhaes oli Euroopa uusaja uurimisretkede algusaja üks suurimaid või koguni suurim merekapten. · India ookeanil teenides paistis Magalhaes silma leidliku, vapra ja oskusliku meresõitjana. Kaug-Idas viibimise ajal hakkas Magalhaes mõtlema lääneretkest läbi Lõuna-Ameerikas oleva väina Maluku saarestikus asuvatele Vürtsisaartele. · Vaikne ookean osutus tema arvatust palju laiemaks ning see viga viis tema ja ta mehed surmasuhu.
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Sib...
Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil: *noored ja ühiskond – kool, töö, poliitika *noored ja perekond – suhtlemise vähesus, lagunenud pered *noored omavahel – erikeelsed, moesläng, sõprus, armastus, ambitsioonid *suhe iseendale – eksistensiaalsed probleemid, nooruse vaevad Noore peategelase identiteediprobleemid: oma mina otsimine, enese väärtustamine, vastuolulised ootused, soovid, valikud, iseolemise soov. Muinasjutt lastekirjanduse alusena Lastekirjanduse kontekstis tuleb rääkida kunstmuinasjutust ja autorimuinasjutust. *kunstmuinasjutt on kirjanikupoolne teisendus, milles rahvajutu motiivid on esitatud tuntava kunstilise omapäraga või suisa pahupidisel viisil *autorimuinasjutt võib põhineda autori vabal fantaasial
vanemate osatähtsusega, mis tähendab seda, et Saare maakonna elanikkond jääb järjest vanemaks. See võib viia tööjõu vähenemiseni ehk hõivatuid võib järjest vähemaks jääda ning see viib lõppkokkuvõttes majandust allapoole. Samas väheneks läbi selle ehk tööpuudus, kuna tööle konkureerivaid inimesi oleks vähem. Järeldused Arvestades eelpool välja toodud näitajaid võib öelda, et Saare maakonnas on keskmine või siis natuke alla keskmise hea elu. Saaremaad vaevad peamiselt samad probleemid, mida paljusid teisi saari. Saarte majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste piirkondadega enamasti madal. Põhilised saarte konkurentsivõimet alandavad faktorid on kaugus majandusturgudest, ühekülgne majandusstruktuur, tööjõu oskuste madalam tase ning vähene uuendusvõime. Samuti on saartel üldiselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal. See omakorda tähendab, et kohalik turg on piiratud
Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust. Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna
abil. 1985 Kroto, Heath, O'Brien, Curl ja Smalley avastavad 60 süsiniku aatomist koosneva molekuli (teatava fullereeni) ebatavalise stabiilsuse ja teevad kindlaks selle struktuuri. 1986 Kosmoselaev Voyager jõuab Uraanini. 1986 Viis kosmoselaeva märkavad Halley komeedi taasilmumist. 1986 Avastatakse, et universumi struktuur koosneb tühimikest ja tihedamatest pindadest nende vahel. 1986 Füüsikuid vaevad päikeselt kiiratavate neutriinode probleem. 1987 Burstein, Davies, Dressler, Faber, Lynden-Bell, Terlevich ja Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole. 1987 Ian Shelton avastab supernoova 1987A. 1987 Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning
Selgub ka saart ähvardav oht: vulkaanikraatrisse peitunud totalitaarne Heliodoruse riik, kus valmistutakse sõjaks ja maailmavalitsemiseks. Ometi ei taheta jõukas ühiskonnas ähvardavast ohust midagi teada. Veel enam, ohu eest hoiatajaid ootab ühiskonnast väljaheitmine. Einar Sanden ,,Loojangul lahkume Tallinnast" Tegevus algab sellega, kui Juhan , üks väliseestlasest CIA töötaja, selle organisatsiooni peahoones mõtleb selle üle , mis mured vaevad tema ülemusi 7. korrusel. Varsti meenutab ta , kuidas ta sel päeval tööle üldse sattus. Ta oli hommikul valmistumas perega Kanadasse puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed
Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine
kaudselt sarnased). · Värsiread on rühmitatud salmidesse, mis koosnevad tavaliselt neljast värsireast (on ka kahe-, kolmerealisi jm ehitusega salme). · Silbilis-rõhuline värsisüsteem tähendab, et ühe laulu piires on värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv ning paigutus. Esimeses näites on igas reas neli rõhku ning seitse või kaheksa silpi; teises näites on igas reas kolm rõhku, neli või kuus silpi ning rida algab rõhutu silbiga. Elu, elu, miks mind vaevad, miks sa tood mul kurvastust, miks sa mulle hauda kaevad, kinni katad armastust! *** Mets mühiseb ja kägu kukub raal, aas haljendab ja lilled õitsvad sääl. · Regilaulule omane arhailine kujundlik keel asendus kaasaegse igapäevase keelega, vähenes murdelisus. · Tegevustiku arendus on kiirem, jutustus tõtlikum, võrreldes regilaulu aeglase sündmustikuga.
kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp!
