Maailmakirjandus I. Antiik. (0)

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks.
Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr – 5. saj eKr).
2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid?
Arhailine ajajärk: 8.–6. sajandil eKr;
Klassikaline periood: 5.–4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena ; juhtiv kirjandusliik oli draama . Sophokles , Euripides .
Hellenismi ajajärk: 3.–1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas
Rooma impeeriumi periood 1.–4. sajandil pKr.
3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid ( kelti , germaani, sküüdi, foiniikia , egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon ( paganlik polüteism, varane kristlus ), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk)
4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad?
papüürused, pärgamentkäsikirjad
5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile?
Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada , vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Nii sai väiksema vaevaga kirjutada rohkem kirjandusteoseid.
6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur?
7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
Homeros, Hesiodos
8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
Sophokles, Euripides, Aristophanes
9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses.
Menandros , Theokritos , Aratos
10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
Lukianos , Athenaios, Plutarchos
11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile?
Klassikaline ja hellenistlik periood?
12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle.
Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust
ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsenud ladina keel.
Antiikkirjandus on paljude kirjandusžanride looja ( dramaturgia , eeposed , retoorika ). Näiteks renessansi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri.
Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama . Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse – komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.
13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon?
Need on omadussõnad, mille ülesandeks näidata ülevust ja suursugusust – vapper Odysseus , kõrgekõuene Zeus, Maa-süleshoidja Poseidon.
14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas.
üleskutsed muusale (oh, jumalanna; oh, muusa )
15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika?
Erinevad: eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja. Eeposes narratiiv , lüürikas situatsioon. Sarnasused: ilmselt samaaegsed.
16. Kes olid aoidid ja rapsoodid ?
Aoidid olid laulude loojad , aga rapsoodid ettekandjad.
17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud?
Heksameeter, koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid ( tähis _ U U) kui ka spondeused ( tähis _ _). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus.
18. Mis oli „ Iliase ” ja „Odüsseia” ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas?
Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude elu-olu käsitlus. “ Ilias ” kui sõjaaja olustik ja “Odüsseia” kui kangelase rännakud ja pildid rahuajast. Seetõttu peetakse eeposeid hinnaliseks ka ajalooallikatena.
19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos?
Arvati, et eeposed olid üles kirjutatud türann Peisistratose ajal 6.sajandi Ateenas riiklike pidustuste ajal.
20. Mis on „Homerose küsimus”? Kirjelda sellega seotud probleeme.
Kas mõlemal eeposel („Ilias“ ja „Odüsseia“) oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor.
21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses?
Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel
22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi.
Ilias, Odüsseia, Telegoneia, Kypria
23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see žanr seotud Homerose eepikaga?
Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga.
24. Nimeta Hesiodose poeemis „Tööd ja päevad” käsitletud teemasid .
ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine
25. Millest rääkis Hesiodose eepos „Teogoonia”?
maailma tekkimisest, jumalate põlvnemine
26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse?
Alkman, Sappho , Alkaios , Anakreon, Stesichoros, Ibykos , Simonides , Bakchylides, Pindaros
27. „Mina”, rollid ja maskid kreeka lüürikas.
Luuletuse „mina“ ei ole poeedi „mina“, vaid persona ehk mask
28. Millised olid kreeka arhailise lüürika žanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit .
jamb (Hipponax, Semonides, Solon ), eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis ), meelika – monoodiline : Sappho, Alkaios, Anakreon; koorimeelika: Alkman, Simonides, Pindaros
29. Iseloomusta arhailist kreeka jambižanri, nimeta olulisemaid autoreid .
Jämekoomiline sisu, seks, loomalood , sõim, süüdistused; retsiteeriti, mitte ei lauldud. Autorid: Hipponax, Semonides, Solon
30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid.
antiikajal nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus , tänapäeval kaebelaul ja kurvatooniline lüüriline luuletus; esitati lauldes ja saadetuna aulosel. Autorid: Mimnermos, Kallinos, Theognis.
