Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad (0)

Tartu Ülikool - Filoloogia - Klassikaline filoloogia
1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade
  • Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks.
    Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana- Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt.
  • Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid?
    Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi:
    1) arhailine ajajärk 8. – 5. sajandil eKr;
    2) klassikaline periood 5.–4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena ;
    3) hellenismi ajajärk 4. – 1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356 – 323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine ehk kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas;
    4) Rooma impeeriumi periood 1. eKr – 5.-6. sajandil pKr.
    Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena.
  • Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
    Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord ( arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism, varane kristlus ), tänapäeval on takistuseks ka vähene vanade keelt oskus ning tõlgete nappus.
  • Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad?
    Antiikirjandus on meieni jõudnud papüürustel (alates 3. saj eKr) ja keskaegsetel pärgamentkäsikirjadel (9.– 15. sajand).
  • Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile?
    Pärgamendi eeliseks papüüruse ees on tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Papüürus sobis vaid Egiptuse kuiva kliimasse, vähegi niiskemates oludes läks see aegade jooksul hallitama.
  • Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur?
    Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650 kuni 1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja.
  • Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
    Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos .
  • Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
    Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros , näitekirjanikest Sophokles ja Euripides , ajaloolastest Herodotos , Thukydides ja Xenophon .
  • Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses.
    Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos , Apollonios Rhodios.
  • Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
    Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos .
  • Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile ?
    Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides . Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19. sajandi teadust iseloomustab “tsükliline” lähenemine ajaloole (hilisemat, nn postklassikalist kirjandust hakati automaatselt vaatlema millegi madalamana). Praeguse ajastu postmodernistlik , “fragmentaarne” lähenemine teeb üha vähem vahet, mis on antiikirjanduses klassikaline, ja mis on väljaspool seda.
  • Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle .
    Renessansi ajal, 15. sajandil taasavastati antiikkultuuri hiilgus , seda aega nimetatigi antiigi taassünniks. Kunstis eriti said eeskujuks antiigist tuntud müüdid ja antiikskulptuur (arvati, et need olidki originaalis valged). Sellest ajast peale on kõigis Euroopas kõneldavate keelte kultuuri- ja teadussõnavaras kasutusel vanakreeka keel. Neologismid polnud mõeldud ilukirjanduskeele jaoks, vaid eelkõige teadus- ja kultuurisfääri jaoks. Näiteks uute teadusharude ja allharude nimed: fraseoloogia , ihtüologia, fonoloogia jne (siit ka uute teadusharude esindajate, spetsialistide nimetused); uute instrumentide jaoks: baromeeter, termomeeter , teleskoop; uute kontseptsioonide ja teooriate jaoks: elastne (algselt mõeldud kui kellavedru tähistamiseks). Loomulikult kasutati uute sõnade jaoks ka ladina keelt, kuid kreeka keelt eelistati kahel põhjusel : kõigepealt oli kreeka keele leksika tunduvalt rikkalikum kui ladina keele oma ning sellele lisaks oli sõnaliitmine kreeka tüvede puhul tunduvalt loomulikum kui ladina keele puhul, kus kasutati pigem sõnatuletust. Antiikkultuur mõjutas euroopa kultuuri ka hiljem, kuid kõrgaeg oli renessanss .
  • Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon?
    Eepilised vormelid on tavaliselt korduvad epiteedid , mida kasutas ka Homeros oma eepilises luules, et saavutada värsimõõdu jaoks õige silpide arv. Korduvateks epiteetiteks on Homerose loomingus näiteks „vaevades vapper Odyesseus“ ja „kõrgekõuene Zeus “.
    14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas.
    Suulise traditsiooni elemendid esinevad kreeka eepikas kui üleskutsed muusale, näiteks Homerose „ Ilias “ algas „ Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast...“, „Odüsseia“ aga „ Jutusta mulle, oh Muusa , sest sangarist, vaevades vaprast…“
  • Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika?
    Mõlemad olid ilmselt samaaegsed, pärinedes arhailisest perioodist. Kreeka keeles sõna epos tähendas sõna, jutustust, eepost, eepilist värssi. Ent eepikas kirjeldatakse sündmusi jutustaja pilgu läbi, lüürikas on minakõneleja, kes ei pruugi siiski olla luuletaja reaalne mina. Eepos on narratiivne, lüürika keskendub ühele situatsioonile.
  • Kes olid aoidid ja rapsoodid ?
    Aoid oli Vana-Kreeka  arhailisel ajajärgul kutseline  laulik , kes kandis  lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Rapsood ei improviseerinud, vaid esitas valmis tekste .
  • Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud?
    Heksameeter on antiikse eepika puhul värsimõõt, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (–UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus .
  • Mis oli „ Iliase ” ja „Odüsseia” ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas?
    „Ilias“ ja „Odüsseia“ olid Kreeka koolihariduse aluseks, need õpiti koolipõlves pähe. Muutusid peaaegu ametlikeks eeposteks kuuenda sajandi keskpaiku enne Kristust, neid esitati panatenaiade pidustustel ja teistel pidulikematel sündmustel.
  • Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos?
    Peisistratos oli Ateena türann, kes valitses linna 6. sajandil eKr. Ta julges vastanduda aristokraatidele, jagas maad vaestele ja toetas ka kultuuri arengut. Peisistratose korraldusel pandi kirja Homerose eeposte lõplik versioon , et see hiljem ajas enam ei moonduks.
  • Mis on „Homerose küsimus”? Kirjelda sellega seotud probleeme.
    Küsimus Homerose teoste autorlusest on väga vana ja seisukohad on väga erinevad, vähesed arvavad ka, et Homeros on väljamõeldud autor, kes reaalselt ei elanud. Juba viiendal sajandil enne meie aega hakati eristama nn. ehtsat ja ebaehtsat Homerost, Homerosele kuuluvaks tunnistati “Ilias” ja “Odüsseia” ning poeem “Margites”, mis pole meieni jõudnud. 
    Teaduslikult hakati Homerose küsimust käsitlema 18. sajandi lõpul ja sellega on seotud saksa filoloog F. A. Wolf . 1795. aastal ilmus temalt kreekakeelne tekst “Prolegomena ad Homerum”, mille eessõnas seisab, et Homerose teoste ebaühtsus tekib sellest: Homerose ajal ei olnud võimalik, et tekstid kirja pandi, kuna kirjaoskus tekkis kreeklastel palju hiljem – Wolfi arvates siis 7. – 6. sajandil e.m.a. Eeposte ühtsus eeldab aga tema arvates ühe ja ainsa autori olemasolu. Wolf arvab , et “Ilias” ja “Odüsseia” koosnevad üksikutest lauludest, mis on eri aegadel erinevate laulikute loodud, kusjuures ikkagi enamus neist kuuluvad Homerosele. Laulud kirjutati esmakordselt üles Peisistratose ajal ning lõplik versioon – see, mis on meieni jõudnud, kuulub Wolfi arvates Aleksandria teadlastele.
    Pärast Wolfi mõttteavaldusi jagunesid Homerose uurijad volfaanideks ehk analüütikuteks ning unitaarlasteks. Volfaanid olid kindlad, et Homerose eeposte üksikosad kuuluvad erinevatele laulikutele, unitaarlased väitsid, et Homeros on täielikult eeposte ainukene autor. Ühtsusteooria looja G. W. Nitzsch väitis oma teostes, et kreeklased tundsid kirja juba palju varem, kui seda arvas Wolf ja et teade eeposte üleskirjutamisest Peisistratose ajal on vaid hilisemate kreeka teadlaste oletus . Ka väidab Nitzsch, et eepose säilitamiseks ei olnud vajalik kirjaoskus, tuues näiteks 13. sajandi saksa luuletaja Wolfram von Eschenbachi, kelle tohutupikk poeem “ Parzival ” on autori kirjaoskamatusest hoolimata ikkagi säilinud. Tänapäeva unitaarlaste hulgas on kaks voolu – angloameerika filoloogid, kes hindavad Homerost väga ja väidavad, et Homeros lõi täiesti sõltumatult. Teised väidavad jällegi, et Homeros kasutas laialdaselt oma eelkäijate ja rahvalaulude pärandit.
  • Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses?
    Tuntuim ja uurituim eepiline tsükkel kreeka kirjanduses on Trooja tsükkel, mis keskendub Trooja sõjale ja selle kangelastele. Eristatakse ka Teeba , Heraklese vägitegude ja argonautide tsükleid, mis ei ole küll tänapäevani säilinud.
  • Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi.
    „Kypria“ – Trooja sõja eellugu ; „Ilias“; „Nostoi“; „Odüsseia“; „Telegoneia“.
  • Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see žanr seotud Homerose eepikaga?
    Hesiodos oli didaktilise eepika esindaja, jagas põllumeestele praktilisi nõuandeid ja ülistab ausat põllumehe elu. Ka Homerose eepika tõstab esile väärtusi, mis aitavad ühiskonda alal hoida, ta jutustab sellest, et on õige võidelda ja surra oma isamaa eest. Nii Homeros kui Hesiodos püüavad sisendada oma lugejale patriootilist maailmavaadet .
  • Nimeta Hesiodose poeemis „Tööd ja päevad” käsitletud teemasid .
    „Tööd ja päevad“ õilistab raske põllutöö tegemist. Hesiodos noomib kõiki, ka oma venda Perseust, kes püüavad pettusega raha teenida, samuti riivab ta ka laevaomanike kaubanduslikku tegevust, kes ei teeni oma tulu raske tööga, vaid liigkasu võtmisega. Hesiodos väidab oma 700 aastat eKr ilmunud poeemis ka, et elab halvimal ajastul. Ta jaotab ajaloo viieks ajastuks , esimene ja kõige varasem oli kuldne ajastu, sellele järgnes hõbedane, siis pronksi ja siis kangelaste ja lõpuks raua ajastu, milles ta ise elab. Ta ennustab, et Zeus hävitab tema rahva, kui mehed sünnivad hallide juustega ning kõik moraali- ja religioonitavad on hüljatud.
  • Millest räägib Hesiodose eepos „Teogoonia”?
    Hesiodose eepos „Teogoonia“ räägib kreeka jumalate põlvnemisest, nende sugupuust.
  • Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse?
    Alkaios , Alkman, Anakreon , Bakchylides, Ibykos , Pindaros, Sappho, Simonides ja Stesichoros.
  • „Mina”, rollid ja maskid kreeka lüürikas.
    Kreeka lüürikas ei esindanud jutustaja või autor enamasti oma reaalset mina, vaid see oli võetud “mina”-roll, mask . Tihti esindas see roll ka publikut või räägiti kogu linnriigi/polise eest.
  • Millised olid kreeka arhailise lüürika žanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit .
    Jambid: Hipponax, Semonides ja Solon Eleegia: Kallinos, Simonides, Theognis , Meelika ( monoodia e monoodiline meelika): Alkaios, Anakreon, Sappho Koorimeelika: Alkman, Pindaros, Simonides
  • Iseloomusta arhailist kreeka jambižanri, nimeta olulisemaid autoreid .
    Jambižanri värsimõõduks on jamb , võimalikuks meetrumiks oli ka trohheus. Jambide sisu oli enamasti ühiskonnale vastanduv , tihti süüdistati ja sõimati, jämekoomiline sisu. Ilmselt jambe ei lauldud, vaid retsiteeriti. Olulisemad autorid olid Hipponax, Semionides ja Solon.
  • Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid.
    Kreeka eleegiat iseloomustab nn. eleegiline distihhon , mis koosneb heksagrammist ja sellele järgnevast pentagrammist. Eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus , mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahvakokkutulekutel saadetuna aulosel. Eleegiaid kirjutasid Kallinos, Simonides ja Theognis.
  • Mis on paiaan ja ditüramb?
    Paiaan on vanakreeka kultuslik kitara saatel esitatud laul ennustusjumala Apolloni auks.
    Ditüramb on vanakreeka kultuslik aulose saatel esitatud koorilaul veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos .
  • Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud.
    Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Epiniikioneid on kirjutanud Bakchylides, Simonides ja Pindaros.
  • Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust.
    Herodotosele eelnenud ajalookirjanikke ei võeta kuigi tõsiselt ning neid nimetatakse jututegijateks ehk logograafideks. Neist enamik oli pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared). Kirjutati kohalikke kroonikaid, linnade asutamislugusid, valitsevate perekondade genealoogiaid, üksikute hõimude tavasid ja kombeid, millest on säilinud vaid katkendid ja pealkirjad .
  • Kes olid logograafid?
    Logograafid, sõna-sõnalises tõlkes jutukirjutajad, olid enne Herodotose aega (5. saj eKr) tegutsenud ajalookirjutajad. Üheks olulisemaks logograafiks oli Hekataios Mileetosest, kes tegi esimesena katse lahutada müütiline ja ajalooline minevik .
  • Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose „Historiai” keskset konflikti ja struktuuri.
    Herodotos lähtus autopsia printsiibist, mis tähendab, et ta eelistas kirjutada sellest, mida oli ise oma silmaga näinud. Ehk siis reisis ka ise palju, nt ka Egiptuses ja Lähis-Idas. Ta toetus suulisele traditsioonile, mainides mitmeid logograafe (ehk jutukirjutajad enne Herodotost) oma töödes. Ta ratsionaliseeris ka mütoloogilise traditsiooni.
    „Historiai“ – Euroopa ja Aasia konflikt, kirjeldab idapoolsete impeeriumite laienemist : esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia, kirjeldades ka Pärsia ja Babüloonia kombeid. Struktuur on kronoloogiline , ent lähtepunktiks on allutatud rahvad , keskmeks Kreeka-Pärsia sõdade lugu – kuidas see kandus Väike-Aasia kreeka ja traakia hõimude vallutamisest Makedooniasse ja Mandri-Kreekasse. Terviklik ja suure haardega ajalugu – u 220 aastat. Aleksandria filosoofid jagasid selle üheksaks raamatuks ja panid nimed muusade järgi.
  • Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose „Historiai”?
    Herodotose „Historiai“ hõlmab ligi 220 aastat (u. 700 eKr – 478 eKr), keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõjale, mis toimus Väike-Aasias ja Kreeka mandriosas, vahelepõikena kirjeldab Herodotos ka elu Egiptuses.
  • Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos?
    Thukydidese „Pelopennosose sõja ajalugu“ hõlmab ligi 20 aastat (431 eKr – 411 eKr), sõda käis nii Kreeka mandriosas kui Väike-Aasia rannikul ja saartel, samuti jõuti sõjategevusega ka Sitsiilia saarele , mille olid asustanud korintoslased.
  • Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat , selle kitsendusi ja nende põhjusi.
    Thukydides keskendus oma teoses sõjategevuse kirjeldamisele, samuti meestele, kes sõjas võitlesid. Vähem pööras ta tähelepanu religioonile, pühapaikadele ja tavadele, samuti jättis ta kõrvale ühiskonna seisukohalt tähtsaima üksuse ehk perekonna temaatika . Thukydides oli veendunud ratsionalist, kes ei tähtsustanud religiooni mõju ühiskonnale, samuti sai täpselt kirjutada vaid konkreetsetest sündmustest.
  • Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste.
    Sofistid oli 5. ja 4. sajandil eKr tegutsenud kreeka mõttetargad, kes olid erudeeritud paljudes valdkondades ja püüdsid oma teadmisi süstematiseerida. Teadmiste keskmes oli poliitiline retoorika , avalik kõneoskus. Sofistid olid relativistid ning nad oskasid musta valgeks rääkida, nende arvates sai esitada iga asja kohta kaks vastandlikku argumenti. Tuntumad sofistid olid Protagoras, Antiphon, Gorgias.
  • Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele.
    Sofistid olid relativismi usku ja vältisid kindlaid teese, ka Thukydidest iseloomustab antiteetiline väljendus, vastandlike seisukohtade esitamine, sofistidele omane tõenäosuse argument. Hippokrates kui kaasaegse meditsiini isa loobus arvamusest, et jumalad saadavad inimestele haigusi. Hippokratese koolkonnale oli omane hoolikas jälgimine ja loogilised deduktsioonid haiguste uurimisel , skepsis nõidade-posijate suhtes. Sedalaadi objektiivsuse ja täpsuse võttis oma töösse üle ka Thukydidese.
  • Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid.
    Nii Herodotos kui Thukydides jagasid põhimõtteliselt arvamust, et täpselt saab kirjutada vaid sündmustest, mida inimene on oma silmaga näinud. Thukydides keskenduski vaid see oma kaasaegsele ajaloole. Ka Herodotos väitis end lähtuvat autopsia printsiibist, ent kuna ta kajastas umbes 220 aasta vältel toimunud ajalugu, siis tegelikult järgis ta seda põhimõtet vaid osaliselt.
