Antiikkirjandus (2)

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused.
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb?
Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja - rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr..
2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik ).
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta.
4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused ( eeposed ).
5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?
Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel.
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?
Kreeka kirjanduse puhul on tegemist täiesti iseseisvalt tekkinud ja arenenud nähtusega, millel puuduvad otsesed eelkäijad ja eeskujud. Kuid rooma kirjandus on suurelt osalt lähtunud ja kopeerinud just kreeka kirjanduse töid ja saavutusi.
7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel ? Tooge näiteid.
Antiikkirjandus on paljude kirjandusžanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika ). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri.
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge žanriti näiteid murrete kasutamise kohta.
Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks:
1) Aioolia murre ( „ Ilias “ ja „Odüsseia“ on kirjutatud aioolia murde sugemetega )
2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika )
3) Joonia murre ( Herodotos „Historai“)
4) Atika murre ( Sophokles „Kuningas Oidipus”)
9. Kuidas on Kreeta -Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid, mida kasutasid kreeka kirjanikud (müüdud jumalatest ning kangelastest ). Samuti pärineb Kreetalt lineaarkiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (dešifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt.
10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul?
Kreeka kirjanduse ajajärgud:
1) arhailine ajajärk 8.–6. sajandil eKr;
2) klassikaline periood 5.–4. sajandil eKr,
3) hellenismi ajajärk 3.–1. sajandil eKr,
4) Rooma impeeriumi periood 1.–4. sajandil pKr.
Rooma kirjanduse ajajärgud:
1) Kuni 3. sajandini eKr – rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud.
2) Arhailine ajastu (240–80 eKr)
3) Kuldne ajastu (80 eKr–14 pKr)
4) Hõbedane ajastu (14–138 pKr)
5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.–6. saj. pKr)
11. Milline on eepose „Ilias” peateema ja kompositsioon ?
„ Iliase “ peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni , et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb . See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist.
12. Kes olid „Iliases” väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
Kreeklaste poolel: (välejalgne) Achilleus ; (rahvaste juht) Agamemnon; Menelaos ; Odysseus; Nestor .
Kreeklasi pooldavad jumalad: (veisesilmine) Hera ; (särasilmine neitsi) Athena ; Poseidon; Hermes ;
Troojalaste poolel: (helkivakiivrine) Hektor ; Aineias; Paris ; Helenos; Antenor;
Troojalasi pooldavad jumalad: Aphrodite ; Ares; Apollon ; Artemis
13. Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
„Odüsseia“ kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele: Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on „Odüsseia“ keerukam , sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 12 000 värsist.
14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos?
Pimeda lauliku Homeros elu kohta pärinevad teated on vastukäivad. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr (osad teooria asetavad eluaja 12. sajandisse eKr) ning pärit oli Väike-Aasia rannikualalt (kodulinnaks võis olla Smyrna).
Demodokos on „Odüsseias” esinev pime laulik ehk aoid ning teda on samastatud Homerose endaga.
15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Mõlemad eeposed on küll omistatud Homerosele, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult „Iliase“ autor ning „Odüsseia“ kirjutas keegi teine. Samuti on pakutud välja teooria, et „Iliase“ kirjutas Homeros nooruspõlves, „Odüsseia“ aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust.
Keskajal vajusid Homerose eeposed unustusse. Homerost hakati uuesti lugema 14.–15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab taas 18. sajandil, kui algas ka eeposte teaduslik käsitlemine.
16. Kes olid ahhailased , argiivid, danaoslased?
Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes.
17. Kas „Ilias” ja „Odüsseia” olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed?
„Ilias” ning „Odüsseia” ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi „Margites” ning „Batrachomyomachia” ehk „ Konnade ja hiirte sõda”.
18. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus . Riimi ei kasutatud.
Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos , Simonides , Ovidius Vergilius , Juvenalis , Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro .
19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad?
„Iliase” ja „Odüsseia” eesti keelde tõlkija on August Annist , tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav
20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus?
Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert.
21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos?
Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv „Teogoonia“ (1022 värssi) ja põllumehi õpetav „Tööd ja päevad“ (828 värssi). Osaliselt säilinud „Naiste kataloog “ räägib kreeka kangelaste esiemadest. Ülejäänud teostest säilinud vaid fragmendid . Hesiodos on esimene Euroopa kirjanik kelle autorlus on kindel ning kelle elulugu me tunneme , sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid.
22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid?
