Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused (0)

Kordamisküsimused 
 
Anti kkirjandus FLLC.02.001 ( Maailmakirjandus  I. Anti k),  kevadsemester   2018  
 
Eksamil tuleb vastata lühidalt (1–2 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut  pikemalt  
(0,25–0,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad ol a kahepunktiküsimused, 
on  loetelus  paksemas kirjas. 
 
Vana-Kreeka kirjandus 
 
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi anti kkirjanduse pi ritlemiseks. 
●  Kultuuriruum : Vana-Kreeka,  Rooma  
● Keeled: vanakreeka, ladina 
● Ajalooperiood: anti kaeg (8. saj eKr–5. saj pKr) 
2. Mil ised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? 
● Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt  Homeros ), didaktiline  eepika  (nt 
Hesiodos ), lüürika ( eleegia ,  jamb ,  monoodiline  ja koorilüürika) 
● Klassikaline/ Atika  ajajärk (5.–4. saj eKr): tragöödiad ( Aischylos ,  Sophokles , 
Euripides ), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa ( Herodotos , Thukydides, 
Xenophon ),  retoorika  (10 kõnemeest, sh Iskorates,  Demosthenes , Aischines, Lysias), 
filosoofiline  proosa ( Platon ,  Aristoteles ) 
● Hel enistlik (4. saj lõpp eKr–1. saj lõpp eKr): uus komöödia ( Menandros ), Aleksandria 
luule (Kal imachos,  Theokritos ; Apol onios Rhodoselt), kataloogid ( Aratos ), 
ajalookirjandus ( Polybios ) 
●  Rooma  ajajärk (1. saj lõpp eKr – 5.–6. saj pKr, seejärel algab  keskaeg ):  kirev  
kirjandus ( Lukianos , Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achil eus Tatios, 
Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros,  Dionysios  Halikarnassosest, 
Appianos, Cassius Dio) 
3. Mil iste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel anti kkirjandusest? 
● Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju ( kelti , 
germaani, sküüdi, foini kia, egiptuse, pärsia), ri gikord ( arhailisest  kogukonnast 
isevalitsusliku poliseni, seejärel  impeerium ),  religioon  ( paganlik  polüteism, varane 
kristlus ), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 
● Probleemid al ikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; 
vastupidavam pärgament 9.–15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate 
ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, 
õnnetused, nt tulekahjud),  kaanonid  (mingi osa on tähtsam, ülejäänut ei säilitata), 
suulise kultuuri oluline rol  (kiri ≠ kirjandus) 
4. Mil ised on anti kkirjanduse meieni jõudmise al ikad? 
● Originaaltekste vähe (autor tihti ei kirjutanud ise midagi, vaid nt  kuulajate  konspektid, 
samuti palju hävinud), vi ted tekstidele teiste  autorite  tekstides (“see-ja-see kirjanik on 
kirjutanud 10 tragöödiat”, seetõttu teame neist, kuigi tragöödiaid  endid  pole säilinud), 
ümberkirjutused hilisemast ajast 
● Probleemid al ikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; 
vastupidavam pärgament 9.–15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate 
ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, 
õnnetused, nt tulekahjud), kaanonid (mingi osa on tähtsam, ülejäänut ei säilitata), 
suulise kultuuri oluline rol  (kiri ≠ kirjandus) 
5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? 
● Pärgament oli tehtud loomanahast, vastupidavam kui papüürus (ni skusele ja ajale, 
tules hävisid muidugi mõlemad, aga abi oli sel est ikka) 
6. Mis on  Kreeta  (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 
● Pronksiaja kultuurid (enne anti ki). ​Minoiline ​kultuur Kreetal jt  Egeuse  mere saartel 
varasem, ~ 2200  eKr. Olulisel kohal naised, naisjumalused, härjad. Keskus 
Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse  indoeuroopa  keeli, kasutusel  lineaarkiri  A, ei 
osata tänapäeval lugeda.  Minoilise  kultuuri tõrjus välja ​Mükeene ​kultuur 
(Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö “kangelaste ajastu”, kus toimusid paljud 
müütilised sündmused (Oidipuse lugu,  Trooja  sõda). Protokreeka keel, kasutusel 
lineaarkiri B, on tänapäevaks dešifreeritud.Sõjakad dooria hõimud hävitavad 
Mükeene kultuuri 12. saj eKr, kirjakunst unustati paarisajaks aastaks (kreeka tähestik 
~ 8.–9. saj). 
7. Nimeta  arhailise  perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 
● Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt 
Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) 
8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 
● Klassikaline/Atika ajajärk (5.–4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, 
Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, 
Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), 
filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) 
9. Nimeta hel enismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. 
● Hel enistlik (4. saj lõpp eKr–1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria 
luule (Kal imachos, Theokritos; Apol onios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), 
ajalookirjandus (Polybios) 
10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 
● Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr – 5.–6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev 
kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achil eus Tatios, 
Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, 
Appianos, Cassius Dio) 
11. Mil istel anti kaja  perioodidel  on olnud kõige suurem mõju  hilisemale  Euroopa kultuurile? 
● Vana-Kreeka klassikaline periood (5.–4. saj eKr) 
● Rooma kuldne ja hõbedane ajajärk (81 eKr–117 pKr) 
12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid  perioode  on antiikkultuur enim mõjutanud? 
Arutle . 
● Keskajal ei peetud anti ki eriti oluliseks, aga sel e mõjusid muidugi oli. Vanakreeka 
keel säilis idakirikus, ladina keel rooma-katoliku kirikus (ja oli üldiselt oluline teadus-, 
usu- ja arutelukeel). Filosoofias  uusplatonism  ja skolastika (Aristotelese loogika jne). 
● Kõige silmapaistvam anti gi “ tagasitulek ” oli ilmselt 14. sajandil (Itaalias veidi varem) 
renessansi periood, kus anti ki loeti ideaaliks, “kuldajaks”. Loeti ja anti välja vanu 
autoreid , anti gi mõjud arhitektuuris, skulptuuris, anti giaines kujutavad kunstis, 
ooperis (esimene  ooper , “ Daphne ” 1597. aastal oli just anti giaineline) jm. Loomulikult 
ei olnud see puhas anti k, vaid  segatud  uuega, aga anti k oli si ski selgelt äratuntav. 
Keskaja termin mõeldigi välja renessansi ajal, et märkida aega, mis oli pärast anti ki, 
kui tumedat ja tagurlikku perioodi (mis oli muidugi veidi ülekohtune neist). 
● Samuti olid väga anti gilembesed Natsi-Saksamaa ja fašistlik Itaalia. Saksamaa 
Drittes Reich​ (“kolmas ri k”) pidi olema justnagu kunagise hi lguse tagasitulek 
(esimene ri k oli si s Saksa-Rooma ri k ja teine Saksa keisriri k 19. saj lõpust kuni 
1918. Aastani, neist esimese üks eesmärke oligi Rooma impeeriumi taastamine). 
13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? 
● Teatud (korduvad) sõnastus- ja  keelelised  võtted. Näiteks püsiepiteedid – 
“kõrgekõuene Zeus”, “vaevades vapper  Odysseus ”, “roos(i)sõrmine  Koit ” (neid 
kangelasi  kirjeldati tihti samal vi sil), samuti kindlad väljendid mingite tegevuste 
väljendamiseks nagu söömine, turvise selga  panemine  ja seljast ära võtmine, 
uinumine, ärkamine jne (​for example, a meal usual y ends “when they had put aside 
desire for food and  drink ”​). Nende eesmärk oli alguses eelkõige see, et 
jutustajal-poeedil oleks teksti lihtsam mäletada (võiks nimetada mnemooniliseks 
tehnikaks), aga mingil määral ka tuttavlikkuse ja mustrite tekitamine 
kuulajale/lugejale. Hilisemates kirjutatud tekstides kasutatakse neid arhailisuse ja 
“kangelaslugude meeleolu” tekitamiseks. 
14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. 