    Herodotos pühendas palju ka tavade, kommete ja muu kirjeldamisele, toetudes suuresti suulisele pärimusele. Herodotos oli jutuvestja tüüpi ajaloolane . 20. sajand soosis enam Thukydidest tema täpsuse ja objektiivsuse tõttu. Postmodernistlik lähenemine aga leidis, et tõde ongi subjektiivne ning kultuuriloo ja antropoloogia mõju valguses Herodotos rehabiliteeriti.
  • Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu.
    „Anabasis“ – autobiograafiline teos sõjaretkest Väike-Aasias. Juhtis luhtunud sõjaretkel 10 000 meest tagasi koju läbi Pärsia impeeriumile kuuluva Väike-Aasia (praeguse Türgi).
    "Hellenika" – jätkab sealt, kus jäi ootamatult pooleli Thukydidese „Pelopennosese sõja ajalugu“, kajastades aastaid 411 – 362 eKr. Peloponnesose sõja lõpuni kirjutab Xenophon Thukydidese objektiivses stiilis, sealt edasi on tema stiil vabam. Tema käsitlus on pinnapealne, esile tulevad jumalikud tegurid, ülistab Spartat.
    "Kyrose kasvatus" – käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemist valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjeldus on pealiskaudne, tähtis on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine , ideaalvalitseja pildi loomine, ideaalse riigikorra otsimine.
  • Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia?
    Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist. Koor oli lavastustes algne element, kooritraditsioon algas 6. sajandil eKr, sellega algas ka tragöödia. Tragöödia oli pikemates hümnides ning eepilistes lauludes esinev jutustus, mida elavdasid kõned. See arenes edasi jambist tuttava, eetoseid kujutava mängulaadiga tragöödiaks.
    44. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas?
    Eristatakse suuri dionüüsiad ehk linnadionüüsiad ja lenaiasid. Mõlemates esineti tragöödiatega. Suured dionüüsiad leidsit aset märtsis-aprillis, lenaiad jaanuaris- veebruaris . Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale
    45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni.
    Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala
    Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava( tagune ), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti.
    Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus.
    Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks .
    46. Millistest kreeka sõnadest on pärit ‘ orkester ’ ja ‘ stseen ’? Mida need algselt tähendasid?
    Orkester - kr orchestra ’tantsuplats’ tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, „lavatagune“, mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske.
    47. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist , osalisi ja üldisi põhimõtteid.
    Koreegiks nimetati Vana-Kreekas tragöödiavõistluste rahastajat, kes valiti rikaste kodanike hulgast, tragöödiavõistlusi toetas ka linn. Tragöödiavõistlusteks valiti välja kolm autorit: igaüks esitas võistlustele tetraloogia (kolm tragöödiat ja üks lõbusam satüürdraama)
    Kreeka näidendeid on tähtsal kohal koor, kes kommenteerib olukorda (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus aja jooksul järjest kahanes), suurenes aga näitlejate osatähtsus (algselt oli tragöödiates vaid 1 näitleja, seejärel 2, siis 3). Kõiki rolle mängisid mehed. Kasutati maske ja ko stüüme, see võimaldas ühel näitlejal mängida maske vahetades mitut tegelast. Atmosfääri loomiseks kasutati ka tantsu ja muusikat, flööditaolise aulose saade. Tragöödiaid hindas kohtunike kogu, kes kuulutas välja ka tragöödiavõistluse võitja.
    48. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust.
    Tragöödiad olid kui ühiskondlik „kõlakast” ( koor kui “sisemine publik ”, kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus). Mütoloogilisest ainesest oli turvaline kirjutada, kuna see ei puudutanud pealtnäha kaasaega (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad ). Tragöödiad üldistasid, juhtisid tähelepane ühiskonna valupunktidele väljamõeldud kontekstis. Sageli keskenduti ühele võtmeteemale, näiteks õiglus, võim, seadus või tava. Hoolimata sellest, et tragöödiate teemad olid pärit müütilisest ajaloost, peegeldasid nad linnale ja kaasajale olulisi probleeme.
    49. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga?
    Tragöödia võis olla kui avalik foorum , kus arutati ühiskondlikke probleeme. Koor, kes oli lavastuse sisemine publik, ei piirdunud sageli vaid kommenteerimisega, vaid avaldas ka oma arvamust. Tragöödiad käsitlesid ühiskondlikke probleeme väljamõeldud fiktiivses kontekstis. Sageli keskenduti ühele võtmeteemale nagu õiglus, võim, seadus või tava. Publiku seas olid peamiselt vabad kodanikud, kel oli vaba aega neil teemadel mõtisklemiseks.
    50. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud?
    Ajalooliselt sõdisid vanad kreeklased ka omavahel ning seetõttu oli ajaloost kirjutamine kui poliitilise seisukoha võtmine, mis võis paljusid teisi häirida ja millest oli näitekirjanikel parem hoiduda. Säilinud on kaks ajaloolist teost: Aischylose „Pärslased“ ja Phrynichose „ Mileetose vallutamine“. Kui „Pärslased“ oli kreeklastele veel meeltmööda, sest kreeklased võitsid sõja pärslastega, siis Phrynichost karistati rahaliselt sellepärast, et ta oli julgenud kirjutada kodumaa õnnetust kajastava näidendi.
    51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast.
    Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann Oidipus elab õnnelikult, kuni saab teada oma traagilise saatuse täidemineku.
    52. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka.
    Aischylos, Sophokles ja Euripides. Euripidese kui noorima teoseid on säilinud kõige enam: 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Sophoklese tragöödiaid on säilinud 7 ja saatürdraamasid 1, Aischylosel samuti 7 tragöödiat.
    53. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist.
    Aischylose teostes on olulisel kohal veresüü temaatika, tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Aischylos tõi tragöödiasse ka vormiuuenduse, näidendisse lisandus teine näitleja. Tema kangelased on monoliitsed ja lähtuvad vaid ühest põhimõttest.
    54. Kes kirjutas ainsa säili nud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu?
    Ainsa säilinud triloogia kirjutas Aischylos. „Oresteia“ peateemaks on veresüü. Agamemnon on enne Trooja sõtta minekut ohverdanud oma tütre Iphigeneia . Agamemnoni naine Klytaimneistra ootab teda aastaid hiljem koju. Ta on kättemaksuhimus, võimuihas ja soovis olla koos oma uue armastatuga ning Agamemnoni koju jõudes pussitabki ta viimase surnuks. Aastaid hiljem ilmub välja nende poeg Orestes, kes tapab omakorda Klytaimneistra ja keda hakkavad seetõttu jälitama fuuriad. Tänu jumalanna Athena kohtumõistmisele pääseb Orestes fuuriate käest eluga.
    55. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks?
    Teise tragöödianäitleja võttis kasutusele Aischylos, kolmanda võttis kasutusele Sophokles.
    56. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale.
    Euripidese oli kolmest tragöödiakirjanikust noorim, tema müüdiversioonid ja tegelaskujud olid uudsemad. Euripidese kangelased olid tihti muutliku iseloomuga . Näitekirjanikuna kahtles ta traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, oli relativist. Ta oli realist, kes ei pidanud müüte nii tähtsaks kui tema eelkäijad. Siiski rõhutas ta ebakindlate tegelaste kaudu irratsionaalsust. Euripides kasutas sagedasti deus ex machina ’t lõpetuseks.
    57. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes?
    Aischylose näidendeis on koor kõige aktiivsem ja võtab isegi sündmustest osa, Sophoklese ja Euripidese näidendeis on kooril vaid kommenteerija roll.
    58. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni.
    Saatürdraamade eesmärgiks oli tavaliselt tragöödia rusuva sisu leevendamine, kuna näitekirjanikel tuli esitada kolm tragöödiat ja üks saatürdraama. Saatürdraama sisu oli lõbus ning sündmused olid enamasti seotud mütoloogiaga.
    59. Millest võis tekkida atika komöödia?
    Atika komöödia on tõenäoliselt välja arenenud lõbusatest saatürdraamadest, mida esitati osana tetraloogiast linnadionüüsiatel ja lenaiadel. Atika linnadionüüsiatelt on teada esimesed komöödiad. Komöödia naeruvääristas tihti ka tragöödiat ja tragöödiaautoreid, seega võis tekkida ka selle vastandusena.