Pidustusi pidi alustama hümniga jumala auks, kelle auks pidu peeti. “Homerose” nime all on jõudnud meieni seesuguste avahümnide kogu (33 hümni heksameetris). Nende lugude peategelasteks on jumalad ja nende teod (Apollon, Hermes, Dionysos ).
23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga?
Vanakreeka poeesia jagunes žanriti:
1) Eleegia ja jamb
2) Koolilüürika ehk koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine
3) Menoodiline lüürika ehk soololüürika, soolo esitus lüüra saatel
Kreeka arhailise perioodi lüürika ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistust. Poeedid väljendavad pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma isikulisus, poeedid räägivad iseendast, enda nimel.
Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel. Lüüriline luule oli antiikajal seotud laulmise ja muusikaga isegi tantsuliste liigutustega . Jamb ja eleegia eraldusid varakult muusikalisest saatest, soolo- ja koorilüürikal püsis seos muusikaga kauem (hellenismi ajastuni)
24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel?
1) Kuulsamad eleegia ja jamb loojad olid Hipponax ( vaesus , nälg), Solon (poliitilised vaated ja kodanikueetika), Archilochos (sõjaväelase elu);
2) Kuulsamad soololüürika loojad olid Alkaios (joomistemaatika), Anakreon (armastuse ja nooruse ülistamine), Sappho, ( pulmalaulud , naiste tunded),
3) Kuulsamad koorilüürika loojad olid Simonides (hümnid ja peolaulud), Bachylides (religioosete pidustuste hümnid), Pindaros (luule Olümpia mängude võitjate auks).
25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat?
Eleegia on ükskõik, mis teemal loodud luuletus , mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (I rida – heksameeter; II rida pentameeter)
Jamb on rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter – koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast kirjutati ka trohheilisi värsse.
26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga?
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,
andes jalgele tuld , võssa ma kaotasin ta.
Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine –
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus.
………………………………………………………..
Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi;
piigile toetades end – ma seda veini ka joon.
Värsside autor on Archilochos, tegemist on eleegilise distihhoniga (I heksa, II penta ). Ta oli ülikusoost sõjaväelane ja tema jambid räägivadki sõtta läinud noormeeste elust.
27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid?
Kirjanduslikuks keskuseks kujunes Lesbose saar, kus räägiti aioolia murret. Sappho ja Alkaiose looming oli suunatud kitsamale ringile , kelleks olid autoriga samast ühiskonnakihist pärit aristokraadid – samade poliitiliste eelistustega mehed Alkaiose puhul (poliitilised motiivid) või ühiselt riitustes osalevad naised Sappho puhul (pulmalaulud ja hümnid). Seetõttu on Alkaiose ja Sappho laulude laad intiimsem. Ka Anakreoni luules tõusid esikohale joomine, noorus ja armastus. Olulisteks muutusid isiklikud elamused – poeedi sõprade ring ja päevasündmused, hetkemeeleolud.
Anakreonil oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule. Tema värssi kasutati nii keskajal kui ka renessansiajal ( oodid ).
28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud?
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele.
29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut?
Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au.
30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr?
Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. Draama teke oli seotud kultuslikke rituaalide ja viljakuspidustustega
Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni).
31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest?
Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Näitlejad esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead ( miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid ). Komöödiates pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas . Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel, näiteks Dionysuse pidustustel, kus toimusid etenduste võistlused.
32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb?
Aischylos (525-456 eKr) kirjutas umbes 90 lavateost. Ta oli päris aristokraatlikust perekonnast ja võitles Kreeka-Pärsia sõdades. Tragöödiate võistlustel võitis ta 13 korda. Aichylos uskus, et maailm on harmooniline, stabiilne ning omab jumalikku plaani. Tema teostes on olulisel kohal veresüütemaatika .Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Aichylos viis sisse ka vormiuuenduse, tuues teise näitleja juurde. Tema tuntumad teosed on „Pärslased” (472 eKr), „ Seitse Teeba vastu” (467 eKr) ja triloogia „”Oresteia” (458 eKr)
Sophokles (496-406 eKr) kirjutuas umbes 120 lavateost. Ta sündis relvameistri pojana ning oli algusest peale teatriga seotud (tahtis näitlejaks saada). Saavutas ligi paarkümmend võitu oma näidentidega. Sophokles tõi juurde ka kolmanda näitleja, millega kahanes koori roll veelgi (koor pigem mõtlik, moraliseeriv kommentaator). Tema teoste sisuks on tugev indiviid ja tema traagiline saatus. Sophokles näitab, et jumalate tahet ja tegusid pole inimesel võimalik mõista (jumalad petavad inimesi kogu aeg). Tema kuulsamad teosed on „Antigone” (442 eKr), „Kuningas Oidipus” (430 v 428 eKr) ja „ Elektra ”.