● üleskutse muusale („ Ilias ”:  Laula  nüüd, oh jumalanna, Peleides Achil euse 
vimmast…), eepilised vormelid alguses mälutehnikana (vt  eelmine  küsimus) 
15. Mil e poolest erinevad ja mil e poolest sarnanevad eepika ja lüürika? 
● Ilmselt  samast  ajast pärit (arhailine ajajärk). Erinevus sel es, et eepikas sündmused 
jutustaja  pilgu läbi ja on mingi narrati v, lüürikas minakõneleja, kes räägib ühest 
situatsioonist. 
16. Kes olid aoidid ja  rapsoodid ? 
● Aoid oli  laulik  kui laulude looja,  rapsood  oli laulude ettekandja 
17. Mis on anti kse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? 
●  Heksameeter , mil es kuus jalga. Need võisid ol a daktülid (üks rõhuline/pikk silp, 
seejärel kaks rõhuta) või sel e asemel ka spondeused (kaks rõhulist/pikka  silpi ). 
Vi mases, kuuendas  jalas  oli alati kaks silpi. Üks või kaks värsisisest pausi (tsesuuri). 
18. Mis oli „ Iliase ” ja „Odüsseia” ühiskondlik-kultuuriline rol  Kreekas? 
● Need rääkisid minevikust ja konservati vsetest väärtustest. 
● Need oli Kreeka  koolihariduse  aluseks, käsikirju levitati palju, seetõttu on neist ka 
omajagu keskaegseid ümberkirjutusi (tänapäeval põhiline al ikas) ja isegi säilinud 
papüürüsefragmente (neid lihtsalt oli ni  palju, et midagi pidi meieni ka jõudma). 
Säilitamine Aleksandria raamatukogus (seal jagati 24  lauluks , originaalis sel ist 
jaotust polnud). Üldiselt ka aja jooksul palju lisandusi/moonutusi. 
● Samuti mõju hilisemale kirjandusele, näiteks Vergiliuse “ Aeneis ” (kahe eelnimetatud 
eepose süntees,  vaste  Rooma kirjanduses). 
19. Mis on traditsiooni järgi  Ateena  türanni Peisistratose rol  Homerose eeposte ajaloos? 
● Pani aluse panatenaiade pidustustele, kus  muuhulgas  esitati ni  “Iliast” kui ka 
“Odüsseiat”. Pidustustel oli ka võistlus uute laulude/eeposte autoritele, parimatele 
auhinnad . 
20. Mis on „Homerose küsimus”? Kirjelda sellega seotud probleeme. 
● Homerose küsimuseks nimetatakse Homerose identiteedi ja autorlusega seotud 
probleeme. Peamised teemad: 
● Kes on Homeros? Kas ta üldse oli olemas (tema elust on vähe teada)? Uuritud on ka 
tema nime etümoloogiat (nt üks  teooriatest : “homeros” kui sõjavangi üldnimetus?). 
Ilmselt oli ta (nad?) pime. Puudega inimesed olid head kultuurikandjad, kuna säästeti 
sõjast. 
● Kas “Ilias” ja “Odüsseia” olid mõlemad tema teosed? Kas ühel/mõlemal neist võis ol a 
mitu  autorit  ja kes need on? 
● Kuna Homeros ise oma teoseid kirja ei  pannud  (see juhtus mõnevõrra hiljem), si s 
levis ja säilis see kuni kirjapanekuni suuliselt. Ka kirjapanduna tehti sel es hiljem palju 
muudatusi. 
● Esimesena tõstatas küsimuse  Friedrich  August  Wolf  (18. sajandi lõpus). Tänapäeva 
levinuim arvamus: kumbki  eepos  on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt 
eri autor. 
21. Mil ised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? 
● Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel,  Argonautide  tsükkel 
22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. 
● “Kypria” (Trooja sõja põhjused ja eel ugu), “Ilias (Ilionist ehk Troojast), “Ilias  parva ” ja 
“Ilioupersis” (Trooja val utamine), “Nostoi” (kangelaste kojujõudmised), Odüsseia 
(Odysseuse lugu) jne. 
23. Mil ise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see žanr seotud Homerose eepikaga? 
● Didaktiline eepika. Pole päris kindel (st mina pole kindel ja ei leidnud kindlat infot, 
õppejõud ja anti giuurijad ja muud teadjamad vast ikka on), kuidas seotud, aga 
võib-ol a: ​“One of the earliest Greek  epic  poets, Hesiod, through his  works , serves as 
a useful corrective to  Homer ’s more glamorous portrayal of the world.”​ (Encyclopedia 
Britannica ) 
24. Nimeta Hesiodose poeemis „Tööd ja päevad” käsitletud  teemasid . 
● Alguses kahe venna päranduse  jagamise  probleemid. Üks vend  kulutab  enda osa 
kohe ära ja nõuab ebaausalt teise venna (autori) osa endale. Et teise 
pärandusepoolega sama ei juhtuks, si s otsustab autor juhtida venda paremale, 
ausamale teele ja rääkida töökuse, järjepidevuse väärtustest. Samuti põl utööde 
tegemisest. 
25. Mil est räägib Hesiodose eepos „Teogoonia”? 
● Maailma tekkimisest (kosmogoonia) ja jumalate põlvnemisest (teogoonia). Palju 
tähelepanu pööratud jumalate sugulussidemetele. 
26. Kes kuulusid hel enistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? 
● Alkman, Sappho,  Alkaios ,  Anakreon , Stesichoros, Ibykos,  Simonides , Bakchylides, 
Pindaros  
● Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: 
Simonides, Pindaros, Bakchylides: tel imusluule) 
27. „Mina”, rollid ja maskid kreeka lüürikas. 
● Kuigi lüürikat esitab  poeet  mina-vormis, si s see “mina” ei ole poeet ise (nagu see 
oleks tänapäevases lüürikas), vaid  mask , ​ persona ​. Lüürika toimis avalikus, sageli 
rituaalses kontekstis, seda  kanti  ette, see oli osa traditsiooniliste kultuuriliste 
teadmiste ja väärtuste edasikandmise protsessis. Seetõttu on poeetide kohta ka 
vähe biograafilisi andmeid ja autorluse kindlakstegemise raskused  – need vähesed 
detailid, mida nad enda kohta annavad, on tõenäolisemalt seotud ​personaga​ kui 
poeedi tegeliku  isikuga . 
28. Millised olid kreeka arhailise lüürika žanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt 
kolm autorit. 
● Eleegia ​(Mimnermos, Kal inos,  Theognis , Simonides), ​jamb ​(Archilochos, Hipponax, 
Semonides,  Solon ), ​monoodiline  meelika ​ (Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon) ja 
koorimeelika ​(Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides) 
29. Iseloomusta arhailist kreeka jambižanri, nimeta olulisemaid autoreid. 
● Ei pi rdunud jambilise meetrumiga (jamb: U –), kirjutati ka trohheilistes meetrumites 
(trohheus: – U) 
● Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused, ​counter-culture 
● Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud 
● Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 
30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. 
● Tänapäeval: (alates Rooma ajast)  kaebelaul , kurvatooniline lüüriline  luuletus ; 
anti kajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus 
● Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel 
●  Eleegiline  distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus 
pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. 
● Mimnermos, Kal inos, Theognis, Simonides 
31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise  luulega ? 
● Sümposion oli Vana-Kreekas koosvi bimine intel ektuaalse vestluse ja 
veinijoomisega. Üritusel oli rohkelt rituaale (kätepesu, veini  ohverdamine , jumalate 
ülistamine lauluga jm). Seal esitati luulet/laule. 
32. Mis on  paiaan  ja ditüramb? 
● Paiaan oli Apol onile pühendatud laul (kitara saatel), ditüramb oli Dionysosele 
pühendatud ( aulose  saatel, näeb välja nagu kaks flööti). 
33. Mis on epini kionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. 
● Epini kionid on võidulaulud. Autoreid: Pindaros, Bakchylides. 
34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. 
● 6. saj eKr tekkis Joonias  proosakirjandus  (teaduslik ja filosoofiline proosa; jutustav 
proosa, sh  reisikirjeldused , historiograafia,  rahvajutud ; retoorika). 