    60. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat.
    Vana komöödia (5. – 4. saj eKr) – Aristophanes ja Kratinos
    Keskmine komöödia (4. saj) – Antiphanes ja Alexis
    Uus komöödia (4. saj lõpp – 3. saj) – Menandros ja Philemon
    61. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi.
    Vana atika komöödia sisu oli päevakajaline, sõjavastane ja tragöödiat mõnitav. Kritiseeriti ka demagoogiat, populismi ja poliitikuid . Kajastas ka meeste ja naiste vahelise võimu probleeme.
    Vormi poolest on vanas atika komöödias sõnad ja muusika tihedalt põimunud . Komöödiaid iseloomustab ka 24-liikmeline koor, mis kujutab endast mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid ( konnad , linnud , herilased) või isikustatud nähtusi ( pilved ). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla sellega väga tihedalt seotud (herilased, konnad)
    62. Mis on kreeka komöödias parabaas ?
    Parabaas on näitlejate (ka koori) lahkumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest, komöödia tegevus katkeb korraks, sest koor või mõni osatäitja räägib publikuga.
    63. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat.
    Aristophanes komöödiad on tolles ajas päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: ’onomasti kõmõdein’ ehk nimepidi pilkamine – kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404). Ta oli demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitik, samuti sõjavastane („Lysistrate“, „Ahharnlased“) ja sofistlike targutamiste vastane. Teda iseloomustas ka tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (tragöödiakirjaniku Euripidese pilkamine komöödias „Konnad“). Aristophanese komöödiad: „Ahharnlased“, „Konnad“, „Lysistrate“, „Pilved“, „Plutos“, „Rahu“ ja „Ratsanikud” jt.
    64. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat.
    Menandrose komöödiates on koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel , ei ole seotud faabulaga), samuti loobus Menandros nii poliitilisest kui müütilisest ainestikust. Teostes puudub jämekoomika, igapäevaelu on lihtsustatud. Keskendutakse pereelu konfliktidele, armastusteemadele („ seebiooper “).
    65. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe.
    Armunud, kergemeelne noormees , hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees ( noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja ja libekeelne kokk .
    66. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris.
    Kõnekunst saavutas suure olulisuse demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa poliitilisist koosolekuist. Poliitliste kõnede kõrval olid olulised ka kohtukõned, kuna igaüks pidi kohtus enese eest ise kõnelema. Tihti peale kirjutasid kuulsad oraatorid logograafidena tasu eest teistele kõnesid. Samuti kirjutati kõnesid kellegi ülistamiseks või tähtsate sündmuste puhul
    67. Kes olid sofistid?
    Sofistid olid antiikses Kreekas rändavad kõneõpetajad, kes olid mitmekülgselt haritud ja panid aluse nii süstemaatilisele kooliharidusele kui ka kreeka retoorika õitsengule 5. sajandi lõpul. Sofistide jutu keskmes oli poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Nende arvates sai iga asja kohta esitada kaks vastandlikku argumenti; levinud oli tõenäosuse argument. Nad uskusid, et kõne peab veenma , tõde on suhteline
    68. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead?
    Aristotelese “Retoorika”
    69. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses „Retoorika”.
    Aristotelese „Retoorika“ näol on tegemist kõige tuntuma kõneteoreetilise teosega , mis jagas kõned kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned rahvakoosolekutel, ilukõne kellegi ülistamiseks või tähtpäeva puhuks. Kõned olid üles ehitatud nii:
    • Sissejuhatus (kuulaja heatahtlikkuse saavutamine)
    • Jutustus (olukorra kirjeldamine)
    • Tõendid
      • Kunstilised tõendid (loogilised arutlused, eetos (inimeste iseloomu kirjeldamine); paatos (publiku tunnetele rõhumine)
      • Kunstitud ehk rohkem faktilised tõendid (seadused, tunnistajad, lepingud , vanne )
    • Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele

    Kõne puhul tuli kasuks mitmed “kõnevoorused” nagu õigsus, selgus, kohasus ja kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria.
    70. Kes oli Isokrates , mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead?
    Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: “Helena ülistus”, “Euagoras”.
    71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned?
    Demosthenes oli kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik , kes on tuntud oma kõnedega ( filipikad ) Makedoonia kuninga Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat vallutada.
    72. Mis on filipikad?
    See on üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele, mida hilisemalt kirjutas ka Cicero . Algupära: Demosthenese kõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu.
    73. Mis nime kandis Platoni õppeasutus ?
    Akadeemia
    74. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge ?
    Platon ei hoidnud küünlaid vaka all ja soovis ka teistega jagada oma maailma mõtestamise teooriaid . Platoni dialoogid viitavad suulisele traditsioonile ehk ta pani paljuski kirja oma mõttekaaslaste-filosoofide öeldut ja mõtteid. Dialoogivorm oli sobivaim ka sofistide retoorika järgi, mille arvates saab iga asja kohta esitada vähemalt kaks vastanduvat argumenti. Erinevate vastandite võrdlemise kaudu jõutakse tõeni, ka hilisem filosoofia põhines dialektilisel meetodil ehk vaidlustel ja väitlustel, mille käigus liiguti lähemale tõele.
    75. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid?
    Platoni dialooge jaotatakse üldiselt varasteks, keskmisteks ja hilisteks.
    76. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus?
    Varase perioodi dialooge iseloomustab suur Sokratese mõju, keskmises ja ka hilisemas perioodis esitas oma ideedeõpetuse ja selle väljenduse peamistes filosoofiavaldkonades. Hilisemad dialoogid käsitlevad metafüüsikat, eetikat ja loogikasse puutuvaid küsimusi .
    Platoni ideedeõpetus põhineb arusaamal, et nähtava maailma asjad põhinevad ainetutel, igavestel ja muutumatutel olemustel ehk ideedel. Seega saame me eristada kahte maailma – olemuslikku ja nähtumuslikku. Inimese hing on surematu ja see on suuteline meenutama asju ja ideid, mida ta on näinud enne kehaga ühinemist. Platon nimetab seda meetodit dialektikaks.
    77. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides?
    Sokrates ise ei kirjutanud oma eluajal midagi, sest arvas, et kirjutamise käigus kaugenevad sõnad oma tõelisest tähendusest veelgi. Platoni dialoogides on Sokrates tihti vestluse juht ning tal on küsimustes oma arvamus, mistõttu ta ei ole sageli Platoni ideede kandja.
    78. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi?
    Aristoteles oli Platoni õpilane, Aristotelese kuulsaim õpilane oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg, keda oma vallutuste tõttu hakati kutsuma Aleksander Suureks.
    79. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda ?
    Aristoteles rajas Ateenasse oma kooli, seda nimetati lykeion’iks (sellest sõnast tuleb tänapäevane lütseum). Aristotelese algatatud filosoofilist koolkonda nimetatakse peripateetikuteks (tähendab tõlkes ringi jalutamist).
    80. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid.
    Aristotelesele on omistatud umbes 400 teost, millest paljud on ilmunud vaid märkmete kujul või tema õpilaste loengukonspektidena.
    Aristoteles käsitles laia teemade ringi:
    • Loogika – „ Organon “
    • Kirjandusteooria – “ Poeetika ”, käsitleb tragöödiat
    • Retoorikateooria – “Retoorika”
    • Eetika – “Nikomachose eetika”, “Eudemose eetika”
    • Metafüüsika – “Metafüüsika”
    • Poliitikateooria – “Poliitika”
    • Loodusteadused – “Füüsika”; “Uurimus loomadest”; “Loomade osadest”; “Mehaanika” jm
    • Psühholoogia : “Hingest”, “Unenägudest”; “Ennustamisest une abil”

    81. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata).
    Perioodi alguseks on umbes periood, mil surid Aristoteles ja Demosthenes, samuti Aleksander Suure surm 323. aastal eKr. Sel perioodil eristusid loodusteadused filosoofiast, üksikteadused nagu botaanika ja zooloogia, maateadus lahknesid klassikalisest haridusringist. Samuti nihkusid teaduskeskused itta, rajati Aleksandria, Antiookia ja Pergamoni suurlinnad . Maailmakeeleks sai kreeka keel, rajati Aleksandria raamatukogu, tollane tähtsaim teaduskeskus. Luulest , kunstist ja filosoofiast kaob poliitiline temaatika, ka teatrist – uus ja rahvapärasem atika komöödia, mis sai hiljem eskujuks Rooma komöödiale, oli perekeskne ja seebiooperlike teemadega. Perioodi iseloomustavad kokkupuuted Rooma ja kreekaliku kultuuri vahel.
