Antiikkirjanduse kordamisküsimused (0)

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused.
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud ?
Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a – 5. saj m.a.j.
Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta , Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele .
Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks , pidid nad käima Kreekas.
2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses?
Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest.
Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud žanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne. Samuti kasutati samu värsimõõte nt heksameetrit.
Retoorika
3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate žanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta?
Kreeka murded:
1) Aioolia murre ( „ Ilias “ ja „Odüsseia“ on kirjutatud aioolia murde sugemetega )
2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika )
3) Joonia murre ( Herodotos „Historai“
4) Atika murre
5) Koinees ( Uus Testament )
4. Kuidas on Kreeta -Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid ( müüdud jumalatest, kangelastest ).
5. Homerose eeposed . Milline on eepose „Ilias” peateema ja kompositsioon ?
Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
„Ilias“ - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt.
Iliase sündmustik.

laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus – Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada.

laul – laevade kataloog

laul – Menelaose ja Parise kahevõilus

laul – Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema

laul – Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest)

laul – Hektori hüvastijätt Andromachega

laul – Hektori ja Aiase kahevõitlus

laul – troojalasi saadab edu

laul – Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega

laul – Odysseuse ja Diomedes öine käik troojalaste leeri

-13. laul – troojalasi saadab edu
14. laul – Zeusi uinutamine
15. laul – Hektori vägiteod
16. laul – Patroklos suundub lahingusse Achilleuse relvadega ning langeb Hektori käe läbi
17. laul Patroklose surnukeha päästmine
18. laul – Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad
19.-21. laul – Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad
22. laul – Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine
23. laul – võitlusmängud Patroklose auks
24. laul – Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused
„Odüsseia“
„Odüsseia“ ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused )

laul – Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama.