● Logograafid,  varased  “ajalookirjutuse-eelsed” ajalookirjutajad. Kohalikud  kroonikad , 
linnade asutamislood, valitsevate  perekondade  geneaoloogiad, üksikute hõimude 
tavad ja kombed. 
35. Kes olid logograafid? 
● Varased “ajalookirjutuse-eelsed” ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. 
Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, 
üksikute hõimude tavad ja kombed. 
● Retoorikas kasutati sama sõna inimeste kohta, kes kirjutasid teistele kõnesid. 
36. Nimeta  Herodotose  ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose 
„Historiai” keskset konflikti ja struktuuri. 
●  Refereeriv  kirjutusvi s ( sedasorti  ajalookirjutusele aluse panija), kasutades 
varasemate autorite töid, sh suulist loomingut. Laia haardega ajalugu, aga  sealjuures  
on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte – kirjutada sel est, mida ise 
näinud ja kuulnud –, kuid pigem küsitav, kas seda ka päriselt rakendatud on (st kas 
ta tõesti reisis ni  paljudes maades, nagu ta ise väidab ja rääkis seal inimestega?). 
● Teose struktuur põhineb idapoolsete impeeriumite ekspansioonil, ent lähtepunktiks 
al utatud  rahvad , eriti edukas vastupanu. Aleksandria filoloogid jagasid hiljem teose 
üheksaks ja andsid igale osale nime mõne  muusa  järgi. 1.–4. raamat räägivad Pärsia 
ri gi esiletõusust ja mitmete hõimude  varasemast  ajaloost, sh on üsna lai ülevaade 
Egiptusest. 5.–9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. 
● Hist. 1.1: teos on kirjutatud sel eks, et „aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste 
teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on 
korda saatnud ni hästi hel enid kui  barbarid , eriti aga põhjus, miks nad sõdisid 
teineteisega.” 
● Hist. 7.152: „Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid  sugugi  
uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)” 
37. Mil ist ajaperioodi ja geograafilist pi rkonda hõlmab Herodotose „Historiai”? 
● Keskmes Euroopa- Aasia  konfikt: idapoolsete  impeeriumide   ekspansioon  ( esmalt  
Lüüdia, seejärel Pärsia) 5. sajandil eKr. Loo haripunktiks on Kreeka-Pärsia sõda (5. 
saj lõpp eKr). 
38. Miks on nimetatud Herodotost ni  ajaloo isaks kui ka valede isaks? 
● Ta li aldas sündmuste kirjeldamisel ja  lisas  sinna tihti väljamõeldud fakte, samuti on 
küsitavad tema al ikad. See ei ole ilmselt otseselt  pahatahtlik  – suurt rol i mängivad 
jumalad, unenäod ja oraaklid, mis autori arvates on ajaloos  reaalsed  jõud. 
39. Mil ist ajaperioodi ja geograafilist pi rkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? 
● „Peloponnesose sõja ajalugu” – Peloponnesose sõja kirjeldus sel e algusest kuni 
411. aastani (sõja 21. aasta). Teos katkeb järsult keset lõiku (põhjus ei ole teada, 
sest ta elas kindlasti sõja lõpuni aastal 404) 
40. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse  temaatikat , sel e kitsendusi ja nende põhjusi. 
●  Keskendumine  kaasaegsele ajaloole. Teemad: poli tika ja sõda („mehed rääkimas ja 
võitlemas”) Välja jäävad: naised, perekonnad, tavad, religioon, pühapaigad 
● Kitsenduste põhjused: metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest 
sündmustest);  ratsionalism  (religiooni mõju vähene tähtsustamine); üldistatud ja 
abstraktne  esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti 
suulisel pärimusel põhinevad lood) 
41. Iseloomusta  sofistide  õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. 
● Süstematiseeritud teadmised:  astronoomia , meditsi n,  matemaatika , etümoloogia, 
grammatika,  eetika , retoorika. „Tarkuseõpetajad”: keskmes poli tiline retoorika, avalik 
kõneoskus. 
● Põhimõtteid: iga asja kohta saab esitada kaks vastandlikku argumenti;  pragmaatika , 
relativism , agnostitsism; pi ritu usk inimese mõistusesse ja sel e jõusse. 
● Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist 
42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 
● Sofistidelt: antiteetiline väljendus; vastandlike kõnede esitamine (kõned on fikti vsed, 
esitavad  üht kahest sobivast argumendist, „seda mida vaja” [​ta deonta​]); tõenäosuse 
argument (​eikos​). 
● Hippokraatikutelt: sõda kui haigus; jumalikest põhjustest loobumine;  deduktsioon  
nähtava tõendusmaterjali põhjal. 
43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 
● Thykidides oli on lähenemistel teaduslikum, samas kui Herodotos oli sarnasem 
varasematele ajaloo-jutuvestjatele logograafidele. Veel 20. sajandi keskpaigani peeti 
Herodotost seetõttu nai vseks ja “vähemaks”, aga nüüdseks on kultuurilise relativismi 
ja postmodernistliku tõe subjekti vsuse põhimõtte alusel kri tika leevenenud. 
44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. 
● “Anabasis” – memuaarid Xenophoni enda sõdurielust  Kyros   Noorema  sõjakäigul 401. 
aastal. Li aldused enda saavutuste ja teenete osas (Xenophon oli üks neist, kes 
juhtisid pärast Kyrose surma vägede taganemist). 
● “Hel enika” – Thukydidese Peloponnesose sõja kirjelduse jätk.Jäljendatud 
Thukydidese sti li, kuid jumalikud tegurid on mängus, samuti pole ni  objekti vne. 
● “Kyrose kasvatus” – Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemisest valitsejaks ja 
väejuhiks. Ajalookirjanduse  pealiskaudne , pigem moralistlik-kasvatuslik eesmärk. 
45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? 
● Tekkis 6. saj eKr, õitseaeg 5. saj Ateenas, 4. saj üle kogu Kreeka. Aristoteles: 
tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist. 
46. Mil istel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? 
● Dionüüsiad, kus toimus rongkäik, ditürambide esitamine ja näidendivõistlus. Lenaiad 
olid veidi väiksem  pidustus , esitati samuti tragöödiaid, suunatud kohalikele. 
47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. 
●  Orkestra  – esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus  istusid  
pealtvaatajad.  Skeene  – algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mil e küljes olid 
dekoratsioonid ja mil e taga vahetati maske.  Theatron  – kogu ehitis kokku. 
Ekkyklema – ratastel  platvorm  sisesündmuste  esitamiseks . 
48. Mil istest kreeka sõnadest on pärit ‘ orkester ’ ja ‘ stseen ’? Mida need algselt tähendasid? 
● Orkestra – esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid 
pealtvaatajad. Skeene – algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mil e küljes olid 
dekoratsioonid ja mil e taga vahetati maske. 
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate 
esitamist , osalisi ja üldisi põhimõtteid. 
● Teatrietenduste “ produtsent ” oli  koreeg  –  rikaste  kodanike hulgast valitud, 
finantseeris üritust. Kolm  poeeti  esitasid igakord tetraloogia (kolm tragöödiat ja üks 
saatürdraama). 
● Esitasid koor ja näitlejad, kes kõik olid mehed. Igal näitlejal oli mitu rol i, sel eks 
vahetati kostüüme ja maske. Etendust saadeti muusikaga (aulosel), tantsiti. 
Lõpplahenduse tõi tihti ​ deus  ex  machina ​, kraanaga lavale tõstetud jumal (sel e 
lahenduse tõi etendustesse Euripides). 
● Etendusi  hindas  kohtunike kogu. Publikuks (arvatavasti) vaid mehed (vabad 
kodanikud ja sissesõitnud külalised). 
● Tragöödia koosnes proloogist, parodosest (koori  ilmumine ), epeisodionitest ja 
stasimonidest (vastavalt juurdetulekud ja seisulaulud tegevuse arendajatena), lõpus 
eksodos. 
50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. 