    82. Mis oli Aleksandria museion?
    Aleksandria museion oli muistse Kreeka uurimisasutus Aleksandrias, kuhu kuulus ka Aleksandria raamatukogu, selle eesmärgiks oli tuua kokku parimad teadlased hellenistlikust maailmast.
    83. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina .
    Kallimachos oli 3. sajandi õpetlane, poeet ja kriitik, Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja.
    Oli ka Aleksandria raamatukogu pearaamatukoguhoidja. Temast on säilinud kuus kirjanduslikku hümni, 63 epigrammi ja palju fragmente, ka jambe. Töötas teistega koos välja tekstikriitika ja kommenteerimise põhimõtted. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi “Pinakes” (“Tahvlid” või “Nimistud”, 120 papüüriserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida.
    84. Milline oli Kallimachose nn esteetiline programm (milline pidi olema luule Kallimachose järgi)?
    Luules eelistas Kallimachos väikevorme (arvas, et suur raamat on sama, mis suur pahe). Tekstid on lõpetatud ja viimistletud , rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive : kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteoreetikutele. Kõige enam kirjutas ta epigramme, mis olid lihvitud , kokku surutud ja tihti vaimuka puändiga lühikesed pilkeluuletused.
    85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid.
    Hellenismi perioodil said eeposed taas populaarseks. Neis sai oluliseks ka iga üksik episood ja detail.
    • Apollonius Rhodiuse “Argonautika” – teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest  kuldvillaku  järele müütilisele Kolchise maale.
    • Aratose “Ilmastikunähtused” – õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos
    • Kallimachose “Hekale” – sarnaselt eeposele „Argonautika“ müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa . Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks.

    86. Mis on bukoolika ? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses.
    Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku žanrina hellenismiajal . Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraaližanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast.
    87. Mis on „Anthologia Palatina”?
    Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme. Selle 16 raamatust ja 3700 luuletusest koosneva kogu kirjutasid keskaja 10. – 13. sajandil õpetlased Kephalas ja Planudes varasemast ajast säilinud baasi põhjal.
    _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
    88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega).
    Rooma kirjandus jagatakse põhiperioodide kaupa üldiselt viieks:
  • Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr – rahvalooming , üksikud kirjapanekud
  • Arhailine ajajärk (240 – 81 eKr)
  • „Kuldne“ ajajärk (81 eKr – 14 pKr)
  • „Hõbedane“ ajajärk (14–117)
  • Hilise keisririigi ajajärk (117–476)
    89. Keda nimetati philhellen’iks?
    Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja , näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero , Hadrianus ja Marcus Aurelius.
    90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika ?
    Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus ( hierarhia ), mille tipus seisis „ainuline“ (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks".
    Patristika on kristlikku kirjandust uuriv  teadusharu  ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni  skolastika alguseni Euroopas 7.–8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust  antiikfilosoofia  vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha.
    91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid?
    Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase “Hellase kirjeldus” on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid Kreeka piirkondi ja vaatamisväärsusi. See teos on hindamatu geograafiliste ja kultuuriliste kirjelduste mõttes.
    Teine oluline autor oli Plutarchos , kelle looming jaguneb meile teadaolevalt kaheks peateoseks: „Moralia“ ja „Paralleelsed elulood “ – neljakümne kahe kuulsa kreeklase ja roomlase elulugu, suurem osa on paarikaupa, kus kõrvuti on pandud kuulus kreeklane ja kuulus roomlane.
    92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon ?
    Teise sofistika laine moodustavad üldiselt 1. ja 2. sajandil pKr elanud ja tegutsenud retoorikaõpetajad ja deklamatsioonide autorid. Sarnasuseks oli retoorika/kõnekunsti harrastamine. Erinevus varasemast: idealiseerib vana klassikalise aja Kreeka kultuuri ja retoorikat, palju konservatiivsem; esindajad vastuolus uute arengutega, nt kristluse levikuga , pooldasid polüteistlikku kreeka religiooni.
    Kuna avalikke demokraatlikke koosolekuid väga enam ei toimunud, siis kadus vajadus kõnede pidamise ja kõnekunsti vastu. Ka kohtusaalis muutus seadusetundmine retoorilisest kohtukõnest olulisemaks. Deklamatsioon on nii-nimetatud meelelahutuskõne väljamõeldud teemal publiku lõbustamiseks. Tuntuim deklamatsioonide autor oli Libanios.
    Sofistikaga seotud autor oli ka Lukianos (2. saj pKr), kes kirjutas väga erinevates žanrites nagu jutustused, dialoogid, deklamatsioonid, satiirilised teosed, samas ka kristlust maha tegevaid pamflette. Üks kuulsamaid teoseid on „Tõelised lood“, mida on peetud läänekirjanduse esimeseks ulmeromaaniks, kuna räägib sõjast kosmoses, reis kuule jne. Parodeerib varasemat ajalookirjandust ja eepikat ning kaasaegset kreeka romaani. Suur mõju humanistidele, nt Rotterdami Erasmusele. Kui muidu oli kreeka romaan tõsisesisuline, siis see oli irooniline paroodia .
    93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see žanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele?
    Hellenismiaja lõpus/Rooma aja alguses tekkis uus kirjandusžanr, mida nimetatakse kreeka romaaniks . Laiemalt võttes igasugused proosavormis seiklus- ja armastuslood . Need kaks motiivi on olulised, lisaks – üllatuslikud taaskohtumised, leidmised ja äratundmised.
    Varaseim autor Chariton (1. ja 2. saj pKr). Teos „Chaireas ja Kallirhoe“, mis on seikluslik armastusromaan. Achilleus Tatiose „Leukippe ja Kleitophon“ (mõjutas Bütsantsi romaani, nt, Eustathiost, aga ka uusaegseid autoreid nagu Shakespeare)
    Tuntud on ka Longose „ Daphnis ja Chloe“ (2. ja 3. saj pKr). Karjuseromantika, tegevus idüllilises maamiljöös, mõjutanud romantismiaja kirjandust, ka Goethet, kes vaimustus Longose teosest.
    94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)?
    Kreeka ja Rooma kirjandust ühendab mitmeid iseloomulikke jooni. Mõlemad eelistavad kirjutada suuliste tekstide põhjal, mõlemast on säilinud vaid murdosa , lisaks ilukirjandusele eksisteeris ka faktidel põhinev kirjandus, mõlemad on mõeldud suurele publikule ja valjusti ettelugemiseks.
    95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor.
  • Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr, sel perioodil tegelesid roomlased peamiselt sõdimisega ning olulisi autoreid pole teada.
  • Arhailine ajajärk (240 – 81 eKr) – Livius Andronicus, Plautus
  • „Kuldne“ ajajärk (81 eKr – 14 pKr) – Vergilius , Ovidius
  • „Hõbedane“ ajajärk (14 – 117) – Tacitus , Iuvenalis
  • Hilise keisririigi ajajärk (117 – 476) – Ammianus Marcellinus, Ausonius
    96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr?
    3. sajandiks said roomlased kogu Itaalia oma võimu alla ning ei pidanud enam sõdima, siis jäi meestel aega üle kirjutamiseks.
    97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr – 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus?
    Antiikkirjandus(t)e vahelduvad kõrgperioodid:
    Kuni 2. saj eKr: kreeka kirjandus (peamine oli nn klassikaline periood)
    2. saj eKr – 2. saj I pool pKr: Rooma kirjandus
    2. saj II poolel ja 3. saj: Kreeka kirjandus
    4./5. sajand: Rooma kirjandus.
    98. Kuidas suhtuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk helleniseerimisse eri perioodidel? Kuidas muutus koos sellega suhtumine oma rahvusest kirjanikest eelkäijate loomingusse?