– 2. laul – Telemachos külastab Pylost ja Spartat
5. laul – Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta
6. laul – Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga
7.-8. laul – Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest .
9. laul – Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest
Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus.
10. laul – Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel.
11. laul – Odysseuse käik Hadesesse , kohtumine Teiresiase varjuga
12. laul – Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad .
Torm ja lavahukk.
13.laul – Faiaagid viivad Odysseuse Ithakaleˇ
14. – 17. laul Odysseus teeb seakarjus Eumaiosele ja pojale Telemachosele oma saabumise teatavaks ning kohtub Penelope kosilasega
18. laul – konfliktid kosilasega
19. laul – Eurykleia tunneb Odysseuse ära
20. laul – valmistatakse ette lahingut
21. laul – ambumisvõistlus
22. laul – kosilaste tapmine
23. laul – Odysseus tõestab Penelopele oma isikut
24. laul – Odysseuse isa Laertes tunneb poja ära, kosilaste omaste kättemaks nurjub
Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta?
Laule esitati kitaara , formingsi saatel. On arvatud, et Homeros on mõlema eepose autor, on arvatud seda, et ta on vaid Iliase autor, Odüsseia autos on keegi teine.. samas on odüsseias näha, et too tunneb iliase sisu üsna põhjalikult. On arvatud ka seda, et Homeros lõi need eeposed erinevatel eluetappidel. Iliase noorena ning Odüsseia vanaduses . ( et nende vahel u 50 aastat ). Homerosele on lisaks nendele 2 omistatud ka muid eeposeid.
Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada?
Ma usun, et võis, sest ka tänapäeval on mitmeid tuntud inimesi, kes paistaad silma suurepärase mäluga ning ka Homeros võis olla särava mõistusega.
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust.
Ma arvan, et toimus, kuna see sõda on leidnud palju kajastust . Sõjad on toimunud olenemata ajast.
Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Lugesin mõlemast raamatust esimese laulu. Odüsseias oli 1. laulus alguses juttu jumalate koosolekust, kus aphrodite palus zeusi, et too aitaks odysseuse koju. Odysseuse naisel käis aga meeletult kosilasi, kes sõid ja jõid odysseuse varanduse arvelt. Aphrodite annab odysseuse pojale nõu, et too võtaks laeva ja meeskonna ning läheks isale appi.
6. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro , Vergilius, Quintus Ennius
Heksameeter on antiikaja vanim värss, tekkis 2 aastatuhat eKr.
Riimi ei kasutatud.
Heksameetrit on nim heroiliseks värsimõõduks ( 1. säilinud teosed on eeposed ).
Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes )
Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused.
7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse?
Homerose eeposest „Odüsseia”. Tõlk Anna Öpik, August Annist. Autor soovib, et muusa jutustaks talle Odüsseusest, kes on mereteel.
Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,
kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!
Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid,
paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva,
et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid.
Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku:
sest oma süü läbi tõid ise need endile seega,
et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid –
seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva.
Kuskilt sest alga , oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile!
8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos ?
Hesiodos(7.saj algus eKr) oli laulik . Eeposed: „ Theogonia “ 1022 värssi (maailma tekkimise jaj umalate sündimise lugu)
„Tööd ja päevad“ 828 värssi, didaktiline eepos (õpetlik eepos)
„Naiste kataloog“ räägib kreeka kangelaste esiemadest.
„Heraklese kilp“ järgib Iliase 18ndat laulu ( kujutatud seda, kuidas sepatöö jumal Hephaistos uued relvad kingib )
Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt.
DIDAKTILISED EEPOSED.
9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia ? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid.
Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel.
Vanakreeka poeesia jagunes žanriti:
1) Eleegia ja jamb (Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis , Hipponax, Semonides)
2) Koolilüürika e koorimeelika ( alaliigid : hümn, ood, epiniikon ) (Stesichoros, lbykos, Simonides, Bachylides, Pindaros)
3) Menoodiline lüürika ( Alkaios , Sappho , Anakreon , Ibykos)
10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu?
ARCHILOCHOS, jamb???
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,
andes jalgele tuld , võssa ma kaotasin ta.
Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine –
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus.
………………………………………………………..
Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi;
piigile toetades end – ma seda veini ka joon.
11. Iseloomustage Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingut. Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid?
Alk ja S ajal muutus Lesbose saar muusikaliseks keskuseks ( aioolia murre ). Lähtudes kohalikest rahvalauludest, tõid sealsed poeedid kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud soololauliks lüüra saatel. Oluliseks muutusid luule temaatika puhul poeedi isiklikud emotsioonid , hetkemeeleolud, sõbrad jne. Mõtisklused üldisematel teemadel olid tagaplaanil. Neil mõlemal on omad stroofid, mida kasutasid ka hilisemad poeedid. Võib isel nende mõlema luulet sõpruskonnas tekkinud luulena. Seejuures oli tegemist erinevate sõpruskondadega, ehkki nad ühes kohas elasid. Alk oli aristokraatliku päritolu, võttis aktiivselt osa türannide vastu võitlemisest ja kutsub siis oma luules üles türannide vastu võitlema ning pilkab neid. ( nt pilkas türann Pitakost, kes oli 1 seitsmest targast ja viis Mütileenes läbi samasuguseid reforme nagu Solon Ateenas ) Iseloomulik Alk luulele on see, et ta väljendab ebakindlust homses päevas. Kirjeldab polist kui laeva, mida tuuled merel räsivad. Riik kui linn tormisel merel. Mõlema luules esinevad mütoloogilised teemad, samuti on isel armastusluule ( mõlema soo esindajatele ). Sappho luule on samuti sõpruskonnas tekkinud luule, tema sõpruskond koosnes tütarlastest, temal poliitilisi teemasid ei olnud. Tema luule temaatika oli kultused, pidustused, pulmad , sõbrataride omavaheline suhtlemine , kiindumus , südamevalu armastatu pärast ja ka lahusolek& igatsus . Politiiline võitlus, mis toimus väljaspool tütarlaste suhtlusringi sapphod ei puudutanud. Psühholoogilist analüüsi on sappho luules vähe, maalib seda, kuidas tunded väliselt avalduvad, see võib olla sageli üsna füsioloogiline kirjeldus, taustaks on sageli loodus. Armastuse temaatikale loob sappho ilusa tausta , kaunid riided, lõhnad, lilled... tunded sageli nukrad. Pigem õnnetu armastus. Tema luuletemaatika on ka pulmaluuletused. ( pulmadega oli seotud mõne sõbranna lahkumine sõpruskonnast ). Arvatavasti oli sappho tütarlaste õpetaja, ( õp kombeid, tantsu, muusikat, luulet ). Alk luules oli isel veel veini ülistamine, peod.. vein ühendas mõttekaaslasi, paljastas reeturi. VEIN ON TÕDE, VEIN ON INIMESE HINGE PEEGEL . Kui vanade kreeklaste arvates oli Homeros poeet, ent Sappho aga poetess .
Alkaios ( u 630 – pärast 580 eKr )
Sappho ( u 630 – pärast 590 eKr )
Alkaiose loomingust on säilinud u 400 fragmenti.
Alkaiose luule teemad:

