Antiikkirjandus (2)

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused.
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb?
Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja - rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr..
2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik ).
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta.
4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused ( eeposed ).
5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?
Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel.
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?
Kreeka kirjanduse puhul on tegemist täiesti iseseisvalt tekkinud ja arenenud nähtusega, millel puuduvad otsesed eelkäijad ja eeskujud. Kuid rooma kirjandus on suurelt osalt lähtunud ja kopeerinud just kreeka kirjanduse töid ja saavutusi.
7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel ? Tooge näiteid.
Antiikkirjandus on paljude kirjandusžanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika ). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri.
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge žanriti näiteid murrete kasutamise kohta.
Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks:
1) Aioolia murre ( „ Ilias “ ja „Odüsseia“ on kirjutatud aioolia murde sugemetega )
2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika )
3) Joonia murre ( Herodotos „Historai“)
4) Atika murre ( Sophokles „Kuningas Oidipus”)
9. Kuidas on Kreeta -Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid, mida kasutasid kreeka kirjanikud (müüdud jumalatest ning kangelastest ). Samuti pärineb Kreetalt lineaarkiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (dešifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt.
10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul?
Kreeka kirjanduse ajajärgud:
1) arhailine ajajärk 8.–6. sajandil eKr;
2) klassikaline periood 5.–4. sajandil eKr,
3) hellenismi ajajärk 3.–1. sajandil eKr,
4) Rooma impeeriumi periood 1.–4. sajandil pKr.
Rooma kirjanduse ajajärgud:
1) Kuni 3. sajandini eKr – rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud.
2) Arhailine ajastu (240–80 eKr)
3) Kuldne ajastu (80 eKr–14 pKr)
4) Hõbedane ajastu (14–138 pKr)
5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.–6. saj. pKr)
11. Milline on eepose „Ilias” peateema ja kompositsioon ?
„ Iliase “ peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni , et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb . See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist.
12. Kes olid „Iliases” väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
Kreeklaste poolel: (välejalgne) Achilleus ; (rahvaste juht) Agamemnon; Menelaos ; Odysseus; Nestor .
Kreeklasi pooldavad jumalad: (veisesilmine) Hera ; (särasilmine neitsi) Athena ; Poseidon; Hermes ;
Troojalaste poolel: (helkivakiivrine) Hektor ; Aineias; Paris ; Helenos; Antenor;
Troojalasi pooldavad jumalad: Aphrodite ; Ares; Apollon ; Artemis
13. Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
„Odüsseia“ kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele: Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on „Odüsseia“ keerukam , sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 12 000 värsist.
14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos?
Pimeda lauliku Homeros elu kohta pärinevad teated on vastukäivad. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr (osad teooria asetavad eluaja 12. sajandisse eKr) ning pärit oli Väike-Aasia rannikualalt (kodulinnaks võis olla Smyrna).
Demodokos on „Odüsseias” esinev pime laulik ehk aoid ning teda on samastatud Homerose endaga.
15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Mõlemad eeposed on küll omistatud Homerosele, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult „Iliase“ autor ning „Odüsseia“ kirjutas keegi teine. Samuti on pakutud välja teooria, et „Iliase“ kirjutas Homeros nooruspõlves, „Odüsseia“ aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust.
Keskajal vajusid Homerose eeposed unustusse. Homerost hakati uuesti lugema 14.–15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab taas 18. sajandil, kui algas ka eeposte teaduslik käsitlemine.
16. Kes olid ahhailased , argiivid, danaoslased?
Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes.
17. Kas „Ilias” ja „Odüsseia” olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed?
„Ilias” ning „Odüsseia” ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi „Margites” ning „Batrachomyomachia” ehk „ Konnade ja hiirte sõda”.
18. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus . Riimi ei kasutatud.
Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos , Simonides , Ovidius Vergilius , Juvenalis , Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro .
19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad?
„Iliase” ja „Odüsseia” eesti keelde tõlkija on August Annist , tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav
20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus?
Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert.
21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos?
Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv „Teogoonia“ (1022 värssi) ja põllumehi õpetav „Tööd ja päevad“ (828 värssi). Osaliselt säilinud „Naiste kataloog