Euripides (480-406 eKr) kirjutas 92 lavateost. Ta sündis kaupmehe pojana ning ei võtnud osa ühiskonnaelust, võrreldes Aichylose ja Sophoklesega. Tragöödiate võistlustel võitis ta 4-5 korda (tema teoseid hakati alles hiljem hindama ). Tema teostes on oluline koht juhusel. Kaks läbivat teemat, mida Euripides kasutas olid sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Kadus tegelaste heroiline karakter, ta kujutas lihtsaid inimesi. Jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka „ deus ex machina “ võttega. Tema tuntumad teosed on „ Medeia “ (431 eKr), „Troojalannad“ (415 eKr) ja „ Bakhandid “ (406 eKr).
33. Mida tähendavad sõnad „orkestra”, „skenee” ja „theatron”? Mida tähendab väljend „deus ex machina”?
Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht.
Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga.
Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt.
„Deus ex machina” ehk „Jumal masinast” oli võte mida kasutas Euripides oma näidendites, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse.
34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad „ mimesis ”, „hamartia”, „anagnorisis”, „peripeteia” ja „ katarsis ”?
Mimesi: Millegi jäljendamine, mis Aristotelese arvates oligi kunsti olemus.
Hamartia: Eksimus, mille kangelane teeb ja millest saab tema kannatuste põhjus.
Anagnorisis: Äratundmise hetk, millal toimub muutus teadmatusest teadmisesse.
Peripeteia: Pööre peategelase olukorras, kas õnnest õnnetusse või vastupidi.
Katarsis: Hingepuhastuselamus, mille etendus peab vaatajale avaldama.
35. Mida tähendavad sõnad „draama”, „ditüramb”, „tragöödia”, „komöödia”?
Draama on tõsise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.
Ditüramb on Dionysose kultuses kasutatud kreeka koorilaul. Arion kujundas ditürambi kunstipäraseks koorilüürika vormiks.
Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend.
Komöödia ehk  pilke - või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend. Komöödia naeruvääristab  satiiri  ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid.
36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist?
Müüditeemasid, mis on tragöödia aineks, käsitleti kreeka kirjanduses ka enne, kui tragöödiažanr välja kujunes. Üheks tähtsamaks eelkäijaks oli siin eepika, millest tragöödia ammutas hiljem suurema osa oma ainesest. Arhailisest lüürikast on tragöödia kujunemisel olulised kaks luuleliiki: Dionysose sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul.
37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos?
Dionysos on peategelaseks Euripidese tragöödias „Bakhandid”.
38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uus-atika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid?
Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi. Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süžee enamasti fantastilist laadi . Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes („ Konnad ”, „ Linnud ” ja „ Pilved ”).
Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines ainult vaheaegadel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Tuntumad autorid olid Menderos („Vahekohus”, „Samoslanna” ja „Kilbikomöödia”).
39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
Võeti üle levinumad teemad. Põhizanrideks olid tragöödia ja komöödia. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt.
40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet?
Aleksandria luulele oli iseloomulik väikevormide kasutamine (epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile , individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale.
41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos?
Theokristost loetakse pastoraalžanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise.
42. Millistes suundades arenes 5. –4. sajandil eKr vanakreeka proosa?
Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas:
1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon );
2) Retooriline proosa ( Lysias , Isokrates , Demosthenes);
3) Filosoofiline proosa ( Sokrates , Platon , Aristoteles );
43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut?
Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on „Historai“, milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Ta proovib anda edasi seda, mida ise näinud või otsestelt tunnistajatelt kuulnud .
Thukydides (u 460 - pärast 399 eKr) peateos on 8 raamatust koosnev „Peloponnesose sõja ajalugu“. Ta võttis ise sõja algusest osa, kuid hilisemat sõjategevusest sai kõrvalvaatajana jälgida. Kui Herodotost huvitasid erinevad etnograafilised ja usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused. Ta proovis kirjutab ainult tõde, kontrollides fakte väga põhjalikult.
Xenophon (u 430 - 354 eKr) kirjutas praktiliselt kõigest. Tema peateosed on „Anabaasis“ („Ülesminek“) ja „Hellenika“. Ta üritab Thokydidese stiili jäljendada, kuid ta pole nii objektiivne ja kaldub pigem Spartat pooldama.