Võitlus türannide vastu ( Myrsilose ja Pittakose ) vastu

Sümposion
Sappho loomingust säilinud üle 200 fragmenti, vaid üks tervikluuletus ( ood Aphroditele ). Olevat ta olnud abielus, oma tütre eest hoolitses. Olevat olnud armunud noorukisse, kelle tõttu enesetapu sooritas.
Teemad:

pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele

tütarlaste ja naiste tunded, nende elu pisiasjad.
Anakreon ( u 570 – 485 eKr )
Pärit Väike- Aasia rannikualalt joonia keeleruumist.
Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. a Traakia rannikule
Samose saarel türann Polykratese õuelaulik
Ateenas türann Hipparchose õuelaulik
Järgmine patroon Tessaalias
Luule on lihtne, mänglev, lõbusas stiilis. Sügavamat seost polistega ei olnud, poliitilisi teemasid loomingus ei olnud. Lihtsuse, mänglevuse taga oli korralik poeeditöö, läbimõeldud sõnastus. Kasutas palju kõlamänge, alliteratsiooni.
Tema luulest on säilinud u 160 fragmenti, enamik paari rea või mõne sõna pikused
Teemad:

Sümposion

Armastus, noorus
Armastusjumal Eros palli või täringuid mängivad poisina
Kirjeldab nooruse naudinguid, kurdab vanaduse üle. Käsitleb teemat naljatlevalt. Ennast kujutab hallipäise, rõõmsameelse vanainimesena. Ta oli väga populaarne autor nii oma kaasajal kui hilisemal ajal. Tal oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule, kasutati tema värssi ( oli keskajal populaarne, ka hiljem renessansiajal ). 19. saj lõpul, kui filoloogid hakkasid põhjalikumat uurimistööd tegema, hakati eristama tema ning jäljendajate luulet. ( teda jäljendati ka eluajal ). Renessansiajal loodi palju anakreontilisi oode.
Esimesed kreekakeelsed tõlked eesti keelde olid tõlgitud anakreontilises võtmes ( Kristjan -Jaak Peterson )
12. Mis on epigramm ? Mis on epitaaf ? Mis on epiniikion ?
Epigramm - nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust.
Epitaaf - hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal .
kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus.
Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks.

Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos.
‎"Kuningas Oidipusest" ja värsivormiks jambiline trimeeter?
Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest,
miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate
ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed?
Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis
ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist.
14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid?
Rohkem kui kolme näitlejat antiiktragöödiad ei kasutanud. Sophokles hakkas kasutama kolme näitlejat. Etendusi hinnati võistluse kontekstis. Tragöödia ainestik etendas polisele olulisi probleeme. Näitlejad olid tollal kostümeeritud pikkadesse rõivastesse, nad kandsid kõrgeid jalanõusid, maske. Miimikat seega näha ei olnud. Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Võimalused vaatajale mõju avaldamiseks olid palju piiratumad kui tänapäeval. Antiikajal kuulus teater massikultuuri hulka. Kõikide seisuste esindajad käisid teatris (järeldan teatri suurustest). Eesriiet ei olnud, etendus kestis pisut vähem kui tänapäeval, vaheaegu ei olnud. Tragöödia tegevus toimus ühes ja samas paigas. Ajaliseks piiriks oli üks päev. Seda hakati 16. sajandil nimetama koha- ja ajaühtsuseks. Kui tragöödiat etendati võistluste kontekstis, siis kvaliteeti hindas kodanikest moodustatud žürii. Kuna teatrietendused olid osa riiklikust kultusest, siis neis osalemine oli igati auväärt tegevus. Neis osalejatel võisid olla ka mõned eesõigused (nt võisid olla maksudest vabastatud).
15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb?
Aischylos (525-456 eKr)
Kirjutas umbes 90 lavateost. Oli päris aristokraatlikust perekonnast. Tema tutvusringkkonnas oli palju kuulsaid inimesi (nt Perikles , Pinderos- koorilüürika esindaja). Ta suri Sitsiilias. Legend, et kotkas kukutas talle kilpkonna pähe ja selle tagajärjel ta suri (pole tõsi). Ta oli aktiivne isik oma linna elus ja ka populaarne tragöödiate autorina. Tragöödiate võistlustel võitis ta 13 korda.
Looming:
Ta uskus et maailm on harmooniline, stabiilne. Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Vormiuuendus oli see, et tõi teise näitleja juurde. Tema teostes on veresüütemaatika oluline.
1)„Pärslased” a 472. pärineb ajaloolisel ainesel. Selles kajastatakse kreklaste võitu, pärslaste kaotust Salamise lahingus. Kajastab 8 aastataguseid sündmusi pärslaste silmade läbi. Selles tragöödias on väga tugev naistegelase figuur . Autori arvates oli kaotuses süüdi kuningas Xerxese? uhkus.
2)„ Seitse Teeba vastu” a 467. ainus triloogiast säilinud.
3)„Palujannad” a465? või 459?. Kantaaditaoline. Kooril on oluline roll.
Ainuke säilinud triloogia „Oresteia” a458:
4)„Agamemnon”. Lapsed maksid isa tapmise eest kätte.
5)„Hoefoorid” („Joogiohvri toojad ”)
6)„Eumeniidid”
Sophokles (496-406 eKr)
Sündis Kolonoses, Ateena lähedal. Tema isa oli relvameister. Elas Ateena demokraatia kõrgajal. Oli algusest peale teatriga seotud. Alguses tahtis saada näitlejaks, aga nõrga hääle tõttu seda ei juhtunud. Oli ühiskondlikult aktiivne, korduvalt kõrgetes ametites Ateenas. Pärimus räägib tema Jumalakartlikusest. On iseloomustatud kui populaarset ja austatud inimest, samuti sõbralikku inimest. Pärimuse järgi oli ta kena välimusega. Saavutas ligi paarkümmend võitu, ei kaotanud kordagi. Esimese võiduna võitis Aischylost. Tõi juurde ka kolmanda näitleja. Näitleja tähtsus kasvas, koori roll kahanes. Koor oli mõtliku, moraliseeriva kommentaatori rollis. Tema teoste sisuks on tugev indiviid ja tema traagiline saatus
Kirjutas umbes 120 lavateost.
Looming:
1)„Aias” enne a 440
2)„ Antigone ” a 442?. Räägib Oidipuse lastest. Üks laps oli linna kaitsja, teine linna ründaja. Linna kaitsjale lubati riiklik matus. Nende õde, Antigone lubas ka linna ründajale pühalikku matust, mille eest sai ta karistuse. Traagiline lõpp, palju surnuid. Ei saagi teada, kellel oli õigus, kellel mitte. Ka antigone oli väga kangekaelne .
3)„Trahhislannad” enne a 430?. Räägib Heraklesest ja tema naisest.
4)”Kuningas Oidipus ” a 430? või 428?. Suguvõsa needus Oidipusel ei lasu (erinevalt teisest kahest autorist). Räägib saatuslikust lapsest, kellele on määratud tappa oma isa. Alustab oma teost sellega, et Teebat on tabanud katk. Oidipus, kes on linna hästi juhtinud, püüab linnale tuua möödunud õitseng ja heaolu tagasi. Oidipusel sel hetkel läheb igati hästi. Tal oli oma emaga kreeka tragöödiateist õnnelikem abielu. Ta oli väga tark valitseja. Algusest peale valitsejaks saades teeb ta väga rumalaid samme . Tark ja rumal ühes isiksuses. Ta oli hea valitseja. Tema eesmärgiks on välja selgitada tõde, miks on linna tabanud katk. See saab talle saatuslikuks. Tõe teadasaamisel on ta jonnakalt järelekindel. Ta käitub raevukalt ja türanlikult inimestega, kes üritavad takistada tal tõde välja selgitamast. Lugu saatuslikust lapsest annab lõpmatuseni välja arendada. Oidipuse enda auahnus viis ta sellisesse olukorda.
5)” Elektra ”?. Lõppeb õnnelikult
6)”Philoktetes” a 409. lõppeb õnnelikult
7)”Oidipus Kolonoses” a 401. Lõppeb õnnelikult.
Sophoklese tegelased ei ole eriti meeldivad. Nad on kirglikud ja fanaatilised. Nad on üksikud ja mahajäetumad. Sisemine motivatsioon sõltub kangelasest endast. Sophokles ei anna oma tragöödiates vastused. Küsimus on, aga vastust ei ole. Seevastu müüt on selline teos, kus on vastus, aga küsimust ei ole. Sophoklese teostes on õnne muutlikkus ja teadmiste eksimuslikkus.
Euripides (485/4 või 480-406 eKr)
Kirjutas 92 draamat.