● Koor oli  etendusel  kui ühiskondlik kõlakast, kuna nad polnud tegevuse osalised ega 
kuidagi ohus, said anda edasi oma nägemust ja arvamust. 
● Mütoloogiline  temaatika  oli turvaline ja tuttav. Ajaloolised tragöödiad võisid anda ni  
positi vset kui ka negati vset eeskuju. Fikti vsed lood andsid võimaluse käsitleda 
ühiskonna valupunkte üldistatult. 
51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat  seostada  klassikalise Ateena demokraatiaga? 
● Koor oli etendusel kui ühiskondlik kõlakast, kuna nad polnud tegevuse osalised ega 
kuidagi ohus, said anda edasi oma nägemust ja arvamust. 
● Demokraatia ülistamine tragöödiates (nt Aischylose triloogia “Oresteia” vi mases osas 
demokraatlik  kohtuistung , õiglane tulemus mõlema poole jaoks, st Orestese ja 
erinnüste). 
52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu 
sel ist teost on säilinud? 
● Ilmselt sest turvalisem oli kasutada mütoloogiat jm al ikana (polnud poli tiliselt 
kahtlane)? Samas kaasaja teemad kõnetasid inimesi rohkem, vt ka eelmine punkt. 
(kui sa kasutad seda konspekti ja  tahad , et kõik oleks 100% kindlasti õige, si s sa vb 
tahad seda osa üle kontrol ida, ma ei leidnud eriti infot) 
● Säilinud vaid üks: Aischylose “Pärslased” 
53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. 
● Pööre tegevuse arengus (hea või halva poole). Näide: Sophoklese “Kuningas 
Oidipus ”, kui sõnumitooja annab  Oidipusele  teada tõe tema vanemate kohta (sel es 
tragöödias üldse palju väga efektseid peripeetiaid) 
54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta 
nende säilinud teoste hulka. 
● Aischylos (säilinud 7 tragöödiat), Sophokles (7 tragöödiat, 1 saatürdraama), 
Euripides (18 tragöödiat, 1 saatürdraama) 
55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate sti li ja tegelaste esitamist. 
● Ülev ja raskepärane sti l, kangelased monoli tsed (lähtuvad ühest põhimõttest 
korraga) 
56. Kes kirjutas ainsa säilinud tragöödiatriloogia, mis on sel e pealkiri ja põhisisu? 
● Aischylos, “Oresteia”. Põhiteema veresüü, lõppeb kohtuistungiga Orestese üle, kes 
tappis oma ema ja tema armukese ( kohtunik  Athena). Ei mõisteta süüdi – ri kliku ja 
demokraatliku  kohtupidamise  võit veresüü ja kättemaksu üle. Erinnüstest 
(kättemaksujumalannadest) saavad heasoovlikud olendid. 
57. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks? 
● Teine – Aischylos, kolmas – Sophokles. 
58. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale. 
● Ebatraditsiooniline ja uuenduslik, mis ei olnud tema enda ajal eriti  populaarne . 
Kangelased muutlikud (negati vne kangelane võib muutuda positi vseks aja jooksul ja 
vastupidi). Sage ​deus ex machina​ kasutamine. Müüdi ratsionaliseerimine. 
59. Kuidas muutus koori rol  tragöödia arenedes? 
● Muutus üha vähem oluliseks, sest näitlejate rol  suurenes aja jooksul (näitlejate arv 
ka kasvas, lõpuks kolmeni) 
60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. 
● Tragöödiast umbes poole lühem, naljakas. Koor kujutas saatüreid (Dionysose 
saatjad ). Leevendas tragöödia rusuvust. 
61. Mil est võis tekkida atika komöödia? 
● Kr.k ​komodia​ (koomose laul; ​komos​ oli veinijoobes meesteseltskondade ringikäimine 
tänaval, saatjaks laul, pil imäng, tants, naljategemine pealtvaatajate arvel). Koomost 
kujutab komöödias hiljem koor. 
62. Mis on mi m ja  Sitsi  lia komöödia? 
● Sitsi lia komöödia: Kreeka komöödia eelkäija, kus puudus poli tiline element, koor 
puudus või oli ebaoluline, nt müüdiparoodiad. 
● Mi m: samuti Sitsi lias tekkinud lühike  stseen  igapäevaelust (pooleldi improviseeritud 
dialoog  või  monoloog ),  sisult  ja sti lilt naturalistlik. Esitati kodus, tänaval või mujal 
(polnud suurejooneline teatrisündmus). 
63. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. 
● Vana (atika) komöödia – Aristophanes, Eupolis 
● Keskmine komöödia – Antiphanes, Alexis 
● Uus komöödia – Menandros, Philemon 
64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. 
● Koor (mis võis ol a jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid  olendeid  kui inimesi 
( linnud ,  konnad ) või nähtusi ( pilved ). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) 
kõht ja  tagumik ,  nahast  tehisfal os, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. 
●  Proloog ,  parodos  (koor tuleb lavale),  agoon  (sõnasõda),  parabaas , epeisodionid 
(tegevuse areng), eksodos. 
65. Mis on kreeka komöödias parabaas? 
● Näitlejad  lahkuvad ,  draama  tegevus katkeb, koor räägib publikuga: „autori hääl“. 
Dramaatilise il usiooni lõhkumine. 
66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle 
vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. 
● Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poli tikanähtusi, aga ka konkreetseid 
isikuid.  Demagoogia , populismi ja sõja kri tika; targutamisvastasus; tragöödiate 
pilkamine. 
● Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Konnad (komöödia nimetati tihti koori järgi), 
Rahu, Rikkus, Naised rahvakoosolekul 
67. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. 
● Koor ebaoluline või kadunud, pole poli tika- ega müüdiainestikku, vaid igapäevaelu, 
pereelu  konfliktid, armastus. Pole jämekoomikat, on lausa tragöödiast mõjutusi 
(Euripideselt moti ve).  
68. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. 
● Tüüptegelased tekkisid keskmise komöödia ajal juba, suurima tähtsuse omandasid 
uues komöödias, kui tüüpilistest maskidest tekkis rohkem variatsioone, 
individuaalsemad tegelased. 
● Tegelasi: armunud kergemeelne  noormees , hooplev rikas sõjamees,  ahne  kupeldaja, 
pahur  ja kitsi  vanamees  ( noormehe  isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord 
ka heasüdamlik) hetäär,  leidlik  ori (noormehe  abiline ), väle ümmardaja või vana ustav 
amm (naistegelase abiline), pri leivasööja parasi t, libekeelne  kokk . 
69. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. 
● Kodanikud osalesid kõnekoosolekutel, kus enda arvamuse  oskuslik  edasiandmine oli 
väga oluline. Samuti enda kaitsmine kohtus. Seetõttu arenes praktiline kõnekunst, 
seejärel ka teooria. Kõneõpetajad ja kõnekirjutajad olid uued võimalikud 
eluteevalikud. 
70. Kes olid sofistid? 
● rändavad kõneõpetajad:  pragmaatiline  lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole 
oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 
71.  Iseloomustage  sofistide vastuolulist ühiskondlikku rolli. 
● Sofistide põhimõtete järgi oli oluline vaid  veenmisoskus  ja vaidluses oli alati võimalik 
tuua vastandlikke argumente, mis on mõlemad (oskusliku tõestamise korral) 
veenvad. Seetõttu heideti neile tihti ette moraalitust (ja veel hul em – moraalituse 
levitamist). 
72. Mil ist  kuulsat  kõneteoreetilist teost tead? 
● (See on naljakas küsimus, võib-ol a ma tean mingit väga random teost, mis si s 
saab? Aga olgu.) 
● “Retoorika”, Aristoteles 
● “De Oratore” (“Kõnemehest”),  Cicero  
73. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses „Retoorika”. 
● Kõnesid on kolme li ki: kohtukõned, poli  tilised  kõned (rahvakoosolekul), ilukõned e 
epideiktilised kõned (kel egi ülistuseks või  piduliku  sündmuse puhul). Kõne koosneb 
sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid 
(kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on 
loogilised   arutlused ,  eetos  (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). 
Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad,  lepingud , pi namine, vanded. 
Kõnevoorused: õigsus, selgus,  kohasus , kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 
74. Kes oli  Isokrates , mida ta tegi ja mil  iseid  ta teoseid tead? 
● Üks “kümnest Atika kõnemehest” (Aleksandria  filoloogide  loodud  kaanon , mitte mingi 
päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust 
sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kri tiline: taunis apoli tilist edule suunatud 
kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, mil est 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt 
“Helena ülistus”, “Sofistide vastu”. 
75. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? 
● Üks “kümnest Atika kõnemehest” (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi 
päriselt olnud rühm). Ei  tegelenud  õpetamisega, vaid oli ise poli tik ja kõnemees, 
samuti logograaf. Tuntud  Makedoonia -vastasuse ja filipikate tõttu (ägedad 
süüdistuskõned Makedoonia kuninga  Philippos  II vastu). Osales korraldamisel: 
Chaironeia  lahing 338 eKr,  kreeklased  said makedoonlastelt lüüa. 
76. Mis on  filipikad ? 
● Demosthenese ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu 
77. Mis nime  kandis  Platoni õppeasutus? 
● Akadeemia 
78. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? 
●  Dialoogis  on vastaspool, kes esitab küsimusi ja oma  kahtlusi ,  andes   Platonile  
võimaluse oma ideid veenvamalt ja põhjalikumalt esitada.  Dialektiline  meetod – “tõde 
selgub  vaidluses”. 
79. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? 
● Varased, keskmised,  hilised  
80. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse 
põhiolemus? 
● Teemasid: ontoloogia ja ideedeõpetus, eetika ja õiglus (väga paljudes dialoogides), 
poli tika (täiuslikust ri  gist : “Ri k”), retoorika, poeetika,  kosmoloogia . 
● Ideedeõpetus:  kujutlus  täiuslikust maailmast. Materiaalse maailma objektid on ideede 
“ varjud ”. Näide: idee täiuslikust toolist, “tooli tuum”. Iga  tool  meie maailmas on veidi 
isemoodi  vari tooli  ideest . 
81. Mil ist rol i mängib  Sokrates  Platoni dialoogides? 
● Sokrates figureerib paljudes dialoogides ühena osalistest 
82. Kel e õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? 
● Aristoteles oli Platoni õpilane. Aristotelese kuulsaim õpilane oli Aleksander Suur, 
Philippos II poeg. 
83. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist  koolkonda ? 
● Kool Lykeion, koolkond peripateetikud (tähendus “ringi  jalutama ”, aga sarnane sõna 
tähistas ka sammaskäike tema koolis, kus nad arutledes ringi jalutasid). 
84. Mis  teemadel  kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. 
● Teemasid: loogika (“ Organon ” e “Tööri st”), kirjandusteooria (“Luulekunstist”), 
retoorika (“Retoorika”), eetika (“Nikomachose eetika”), metafüüsika (“Metafüüsika”), 
poli tikateooria (“Poli tika”),  loodusteadused  (“Füüsika”, “Loomade osadest”), 
psühholoogia (“Unenägudest”) 
85. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja 
teoseid nimetamata). 
● Alguseks loetakse Kreeka langemist Makedoonia võimu al a, lõpuks Ees-Aasia ja 
Egiptuse langemist Rooma võimu al a. Seda perioodi iseloomustas Kreeka kultuuri 
levik väga laiale  alale  (Aleksander Suure valitsemise al ),  segunemine  muude 
kultuuridega (mõjud kahte pidi – kreeka kultuuri levik laiemale alale, aga näiteks 
hi dskulptuuride populaarsus, mis oli selgelt Egiptuse mõjul). Kultuuriline keskus li kus 
ida poole, Ateenast Aleksandriasse (olulised ka Pergamon, Antiookia). 
Maailmakeeleks saab kreeka ühiskeel ( koinee ). 
● Loodusteaduste eraldumine filosoofiast, üksikteaduste eristumine üldisest 
haridusringist, poli tilise temaatika kadumine  luulest , kunstist ja filosoofiast 
86. Mis oli Aleksandria museion? 
● Suur universaalne  uurimisasutus , mil e üks osa oli Aleksandria raamatukogu. 
Aleksandria filoloogid tegutsesid seal (tekstikri tika ja kommenteerimise põhimõtted, 
grammatikaküsimused). Oluline tol e aja tekstide uurimise ja säilitamise koht. 
87. Kus paiknes geograafiliselt hel enistlik kultuur ja mis olid sel e keskused? 
● Hõlmas suurt ala: Euroopa, Põhja-Aafrika, Lääne-Aasia. Kultuuriline keskus li kus ida 
poole, Ateenast Aleksandriasse (olulised ka Pergamon, Antiookia). 
88. Mil ine oli Kal imachose nn  esteetiline  programm (mil ine pidi olema luule Kal imachose 
järgi)? 
● Ta oli üks tuntumaid Aleksandria  filolooge . Luules eelistas väikevorme, õpetatud ja 
vi mistletud  tekste , ebatavalisi ja omapäraseid detaile. 
89. Nimetage ja iseloomustage hel enistlikke eeposeid. 
● Ulatuslikem hel enistlik eepos “Argonautika” (Apol onios Rhodios) jäljendas 
Homerost, arhailised sõnad/vormelid. Kal imachose lühieepos “Hekale” (Theseusest). 
90. Mis on  bukoolika ? Nimeta sel e olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. 
● Pastoraal ehk karjuseluule (idealiseeritud elu looduses, elu rõõmud ja kurvad hetked, 
sõprus, armastus). Theokritos (žanri looja), Moschos,  Bion . 
91. Kuidas seostub  epigramm  kui lühivorm hel enistlike esteetiliste ideaalidega? 
● Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, 
hiljem hakati epigrammiks  pidama  iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest 
lüürilist luuletust. Oluline:  elegants , vi mistletus, hästi esile toodud puänt, ja seda 
kõike lühidalt (vt ka Kal imachose luuleeelistused!). 
92. Mis on teine  sofistika ? Mis on  deklamatsioon ? 
● Teine sofistika: sofistide suur populaarsus alates  Nero  valitsusajast kuni 3. saj pKr. 
Rooma ülikute  vaimustus  kreeka kultuurist – see oli järsku hästi moes. 
● Deklamatsioon – õppe-eesmärgiga, aga osalt ka meelelahutuslik Kreeka 
retoorikaõpetusest inspireeritud kõnežanr Roomas (väljamõeldud teemal). 
93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, mil ist mõju on see žanr avaldanud hilisemale 
euroopa kirjandusele? 
● Esimesed  romaanid  kirjutati anti kajal, kuid mõiste romaan võeti kasutusele keskajal. 
19. sajandil sai  romaanist  kirjanduse valitsev žanr. 
 
Rooma kirjandus 
 
94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised 
kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? 
● Säilinud murdosa, fragmentidena. 
●  Suuline  esitus, üldiselt avatud suuremale publikule. 
● Üldiselt kirjanduse loomine “jõudeajal” (​otium​), päristöö (​negotium​) kõrvalt. 
● Sarnased žanrid (kuna Rooma kirjandus loodi eelkõige imiteerimise teel, aga ajaliselt 
vastupidises järjekorras, st kõigepealt  uuem  komöödia, hiljem eeposed jne). 
● Hel enistlik kultuur levis mõlemas. 
● Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoli tika olemasolu. 
95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast 
perioodist vähemalt üks autor. 
● Vanim ajajärk kuni 240 eKr –  rahvalooming  ja üksikud kirjapanekud  
● Arhailine 240–81 eKr ( Livius  Andronicus,  Titus  Maccius  Plautus ) 
● Kuldne ajajärk 81 eKr–14 pKr (Cicero,  Ovidius ,  Vergilius ,  Horatius ) 
● Hõbedane ajajärk 14–117 ( Seneca ,  Tacitus ,  Caesar ) 
● Hilise keisriri gi ajajärk 117–476 ( Apuleius ) 
96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 
● Sel ajal lõppesid sisemised seisustevahelised lahingud ja lati nide hõimud tõrjusid 
teised rahvad Itaalia  aladelt  välja, kuni kogu tänapäevase Itaalia alad olid nende 
kontrol i al . 
