Kangelane seadis isiklikud tunded madalamale. Pärast pikki võitlusi ja rännakuid on mehest eepose lõpuks saanud roomlaste riigi rajaja. Vergilius annab mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele, vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Üldiselt oli Vergiliuse stiil lüürilis-dramaatiline ning pärast tema surma hakati teda klassikuks pidama tema teostest õpiti keelt ja stiili, samuti oli ta eeskujuks paljudele hilisematele rooma autoritele. 5. Quintus Horatius Flaccus Quintus Horatius Flaccus oli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja, kes elas aastatel 65 eKr kuni 8 eKr. Horatius põlvnes rooma ühiskonna alamkihist ja oli ühtlasi ka rooma kirjaniku Publius Vergilius Maro sõber. Suure osa oma värssidest pühendas Horatius tolle aja kommete ja eluviiside kirjeldamisele ning põhilised tema loomingus on looduslaulud, kuid kirjutas ka armastuslaule ja satiire. Tema tuntumad teosed olid oodid ehk nn mõtteluule
karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti ajalugu ja kasvatust. "Riigist" 10) Caesari ajalooalased teosed on "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". 11) Roomanizanri rajaja on Cato, teosega "Põllumajandusest". 12) Rooma eepose "Aenis" autor on Vergilius, eepos koosneb 12 laulust. 13) Kuulsaim Rooma oodide autor on Horatius Flaccus. 14) Horatiuse läkitused käsitlevad armastust ja luule tähendust ning ilmusid kogus "Läkitus Pisodele" 15) Ovidiuse luule jaguneb 2 perioodi : pagendus, armastus. Teise perioodi peateoseks on "Metamorfoosid" 16) Teema ja meeleolu on kurb ja melanhoolne. Peamine teema on koduigatsus.
eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme
vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele"
õpiti keelt ja stiili; samuti hilisematele rooma autoritele eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid,
võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on Vergiliuse eepos, Aeneas on selle eepose peategelane. 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest. Kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisuse kasv ja ühendava loo kadumine. Autorid: Lucanus, Valerius Flaccus, Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? carmen (rütmistatud proosa), liisusalmid, mõistatused 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Tänapäeval on lüürika igasuguses vormis luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine
Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim Lessing, Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski. Marcus Tullius Cicero
Pharsalia (,,Lugu Pharsalosest"), 10 rmt narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr) idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas fatum (saatus) ja natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik jumalatest loobumine, stoitsism eepika ,,objektiivse" narratiivi asemel isiklikud moraalsed hinnangud ,,ebaeepos", proosalik sõnavalik Gaius Valerius Flaccus (1. saj) Argonautica ("Argo retkest"), 8 rmt Ajaloolispoliitiline idee: argonautide retk kui Rooma impeeriumi eellugu või tingimus. Argonaudid (Iason) Aenease eelkehastus. Filosoofiline idee: inimelu kui allegooriline retk, maakera kui laev, millel inimkond reisib. Kuldvillak kui inimesele saatuse poolt antud saladus, mille poole tuleb elurännakul liikuda, kuid mida saab omada vaid ajutiselt või kavalusega väljapetetult.
hoolitses indiviidi, mitte aga kogu ühiskonna hüvangu eest ja keeldus aktiivsest poliitilisest tegevusest. Epikuurlastele omistatakse lause ,,Ela märkamatult". Epikuurlaste koolkond Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Epikuros testamendiga oma ainsaks pärijaks ning kooli juhatajaks Hermarchose. Teised kuulsamad epikuurlased olid veel Kolotes, Apollodoros, Zenon Sidonist, Philodemos, silmapaistvad poeedid ja kirjanikud Horatius Flaccus ja Lucretius Carus. Epikurose enda sooviks oli, et õpilased võimalikult kinni peaksid tema kujundatud vaadetest. Seetõttu ei saa ka epikuurluse hilisemas olemasolus nentida selle koolkonna ei sisulist avardumist ega arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist
Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Filosoofid Sokrates, Planton, Aristoteles. Vana-Rooma Perioodid 1) rahavaloominguline sõnakunst 2) arhailine ajajärk 3) kuldne ajajärk 4) hõbedane ajajärk 5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest
Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero valitses aastatel 5468, Flaviused 6996. Selle aja eepikale omast: kõnekunsti reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast? Rütmistatud proosa (loits, maagiline tõotustekst, needus, leping vm), tavaliselt algriimis, palju kõlakujundeid, fraasid enam-vähem ühepikkused. Liisusalmid, mõistatused. 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal
esitati Panatenaiadel. Vergiliuselt telliti Juliuste suguvõsa ja Rooma ajalugu ühendav eepos. Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost
112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero renessansi iseloomustab kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), samuti deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine. Selleaegne kirjandus on moraliseeriva sisuga ning enam fragmenteerunud ehk puudub ühendav lugu. Perioodi tuntumateks autoriteks olid Lucanus, Valerius Flaccus ja Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? Lüürikale eelnenud rütmistatud proosa lühivorme (loits, vanne, needus jt) nimetati carmen'iteks. Neid iseloomustab algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enam-vähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus). Tuntud on Cato Vanema ,,Põllupuhastuspalve"
annaabi.ee 