„Alkestis“ a 438 a

„ Medeia “ 431 a

„ Hippolytos “ 428 a

„Elektra“ 417 a ?

„Hullunud Herakles“ 416 a

„Troojalannad“ 415 a – kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö.

„Iphigeneia Taurises“ 413 a ?

„Ion“ 414 a

„Helna“ 412 a – uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süžeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba.

„Orestes“ 408 a

„ Bakhandid “ pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt.

„Iphigeneia Aulises“ pärast a 406

„Kükloop“ (saatürdraama ) a 408?

„ Rhesos “ 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari )
Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks . ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3 traagikust peetud kõige filosoofilisemaks, teda on isel kui filosoofi teatrilaval. Oma elu .Tema draamasid on säilinud rohke, kui teiste omi, kuna hilisemal ajal hinnati teda rohkem, kui tema eluajal. Hakkas tragöödiavõistlustest osa võtma 26 a, võitis vaid 4-5 korral. ( võttis osa ligi 20 x ). Euripidese tragöödiate tegelaste kohta on raske sageli öelda, kas neid kujutatakse positiivsete või negatiivsetena. Nad on sageli kirglikud, lõhestatud, vastuolulised tunnetes. Ta on kõige noorem 3 traagikust, kirglite tunnete kujutamisele lähenes hellenimisaja luulemaailmale. Sündmustikus on oluline osa juhusel. Kadus tegelaste heroiline karakter . ( kujutas inimesi sellistena, nagu nad tegelikult ongi ). Sõja põhjustanud kannatused, mida ta kahtlemata vahetult koges . Tal on üsna palju mõjuvaid naiskaraktereid. Antiikajal peeti teda naistevihkajaks. Tema tegelased muutliku meelega, katkised inimesed. Jumalad olid mõistetamatud, sageli ka vaenulikud, käsitlematud loodusjõud. Kahtles traditsioonilises mütoloogilises traditsioonis. Kasutas deus machina võtet, tragöödiale anti müüdi poolt teada-tuntud lõpp, aga teveuses on vastuolud. Võib öelda, et mõjutas inimeste puhul irratsionaalset külge, tunded saavad mõistusest võitu. Tal oli mitmeid uuendusi tragöödia struktuuris ja stiilis, kasutas järjekindlalt proloogi. Tema teoste keel oli märksa lähemal kõnekeelele, kui teisel 2 tragöögikul. Tegelaskujudena tõi lavale lihtsaid inimesi, seda aga kritiseeriti. Dialoogiosad sisaldavad sofistikat. Sophos ( kes on tark, kes mitte ). Kasutas ka retoorika põhimõtteid. Uuendused tema tragöödias puudutasid ka muusikat. Kasutas mitmekesisemaid meloodiaid ja helilaade, väidetavalt on temalt säilinud ka fragmendid originaalmuusikaga.
Euripidese väljapaistvamad teosed:

Medeia ( peategelased Medeia, Iason , Kreusa ) - kujutab selle loo kurba lõppu, Iason näitab üles tänamatus Madeia vast ning otsustab abielluda Kreusaga. On võimatu öelda, kas tegelased on positiivsed või negatiivsed. Tragöödia keskendub Medeia kättemaksule. Medeia tapab Iasoni uue pruudi , Korintose kuninga. Tapab ka nende 2 last.

Hippolytos ( peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus , Aphrodite, Artemis ) – põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval.

Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias . Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse , vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus . Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu. ( tahtis teada mida naised teevad ). Pentheus leiti märatsevate naiste poolt tapetuna. Tegelased on kõik pigem negatiivsed. Tekib küsimus, kelle käitumine on õige.
Jumalad samal tasemel, mis inimesed.
Nende kõigi kolme looming on seotud Kreeka-Pärsia sõjaga. Aischylos sõdis ise selles sõjas. Ta mõjus arhailisena. Temal on kooriroll keskne, kõige olulisem. Religioosne temaatika on tema jaoks väga oluline.
Sophokles laulis võidukooris. Euripides sündis Salamise lahingu ajal.
Phrynichos- säilinud katkendid tragöödiast „Mileetose vallutamine ”, esitati a 492.
Agathon- omal ajal populaarne,kuid ainsatki tema näidendit pole säilinud.
16. Kuidas saate aru tragöödiast „Kuningas Oidipus”? Põhjendage oma arvamust.
17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas?
Jäljendamises. Poeetika
18. Mida tähendavad sõnad „ orkestra ”, „skenee” ja „ theatron ”? Mida tähendab väljend „deus ex machina”?
Vana-Kreeka teatri osad:

• Orkestra (ringikujuline tantsuväljak, läbimõõduga umbes 24 m. Põhiliselt paiknes seal koor. Titürambide ettekandjad paiknesid tavaliselt orkestras.
  