97. Mil istel sajanditel  ajavahemikus  8. saj eKr – 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, 
mil istel Rooma kirjandus? 
● Kreeka kirjanduse klassikaline periood 5.–4. saj eKr, Rooma kirjanduse klassikaline 
periood (jaotatud kuldseks ja hõbedaseks ajajärguks) 81–117 pKr 
98. Kuidas suhtuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk helleniseerimisse eri 
perioodidel? Kuidas muutus koos sellega suhtumine oma rahvusest kirjanikest 
eelkäijate loomingusse? 
● Arhailisel perioodil võeti Kreeka autorite teoseid üle ja mugandati vabalt, samas kui 
ladina autorite tekstide kasutamist ja  muutmist  peeti varguseks. Kuldselt perioodil 
peeti juba ka arhailiste Rooma eeskujude jäljendamist lubatuks, hõbedasel perioodil 
said Rooma  eeskujud  juba valdavaks ja Kreeka eeskujud taanduvad. Kreeka 
kirjandusest sai si s taas “võõras” ja tõlgitav kirjandus (vrd originaalis loetav). 
● Kreeka orjade kasutamine pedagoogidena (koduõpetajatena) levinud. 
● 155 eKr toimus Kreeka filosoofide maalt välja  ajamine  – kohati vastuseis si ski oli. 
Ladina kõnekunstikoolide  sulgemine  ja keeld õpetada teistele peale senaatorite. 
99. Keda ja mil ist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks 
nimepidi teadaolevaks  autoriks ? 
● Livius Andronicuse Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia (õppeotstarbeline) 
100. Mil istest Kreeka kultuuri mõju al  olevatest paikadest lähtus Rooma hel eniseerimine 
kõige intensi vsemalt ja mil vi sil see toimus (pedagoogiline,  kirjanduslik , poli tiline aspekt)? 
● Graecia  Magna  (Lõuna-Itaalia), Pergamon,  Rhodos  
● Sofistide populaarsus kõnekunstis ja õpetuses; levinud kreeka orjadest  pedagoogid  
(koduõpetajad) 
● Hel enistliku lüürika ja komöödia levik (Lõuna-Itaalia Kreeka kolooniatest) 
101. Mil est tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide ​tragoedia praetexta​, ​comoedia 
pal iata​ ja ​comoedia togata​ nimetused? Mil ises ri etuses (tooga või pal ium) esitati 
Kreeka- ainelisi , mil ises Rooma-ainelisi tükke? 
● Nimetused tulenevad ri etusest, mida neid  esitades  kanti. ​Fabula togata​, toogas 
esitatud Rooma- aineline  komöödia (​toga praetexta​ oli ametnikurõivas); ​fabula 
pal iata​, pal iumis (kreekapärane mantel) esitatud Kreeka-aineline komöödia, st 
mantlikomöödia. 
102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)žanrid voolasid kokku Rooma komöödia 
peažanri comoedia/fabula palliata’sse? Mida mantlikomöödia ühelt või  teiselt  žanrilt 
üle võttis? [LISALEHT] 
● Festsenni nid – Itaalias levinud rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades ja 
muudel pidustustel. Sel est võeti komöödiasse üle vaidlusstseenid (mitte stiliseeritud, 
vaid rohkete kommunikatsiooniprobleemidega kui koomiliste vahenditega, nt valesti 
kuulmine ) 
● Atel aan – samuti Itaalia aladelt. Rahvalik jant negati vsete tüüptegelaskujudega. 
● Mi m – Sitsi lias tekkinud lühike stseen igapäevaelust (pooleldi improviseeritud 
dialoog või monoloog), sisult ja sti lilt naturalistlik. Esitati kodus, tänaval või mujal 
(polnud suurejooneline teatrisündmus). 
● Kreeka uus komöödia (Menandros), aga ka uuem ja hel enistlik tragöödia (Euripides) 
– ​deus ex machina​, tüüptegelaskujud, lavastuslikud elemendid, teatri sotsiaalne rol . 
103. Mis on proloog ja mil e väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? 
● Proloog oli sissejuhatus, kus anti põhiandmed näidendi kohta (tegelased, 
tegevuspaik, peategelane ja tema eel ugu), kohati ka lõpplahendus, vähemalt 
vihjamisi. Kõneles mõni tegelastest, jumal, või anonüümne jutustja. Eesmärgiks anda 
vaatajale kõrgem positsioon tegelaste suhtes – meelelahutuslik efekt tegelaste 
vigade  läbinägemisest. 
104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad  antiikajal  nii populaarseks? Nimeta vähemalt 
5 põhjust. 
●  Universaalsed  üldinimlikud teemad (armastus,  petmine , kõrgemate jõudude rol  
inimese elus, identiteedikri s jne) 
● Kõnetab mõlemast soost publikut 
● Tonaalsuse vahetused (traagilisest koomilise ja melodramaatiliseni, ja tagasi) 
● Mängimine žanripi ridega (samast ainesest tragöödia ja komöödia?) 
● Pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse 
● Muinasjutulised moti vid (kuu ja päike korraga taevas, valudeta sünnitus, Jupiteri 
kingitud  karikas ) 
105. Nimeta Rooma eepika peamised  alaliigid , põhjused suursugusesse žanri 
liigitamisel ja tähtsamad esindajad. 
● Mütoloogiline (Vergiliuse “Aeneis”) 
● Ajalooline eepika (“Aeneis” sobiks ka si a...) 
● Didaktiline eepika (Vergiliuse “Georgica”) 
106.  Kuldse  ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest 
endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel vi sil iseloomustatud. 
● Kirjandusvälist: Augustuse enesekuvand kui esivanemate austamine taaskehtestaja, 
unustatud ri tuste ja kultuste taastaja, Rooma ri gi ühtsuse ja rahu kehtestaja, 
moraaliprobleemide seaduste abil reguleerija (tegelikult karm kord, vaba mõtlemise 
karistamine ) 
● Kirjandusest tulenevat: palju uusi žanre, kõrge kunstiline tase, intensi vne ja 
süstemaatiline loometöö 
107. Iseloomusta P. Vergilius  Maro  eepilist loomingut: teosed,  peateema (d),  kesksed  
ideed ja eepilised struktuurielemendid [osaliselt LISALEHT] 
● Teoseid: Aeneis (Homerose Iliase ja Odüsseia süntees, ajaloolis-müütiline eepos), 
Georgica (didaktiline eepos) 
● Struktuurielemendid: ​prooemius​ ehk sissejuhatus, Vergiliuse narrati v (vahelduv 
jutustaja, narrati vi katkestamine edasi- ja tagasivaadetega), ​ordo​ põhimõte (Aeneis 
jagatud selgelt eristuvatesse raamatutesse, vrd Homeros, kes ise oma teoseid 
osadeks  ei jaganud, seda tehti hel enismiperioodil filoloogide poolt), eepilised 
võrdlused, värsijalgade ja rütmi kasutamine emotsionaalsuse tekitajana, ekfraasid 
( kunstiteose , paiga, eseme vm detailne kirjeldus) 
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. 
● Ülesehitus: põl uharimine (aga ka palved jumalustele ja ilm), puude  kasvatamine  (aga 
ka kevade ülistus, Itaalia ülistus),  loomakasvatus  (ka armastuse kõikvõimsusest), 
mesilaste pidamine. 
● Funktsioone: Augustuse põl umajanduspoli tika propagandateos; põl umajandus kui 
raamistik  filosoofiliste probleemide käsitlemiseks ( mesitaru  kui kodu, mesilaste 
töökus ja  austus  valitseja vastu, ennastohverdavus). 
109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost „ Metamorfoosid ”: kesksed ideed, 
struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega „Aeneis”. 