August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis räägiv kuidas saada üle pidevusest ja üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu.
Sisemiste ja väliste tegurite suhteline tähtsus käitumises varieerub tugevasti, sõltuvalt konkreetsest käitumismustrist. Aditiivsus eeldab, et tugeva sisemise motivatsiooni korral esineb välisärritaja puudumisel "tühikäitumine". Ent usaldusväärseid näiteid vähe tugev välisärritaja võib käitumise esile kutsuda ka sisemise motivatsiooni puudumisel. Näiteid veelgi vähem 11. Otsustamine loomadel. Järelikult peab esinema mingi mehhanism, mille abil loomad pidevalt vaevad nii sisemisi kui ka väliseid tegureid, mis kutsuvaid esile erinevaid käitumismustreid 12. Varaste psühholoogide ja etoloogide ettekujutus otsustamismehhanismist. Esineb piiratud arvul "instinkte" (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. 13. N. Tinbergeni hierarhiline mudel, selle puudused.
· JOONISTA LUULETUSE JÄRGI PILT. 30 LEIVALÕHNALINE LEIA LUULETUSEST RISTSÕNASSE SOBIVAD SÕNAD. LEIVALÕHNAS ON VILJAVÄLJAD, SUVESOOJUS JA SÜGISPÄEV, LEIVALÕHNAS ON TUULE TUJUD, MULLA RÕSKUS JA KÄRMED KÄED. LEIVALÕHNAS ON PALGEPUNA, AHJUPAISTE JA SÜTELÕÕM, LEIVALÕHNAS ON SÕBRASÕNA, LEIVA ANDMISE SÜGAV RÕÕM. LEIVALÕHNAS ON KODURAJAD, LAPSEAEGADE ÕUETEED, LEIVALÕHNAS ON KAUGED KAJAD, VAIKSED VAEVAD JA SILMAVEED. LEIVALÕHNAS ON KODUHÕNGUD, KODUTUNNE JA KODUHING SOOJA LEIBA MA LEIDSIN LAUALT, LEIVAANDJA, MA TÄNAN SIND! OLIVIA SAAR L E I V A L Õ H N A L I N E
enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta, mõte koondatakse vaid sellele. Sisemine vaikiolek on vajalik tarkuse arendamiseks. Ilma keskendumiseta moonutavad sügavamat tõde meelesumin, ärevus ja ootamatud vaimsed vaevad. Nirvaana Nirvaana tähendab vaibumist või kustumist. Kuigi see termin pärineb hinduistlikest pühakirjadest, on ta eeskätt budistlik. Nirvaana poole püüdlemine on Hinduistliku pühaku eesmärgiks oli budistide jaoks elus olulisim. Nirvaana on elujanu ja ihade hääbumine. Karma
Türannid edendasid kultuuri, pidasid luuletajaid enda juures. Sageli valitsesid üksi. Türanni nime rikkusid 30 türanni, kes valitsesid kreekas ja võtsid suurelt osalt kodanikelt nende õigused ära. U 130 fragmenti Teemad: armastus Anakreon U 570485 eKr Samose türanni Polykratese õuelaulik, hiljem Ateena türanni Hipparchose juures ,,Sümposionide elustaja": elegantne ja heakõlaline looming Teemad: armastus, mäng, nooruse naudingud, vanaduse vaevad. Kirjutab armastusest mehe-naise vahel, mitte homodest. Tema teemad leidsid palju jäljendamist. Säilinud u 160 fragmenti Anacreontea. K. J. Petersoni tõlked! 3.2. Koorimeelika Esitas koor, kes nii laulis kui tantsis Saatepill: lüüra (vahel v-o ka aulos) Pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale Kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega Autoreid: Alkman 7. saj II pool eKr
Sellise reaktsiooni on esile kutsunud valuline sündmus, ning bioloogilised sümptomid on osa reaktsioonist. Eri tüüpi depressioonidel tuleb vahet teha just ravi silmas pidades. Uurimused on veenvalt tõestanud, et bioloogilise ja segatüüpi depressiooni all kannatajad saavad suurt abi antidepressantidest (õigesti diagnoositud bioloogilise ja segatüüpi depressiooni all kannatajatest terveneb antidepressantide abil 70-80%). Kui teid vaevad puhtakujuline bioloogiline depressioon, vajate arvatavasti üksnes ravimeid ja toetust. Ent kui teil on segatüüpi depressioon, võib teil vaja minna nii ravimeid kui ka teist laadi ravi, näiteks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat ja/või selles raamatus kirjeldatud eneseabistrateegiaid. Puhtpsühholoogilise depressiooni puhul antidepressante ei soovitata (ehkki leidub ka erandeid). Psühholoogilise depressiooniga inimesed saavad