• Skenee (koht, kus näitlejad oma välimust muutsid, kuna üks inimene etendas mitut inimest).
  
• Theatron (vaatajate isteread. 5. sajandil olid tarvitusel puupingid. Ei olnud vajadust püsiva ehitise jaoks, sest etendused ei toimunud väga tihti. Olid jagatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Horisontaalselt tavaliselt 3 osaks).
  

„Deus ex machina”- „Jumal masinast”.
19. Millistest luuleliikidest räägib Aristoteles oma teoses „Poeetika”?
20. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad „ mimesis ”, „hamartia”, „anagnorisis”, „peripeteia” ja „ katarsis ”?
Mimesis ( jäljendamine.)
Hamartia (tõlge- eksimus. Kangelase eksimused on tihti kannatuste põhjuseks)
Anagnorisis (äratundmine. Muutus teadmatusest tadmisesse)
Peripeteia (pööre peategelase olukorras. Nt õnnest õnnetusse või vastupidi)
Katarsis (hingepuhastuselamus. Aristotelese arvates väga oluline. Tema arvates pidi etendus avaldama vaatajale hingepuhastusliku elamuse).
21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid?
Vana-atika komöödia
sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi, mõnitav, keelekasutus oli vaba: esines roppusi, erootilisi nalju jne... oli seotud poliitikaga, pilgatavaid kujutati läbipaistvate hüüdnimedega , koor on 24 v 12+12 liiget, lavaline välimus muutus vastavalt sellele, keda nad kujutasid , näidlead pidid olema koomilised (nt paks kõht v pepu, meestel oli nahast fallos jne ) , ka süzee oli fantastilist laadi , nt reliseerus mõni tegelikus elus toimunud muudatus , tegevuse ebatõepärasus lõi koomilise efekti
Aristophanes ( u 445 – 385 eKr ) kirjutas 44 komöödiat, millest säilinud on 11
Uusatika komöödia.
Domineeris olustikuline laad , uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine.
Tüüpilised motiivid. Tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kakskikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Mõned neist said juba alguse Euripidese tragöödiatest.
Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit , kokk, hetäär, armunud noormees , ihnus vanamehest isa, kaval teisest ori.
Menandros ( 342-291 eKr )
Kirjutas u 100 komöödiat, oli omalajal väga populaarne autor. Kuulus kõrgklassi. Oli antiikaja lõpus üks enammängitumaid autoreid , populaarne ka pärast surma. Tema loomingut vähem säilinud kui Aristophanese loomingut. Tema taasavastamine algas 19.-20. saj vahetusel. 3 näitlejat, kes kandsid maske, aristpohanesel oli näitlejaid rohkem. Tegevuse, koha ja aja ühtsuse printsiip. Tegevus toimub 1 päeva jooksul, linna või küla tänaval. Rooma ajal töödeldi tema komöödiaid rohkelt. ( tõlgiti, panid ka mitmest komöödiast oma komöödia kokku. )
22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
Võeti üle levinumad teemad.
23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos ?
Uurimiskeskus Museion . Aleksandrias tekkis ilukirjandus tänapäevases tähenduses. ( kirjandus oli eliidi pärusmaa, väljapaistvad kirjanikud kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Aleksandria luule on üsnagi vihjeline, iseloomustab seda haruldaste müütide kasutamine,haruldaste sõnade kasutamine, luule väga lihvitud ). Luule keskendus indiviidile , individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele.
Luules eelistati väikevorme – epigrammi, idülli ( olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni ( pidieepost )
Theokritos ( sünd. U 300 eKr ) - Pärit Sürakuusast, Kallimachose ja Apolloniose kaasaegne
Tegutses Aleksandrias Ptolemaios II õukonnas
Pastoraalžanri looja, idülli looja
Säilinud kogumik 30 Theokritose idülliga
(„Thyrsis“, „Arbuja“, „Lõikajad“, „Kükloop“, „Sürakuusatarid Adonise peol“, „Dioskuurid“ )
24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut?
Herodotos „Historai“
See on Halikarnassose Herodotose uurimuse esitus, et ajaga ei kaoks mälust inimese poolt teostatu ega ununeks kuulsusetul nii kreeklaste kui barbarite pool korda saadetud suured ja imetlusväärsed teod, ega ka see mitte, mis põhjusel nad teineteisega sõdisid.