● Kogu  lugusid , kus peategelane (inimene, jumal, mingi muu kangelane) muutub kas 
enda süül või teiste vägival a tõttu mil ekski muuks. Vanakreeka müütide  ainetel . 
● Katkematu pidev lugu:  vastuhakk  ​ordo​ (korra) põhimõtetele, raamatute pi rid ei lange 
kokku sisuliste, loo pi ridega. See on Vergiliusel vastupidine (väga korrastatud ja 
selged pi rid). 
● Lood algavad maailma loomisest, esialgu tegelasteks jumalad, si s kangelased, si s 
ajaloolised  figuurid . Lugu lõppeb Caesari juures. Keskset tegelast ei ole, suhtumine 
peategelastesse  varieerub . 
● Olulisus: Kreeka müütide muutmine Rooma kirjanduse loomulikuks osaks ja sel est 
alates eraldumine Kreeka eeskujudest – Ovidius ise on nüüd eeskuju. 
110. Mida tähendab mõiste ​translatio imperi ​ (’võimu ülekandumine’) anti kajal 
kirjandussfääris (tähelepanu eri žanritele)? 
● Võimu ülekandumine ühelt isikult (jõult) järgmisele, st idee lineaarsest ajaloost, kus 
võim on ühe valitseja käes korraga ja pole samaaegseid/sarnaseid arenguid mitmes 
eri paigas (väga keskajale tüüpiline arusaam muide ka). Kirjanduses andis järgnevus 
autoriteeti, näiteks  Aeneas  on kuulus kangelane, tema väidetav rol  Rooma linna 
rajamisel annab juurde olulisust, “suurust” Roomale (ajal, kui usk Rooma vägevusse 
oli juba kõikumas) 
● Ka Horatius 
111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? 
● Aeneis on eepose nimi, Aeneas on peategelase nimi 
112. Iseloomusta „Nero renessansi” ja  Flaviuste  aegset Rooma eepikat, nimeta 
autoreid.  
● Nero valitses aastatel 54–68, Flaviused 69–96. Sel e aja eepikale omast: kõnekunsti 
reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus 
( katkestused  aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, 
episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). 
● Nero ajast:  Lucanus  (nt “De bel o civili” e “Kodusõjast”) 
● Flaviuste ajast: Valerius  Flaccus , Statius, Silius Italicus (nt “Punica” e “ Puunia  sõjast”, 
pikim  ladinakeelne  säilinud  luuleteos ). 
113. Mil ised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid  kuldaja  ladina lüürikast? 
● Rütmistatud proosa (loits,  maagiline  tõotustekst,  needus , leping vm), tavaliselt 
algri mis, palju kõlakujundeid,  fraasid  enam-vähem ühepikkused. Li susalmid, 
mõistatused. 
114. Mil e poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja anti kajal? Mil ine seos on 
Rooma luules luuležanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? 
● Lüürika tänapäeval igasuguses vormis luule, mil e  keskne  mõte on autori tunnete 
väljendamine (lai tähendus). Anti kajal lüürilistes värsimõõtudes (Kreeka lüürikute 
kasutatud) luule ( kitsas  tähendus). Luuležanre jagatigi osaliselt värsimõõdu alusel, nt 
epigramm,  armu ​eleegia​, bukoolika ​eleegilises ​distihhonis, ​jambid jambilises 
värsimõõdus. 
115. Mil ises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid žanre? Mil iste 
luuležanride puhul olid  roomlased  võrreldes kreeklastega originaalsed? 
● Üle võetud: ajaliselt vastupidises järjekorras (kõigepealt hel enistlik lüürika, vi masena 
arhailine lüürika ja laulud) 
● Eleegia – Kreekas kaebe- ja leinalaulud, Roomas ka armueleegia. 
● Sati r – täiesti Rooma žanr. 
116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. 
● Epigrammid: eleegilises distihhonis, nn Phalaikose 11-silbikutes või kolijambides. 
Hel enistliku epigrammi eeskujul. Tavaliselt 2–10 värsirida. Lühikesed, ( ootamatu ) 
puändiga. 
● Martialise loomingust: keisri, sõprade, patroonide ki tmine. Silmapaistvad  juhtumid , 
kunstiteosed , ühiskonna pahed. Ka filosoofilised mõtisklused.  
117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus 
Roomas? 
● Uuendusmeelsed  luuletajad , eeskujuks Aleksandria hel enistlikud  poeedid . Nt 
Catul us 
● Põhimõtted/eelistused:  lihvitud  ja poleeritud lühiluule, haruldased süžeed ja moti vid, 
linnalikkus, peenus. Teemad: armastus,  armukadedus  ja vihkamine;  pilge  
kõrgemalseisjate pihta, lihtrahva põlgus. Mitme luuležanri ja meetrumi kasutamine. 
● Uuenduslikkus luules. 
118. Catul use luule lühi seloomustus: mil isesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mil e 
poolest on järelpõlvede seas tuntud? 
● Kuulus neoteerikute hulka. Kreeka arhailise luule eeskuju. Kirjutas lühiluuletusi, 
epigramme, 8 pikemat bal aadilaadset luuletust.  Armastusluule  (nt Lesbiale: 
“​Vivamus, mea Lesbia, atque amemus…​”). 
119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia 
tekke ühiskondlikud taustapõhjused? 
● Armueleegia oli Rooma žanr ja puudus Kreeka kirjanduses (seal olid aga kaebe- ja 
leinaeleegiad). Nt Catul us. 
● Teke oli võimalik, kuna naiste rol  ühiskonnas muutus (abielunaiste iseseisvuse 
suurenemine  juri  diliselt ja ühiskondlikult); matrooni kõrval uus naisetüüp, haritud ja 
jõukad hetäär, Rooma ülikute püsisuhted nendega; suure hulga noormeeste 
pealesunnitud tagasitõmbumine poli tikast keisriri gi tekkimise tõttu ja 
protestimeeleolu. 
120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse, 
millistel  teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad? 
● Oluline autor jambižanris. Ründav ja pilkav sti l. 
● Lüürilistes värsimõõtudes luule. ​Translatio imperi ​. 
● Ka sati ri. 
● Teemad: armastusluule (nõuanded armuhädade puhul, sati riline lähenemine, 
koomilised olukorrad), sõprus (lähedane, meeste vahel, veinijoomisel oluline rol ), 
Rooma poli tika ülistus, luulekunsti ülistus, religioossed hümnid jumalatele. 
● Ideaaliks lühivormid, lihvitus, haritud ja peen, linnalikkus, lihtrahva põlgamine. 
121.  Horatiuse  Ars Poetica („Luulekunst”) – nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid 
teemasid. 
● Põhineb Aristotelese “Poeetikal”. Si t pärit palju tuntud sententse. Pearõhk komöödial 
ja tragöödial. 
122. Mil iselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid ​carpe  diem ​, ​exegi monumentum​ ja ​non 
omnis moriar​? Mida need tähendavad? 
● Horatius. Tähendused vastavalt “püüa/naudi päeva” ( ebausu  ja ennustamise vastu – 
edevuse pärast vaadatakse tulevikku, kuid tegelikult peaks elama olevikus, tekst 
jätkub ​ quam  minimum credula postero​, mis kutsub üles  homset  mitte  usaldama ), 
“püstitasin ausamba” (luuletaja surematusest, sel est inspireeritult kirjutas ka Puškin 
hiljem sama pealkirja ja sarnase sisuga  luuletuse  – ni  mõjus oli see kujund), “ma ei 
sure üleni” ( poeetiline   testament  oma elust ja vi mastest soovidest, mingis mõttes ka 
sarnane  eelmisega , kuna luuletajast jääb alati märk maha). 
123. Nimeta Rooma värss- satiiri  esindajaid ja peamisi teemasid. 
● Esindajaid: Ennius, Lucilius, Horatius, Iuvenalis. 
● Teemasid: ahnuse, pimedate kirgede, silmakirjalikkuse jm negati vsete 
iseloomuomaduste kri tika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, 
korruptsioon , rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose 
sisust, annab ülevaate). 