44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed?
Sofistid , kes ei ole koolkond vaid rändõpetajad, seadsid üleandeks õpetada „hästi ja veenvalt “ kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika ehk kõnekunsti teooria. Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel.
Tuntumad kõnemehed olid: Lysias (u 459-380 eKr), kellelt säilinud 34 kõnet („Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul”); Isokrates (436-338 eKr), kellelt on säilinud 21 kõnet („Panegüürika”, „Rahu”) ning kes rajas Ateenasse retoorikakooli. Demosthenes (384-322 eKr), kellelt on säilinud 61 kõnet („Kõned Philippose vastu”).
45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud?
Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias „Pilved“, kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu.
46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia „Konnad”?
Aristophanesele meeldis oma komöödiates parodeerida tragöödiate autoreid ja nende teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias “Konnad”. Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades , ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist.
47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku?
Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike).

Varajane periood: „Sokratese apoloogia“, „ Kriton “ (tugev Sokratese mõju);

Keskmine periood: „Pidusöök“, „ Politeia “ (ideeõpetuse rakendamine);

Hiline periood: „ Riigimees “, „Seadused“ (metafüüsika, eetika ja loogika);
Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas , et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Asjad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad . Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda . Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed.
48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale?
Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia , psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond.
49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks:
1) „Moralia“ (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi);
2) „Paralleelsed elulood “ (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu);
Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad „ Julus Caesar “ ning „Antonius ja Kleopatra “, mõjutusi on saanud ka Bacon, Goethe ning Schiller .
50. Millest kirjutas Lukianos?
Lukianose (u 120 - pärast 180) stiil on voolav, kerge ja selge. Tema teoseid iseloomustab oli üsna satiir ja sarkasm (kreeka jumalate, poeetide ja kunstnike suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu („Kärbse ülistus”), kui ka satiirilisi dialooge („Jumalate kõnelused”).
51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Vanakreeka romaane iseloomustab naistegelaste tugev isiksus, kuid meestegelaste füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus. Keskseks teemaks on armastajate sunnitud lahkuminek ja teineteise taasleidmine (tegevus Väike-Aasias või Aafrika aladel). Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos „ Daphnis ja Chloe”, Heliodoros „Etioopia lood” ehk „Aithiopika”).
52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius?
Marcus Aurelius (121 – 180) on kirja pannud oma Doonau sõjakäikudel aforismidest ja monoloogidest koosneva teose „Iseendale”.
53. Kes on antiikajal kirjutanud valme ? Kes olid enamasti valmide tegelasteks?
Valmisžanri rajajaks peetakse Aisopost (elas arvatavasti 6. sajandil eKr). Aisopose lugudes olid tegelasteks peamiselt loomad, kuid võisid olla ka inimesed ja taimed („ Zeus ja rebane ”). Valmižanri tõi rooma kirjandusse Phaedrus (I sajandi 1. pool), kasutades Aisopose ainestikku, kuid kirjutades värssides.
54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik?
Rooma kirjandus tekkis 3. sajandil eKr, kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused ) oli sellele oluliseks taustaks. Rooma kirjandust on tugevasti mõjutanud kreeka kirjandus. Roomlased laenasid neilt žanrid, stiilivormid ja ainestiku , tõlkisid ja töötlesid kreeka autorite teoseid ning jäljendasid neid. Sellest hoolimata lõid nad teoseid, mis väljendasid rooma vaimu ja elulaadi. Rooma kirjandus oli edasikandvaks lüliks kreeka ja Lääne-Euroopa kirjanduse vahel.
55. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos?
Rooma kirjanduse rajaks oli kreeklasest vabastatud ori Livius Andronicus, kelle tähtsaimaks tööks oli kreeka tragöödiate, komöödiate ja „Odüsseia“ tõlkimine saturnuse värssidesse. See oli mõeldud eelkõige õppematerjaliks, asendades kreeka jumalate nimed rooma jumalatega .
56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses?
Korduvad teemad rooma kirjanduses on Puunia sõda, Rooma kodusõjad ja kreeka mütoloogia ( Herakles , Aeneis – Trooja sõda).
57. Mis on fabula palliata ja fabula togata?
Fabula palliata puhul tegemist kreeka ainelise komöödiaga (mantlikomöödia), kus kanti kreeka riietust . Kuid fabula togata puhul tegemist rooma ainelise komöödiaga (toogakomöödia), kus kanti rooma riietust.
58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist ?