Herodotose peamine eesmärk kirjeldada kreeka-pärsia sõdu. Herodotos läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Toob välja põhjused: vastastikune naiste röövimine. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Tema kohustus on edasi anda seda, mis talle on räägitud, ehkki ei pea kõike uskuma, mida ta on kirjutanud.
Herodotos räägib palju erinevate rahvaste kommetest ja tavadest ( nt Babüloonia, ja Pärsia ). Terve II raamat on pühendatud Egiptusele. ( püh Egipt . Kommetele, tavadele, ajaloole ).
Thukydides ( u 460 – pärast 399 )
„Peloponnesose sõja ajalugu“. Pärit Atikalt, sofistide suguvõsast. Võttis ka ise Peloponneose sõjast väejuhina. Kuna ta ise sõjategevusest hiljem osa ei võtnud, sai ta seda kõrvalvaatajana iseloomustada. Koosneb 8-st raamatust, alustab Kreeka varasema ajalooga . Räägib kreeka-pärsia sõdade lõpust. Sõja põhjuseks peab Ateena agressiivset välispoliitikat. Herodotost huvitasid kõik etnograafilised ja usundiloolised detailid, Thukydidesele olid tähtsad sõjatingimused, seaduspärad, eripärad jne, et tema kirjutab ainult tõde, fakte kontrollid vägap õhjalikult, püüdis olla igati objektiivne. Tema teoses eraldi ptk, mis kirjeldavad ajaloo uurimise metoodikat. Nimetatud teda ka 1. poliitikaanalüütikuks. Arvas , et ajaloolane peab kujutama sündmusi nii, nagu nad tegelikult olid, kuidas nad ka tulevikus aset võivad leida. Arvas, et poliitilist elu kujundavad eelkõige poliitilised inimesed. Väejuhti võib iseloomustada kuulsusjanu , ahnus. ( pidas seda ajalookäiku mõjutavaks ). Arvas, et üksikisikud ja riigid tegutsesid muutumatust inimloomusest lähtuvalt. väitis, et õiglane on see, mis tugevamale sobib. Stiil kuiv, igav, napisõnaline. Tema teos võis jääda poolikuks. Xenophon jätkas.
Xenophon ( u 430 – 354 ) oli päritolult ateenlane, aga ateena demokraatia vastane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Oli pigem sparta austaja. Oli monarhia pooldaja. ( oli ka põhjus, miks ta võttis osa Phyrose sõjaretkest. Käib faktidega üsna vabalt ringi. Oli Sokratese õpilane. Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree.
Teosed :
„Anabaasis“ ( „Ülesminek“ )
„Hellenika“ ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada. ( objektiivne stiil ), aga päris hästi välja ei tule, kuna on pigem jutustav autor. Jumalate kättemaks ajalugu mõjutava tegurina. Ülistab pigem spartat.
25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed?
Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt .
Lysias ( u 459-380 eKr ).
Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet.
Eesti k „Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul“ Vikerkaar 1996 nr 8/9.
Isokrates ( 436-338 eKr)
Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1. retoorikakooli, kus õppisid paljud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tuev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole.
Ta koostas ka ilukirjanduslikke kõnesid. Õppis sofistide juures. 30 türanni valitsemisajal kaotas ta oma varanduse, pidi tegutsema kohtukõnede kirjutajana. Tasakaalustatud kõnestiil.
Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine. ( sisaldas stiili, teadmised õigusteadusest, ajaloost, filosoofiast jne )
Ülistas mitmes kõnes Ateena linna:
„Panegüürika“, „Rahu“, „Panatenaia kõne“.
Oli tähtis isik poliitikas. Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja sealsete erakondade kemplemist. Andis tooni vastasseis tema enda ja tema vastase demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud monarhiat , oli makedoonia kuninga Philippos II pooldaja.a elu lõpul pettus makedoonia kuningas Philippos II, kui kreeka väed olid makedoonlastele kaotanud, siis Isokrates näljutas end surnuks.
Demosthenes ( 384-322 eKr)
Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet.
Tuntumad kõned:
3 filipikat ( „Kõned Philippose vastu“ )
3 Olynthose kõnet
„Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks“
Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja.
26. Nimetage Platoni teoseid.

