Tema arvas, et kolm peamised retoorika eesmärgid on õpetama, liigutama, vaimustama (docere, movere, delectare). Kõnekunsti oma teostes kasutati paljusid Rooma kirjanikud. Nende hulgas on Caesar, Sallustius, Titus Livius, Tacitus. Rahvahulga mõjutamiseks peetud kõned on üldiselt jõulisemad ja afeteeritumad kui senati kitsale aristokraatsele ringile esitatud, milles pannakse rohkem rõhku kainetele argumentidele, ag aka keelepuhtusele. Oli ka 3 kõnestiili : atikism, kus hilgastati elegantsi ja filoloogilise õpetatusega ja sobis pigem haritud eliidi; asianism, mis oli emotsionaalne, kaunistatud, aga selge ja lihtne stiil; ja „Rhodose stiil“, kus kasutati rohkesõnalisus (copia verborum), samas liigset ülespuhutust vältides.
(Aava 2003: 14) Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest (384-322), kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tema kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogika ning argumenteerimisoskus. (Aava 2003: 16-17) Hellenismiajal kujunes Vana-Kreeka väitlus- ja kõnekunstis välja kaks põhisuunda – atikism ja asianism. Väike-Aasia kreeka linnades läks 3. saj eKr moodi uus stiilisund, mis eelistas ilukõnet, hiilgavaid epiteete ja metafoore, mis hakati nimetama aasia suunaks. Atika suund kujunes 1. saj eKr ja seadis eeskujuks Demosthenese ning teiste 5.-4. saj Atika silmapaistvate oraatorite kõned, mis olid koondatud kümne Atika kõnemehe kaanoniks. Atikism taotles väljenduslikku täpsust ja konkreetsust. Kuna kõnekunsti side praktikaga oli muutunud nõrgaks, siis ei tundunud kumbki
Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Need on kõnekunsti voolud. asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, kadus välisesse efektitsemisse, ülespuhutusse, manerismid. atikism tugevnes vastukaaluks asianismile; lihtne, selge ja napp väljendusviis, Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati
dokumenteerimiseks (ajalooproosa, biograafiad). Kasulike vaadete levitamine. Tõeväärtuse olulisus. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Kohtukõned (oma vaadete tutvustamine, veenmine) Poliitilised kõned (vastaste süüdistamine) Epideiktilised kõned (esteetiline nauding, pidulikkus, aga ka meenutused matusekõnede puhul) 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Kõnekunsti kaks põhilist voolu. Asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, väline efektitsemine, ülespuhutus, ida traditsiooni eeskujul. Atikism lihtne, selge, napp, Kreeka klassikaliste kõnemeeste eeskujul. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna.
vältiv Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega ,,uus stiil" taandus. 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128
Tekkis uus, fiktiivse näitekõne ehk deklamatsiooni zanr, mille eesmärgiks oli väidelda mingi juriidilise või eetilise väite üle. Neid hakati pidama avalikult. Deklamatsioonidele oli iseloomulik püüd ületada varasemaid autoreid uudsusega, äärmuste ja üllatavate järledustega. Selleks kasutati palju puänte, paradokse, vastandusi, oksüümoroni jt stiilivõtteid. Seda hakati nimetama "uueks proosastiiliks". 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? 2. sajandi lõpus ja 1. sajandj algul eKr võeti Kreeka kirjandusest üle retoorika stiil, mida hakati nimetama asianismiks. Seda iseloomustas korduste rohke kasutamine, keeruline lauseehitus ja viimistletud rütm, rikkalik sõnavara, samas ka ülespuhutus ja emotsionaalsus. 1. sajandi keskel pKr võrdles Cicero asianismi ja atikismi, mis oli
annaabi.ee 