Rooma teatrid ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Rooma draamas kadus koor ning seetõttu orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe farsse, sisuks purjutamine, ahnus , abielurikkumine. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas ei peetud neist suurt lugu.
59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius ? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Plautus (pärast 250 - 184 eKr) ning Terentius (195/4 v 185/4 - 159 eKr) toetusid oma komöödiates (fabula palliata ehk mantlikomöödiates) peamiselt Menandrose ja tema kaasaegsete teostele.
Plautuse komöödiate tegevus toimus Kreekas, peategelaseks tavaliselt kaval ori, kes abistab oma peremeest . Plautus segas erinevate autorite komöödiate tegevusliine kokku. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu (operetlikud etendused). Plautuse komöödiatest on inspiratsiooni saanud Shakespeare ja Moliere .
Terentius erinevalt Plautusest üritas säilitada originaalide süžeed. Terentius orienteerus rooma eliidi maitsele. Tema teostes taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Esikohale kerkis karakterid ning komöödiad lähemad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentiuse komöödia „ Andria ” oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529 aastal Tallinna raekojas).
60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses.
Rooma kirjaduse kuldse ajastu (80 eKr – 14 pKr) alguses jõudis proosa kõrgtasemele, klassikalise ladina keele väljakujunemine ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud ja sõjamehed.
61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr?
Tähtsamad rooma kirjanduse proosaautorid olid Cicero , Caesar, Sallustius, Lucretius, Catullus ning Livius.
62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
Cicero (106 - 43 eKr) kirjandusliku pärandi moodustavad kõned (4 kõnet Catilina vastu), retoorikaalased („Kõnemees”) ja filosoofilised teosed („Riigist”). On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena. Ta teoste sünastus on ladus , rikkaliku sõnavaraga ja elegantse stiiliga. Cicerolt on säilinud üle 900 kirja, mis on asendamatud ajalooallikad Rooma vabariigi lõppjärgust. Tema teeneks on ka ladinakeelse filosoofia terminoloogia loomine.
63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
Caesari (100 - 44 eKr) tuntumad teosed on „Märkmed Gallia sõjast” ja „Märkmed kodusõjast” (olulised autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel), kus ta kujutab oma sõjaretki ja võite. Ta kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose „Analoogiast”. Caesari keelekasutus on selge ja lihtne, kirevust ja sünonüümirohkust on välditud.
64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles?
Titius Liviuse (59 eKr - 17 pKr) peatoes on „Linna asutamises alates”, mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr. Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35 (teistes on olemas lühikesed kokkuvõtted). Teose eesmärk oli pakkuda eeskujusid kaasajainimestele müütiliste tegelaste seast.
65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming?
Lucretiuse (98–55 eKr) toetub oma teoses „Asjade loomusest” Epikurosele, kes püüdis kõigile maailma hirmuäratavatele asjadele anda lihtsa seletuse.
66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut?
Catullus (87 või 84–54 eKr) on tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused on täpselt viimistletud ja läbimõeldud kompositsiooniga. Catullus kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu ning suunatud kindlate isikute pihta.
67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele?
Rooma kirjanduse kuldse ajastu (80 eKr- 14 pKr) lõpu osa oli luule kõrgperiood. See langeb kokku keisririigi rajamisega Augustuse poolt. Osa poeete kohandusid toimunud muutustega ja isegi ülistasid Augustuse valitsusaega. Kuid teised suunasid oma luuletemad hoopis riigielust kaugetele teemadele (armastus, sõprus, kunst ).
68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad ?
Rooma kirjanduse kuldse perioodi tähtsamad luuetajad olid Vergilius, Horatius , Ovidius, Tibullus ja Propertius.
69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal?
Publius Vergilius Maro (70 - 9 eKr) oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja tema tuntumad tööd on „Bucolica“ (heksameetris karjaseluule Arkaadiast), poeem „Georgica“ (ülistas loodust ja põlluharija rasket tööd) ning „Aeneis” (koosneb 12 laulust, kujutab Troojast põgeneva Aenease rännakut Itaaliasse ja võitlust Itaalia hõimude allutamiseks, esimene rahvuseepos ). Kristlased pidasid Vergiliust oma mõttekaaslaseks, seetõttu oli tal keskajal suurima luuletaja maine
70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua?