mida soovime, mida pikemaks venitame. (11) Kui palju sellest hõivavad pisarad, kui palju mured? Kui 12 palju hõivab surm, mida soovitakse, enne kui ta tuleb, kui palju tervis, kui palju hirm? Kui palju võtavad endale harimatuses ja kasutult veedetud aastad? Pool sellest kulub magamiseks. Lisa vaevad, leinad, ohud ja sa mõistad, et ka pikimas elus on ülivähe seda, mida elatakse. (12) Kuid kes sulle möönab, et paremini pole läinud sellel, kes võib kiiresti tagasi pöörduda, kelle tee saab läbitud enne väsimuse saabumist? Elu pole ei hüve ega pahe, ta on koht hüve ja pahe paigutamiseks. Nii pole too poeg kaotanud midagi peale õnnemängu, mis suurema tõenäosusega lõppenuks kaotusega. Ta oleks võinud
Miks sa ei ütelnud mulle, et elu muud ei ole kui 11 sajakordne surm! (Jälle Marguse poole.) Kas sa tead? Kas sa tead! Kui minu ema... kui tema - kõige parem inimene ilma peal -, kui minu ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka nõid, Margus! (Viskab end kummuli puu najale ja nutab.) MARGUS (vähe aega kui uimane, siis hellalt). Tiina! Mis sa nüüd ennast vaevad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle, kes! Küll ma tal suu kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid miski jõuab lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein peale kasvanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult.) Muidugi, kui sind mõisa-ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, sellest mööda ei saa... TIINA (vappub nutust). MARGUS. Ära nüüd nuta! Tule, lähme koju! Mina sind ei jäta! Sa ei tea ju,
mine tähendab vihma lakkamist; teda on ka vihmakassiks kutsutud. Varblane laulab: Siit särat, särat siit Särat, särat üle aia Jüri, Mari odraaeda Siit-sirr! (rahvaluule) q Varblane J. Oro Varblane, pisike linnuke, õue peal nokitseb kaeru. Näkitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa seal liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops! aiateiba. ,,Pühi suu puhtaks, va' kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" q Varblase pesa Leida Tigane Varblased tahtsid endile pesa ehitada. Hästi kiiresti pidi see valmis saama. Juba õhtuks. Aga nad olid ise natuke laisavõitu. ,,Kui kutsuks õige teised appi, siis on meil vähem vaeva," arutasid nad. ,,Paneme nad
Aga tõesti, sorri, ma ei suuda seda. · See kirjeldamatu valu mu südames on sinu põhjustatud, aga ma ei taha, et see kaoks, sest kardan unustada mida tähendab armastus, kuid ei taha ka, et see kestaks kuna see tapab mu · Miks .. miks kõik nii pidi minema ? Kas me siis tõesti, ei võinud olla koos nagu ma soovisin? Kas sa isegi ei hoolinud sellest, nagu sa seda väitsid korduvalt. On ainsad küsimused mu mõtetes, need vaevad mind nii ööl kui ka päeval. · Tahaksin olla Su padi.. millele paned oma väsinud pea, kuhu nutad kui on raske, mis valvab Su und ja on alati Su lähedal. · You are the first thing to enter my mind in the morning and the last thing to leave my heart at night. · He took my smile with him when he left · Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegustest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis meil on mida mäletada
Ärge jääge püsima minevikku,ärge unistage tulevikust,vaid keskendage oma mõtted ja meel praegusele hetkele . Läheb aeg mööda ja mõistad, kui palju võib kahetseda õeldud sõnu ja tegemata jäänud tegusi. Kuid siis on juba hilja nutta taga aegu aegu, mis on jäänud minevikku ! Miks .. miks kõik nii pidi minema ? Kas me siis tõesti, ei võinud olla koos nagu me soovisime ? Kas sa isegi ei hoolinud sellest, nagu sa seda väitsid korduvalt. On ainsad küsimused mu mõtetes, need vaevad mind nii ööl kui ka päeval. Ülekõige meeldib mulle lamada Sinu kõrval, Sind vaadata, uppuda Sinu silmadesse, kuulata Sinu hingetõmbeid, Sinusse iga hetkega järjest rohkem armuda, tunda kuidas Su kuumad huuled puudutavad minu huuli, uinuda hoides Sind endale nii lähedal kui võimalik, unes ainult Sind näha, hommikul ärgates esimese asjana Sinust mõelda, ning seejärel kõrvale vaadates avastada, et see kõik ei olegi unenägu. Musi Ma Armastan Sind.
Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia. Tahaks nagu jõuda kompromissile enda ja ühiskonna vahel. Surmamotiiv, Eesti ühiskonna hädad, vaevad tihedamalt sees. ,,Puuslikud" (kratid) - lõhestatus autoris jätkub. Sisemine kriis tuleb mõttega, et ebajumalad millesse ta uskunud oli, on väärtuse kaotanud. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võlts iidoleid, jumalaid. Tuleb sisse mõiste jumalkõiksus Visnapuu väidab, et ta ei usu enam armastusse, õiglusesse, tulevikulootustesse. ,,Tuule sõel" - jätkub jõuetuse tunnetamine. Filosoofiline tasand süveneb. Liiga keeruline, sügav, raske aru saada.
Põhjas ja lõunas õgis võõrarahvuseline mürk meie rahvust ja Viin ise muutus meie silmis üha enam mittesaksa linnaks. Dünastia mängis tsehhidega igal sobival ja mittesobival juhul kokku. Jumala käsi, ajalooline Nemesia, soovis, et ertshertsog Franz-Ferdinand, Austria sakslaste surmavaenlane, oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just peamiseks, ülevalt lähtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks! Mõõtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste õlgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja maksuohvrid, milliseid neilt nõuti ja siiski igaüks, kes ei olnud mitte täiesti pime, pidi nägema, et kõik see oli ilmaasjata. Et meile oli see eriti valus, tulenes sellest, et kogu see süsteem moraalselt peitis end oma Saksamaaga sõlmitud liidusuhete taha. Sellega nagu sanktsioneeriti vana Habsburgide monarhia aeglast Saksa asja juurutamispoliitikat. Ja tuli välja isegi nii, et seda sanktsioneeriti Saksamaa enda poolt
Sina mine siit ära, mine oma tuppa; sa tead, mis papa ütleb." ,,Ma lähen, ma lähen, tulin ainult silmapilguks, ma pole ju millalgi käinud," vastas Ramilda uksele lähenedes, kus ta jäi peatuma, et küsida: ,,Armas tädi, mis sa arvad, kas Köler saab taeva? Küsisin härra Paasilt, aga tema ei tea, sest temale pole seda üles antud ega ka küsitud. Aga mis sina arvad, armas tädi?" ,,Misukeste tühiste küsimustega sina küll oma pead vaevad!" ohkas tädi. ,,Mis peab sinust nõnda saama." ,,On see siis nii tühine küsimus, kallis tädi?" küsis Ramilda nagu nukralt. ,,Meile inimestele on see üsna tühine küsimus," seletas pr. Malmberg. ,,See on jumala asi, kes läheb põrgu, kes taeva. Meil pole muud kui vaatame, kas supp paras soolane ja tummine, kas leib lõigatud ja laud kaetud, sest poisid tulevad varsti nagu hagijad. Armas jumal nende eest ei muretse, miks siis meie peaks taeva ja põrgu pärast muretsema!"
pole sugugi.» Seepeale oli preili Adelheid kõhe valmis ja läks tüdrukuga ühes välja. Goswin ja Mai jäid üksi. Sepp pigistas hambaid kokku. «Vaata, Mai, mis sa minuga oled teinud,» ütles Goswin etteheitvalt. «Ma ei ole kuri inimene ega külma südamega, aga praegu pannakse mu isa puusärki ja mina ei ole veel ühtegi pisarat silma saanud ega oma õnnetuse peale mõtelnudki. Sa oled mu ara nõidunud, nii et ma uneski muud ei näe kui sind üksi. Miks sa vaevad mind nii armutult?» Mai ei kostnud midagi. «Ole mu vastu vähegi lahke ja sõbralik, siis tahan ma su kõige alam saiane olla,» rääkis Goswin edasi. «K;:si mis tahad, ja kõik täidetakse kiiresti. Sa pead alati siidis ja sametis käima, kõige paremad hobused peavad su õrna keha kandma ja kõige uhkemad rüütlid su ees kummardama . . . Kallis Maieke, üheainsa musu eest . . . » «Jätke mind rahule!» karjatas Mai. «Ma ei või sind rahule jätta!» hüüdis Goswin tuhinal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
