luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ● mehed - julged, õilsad, vaprad, ausad ● naised - naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed Loodus romantismis ● tegevuspaigaks sageli nt metsik maastik ● eriline loodus ● looduskirjeldus kirjeldas sageli tegelase meeleolu, nt tormine ilm → ärevus äikesetorm → segadus rebase hiilimine → kavalus Prantsuse romantism ● kuna klassitsism oli seal väga tugev, jõudis romantism sinna suhteliselt hilja ● suurim teoreetik ja peaesindaja Victor Marie Hugo (1802-1885), kes nõudis loominguvabadust, kõrgete ja madalate žanrite ranget lahutamist jne Tema populaarsemad tööd on romaanidest nt “Hüljatud” (1862), näidenditest
Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu. (näiteks: looduskirjeldus, looma kirjeldus jms) 1.12.2013 Riina Rotsan Teema valik Vabateemalise kirjutise puhul valida selline teema , millest on: soov ja huvi kirjutada on palju mõtteid ja materjali vajadus teistega kirjapandut jagada. 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandi kompositsioon Jutustav Sissejuhatu Teema Lõpetus s arendus 1.12.2013 Riina Rotsan
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks saab inimene kogu oma muutuvuses, teostes näidatakse inimlike kirgede võitlust, eelistatakse individualistlikke kangelasi, kelle tugevad iseloomud kehastavad igakülgselt ja täielikult inimlikke küsimusi. Renessansikirjanikud kujutavad enamasti endi kaasaega, uudseks nähtuseks on looduskirjeldus, renessanss kasutab sageli tegelikkuse kujutamisel fantastilisi väljamõeldisi ja erakordset faabulat. Itaalia renessanss Itaalia oli Euroopa renessansi häll, sest seal kujunesid välja selle liikumise alused - see oli eelkõige tingitud linnade arengust. Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15
teda sel hetkel valdasid. Autori vahetut kohalolukogemust markeerivad sageli viited eri meeleelundite tajudele. Vettinud linik lämmatab värvid ja summutab vähesed helid – üksiku pasknääri krääksatuse ja tillukese sabatihaste salga sertsumise. Maastik on kössis. Pole õieti midagi, mis köidaks meeli. Astun mööda porist met- sateed ja märkan üllatusega: olen kogu oma tähelepanu keskendanud sel- lele, et jalad mutta kinni ei jääks. (Jüssi 1986: 19) Vahetu looduskirjeldus annab autorile hea lähtekoha ja ajendi tuua teksti juba uusi tähenduskihistusi, mis annavad edasi autori suhtumist looduskeskkonda või mõtestavad kogetut autori teadmistele toetudes. Esitatakse ka kultuuris käibivaid tõdesid ja iseenda maailmavaatelisi arusaamu, filosoofilisi seisukohti või looduskaitselisi põhimõtteid, mida autor pooldab ning mille õigsuses püüab lugejat veenda. Kirjutajate seisukohti, veendumusi ja vaatenurka iseloomustavate
Anacreontea. K. J. Petersoni tõlked! 3.2. Koorimeelika Esitas koor, kes nii laulis kui tantsis Saatepill: lüüra (vahel v-o ka aulos) Pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale Kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega Autoreid: Alkman 7. saj II pool eKr Sparta tütarlastekooride juht ja poeet, Alkman koorijuht ja poet. Kõige pikem fragment 150 värssi, kus võrreldakse tütarlaste koore Teemad: looduskirjeldus, tütarlastekoori liidrite võrdlus (partheneion e laul tütarlastekoorile) Säilinud u 300 fragmenti Pindaros 520 pärast 446 eKr Reisiv poeet, kes kirjutas tellimisel Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud Kirjutas ka hümne, paiaane, ditürambe, partheneion'eid jm, ent neist vaid fragmendid Aristokraatia väärtushinnangud (hea päritolu, vaprus, au)
enam tundsid – religioosset kirjandust, imiteerisid piibli stiili = paradaktiline stiil. Autorid kirjutasid järgnevatel teemadel: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, majapidamise õpetused, tervishoid jms. Halbu harjumusi, nt liigne joomine, püüti šoki kaudu lõpetada, kuigi seda tehti liialdustega ja fantastiliselt. Stiililiselt oli von Holtz parem: klassikaline sissejuhatus, kus räägitakse järgnevatest tegelastest, esitatakse looduskirjeldus, rütmiline – maailm rullub loogiliselt lahti. Von Holtzi võib pidada I eestikeelseks proosateoseks. Tekstidel on tugevad sentimentalismi mõjud kristlike väärtuste näol: halekirjanduses väärtustatakse õiglust, kõlblust, ausust, jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul, siis järsku tuleb surm vms traagilist, üleelamisi. Peter Manteuffel (1768–1842) oli ainus baltisaksa aadlikust mõisnik, kes tundis kutsumust eesti k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