31. Iseloomusta võrdlevalt arhailist kreeka monoodiat ja koorimeelikat, nimeta olulisemaid autoreid.
Monoodia : esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas; sooloesitaja laulis , saates end lüüral, Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum; esitaja/autori kohalik dialekt. Autorid: Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon
Koorimeelika: esitas koor, kes nii laulis kui tantsis; saatepill: lüüra (vahel ka aulos); pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale ; kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega. Autorid: Alkman, Simonides, Pindaros
32. Mis on paiaan ja ditüramb?
Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitaara saatel, ditüramb aulosega saadetav laul Dionysose auks.
33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud.
Epiniikionid on võidulaulud. Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides.
34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust.
Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad , linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Rahvajutud .
35. Kes olid logograafid?
Vana-Kreeka ajalookirjutajad 6. saj. eKr, kes alguses suuliselt, hiljem kirjalikult talletasid andmeid Väike- Aasia Joonia linnade majanduse ja kultuurielu kohta.
36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose „Historiai” keskset konflikti ja struktuuri.
Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon ( esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et „aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid , eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega“.
37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose „Historiai”?
Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani.
38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos?
Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta)
39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi.
Keskendumine kaasaegsele ajaloole. Teemad: poliitika ja sõda („mehed rääkimas ja võitlemas”) Välja jäävad: naised, perekonnad, tavad, religioon, pühapaigad. Kitsenduste põhjused: ◦ metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest sündmustest) ◦ ratsionalism (religiooni mõju vähene tähtsustamine) ◦ üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood)
40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste.
Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava ( nomos ) vs loodus ( physis ) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid : Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist.
41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid.
haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud; diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine)
42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele.
43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid.
44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu.
„Anabasis“, „Hellenika“ – jätkab Thukydidese ajalugu, kajastades aastaid 411–362 eKr (Mantineia lahinguni), „Kyrose kasvatus“ – Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemise käsitlemine
45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia?
Tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist, 6. saj eKr
46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas?
Suured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva: kultuslik rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Lenaiad: jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus, samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele.
47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni.
orkestra : algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala
skeene : algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega „lava( tagune )“, mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske
theatron : algselt vaatamispaik, hiljem kogu ehitise nimetus
ekkyklēma: ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks
48. Millistest kreeka sõnadest on pärit ‘ orkester ’ ja ‘ stseen ’? Mida need algselt tähendasid?
orkester – orchēstra, tähendas tantsuplatsi; stseen – skēnē, tähendas hütitaolist ehitist, telki
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist , osalisi ja üldisi põhimõtteid.
Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama);
Koreeg ehk teatrietenduse „produtsent“, peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast. Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]. Maskid ja kostüümid. Kõiki rolle mängisid mehed. Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus). Muusika ( aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid (sissesõitnud), dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte, orjad vaid isandate saatjatena, naised (arvatavasti) ei olnud publikus.
50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust.
Ühiskondlik „kõlakast“ (sh koor kui „sisemine publik“, kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus) Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik , teised paigad )
Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis
Sageli keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava jm)
51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga?
52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud?
53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast.
Pööre tegevuse arengus (hea v halva poole); nt see, kui Oidipus tappis oma isa
54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka.
Aischylos - 7 säilinud tragöödiat
Sophokles - 7 säilinud tragöödiat
Euripides - 18 säilinud tragöödiat
55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist.
Kangelased monoliitsed, ühest põhimõttest lähtuvad; stiil ülev ja raskepärane; kaasas teise näitleja (enne oli ainult üks)
56. Kes kirjutas ainsa säilinud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu?
Kirjutajaks Aischylos, pealkiri „Oresteia“: Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü (tütretapp, mehetapp, ematapp ): õnnelik lõpp!
57. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks?
Teise võttis kasutusele Aischylos, kolmanda Sophokles.
58. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale.
Kõige uuenduslikum (müüdiversioonid, tegelased). Kangelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine positiivseks ja vastupidi). Irratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased. Järjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks. Kasutas sagedasti deus ex machina’t lõpetuseks.
59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes?
Algselt oli kooris 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes.
60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni.
Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama). Tragöödiast u poole lühem. Naljad , lõbusad laulud ja tantsud. Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega, hobuse sabaga olendid, Dionysose saatjad ). Mütoloogiline sisu, groteskne vorm („tragöödia dekonstruktsioon“). Üks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine
61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat.
Vana(-atika) komöödia: Aristophanes, Kratinos
Keskmine komöödia: Antiphanes, Alexis
Uus komöödia: Menandros, Philemon
62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi.
24-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid ( konnad , linnud ) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased , Konnad). Näitlejate välimus enamasti standardne : paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud.
63. Mis on kreeka komöödias parabaas?
Tõlkes kõrvaleastumine. Näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: „autori hääl“. Dramaatilise illusiooni lõhkumine.
64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat.
Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede ( demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased). Sofistlike targutamiste vastane. Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) Säilinud komöödiad: Lysistrate, Ratsanikud , Pilved, Herilased, Linnud, Rahu, Konnad.
65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat.
Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga). Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine. Puudub jämekoomika. Lihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad („ seebiooper “). Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt).
66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe.
armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees ( noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit , libekeelne kokk
67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris.
Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus.
68. Kes olid sofistid?
rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud
69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead?
Aristotelese „Retoorika“
70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses „Retoorika”.
Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine)
71. Kes oli Isokrates , mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead?
Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos „Busiris“
72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned?
Kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada.
73. Mis on filipikad ?
Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu.
74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus?
akadeemia
75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge?
Tundis end sellist žanri kirjutades mugavalt? Isiklik eelistus.
76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid?
a) varased , b) keskmised, c) hilised
77. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus?
Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides), eetika (õiglus, paljudes dialoogides), poliitika (õiglus, täiuslik riik), retoorika, poeetika , kosmoloogia. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm.
78. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides?
Dialoogides on eestkõnelejaks Platoni õpetaja Sokrates.
79. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi?
Aristoteles oli Platoni õpilane. Aristotelese kuulsamaid õpilasi oli Aleksander Suur.
80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda ?
Kool: lykeion, filosoofiline koolkond: peripateetikud
81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid.
loogika ("Tööriist“)
kirjandusteooria ("Poeetika" )
retoorikateooria ("Retoorika")
eetika ("Nikomachose eetika", "Eudemose eetika")
metafüüsika ("Metafüüsika")
poliitikateooria ("Poliitika")
loodusteadused ("Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm)
psühholoogia ("Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm)
82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata).
Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). „Maailmakeeleks“ saab kreeka ühiskeel. Luulest , kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub „õukonnakirjanduseks“.
83. Mis oli Aleksandria museion?
antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli
84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina.
Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni ( Zeusile , Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi „Pinakes”. Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud . Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele.
85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid.
Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile („Hekale“). Hellenismiaja ulatuslikem eepos „Argonautika“, mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile.
86. Mis on bukoolika ? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses.
Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion.
87. Mis on Anthologia Palatina?
Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust.
88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega).
vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr – rahvalooming , üksikud kirjapanekud
arhailine ajajärk: 240–81 eKr
„ kuldne “ ajajärk: 81 eKr–14 pKr
„hõbedane ajajärk“: 14–117
hilise keisririigi ajajärk: 117–476.
89. Keda nimetati philhellen’iks?
Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat
90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika ?
Uusplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel.  Patristika on kristlikku kirjandust uuriv  teadusharu  ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid?
Josephus Flavius – dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu
Plutarchos – Pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia , füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia , teoloogia, filosoofia. Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele.
92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon ?
Teine sofistika kehastas erinevalt varasemast just konservatiivseid, klassikalisest ajastust pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud.
93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see žanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele?
Teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe - või olustikuromaani. Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest).
94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (2–3 joont)?
95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist mõni autor.
vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr – rahvalooming, üksikud kirjapanekud
arhailine ajajärk: 240–81 eKr
„kuldne“ ajajärk: 81 eKr–14 pKr
„hõbedane ajajärk“: 14–117
hilise keisririigi ajajärk: 117–476.
96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr?
Selleks ajaks oli Itaalia saanud ühe võimu alla, varem oli territoorium killustatud.