    Rooma kirjandus oli Euroopa esimene “teise kirjanduse eeskujul” kujundatud kirjandus. Antiikajal eristati kaht liiki jäljendamist: imitatio ( jäljendamine ; annab ja lisab uue vaatenurga) vs plagium (plagiaat; lihtsalt kopeerimine). Eripäraks on siin see, et kreeka kirjandust jäljendati Roomas faasinihkega: üldjoontes vastupidises järjekorras (komöödia varem, eepos sai hoolimata sellest, et selles žanris prooviti kirjutada juba varem kui komöödias, küpseks alles hiljem).
    Jäljendamise faasid:
    • Mugandamisfaas arhailisel perioodil: ainult kreeka eeskujud, ladina eeskujude jäljendamine on vargus. Tekstide vaba ümberkujundamine, katsetamise periood.
    • Kuldne periood: ka arhailiste Rooma autorite jäljendamine vähehaaval aktsepteeritav.
    • Hõbedane periood: eelkõige oma autorite jäljendamine, kreeka eeskujud taanduvad. Enamus kreeka kirjandusest juba varasemalt integreeritud
    • Kreeka keele oskuse taandumine Lääne-Roomast: kreekakeelne kirjandus on taas võõras ja tõlgitav.

    99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks ?
    Livius Andronicus tõlkis ladina keelde Homerose „Odüsseia“.
    100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik , poliitiline aspekt)?
    Kreeka mõjude lähtepunktideks olid Suur-Kreeka (Graecia Magna , kus asusid kreeka kolooniad Lõuna-Itaalia pinnal); Pergamon, kus oli suur raamatukogu, ja Rhodose saar, kus elasid Alexandriast pagenud õpetlased. Eelkõige said roomlased kreeka kultuuri mõju kreeklastest koduõpetajate kaudu.
    101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka- ainelisi , millises Rooma-ainelisi tükke?
    Comedia togata – toogas esitatud Rooma- aineline komöödiaia
    Comedia palliata – pallium ’is esitatud kreeka-aineline komöödia = mantlikomöödia
    Tragoedia praetexta – Rooma-aineline tragöödia, esitatud ametnikurõivas
    102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)žanrid voolasid kokku Rooma komöödia peažanri comoedia/fabula palliata’sse? Mida mantlikomöödia ühelt või teiselt žanrilt üle võttis? [LISALEHT]
    Comedia palliata’s on selge kreeka uue komöödia eeskuju. See kajastub reeglina tegelaskujude , süžee ja deus ex machina (lad. ’jumal masinast’) võtte kasutamises; itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse. Samuti kasutati rooma komöödias vanade ja arhailiste improvisatsiooniteatri vormide eeskuju. Festsenniinid olid rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena. Vaidlemisstseenid ja koomilised sõnasõjad, kus kasutati vigaseid suhtlemisstrateegiaid, jõudsid ka rooma komöödiasse. Teine improvisatsiooniteatri vorm, mida rooma komöödia kasutas, olid atellaanid, mis oli rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega (sellest kasvas hiljem välja commedia dell’ arte ). Atellaanidest on Rooma komöödiasse tulnud obstsöönsed teemad seoses armastusega ja moraalidefitsiit. Plautuse komöödia „Amphitruo“ on tegelikult moraalitu tükk just atellaanlike elementide pärast, sest jumalad teevad selles inimestega inetuid tegusid ja kannatajate tunnete vastu ei tunne keegi huvi.
    103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid?
    Proloog on lavastuse osa, mil kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Ta esitab publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht , kreeka eeskujutekst ja selle autor, ladinakeel pealkiri, samuti lavastuse süžee eelloo, viited intriigidele tegelaste vahel ja lõpplahendusele.
    104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust.
    Plautuse komöödiates esinevad universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, truudus , petmine, kõrgemate jõudude roll inimese elus.
    See kõnetab mõlemast soost publikut – nii naisi kui ka mehi.
    Samuti oli Roomas vabade kodanike kõrval ka palju orjasid, kes võisid end samastada tihti lavastustes esineva leidliku orjaga, kes tegutses oma peremehe heaks.
    Tihti pole komöödial konkreetset tegevusaega, lavastuse tegevuse saab paigutada eri ajastutesse.
    Selles on esindatud universaalsed-muinasjutulised motiivid: kolme ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas , valudeta sünnitus jne.
    105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid , põhjused suursugusesse žanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad.
    Alaliigid:
      • mütoloogiline eepika (sh genealoogiline ja aitioloogiline (millegi tekkimisest))
      • ajalooline eepika
      • didaktiline ehk õpetav eepika

    Rooma eepika liigitus suursugusesse žanri, sest seda iseloomustasid suurvormilisus, heksameetrilisus, temaatiline ülevus ja see täiendus varasemaid eepikatraditsioone.
    Eepika tähtsaimad esindajad olid Vergilius ja Ovidius.
    106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud.
    Kirjandusväline põhjus, miks Augustuse aja kirjandust kuldse ajastu ideena Roomas iseloomustatud on see, et Augustus rajas rahualtari, kuna roomlastel oli vaja oma uhkeid päritolumüüte, mis rahvuslikku eneseteadvust kõrgemale tõstaks.
    Roomas võeti kreeka kirjandusest seal ajal üle kõik need žanrid, mida varasemail ajastuil veel võetud ei olnud – palju uusi žanre. Samuti iseloomustab kuldse ajastu kirjandust ka kõrge kunstiline tase.
    107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema (d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid [osaliselt LISALEHT]
    Publius Vergilius Maro (70 eKr – 19 eKr) oli kuldse ajastu tuntumaid poeete koos Ovidiusega. Sündis antiikse päritolu järgi maal väikemaaomaniku pojana , loodusest ja maast on ta ammutanud ka inspiratsiooni loometööks. Tema peamise loomingu moodustavad kolm teost: karjaseluule kogumik „ Bucolica “, mis idealiseerib lihtsate inimeste elu idüllilise looduse taustal; „Georgica“, mis on neljast raamatust koosnev didaktiline poeem põlluharimisest; „ Aeneis “, mis on rooma rahvuseepos ja jutustab loo tugeva Rooma riigi tekkimisest. Vergiliuse loomingus on seega tähtsal kohal looduse kujutamine, töö ja isamaa armastamine, eeposega „Aeneis“ kujundab Vergilius rahvuslikku eneseteadvust.
    Vergilius on üle võtnud Homerose traditsioonilise eepilise stiili markeri – eepilised võrdlused. Vergilius oli nõnda ka ladina heksameetri  uuendaja . Ta tasakaalustas daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu ; 2) seostas sõna‐ ja värsirõhu konflikti ideelis‐stiililise tasandiga, tõi esile emotsionaalsust. Vergiliuse eepose „Aeneis“ narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Vergilius uuendab ekfraasi ehk kunstiteose , paiga või muu detailset kirjeldust kirjandusteoses. Ta muudab selle äärmiselt kontsentreerituks, valides kirjeldatavalt objektilt välja vaid teatud osa motiive. Uuenduslik on seegi, et Vergiliuse ekfraasis domineerib liikumine, pildil ei anta aega rahulikult mõjuda, et vältida liigset eemaldumist peategevusest.
    108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni.
    Vergiliuse põlluharimispoeemi „Georgica“ (29 eKr) ülesehitus (didaktiline eepos):
    kaks suunda: taimedelt loomadele või mikrokosmoselt makrokosmosele. Poeem koosneb neljast laulust, igaühes 500 heksameetrit.
    • I raamat – põlluharimine (palved põllundusjumalatele ja Augustusele; töö õilistamine „labor omnia vincit .“ (töö võidab kõik).
    • II raamat – puude (eriti viinapuude ja oliivide) kasvatamine; kevade ja põllumehe ülistamine
    • III rmt – loomakasvatus ; ekskurss armastuse kõikvõimsusest „omnia vincit amor.“
    • IV rmt – mesilaste pidamine; lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest ( mesilased on vanarooma vooruste esindajad: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale.

    Teose eesmärgiks oli toetada imperaator Augustust põllumajanduspoliitika tegemisele, samuti näidata rasket põllumajanduslikku tööd kui raamistikku filosoofiliste probleemide käsitlemiseks.
    Inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele .
    109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost „ Metamorfoosid ”: kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega „Aeneis”.
    „Aeneis“ oli mütoloogilis-ajalooline eepos, mis osaliselt kandis ka propaganda sõnumit – roomlaste ajalugu seoti väga otseselt kreeklaste omaga . Eeposel on üks kangelane, kes saadab korda õilsaid tegusid ja keda ülistatakse.