124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised žanrid ja nende esindajaid. 
● Kõnekunst (Cicero) 
● Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sal ustius, Livius) 
● Teaduslik-tehniline proosa ( Cato ) 
● Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) 
● Epistolograafia (kirjad, aga mis olid mõeldud tegelikult laiemale publikule lugemiseks, 
nt Cicero taas, ka Plinius noorem) 
●  Biograafia  (Tacitus,  Suetonius ) 
● Romaan (Apuleius) 
125. Too esile jooni, mil e poolest proosakirjandus erines anti kkirjanduse teistest peali kidest 
(lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi,  terminoloogia , 
sisu jne suhtes. 
● Eesmärgiks poli tiliste eesmärkide saavutamine (kõnekunst!), aga ka jõudeaja (​otium​) 
sisustamine . Mitmed žanrid olid enda ümber toimuva jäädvustamiseks, 
dokumenteerimiseks (ajalooproosa, biograafiad). Kasulike vaadete levitamine. 
● Tõeväärtuse olulisus. 
126. Mil ised olid Rooma kõnekunsti peamised alali gid vabari gi ajal ja hõbedasel ajal? 
Mil ised olid nende alali  kide  eesmärgid? 
● Kohtukõned (oma vaadete tutvustamine,  veenmine ) 
● Poli tilised kõned ( vastaste  süüdistamine) 
● Epideiktilised kõned (esteetiline  nauding , pidulikkus, aga ka meenutused 
matusekõnede puhul) 
127. Mis on asianism, mis  atikism ? Mil e järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki 
sti lisuund väärtustas? 
● Kõnekunsti kaks põhilist voolu. Asianism – palju retoorilisi kaunistusvahendeid, väline 
efektitsemine, ülespuhutus, ida traditsiooni eeskujul. Atikism – lihtne, selge, napp, 
Kreeka klassikaliste kõnemeeste eeskujul. 
128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja 
retoorikateoreetikuna. 
● Noorena asianist, aga hiljem distantseerib end sel est, samas heidab atikistidele ette 
jõuetust. Loob oma isikupärase sti li, mis väldib äärmusi. Loogiline ülesehitus, selge 
keel. 
● Olulisemad kõned: ​In Catilinam​ ( Catilina  vastu, “Kui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa 
kuritarvitada meie kannatust…”). Kunstilised kordused (“Ma ei kannata, ma ei talu, 
ma ei luba seda!”),  
● Teooriast näiteks “De oratore” (“Kõnemehest”, kirjeldab ideaalsed kõnelejat), aga 
kirjutas veel mitu retoorikateoreetilist teost. 
129. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia 
kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist  proosat  esitlusviisilt 
ja ainese käsitlusviisi osas? 
● Cicero (lõi palju filosoofiaterminoloogiat ladina keeles, polnud otseselt uued mõtted, 
vaid Kreeka ideede toomine Rooma konteksti), Seneca (praktiline  moraal , filosoofia 
ja retoorika süntees, kirjutas ka tragöödiaid) 
● Kreeka filosoofia rohkem suuline arutelu, polnud lugemiseks mõeldud esialgu.  
130. Mis olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad 
esindajad? 
● Esivanemate kultus (vanade aegade tubliduse, vahvuse ülistus), kasulikkus ja 
õpetlikkus (kohtudes pretsedendid, sõjastrateegiad, käitumismal id). Eesmärgiks ilma 
vihata ja kal utamata kirjeldused. Ka esteetiline funktsioon. Moraaliteemad. Autorid 
üldiselt ise poli tikud, sõjamehed, adressaadiks endaga sarnased mehed. 
Etnotsentristlik (vähe maailma ajalugu). 
● Esindajaid: Tacitus (ni  minevikust kui ka kaasajast, läbiv teema Rooma moraali 
langus), Livius (tuntuim ajalookirjanik, kes polnud ise tegevpoli tik, seetõttu ka  faktilisi  
ebatäpsusi), Caesar ( omaenda  tegudest ja sõjakäikudest kolmandas  isikus ), 
Sal ustius (Catilina vandenõu) 
131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. 
● Monumentaalajalugu, monograafiad (üks sündmus/sõda vm lühem periood), 
kommentaarivorm (esialgu al ikmaterjalina mõeldud, aga Caesaril iseseisev žanr), 
etnograafiline  ajalookirjandus 
132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, 
kuid ise ühtki  ranges  mõttes ajalooproosa al a li gituvat teost ei kirjutanud? 
● Quintus Fabius Pictor kirjutas esimesed annaalid, mis ei olnud otseselt ajalooproosa 
sti lis, vaid lihtsalt sündmuste ülestähendus (oma arvamust, tõlgendusi,  seletusi  
pakkumata). 
133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid. 
● Ei olnud erinevalt teistest ri giametis, seetõttu faktivigu ja ebatäpsusi, aga see polnud 
tema  silmis  ka oluline. Moraal olulisem kui täpsus. Eel- ja järel ugude väljajätt, 
dramaatiline kulminatsioon. Suured sündmused, mitte olukirjeldused. Võimsad, 
ajaloo  kulgu  määravad üksikisikud, mitte ajalooprotsessid. Alati iseloomu ja  tegude  
kooskõla (see inimene on sel ine, järelikult tema teod on …), kohati kunstilise 
li alduseni. Vasturääkivuste väljajätmine, ainult üks (kahtlusteta)  versioon . 
● Nt: “Ab urbe condita” (“Linna asutamisest alates”) 
134. Nimeta Tacituse peamised teosed. 
● Mitmekülgne looming: Germania (etnograafiline ajalooteos), Annales (Rooma ajalugu 
14–68, monumentaalteos minevikust), Historiae (Rooma ajalugu 69–96, monograafia 
kaasajast),  Agricola  (oma äia biograafia) 
135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. 
● Cicero, Plinius Noorem 
136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid valdkondadest. 
● Cato (“Põl umajandusest”),  Varro  (“Ladina keelest”, “Põl umajandusest),  Vitruvius  
(“Arhitektuurist”), Celsus (“Meditsi nist”) jne. 
137. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too sel e põhjal välja Rooma elulookirjanduse 
(biograafia) tähtsamad tunnusjooned. 
●  Vastandumine  ajalookirjandusele, eraelu käsitlemine (kohati isegi kõmulisus), 
välimuse kirjeldus oluline. 
● Nt “Keisrite  elulood ” 
138. Mis on „Trimalchio pidusöök”, kes on sel e autor ja mis on sel e sisu? 
● Romaan, autoriks Petronius, peategelasteks homopaar. Kreeka müütidele sarnanev 
ülesehitus ja teemad, aga tegevus madalas ühiskonnaklassis ja tegelastel madalad 
moti vid (toit, raha, seks jne). 
139. Kirjeda Apuleiuse romaani struktuuri. 
● “Metamorfoosid” e “Kuldne  eesel ”. Minajutustaja moondub eesliks, peab  taluma  palju 
raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrval ugusid, tuntuim Cupido ja  Psyche  
lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga “Metamorfoosid”, aga need ei ole otseselt 
seotud, ei tohi segi ajada. 
140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.–5. saj ladinakeelses 
kirjanduses. 
● Uusplatonism (nt Plotinos) 
● Paganlike žanride rakendamine  uutel  teemadel – märtrite elulood 
● Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel al akäigul 
● Kristlik filosoofia 
● Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 
141. Keda ja mis  teosega  peetakse ladinakeelse autobiograafia žanri esmaloojaks? 
●  Cornelius  Nepos, “De viris il ustribus” 
142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab sel e ülesehitust, mis on peamine teema? 
● „De consolatione philosophiae” („Filosoofia lohutusest”). Proosa ja värsi 
vaheldumine , taustalt uusplatonistlik, aga ka kristluse suhtes sõbralik. Klassikaline 
keelekasutus. Peateema – pürgimine  tarkuse  poole on pürgimine Jumala poole; 
üleskutse tegeleda  filosoofiaga .