97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr – 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus?
98. Kuidas suhestuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk helleniseerimisse eri perioodidel, s.t varasel perioodil, kuldsel ehk klassikalisel ajal, hõbedasel ajal ja hilisantiikajal? Kuidas muutus koos sellega suhtumine oma rahvusest kirjanikest eelkäijate loomingusse?
Arhailisel perioodil jäljendati ainult kreeka eeskujusid , ladina eeskujude jäljendamine oli vargus. Toimus tekstide vaba ümberkujundamine. Kuldsel ehk klassikalisel ajal oli ka arhailiste Rooma autorite jäljendamine aktsepteeritav. Hõbedasel ajal oli eelkõige oma autorite jäljendamine ning kreeka eeskujud taandusid. Hilisantiikajal oli kreekakeelne kirjandus taas võõras ja tõlgitav.
99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks ?
Livius Andronicus, Odüsseia tõlge ladina keelde: Odusia
100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik , poliitiline aspekt)?
Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos
101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka- ainelisi , millises Rooma-ainelisi tükke?
Tragoedia praetexta: esitatud ametnikurõivais toga praetextas, Rooma-ainelised tükid. Comoedia palliata: esitatud palliumis, Kreeka-ainelised tükid. Comoedia togata: esitatud toogas, Rooma-aineline.
102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)žanrid voolasid kokku Rooma komöödia peažanri comoedia/fabula palliata’sse? Mida mantlikomöödia ühelt või teiselt žanrilt üle võttis?
Üks vanemaid Rooma komöödia mõjutajaid on ilmselt Itaalia pinnal enne kirjanduslike komöödiate teket armastatud improvisatsiooniteatri alaliik festsenniinid. Festsenniinid olid rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena; sõjaväe triumfirongkäikude järgsetel joomapidudel pseudoülistavalt triumfilauludena. Rooma komöödiates esineb massiliselt festsenniine jäljendavaid vaidlemisstseene ehk sõnasõdu, nt Plautuse komöödias Amphitruo lausa 14. Teine itaalia kultuuris levinud ja mantlikomöödiat mõjutanud improvisatsiooniteatri vorm on atellaan (fabula atellana), sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne ( veiderdaja , õgard, küürakas, tobu jne). Atellaanidest võetud joon on ka arvukate peaaegu lahendamatute süžeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises võtmes
103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid?
Kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule anti põhiandmed näidendi kohta ja eesmärgiks viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni – meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest.
104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust.
1) kõnetab mõlemast soost publikut, 2) mängimine žanripiiridega: samast ainesest saab teha nii tragöödia kui komöödia, 3) pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse, 4) universaalsed-muinasjutulised motiivid: 3 ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas , valudeta sünnitus jne, 5) tonaalsuse vahetused: traagiline – koomiline – melodramaatiline, 6) universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, petmine, truudus , ; kõrgemate jõudude roll inimese elus, ; identiteedikriis ja -vargus, situatsiooni valesti tõlgendamine; isikute äravahetamisel põhinev eksitus
105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid , põhjused suursugusesse žanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad.
Peamised alaliigid: mütoloogiline eepika, ajalooline eepika, didaktiline eepika. Suursugusesse žanri liigitamise põhjused: suurvormilisus, heksameetrilisus, temaatiline ülevus.
Tragöödia esindajad: Ennius, Pacuvius
Komöödia esindajad: Plautus ja Terentius
Eepose esindaja: Vergilius Maro
Lüürika esindaja: Horatius
106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud.
Sel ajal toimus Rooma kirjanduses õitseng, langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. See oli Augustuse valitsusaeg.
107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema (d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid.
Peateoseks oli Marol eepos „ Aeneis “. Vergiliuse narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Algusest peale on aga ka teisi jutustajaid: muusa, erinevad jumalad jne. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Samas on jutustatava aja ja jutustamisaja suhe pidevalt kõikuv. Tüüpiline näide on tapmis- ja suremisstseenid, mis kõik on venitatud eepiliste võrdluste, otsekõnede ja kirjeldustega tegelikkusest pikemaks. Päris-narratiivile on siin vähe ruumi, peaasjalikult tegeldakse toimunu kommenteerimise ja selle üle järele mõtlemisega. Jutustatav lugu on väga kindlalt jagatud raamatu piiridega. Teos koosneb 12 laulust, millest igaüks käsitleb absoluutselt terviklikku tegevust.