Horatiuse (65 - 8 eKr) põhimõtted olid elus „kuldne kesktee “ (isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas ja ilma auahnete püüdlusteta elus) ja „ carpe diem“ (ei pea mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva). Loomingus pidas ta oluliseks, et luuleteos olema lihtne, terviklik ja harmooniline; luuletaja valigu endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele. Horatiuse eeskujudeks olid Sappho, Alkaios, Pindarosele ja Archilochos. Tema luule teemadeks olid armastus (kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas), sõpruse- ja veiniülistus, ajaloolised-poliitilised motiivid, luule ja luuletaja tähendus.
71. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed?
Ovidiuse (43 eKr - 17 pKr) kuulsaim teos on heksameetris kirjutatud „ Metamorfoosid “ ehk „Muundumised“, sellesse on koondatud üle 250 kreeka ja rooma müüdi, mis kirjeldavad või vähemasti mainivad mingit muundumist. Kasutatud materjali küllus ja huvipakkuvus on teinud selle üheks antiigi loetavaimaks teoseks. Mitmed kreeka müüdid on tänu sellele jõudnud meieni ning selle süžeesid on kasutanud mitmed kunstnikud , muusikud , kirjanikud. Ovidiuse teised tuntumad teosed on „Amores“ („Lembelaulud“), „Heroides“ („Kangelannade kirjad“), tragöödia „Medeia“ ja „Kirjad Musta mere äärest”.
72. Kes olid Tibullus ja Propertius?
Tibullus (u 55–19 v 18 eKr) ja Propertius (u 47–u 15 eKr) loomingus saavutas rooma kirjanduses õitsengu armastuseleegia žanr.
73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca ?
Seneca (u 4 eKr–65 pKr) oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Kirjutas moraliseerivaid traktaate („Viha“, „Hingerahust“), kirju („Moraalikirjad Luciliusele”), loodusteaduslikke uurimustöid („Loodusteaduslikud küsimused“) ja tragöödiaid („Medea“, „Hercules“). Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim „uue stiili“ esindaja (lühikesed teritatud laused , tugevate afektide kujutamine, deklamaatorlik stiil, surma ja piinaga kohtumine ).
74. Millest räägib Lucanuse teos „ Bellum civile ”?
Lucanuse (39-65 pKr) teos „Bellum civile” („Kodusõjast“) räägib Caesari ja Pompeiuse vahelisest kodusõjasti. Vabariiklik Rooma, kes on uhke oma vabaduse ja seaduslikkus üle, hukkub kodusõjas.
75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest?
Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell „Satyricon”. Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu , kuidas ülemklass Roomas elas.
76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut.
Martialis (u 40–u 102 pKr) on eelkõige epigrammiklassik. Ta kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigrammid on teravad ja pilkelise puänteeritud, temaatikaks on lipitsemine imperaatorite ees ja obstsöönsste kasutamine.
Juvenalis (u 60–pärast 127) on tuntud eelkõige satiiri klassikuna. See žanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks ja sageli liialdavaks. Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus.
77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming?
Quintilianus (u 35–u 96 pKr) oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik. Säilinud on Quintilianuse peateos „Kõnekunsti õpetus“ 12 raamatus, mis käsitleb süsteemselt kogu retoorika valdkonda, ideaaliks oli Cicero.
78. Milliseid keisririigi aegseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
Rooma keisririigi aegsed ajalookirjanikud olid Tacitus („Ajalugu”, „Annaalid“, „Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“), Suetonius („Kuulsatest meestest“, „Keisrite elulood”) ja Ammianus Marcellinus ( „Rooma ajalugu“).
79. Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand? Kes oli Plinius Vanem?
Plinius Noorem (62-113 pKr) oli Rooma riigitegelase jurist , kirjanik ja teadlane . Põhilise osa kirjanduslikust pärandist moodustavad 2 kogu kirju: esimene nn üldkogu sisaldab 247 kirja (9 raamatut) ja teine kogu sisaldab 122 kirja. Ta kirjutab kaasaegsete iseloomustusi, reageerib päevasündmustele, arutab kirjandulikke küsimusi, kirjeldab loodust ja tähelepanuväärseid esemeid.
Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu ja kasuisa . Tema tuntumaks teoseks on „Looduslogu“.
80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke?
Aafrikast pärit rooma kirjanikud on Terentius, Suetonius ja Apuleius .
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema?
Apuleiuse (u 125–170/ 190 pKr) peateos on „Metamorfoosid” ehk „Kuldne eesel ”. Metamorfoosides” muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks . Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid. Apuleiuse sõnavalik on keeleuuenduslik, esineb kõlalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat.
82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate?
Rooma kirjanduse kristlikud autorid on Prudentius , Hieronymos, Marcellinus ja Aurelius Augustinus .