eepilisi ja eleegilisi luuletajaid ning luulet, mida peeti kunstidest tähtsaimaks. Jagas rõõmu ,laulis, tantsis, tunnusese-kirjasulg . o Erato-,,ilus", armastuslüürika, lembeluule ja hümnide muusa, teda seostati aprilliga, mida peeti armastajate kuuks, tunnusese-lüüra või kithara (üliülev, sümboliseerib kogu universumit-vorm- taeva ja maa kehastus, keeled-taevased sfäärid). o Polyhymnia-,,laulurikkus" või ,,palju kiidulaule", seostati laulu, lüüramängu ,inimkõne ja pantomiimiga, tunnusese-kirjarull (teadmised ja õpetus) ning mõtlik nägu. o Euterpe- ,,rõõmustaja", lüürilise luule muusa, inspireeris lüürikat ja seda saatvat muusikat, tunnusese- topeltflööt (õrnus,hingevalu..). o Thaleia- ,,õitsev", koomikute ja pidustustega seotud inimeste muusa, kaitseb komöödiat,
Mnemosyne tütred. Muusad innustasid ja abistasid luuletajaid ning teisi kunstiinimesi nende loometöös. Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema
Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus
Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan
Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore,Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. · Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis kannab sügavat jõudu ja avaldab selle läbi inimestele mõju.
20. Erato oli armastusluule muusa. 11. Pallas- zeusi tütar, kes kargas ta peast välja (sündis). Oli linnade, kultuuri, 21. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. hariduse, ratsutamise, tarkuse, puhtuse jumal. Sümbolik oli oliivipuu ja öökull. 22. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. 23. Kleio oli ajaloo muusa. 24. Melpomene oli tragöödia muusa. 25. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. 26. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. 27. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. 28. Urania oli astronoomia muusa. 29. Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate saatjaskonnas. 30. Themis on titaan, seadusliku korra ja õigluse Uranose ja Gaia tütar, Zeusi abikaasa, hooride ja moirade ema. 31. Dike oli inimöiguste titaan. 32
hiljem seitsmeastmeline, 17 veerandtooni Vana-Kreeka muusika esimesed märgid 3000 aastat eKr kujukesed, mis kujutavad aulose- ja harfimängijaid MUSIK tõlkes ,,muusade kunst" laulu ja luule ühendamine muusikuid austati väga muusika eraldus poeesiast hellenismiajastul (330 146 eKr) MELOS LOGOS meloodia helide järgnevus muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle,
abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti
graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia
Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Elukoht musaion. Kreeka mütoloogias on pillid/muusika tähtsal kohal. 3 tähtsat pilli: lüüra, paani flööt ja kitara. Kalliope poeg Orpheus mängis kitarat. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo/eeposte muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Jumalad: Zeus peajumal (Jupiter) HERA abielu kaitsja (Juno) POSEIDON merede valitseja (Veptunos) HADES allmaailma valitseja (Pluto/n) HESTIA kodukoldejumalanna (Vesta) HEPHAISTOS tulejumal, sepatöö (Vulcanus) APHRODITE armastus- ja ilujumalanna (Venus) ARES sõjajumal (Mars)
Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid
Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega. 2
HEPHAISTOS (Vulcanus): Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal. HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia Thaleia- komöödia Terpsichore- tants Kalliope- eepiline luule Erato- armastusluule Polyhymnia- jumalatele määratud laulud Euterpe- lüürika · 3 graatsiat: Aglaia- Sära Euphrosyne- Rõõmsameelsus Thaleia- Õitseng · Heraklese 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos 1. Nemea lõvist jagu saamine 2. sajapealisest Hydrast (kellel iga maharaiutu asemele tekkis kaks uut) jagu saamine 3. Kerynitia hirve püüdmine 4. Erymanthose metssea tapmine
(G. Fink 2000 : 88) Veidi hiljem armus Zeus Mnemosynesse ning ta tuli üheksal ööd järjest tema juurde. Tulemuseks oli üheksa tütart e. muusat. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (G. Fink 2000 : 286) · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe (lõbustaja, rõõmustaja) oli lüürika muusa. · Kalliope (kaunihäälne) oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa. · Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad) Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna. (G. Fink 2000: 182; Cotterell & Storm 2006: 496) Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. (G. Fink 2000 : 286) 4
8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull
Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine 9 muusat Kleio – ajaloo Urania – astronoomia Melpomene – tragöödia Thaleia – komöödia Terpsichore – tantsu Kalliope – eepilise luule Erato – armastusluule Polyhymnia – jumalatele määratud laulude Euterpe – lüürika Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia on vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. 650 a. eKr. seeon järg "Iliasele”
8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull
ÜHEKSA MUUSAT Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Kleio Ajalugu Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tants Kalliope Eepiline luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulud Euterpe Lüürika HERAKLESE 12 VÄGITEGU 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused.
isiksustena, nad on graatsia ja ilu kolmikkehastus.Lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga ja inimene keda nad külastasid, sai õnnelikuks.Koos muusadega olid nad laulukuningannad ja ühtki pidu polnud võimalik ilma nendeta pidada. Muusasid oli üheksa ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne(Mälu) tütred. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpomene tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastsuluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulute ja Euterpe lüürika muusa.Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni, tõejumala saatjad. Vetejumalad Poseidon (Neptunus) oli Mere(Vahemere) ja Sõbraliku või Külalislahke mere (Musta mere) isand ja valitseja. Talle kuulusid ka maa-alused jõed. Titaan Okeanos oli Okeanose jõe isand.Tema naine Tethys oli ka titaan.Okeaniidid, suure jõe nümfid olid tema tütred. Kõigi maapealsete jõgede jumalad olid tema pojad.
Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia".
ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi
Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid). 9 muusat: Zeusi ja Mnemosyne tütred. Inspiratsiooni, kunsti ja teaduse sümbolid. *KLEIO- ajalugu; *URANIA- astronoomia; *MELPOMENE- tragöödia; *THALEIA- komöödia; *TERPSICHORE- tants; *KALLIOPE- eepiline luule; *ERATO- armastusluule; *POLYHYMNIA- jumalatele määratud laulud; *EUTERPE- lüürika 3 graatsiat: *AGLAIA- võluvuse graatsia; *EUPHROSYNE- luule graatsia; *THALEIA- muusika graatsia 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos. *Nemea lõvist jagu saamine; *Sajapealisest Hydrast (kellel iga maharaiutu asemele tekkis kaks uut) jagu saamine; *Kerynitia hirve püüdmine; *Erymanthose metssea tapmine; *Augeiase tallide puhastamine;
hääbumisega lõppes ka mütoloogia. Titaan Prometheus - Inimkonna kaitsja Pandora - Savist naine, kelle Hephaistos zeusi soovil kättemaksuks inimkonnale valmistada lasi. Pandora avas nõu, kuhu olid vangistatud kõik pahed. Kekrops - Ateena I kuningas Deukalion - Kreeka Noa Charon - allilmajõe paadimees 9 muusat: Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia
Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast
4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari
Ares emaks Hera Dionysos(viljakuse ja veini jumal) emaks Teeba printsess Semele Graatsiad(Aglaia,Thaleia,Euphrosyne) emaks Eurynome Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe Muusad(Kleio,Euterpe,Thaleia,Melpomene,Terpsichore,Erato,Urania,Kalliope,Polyhymnia) emaks titaan Mnemosyne Persephone emaks Demeter Perseus emaks Argose kuninga Akrisiose tütar Danae Zeusi büst Briti muuseumis Zeus ja Antiope Hera Hera on Kronose ja Rhea tütar.Ta oli noor ja ilu, kuid mitte veetlev naine.Samas on ta ka Zeusi õde ja abikaasa.Tema lapsed olid Ares,Hebe,Hephaistos ja Eileithyia.Hera on kreeka kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja ja abielunaiste abistaja.Selline suhtumine tuli tal peamiselt Zeusi armuseikluste tagajärel
tantsis ,kuid astus kogemata maopessa ja suri. Orpheus läks talle allilma järgi ,kuid tal ei õnnestunud teda tagasi tuua. O pidi peol mängima ,kuid kuna tal ei olnud tuju peolistega koos lõbutseda viskasid naised teda kividega. Mees suri ning pääses oma armastatu juurde. Nad olid ainsad õnnelikud ja rõõmsad allilmas. 69. 9 muusat :Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev),Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat),Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga),Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga),Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask),Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask),Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena
Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad. Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa. 2008
Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon
Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii
Tiivuliste sandaalide ja kübaraga. Aphrodite Ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Tuntavad jooned Mesopotaamia jumalanna Istariga. Dionysos Veini, viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumal, kelle ema inimene. Olümpose asemel elas maa peal. Lõbusa kaaskonnaga. 9 Muusat: Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika Müüte: Trooja hobune pettus, millega Trooja vallutati. Suur seest õõnes puuhobune, mille sees kreeklased. Ariadne lõng selle abil leidis Theuses pärast Minotauruse tapmist labürindist tagasitee. Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks.
Keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansi oon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) Ekspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude tavad vms: süntees Aleksandria filoloogid jagasid 9 raama tuks vastavalt muusadele: 1. Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine;
II v. tegevus toimub Peruus. Inkade ülempreester kavatseb salakavalalt halba oma rahva vastu, kasutades vulkaani tulepurset, aga vapper hispaanlane Don Carlos paljastab ta ning saab vastutasuks inkade printsessi endale abikaasaks. Boreaadid Les Borèades Tragédie lyrique Libreto: Cahusac (?) 1763 või 1764 5 vaatust Tegelased: Alphise Alphise, Baktria kuninganna; sopran Semire Semire, kuninganna usaldusalune kaaskondlanna; sopran Polyhymnia Polymnie, laulu ja pantomiimi muusa; sopran Nümf Une nymphe; sopran Abaris Abaris, Alphise armastatu; tenor Calisis (Kalais) Calisis, Alphise kosilane Borease soost; Boreas Borée, kr. müt. valju põhjatuule jumal; Borileas Borilée, Alphise kosilane Borease soost; Adamas Adamas, Apolloni ülempreester; Apollon Apollon, Päikese- ja valguse jumal, kunstide soosija; Amor L'Amour, armastusjumal;
Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad,
Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania (astronoomia). Neil olid sinised loorid. Neil 4 mäge: sündisid Pierosel, liiklesid Parnassosel, Helikonil ja Olümposel. 18. Sisyphos, Perseus, Bellerophontes, Midas, Narkissos Sisyphos. Korintose kuningas. Zeus varastas jõejumal Asopose tütre, Sisyphos nägi pealt, kaebas Asoposele ära
Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa; Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa; Kleio oli ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom- inimesed, heerosed
annaabi.ee 