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni.
I raamat – põlluharimine, II raamat – puude kasvatamine , III raamat – loomakasvatus , IV raamat – mesilastepidamine. 1) liikumine taimedelt loomadele, 2) liikumine makrokosmoselt mikrokosmosele, 3) sümmetriapüüdlus raamatute lõikes. Funktsioon: Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos, põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. Sõnum, et inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele .
109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost „Metamorfoosid”: kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega „Aeneis”.
Teos sisaldab lugusid põhiliselt vanakreeka mütoloogiast. Igas loos leiab aset mingi muundumine ehk metamorfoos . Jumal, kangelane või inimene muundub millekski kas oma süül või teiste vägivalla tõttu. Oli kirjutatud heksameetris. Käsitletav ajavahemik „Metamorfoosides“ on tohutu, ulatudes eelajaloolisest Trooja langemisest tulevikuennustuste kaudu kuni Vergiliuse kaasajani. Seal käsitleti ka emotsionaalset eepikat ja intellektuaalset eepikat.
Eeposes „Aeneis“ on 12 laulu. Sisuks see, et Trooja valitseja Priamose poeg Aeneas põgeneb oma saatjaskonnaga pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue kodumaa rajamiseks lahinguid. Oli ka heksameetris, Virgilius uuendas seda.
110. Mida tähendab mõiste translatio imperii (’võimu ülekandumine’) antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes žanrides võimu n-ö üle tõid?
111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas?
Aeneis on Vergiliuse eepos, Aeneas on selle eepose peategelane.
112. Iseloomusta „Nero renessansi” ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest.
Kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus ( katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisuse kasv ja ühendava loo kadumine. Autorid: Lucanus , Valerius Flaccus , Statius.
113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast?
carmen (rütmistatud proosa), liisusalmid , mõistatused
114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luuležanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel?
Tänapäeval on lüürika igasuguses vormis luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. Antiikajal oli lüürika lüürilistes värsimõõtudes luule. Rooma luules sarnanevad žanride nimed värsimõõtude nimedega.
115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid žanre? Milliste luuležanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed?
Kõige varem võtsid roomlased üle epigrammi. Armueleegia on Rooma autorite leiutis, Kreekas see puudus. Lisaks on roomlaste leiutis satiir .
116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut.
Epigramm on kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm , värsimõõt on eleegiline distihhon. Sisu: hauaepigramm, poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted. Mahult on minimaalselt 2 värsirida, pikemad kui 10 värssi. Stiilivõteteks sõnamängud ja puänt, sageli ebakindel autorsus. Martialis : teemadeks keisriülistused, lipitsus; sõprade/patroonide kiitus; filosoofilised mõtisklused elu üle; seksuaalsed teemad jt. Teosed: „Vaatemängude raamat“, „Võõruskingid“, „Kaasaantavad kingid“, kokku 15 raamatus üle 1500 epigrammi.
117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas?
Olid esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj eKr alguspoolel; liikmeteks nt Catullus , Rhianus, Valerius Cato , Gallus. Nad olid revolutsioonilised: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine.
118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud?
Kuulus neotereetikute luuletajateringi, kirjutas armatusest selle eri nüanssides ( kiindumus , armukadedus ).
119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused?
Peateemad: luuletaja armumine ja armastus (armastus kui püsiseisund, igavesti kestev suhe armastatuga; armastus kui eluviis; armastus kui orjus ), enesereflektsioon armueleegiate luuletajana. Ühiskondlikud taustapõhjused: rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr (perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll), matrooni kõrval uue naisetüübi – haritud ja jõuka hetääri – jõudmine Rooma, Rooma ülikute abielulaadsed püsisuhted nende hetääridega, suure hulga noormeeste sunnitud tagasitõmbumine poliitilisest elust keisririigi tõttu, protsest ühiskonnas toimuva vastu. Esindajad: Gallus, Propertius, Tibullus, Ovidius, Sulpicia.