varajane periood
„Sokratese apoloogia“, „ Kriton “, „Charmides“

Keskmine periood:
„ Menon “, „Phaidon“, „Pidusöök“, „Politeia“, „Phaidros“

Hiline periood:
„Parmenides“, „Timaios“, „Sofist“, „ Riigimees “, „Philebos“, „Seadused“
27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose „Sokratese apoloogia” põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses „tarkust”? Keda Sokrates pidas targaks?
Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi?
„ Pilved “
Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse?
Sokratest süüdistati ühiskonna moraalses allakäigus.
28. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Iseloomulik romaanidele on, et naistegelased on tugevad isiksused, meestegelased füüsiliselt tugevamad aga psüühiliselt nõrgemad.
29. Kes on antiikajal kirjutanud valme ?
Phaedrus, Hesiodos, Aisopos (valmižanri rajaja),
30. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
„Moralia“, „Paralleelsed elulood “ ( sisaldab 46 elulugu väljapaistvatelt kreeklastelt, roomlastelt )
31. Millest kirjutas Lukianos?
Parodeeris kõrget stiili. Oli üsna satiiriline jumalate suhtes. Stiil voolav, kerge, selge.
32. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos?
33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius ? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Mõlemad toetusid oma komöödiates kreekaainelistele komöödiatele.
Platuse komöödiad: SHAKESPEARE
Plautus võttis üle süžee üldise käigu, muutis ka tegelaskujusid. Andis neile fantaasiaküllasemad nimed. Komöödiate tegevus toimus kreekas, kuna roomas ei oleks saanud seda kuidagi ette kujutada, et ori petab peremeest või on temast targem , aga kreekas või niisuguseid nähtusi ette kujutada. Kreeka oli roomlaste jaoks oma pahelisuse poolest tuntud. Plautus segas erinevate autorite komöödiaid kokku, mõni tegevusliin võis olla muust komöödiast kui põhiliin, et saaks rohkem nalja. Valdavalt põhinevad tema komöödiad perekonnaliinil. Ta näitas rooma publikule ateena rikaste elanike jõudeelu. Lisaks tegelaste vahetmisele võib tuua ka muid motiive : pettused, äratundmised, möödarääkimised, situatsioonikoomika, sõnamäng. Peategelaseks on peaaegu alati nutikas ori, kes päästab probleemidest oma isanda, peremehe. Ori on sageli palju targem kui isand . Ori lahendab isanda probleemid, ajab astaste plaanid nurja. Ori nimi ja peategelasena oli kreeka komöödiaga võrreldes midagi täiesti uut ( kreeka komöödiates ei olnud kunagi ori peategelane ). Süžeeliselt olid üsnagi lihtsakoelised, tavaliselt aitas ori oma noort peremeest, peremehearmastus, mdia takistasid rahapuudus, autoritaarne isa, ühiskondlikud suhted vms. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu. Tema komöödiaid võib nimetada operetlikeks etendusteks. Kõne vaheldus aariatega. Kõnevärsse rooma komöödias oli vabama ülesehitusega kui kreekas, palju alliteratsiooni ja assonanti, samatüveliste sõnade kordamist. Tegevus kulges järjest, pidevalt. Tänapäeval rooma autorite käsikirjad on jaotatud jaotusteks, see komme aga on pärit hilisemast ajast.
Terentiuse komöödiad:
Sarnaselt platusega toetus ka tema oma loomingus kreeka komöödiatele. Töötles kreeka komöödiaid, aga rinevalt plautuselt üritas ta säilitada originaalide süžeed. Mitmeid näidendeid kokku ei seganud. Ta orienteerus arenenumale maitsele, rooma eliidi maitsele, sellest tulenes ka see, et ta ei olnud nii populaarne kui plautus. Tema elu lõpetas reis Kreekasse, 1. kultuurireis kreekasse. Jämekoomika puudus, humoorikas olmedraama. Loobus sisu refereerimisest. Prolooge kasutas esteetiliste vaadete tutvustamiseks. Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Heli ja lavaefektid, emotsionaalne pateetilisus taandub. Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele.
Terentiuse komöödia „ Andria ” („Androslanna”) oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529).
34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses.
35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad ?
Marcus Tullius Cicero , Gaius Julius Caesar , Gaius Sallustius Crispus, Titius Livius