    Ovidiuse peateoses „Metamorfoosid“ pole ühtset kangelast ega läbivat teemat. See on kahesaja viiekümne muundumise lugu mütoloogiast ja ajaloost antud teemadel. Värsimõõduks on heksameeter, koosneb 15. raamatust, kogumaht 12 024 värssi. Ovidius oli omas ajas täiesti originaalne; kirjutas supereepose, mida selles žanris polnud võimalik enam ületada. Hilisemad autorid pidi leidma midagi muud, millest kirjutada. Jumal, kangelane või inimene muundub millekski a) omal süül, b) teiste vägivalla tõttu; Ovidius ise muutub eleegikust eepikuks. See on perpetuum carmen ( katkematu lugu) eepilise ja eleegilise piirialal (justkui eleegiate kogum); fiktiivkronoloogiline järjestus maailma loomisest Caesari apoteoosini. Teoses ei ole keskset tegelast – „kollektiiveepika“.
    Erinevad hoiakud tegelaste suhtes: grandioosne ( Phaeton ), idülliline (Philemon ja Baucis), koomiline (Midas), dramaatiline (Niobe, Medea ), kuid esiplaanil on siiski inimlik mõõde, ka jumalate puhul. Muundumised olid ühtlasi aitioloogiad – taimede, loomade, tähtede ehk millegi või kellegi saamislood.
    „Metamorfoosid“ ilmus pärast autori pagendamist Musta mere äärde, lõppviimistlust. Teose uurimisel on võetud eeskuju ka psühholoogilisest lähenemisest:
      • emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi tingiv või nendega kaasnev emotsioon : armastus
      • Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end.

    Metamorfooside tähtsus:
      • Kreeka müütide lõplik tõstmine kirjanduseks
      • Kreeka müütide muutumine Rooma kultuuri ja kirjanduse loomulikuks osaks
      • Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks nüüd Ovidius ise.

    110. Mida tähendab mõiste translatio imperii (’võimu ülekandumine’) antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes žanrides võimu n-ö üle tõid?
    Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol. See on nii poliitiline kui ka kirjanduslik termin. Kreeka kirjandus annab võimu üle Roomale. Aegamisi võeti kreeka kultuurilt üle peamised kirjandusžannrid, näiteks uue atika komöödia traditsiooni võttis Roomas üle Livius Andronicus ja seda arendas edasi Plautus. Eepika suurvormides läks võim üle Homeroselt Vergiliusele. Kõige paremini säilitas oma kõrgpositsiooni kreeka tragöödia, kuid ka seda žanrit püüti Roomas jäljendada, näiteks rooma näitekirjanik Ennius.
    111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas ?
    “Aeneis” on ajaloolis -müütiline eepos ning tähendab laulu Aeneasest, kes oli Trooja sõja kangelane, kuid naasis sõjast Rooma sinna uut ja vägevat riiki rajama.
    112. Iseloomusta „Nero renessansi” ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid.
    Nero renessansi iseloomustab kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), samuti deklamatoorsus ( katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine. Selleaegne kirjandus on moraliseeriva sisuga ning enam fragmenteerunud ehk puudub ühendav lugu. Perioodi tuntumateks autoriteks olid Lucanus, Valerius Flaccus ja Statius.
    113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast?
    Lüürikale eelnenud rütmistatud proosa lühivorme ( loits , vanne, needus jt) nimetati carmen’iteks. Neid iseloomustab algriim , harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enam-vähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus). Tuntud on Cato Vanema „Põllupuhastuspalve“. Kirjutati ka liisusalme ja mõistatusi.
    114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luuležanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel?
    Tänapäeval on lüüriline luule väga laias tähenduses ehk see on igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. Antiikajal oli lüüriline luule lüürilistes värsimõõtudes luule. Tihti kajastas luuležanri nime ka lüürilist värsimõõtu, näiteks eristati jambe ehk epoode, mis olid jambilises värsimõõdus, igal luuležanril oli oma kindel värsimõõt.
    115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid žanre? Milliste luuležanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed?
    Vanim kreeka luulest üle võetud luulevorm oli epigramm (3. ja 2. sajand eKr), aga ka bukoolika ja jambid (1. saj eKr). Laenati ka kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivorme, mis said Horatiusele eeskujuks. Roomlased olid võrreldes kreeklastega originaalsed armueleegias – Kreekas seda žanri polnud.
    116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut.
    Ladina epigramm oli esimene Rooma jõudnjud luulevorm (3. ja 2. sajand eKr). Selle eeskujuks oli kreeka hellenistlik epigramm. Värsimõõduks harilikult eleegiline distihhon. Eristati hauaepigramme, poliitilisi, seltskondlikke, kirjanduslikke, sõprust, armastust, inimsuhteid käsitlevaid epigramme. Epigramm on eelkõige määratletav oma lühiduse poolest, minimaalselt kaks värsirida, tavaliselt kuni kümme rida. Stiilivõtteist olid levinud sõnamängud ja puänt. Epigrammi kõrgaeg oli 1. sajandil pKr ja tuntuimaks autoriks Martialis . Kirjutas oma eluea jooksul üle 1500 epigrammi, neis domineerivad keisriülistused ja lipitsemine. Samuti sõprade ja patroonide kiitmine . Tihti kirjeldab ta silmapaistvaid juhtumeid, kunstiteoseid, sisaldab ka filosoofilisi mõtisklusi elu üle. Piitsutas ühiskonda tema pahede pärast (satiiriline ehk pilkeepigramm), esineb ka seksuaalseid teemasid koos rohkete obstsöönsustega.
    117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas?
    Neoteerikud ehk „uued luuletajad “ oli esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. alguspoolel eKr. Selle liikmed oli Euphorion, Catullus , Valerius Cato, Helvius Cinna, Cornificius ja teised. Eeskujuks oli jällegi kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendajaks Parthenios Nikaiast, kes jõudis Rooma 75. aastal eKr. See oli luulealane revolutsioon Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline jäljendamine. Neoteerikud kirjutasid lühiluulet, mis oli lihvitud ja kasutas haruldasi süžeid ja motiive. Oli linnalik, haritud ja peen luule, mida iseloomustas nii pilge valitsejate suunas kui ka lihtrahva alavääristamine. Tihti oli teemaks armastus selle mitmepalgelisuses, ka armukadedus ja vihkamine. Kasutati peamiselt kolme erinevat meetrumit: eleegiline distihhon, Phailaikose 11-silbik ja Sappho stroofi.
    118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud?
    Catullus kuulus neoteerikute koolkonda. Ta kirjutas isiklikel kogemustel ja tunnetel, kirjutas armastusest armukadeduse ja vihkamiseni. Ta on tuntud järelpõlvede seas, kuna valas isiklikke tundeid luulesse, tema teosed leidsid kasutamist nii muusikalides kui raamatutes.
    119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused?
    Rooma armueleegia peamised esindajad olid Gallus, Propertius ja Tibullus, Ovidius. Peateemaks oli žanrist nimest mõistetavalt luuletaja armumine ja armastus. Armastust käistleti kui püsiseisundit – igavest liitu mehe ja naise vahel, analoogiliselt abielule, mis sõlmitakse kogu eluks, peab ka eleegiku mitteabieluline suhe oma armsamaga kestma surmani. Armastuses nähti ka eluviis, mis on võrdne teiste Rooma ühiskonnas normaalseks peetud eluviisidega. Eleegikud ei leidnud tavapärastest elukutsetest mingit rahuldust, kuigi need olid Roomas kõrgelt hinnatud ( sõdur , kaupmees vms), vaid lõid endale ise igapäevategevuse – armuvõitluse.
    Armastus oli kui orjus . Eleegik, kes on reeglina oma armastatust kõrgemal ühiskondliku positsioonil, kujutab end kui alamat orja oma emanda/käskijanna tujude teenistuses ning loobub isegi vabast arvamuse avaldamisest. Selle žanri tekke ühiskondlikud taustapõhjusteks olid Rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1. saj eKr, samas perekondlikult endiselt vaid soojätkaja roll. Matrooni kõrval ka uue naisetüübi, haritud ja jõuka hetääri, jõudmine Rooma, kes osutas nii seksuaalseid kui ka vaimseid naudinguid. Armueleegiat pani kirjutama ka asjaolu, et suur hulk noormehi oli sunnitud keisririigi tõttu poliitilisest elust tagasi tõmbuma. Jõudeelu elavatena avaldasid nad protesti ühiskonnas toimuva vastu.