120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse, millistel teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad?
Teemad: armastusluuletused, sõprusluuletused, poliitilised luuletused, filosoofiline luule, luulekunsti ülistused, religioossed hümnid jumalatele. Märksõnad: lühiduse ideaal, lihvituse ideaal, harituse ideaal, lihtrahva (pööbli) põlgamine.
121. Horatiuse Ars Poetica („Luulekunst”) – nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid.
Pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Eeskuju Aristoteles.
122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem , exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad?
Need väljendid pärinevad Horatiuselt.
carpe diem – elu naudingute otsingud
exegi monumentum – olen püstitanud ausamba
non omnis moriar – ma ei sure üleni
123. Nimeta Rooma värss- satiiri esindajaid ja peamisi teemasid.
Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus , abielurikkumine, kirjandus.
124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised žanrid ja nende esindajad.
Kõnekunst ehk retoorika ( Cicero ), ajalooproosa (Tacitus, Caesar , Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca ), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius).
125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia , sisu jne suhtes.
126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid?
127. Mis on asianism, mis atikism ? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas?
Need on kõnekunsti voolud.
asianism –palju retoorilisi kaunistusvahendeid, kadus välisesse efektitsemisse, ülespuhutusse, manerismid.
atikism – tugevnes vastukaaluks asianismile; lihtne, selge ja napp väljendusviis, Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine.
128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas?
Cicero ja Seneca olid filosoofilise proosa loojad.
129. Millise proosažanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks ? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed).
Teaduslik-tehnilise proosa õitsengu tõttu. Esindajad: Cato („Põllumajandusest“), Celsus („Meditsiinist“), Frontinus („Akveduktidest“).
130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad?
Kesksed ideed: esivanemate tava, minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus, ajalugu kui õpetaja, ajalugu taotleb esteetilist elamust. Oli suur osakaal moraaliteemadel, vabaduse/võimu suhe, Rooma areng moraalselt langevas joones. Tähtsamad esindajad: Cato Vanem, Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus.
131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud?
132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid.
Cicero, Plinius Noorem, (Seneca)
133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest.
Cato (põllumajandus), Celsus (meditsiin), Vitruvius ( arhitektuur )
134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned.
„Keisrite elulood “, kriitiline hoiak kirjeldatavate suhtes, ei järgi otseselt kronoloogiat, kohustuslik osa on välimuse kirjeldus, vooruste ja pahede jälgimine, keskendumine eraelule (mitte poliitilisele tegevusele), täpne varasemate autorite tsiteerimine, etteheited: kõmulisus ja halb stiil. Biograafia tähtsamad tunnusjooned: vastandumine ajalookirjandusele, Kreeka mõjud, hilisem Rooma biograafia on anonüümne.
135. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid.
„Metamorfoosid“ ehk „Kuldne eesel“, autoriks Apuleius, „Trimalchio pidusöök“ , autoriks Petronius.
136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri.
Peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid,
137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.–5. saj ladinakeelses kirjanduses.
Innovatsioon ja loomingulisus kanaliseerus kristlike autorite teostesse: nii neisse , mille eesmärk oli rünnata paganlikku kultuuri, kui ka neisse, mis tahtsid paganaid ristiusku pöörata. Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike žanride adapteerimisel. 1.–2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks. Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361–363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate-kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5. sajandi keskpaigas, kui Britannia , Gallia ja Hispaania provintsid läksid tervikuna vandaalide ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas’est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase haridusmudeli kaudu, kuni ka need paigad haarati barbaritest sissetungijate mõjusfääri. Uueks vastanduseks kujunes nüüd kristlikud roomlased vs. sissetunginud barbarid. Lõplik paganliku kirjakultuuri häving leidis aset kooliõpetuse üleviimisega kloostrite juurde.
138. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia žanri esmaloojaks?
Augustinus , „Pihtimused“
139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed.
Peateoseks on „Filosoofia lohutusest“, on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. See kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel; pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.