    120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse, millistel teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad?
    Horatiuse kõrgaeg oli 30. – 10. aasta ekr. Viis läbi translatio imperii lüürika valdkonnas. Laenas kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivorme. Kirjutas üle saja oodi. Horatius vastandus eepika täispuhutusele ja kõrgelennulisele, eelistas lühiduse ideaale. Neoteerikuile sarnaselt oli tema luule lihvitud, haritud ja mänglev, samuti lihtrahvast põlgav. Kirjutas armastus- ja sõprusluuletusi, ka poliitilist ja filosoofilist luulet, religioosseid hümne jumalaile. Horatius jagab armastusluuletajana nõu, mida erinevate armuhädade puhul teha, armastust käsitletakse satiiri ja irooniaga. Horatius sõpruseluule keskendub sõprussuhetele üksnes meeste vahel, inimeste sõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest, ei pidanud niivõrd tähtsaks vooruslikkust, vaid lahkust ja rõõmsameelsust. Filosoofilises luules on Horatius mõjutatud epikuurlusest ja stoikudest, ta kirjutab kuldsest keskteest, elu naudingute otsimisest, mõistlikkusest ja mõõdukusest ja oma osaga leppimisest.
    121. Horatiuse Ars Poetica („Luulekunst”) – nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid.
    „Ars poetica“ on kirjutatud hiljemalt 10 eKr; aines vaheallikate kaudu Aristotelese õpikust „Poeetika“, kes oli ka peamine eeskuju. Teost iseloomustab näiliselt ebasüstemaatiline teemade käsitlus, pearõhk on komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk- ja uusaja, mõjutas Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. sajandini.
    122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem , exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad?
    Need väljendid pärinevad Horatiuselt. Carpe diem tähendab ’naudi päeva’, exegi monumentum ehk ’olen endale püstitanud mälestusmärgi’ ja non omnis moriar ehk ’ma ei sure üleni’, inimene jääb vähemalt mälestustesse alles.
    123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid.
    Värss- satiir mõeldi välja Roomas, kuigi satiirikuid leidus juba Kreekas, näiteks Menippos. Tuntumad värss-satiirikud olid Ennius, Lucilius, Horatius, Persius ja Iuvenalis. Lucilius teeb nalja nende üle, kes usuvad üleloomulikku, varaste teaduslike ulme kirjanike üle, samas kui Horatius heidab nalja nende armastuse paheliste palgete üle.
    124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised žanrid ja nende esindajaid.
    • Kõnekunst ehk retoorika, sisaldas poliitilisi kõnesid ja retoorikaalased teoseid (Cicero)
    • ajalooproosa ( Caesar , Livius, Tacitus)
    • teaduslik-tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius)
    • filosoofiline proosa (Cicero, Seneca)
    • epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem)
    • biograafia ( Suetonius )
    • romaan (Apuleius)

    125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia , sisu jne suhtes.
    Proosakirjandust eristas näiteks lüürikast see, et proosa kirjutamisele pandi peale rangemad nõuded kui luulele. Proosateoste kohta ei tekkinud üldistavat teriminit. Kui varem kirjutasid peamiselt aristokraadid, riigi- ja sõjamehed, siis proosakirjanduse puhul autorite päritolu ja siht laienes. Peamiselt oli eesmärgiks siiski õpetamine ja harimine, kasulike ja õigete vaadete levitamine.
    126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid?
    Vabariigi ajal kasutati kõnekunsti peamiselt poliitiliste eesmärkide saavutamiseks: kõnekunst, ajaloo- ja mälestuskirjandus, mis võimaldas möödunut esitada kirjutajale sobival kujul. Oma jõudeaja sisustamiseks kirjutati filosoofiat , teaduslik-tehniline proosat . Hõbedasel ajal algas kõnekunsti uus õitseng, mille alguseks loetakse keiser Augustuse surma 14 pKr ja lõpuks keiser Hadrianuse valitsusaja lõppu 138 pKr. Kõnekunst tõusis domineerivaks proosažanriks ja hakkas muutma ka kõiki teisi kirjandusteoseid retooriliseks. Poliitiline kõne jäi täiesti varju, vaba poliitilise mõtteavalduse võimalus oli Roomas selleks ajaks kadunud. Kohtukõnede viljelemine jätkus, oluliseks tõusid ülistuskõned, mis andis kõnemehele võimaluse oma lojaalsuse näitamiseks ja vajaliku soosingu võitmiseks.
    Tekkis uus, fiktiivse näitekõne ehk deklamatsiooni žanr, mille eesmärgiks oli väidelda mingi juriidilise või eetilise väite üle. Neid hakati pidama avalikult. Deklamatsioonidele oli iseloomulik püüd ületada varasemaid autoreid uudsusega, äärmuste ja üllatavate järledustega. Selleks kasutati palju puänte, paradokse, vastandusi, oksüümoroni jt stiilivõtteid. Seda hakati nimetama “uueks proosastiiliks”.
    127. Mis on asianism, mis atikism ? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas?
    2. sajandi lõpus ja 1. sajandj algul eKr võeti Kreeka kirjandusest üle retoorika stiil, mida hakati nimetama asianismiks. Seda iseloomustas korduste rohke kasutamine, keeruline lauseehitus ja viimistletud rütm, rikkalik sõnavara, samas ka ülespuhutus ja emotsionaalsus. 1. sajandi keskel pKr võrdles Cicero asianismi ja atikismi, mis oli samuti Kreekast laenatud, kuid asjalikum ja kuivem retooriline stiil. Uus kõnemeeste koolkond hakkas end nimetama atikististideks. Nad püüdsid silma paista filoloogilise õpetatusega ega orienteerunud enam suurte rahvamasside ees esinemisele, vaid haritud publikule.
    128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna.
    Cicero oli noorena asianist, kuid atikistide esilekerkimisel heitis neile ette “jõuetust”, ent distanteeris end ka ise asianismist. Ta loob oma isikupärase stiili, mis väldib mõlemat äärmust. Tema kõnede ülesehitus on väga loogiline, samuti on keel selge. Kasutus tihti kõnedes kolmikjaotust, nt: non feram, non patiar, non sinam (’ei talu, luba ega salli’).
    Cicero olulisimad retoorikakäsitlused on „De oratore“ (“Kõnemehest”, kujutab ideaalset haritud kõnemeest) ja „De optimo genere oratorum“. Tervikult või katkendeina on temalt säilinud 58 kõnet. Cicero ilmselt kuulsaim kõne on „Esimene kõne Catilina vastu“, mis käsitleb vastuseisu Catilina vandenõule 63. aastal eKr. Sealt pärineb ka meie aega jõudnud väljend „o tempora , o mores!“ (’oh ajad, oh kombed!’).
    129. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas?
    Filosoofilise proosale pani aluse Cicero koos eepiku Luceritusega 1. saj eKr, katsetades esialgu terminite puhul veel ümberütlevate fraaside ja kõrvallausetega, kuid jõudes lõpuks kompleksse uue sõnavarakihistuseni ladina keeles. Cicero kirjutas nii eetikast (sh poliitilisest filosoofiast), loogikast, tunnetusteooriast kui ka loodusfilosoofiast (tollal nimetuse all füüsika). Poliitilist ja õigusfilosoofiat käsitles ta 50. aastail pKr Platoni järgi nime saanud teostest „Riigist“ ja „ Seadustest “. Vormilt olid enamik Rooma filosoofilist proosat Cicero ajal dialoogid, milles vestluse osalised esitavad oma seisukohad pikemate kõnedena, milles teine pool sekkub harva. Rooma filosoofiline proosa oli erinevalt kreeka omast üldiselt praktilisem, kuna filosoofiat õpetati seoses õigusteaduse ja poliitikaga, aga mitte niivõrd eraldi teadusena, nagu seda tehti Kreekas. Rooma filosoofiline ainese esitlussviis oli lühem, asjalikum ja vähem abstraktsem kui kreeka oma, mis oli ajalooliselt sajandeid enne rooma kultuuri ja lähtus tihti mütoloogiast.
    130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad esindajad?
    2. saj eKr – 2. saj pKr, see oli ajavahemik , mil kirjutati konkreetselt suuri ajalooteoseid. Enne seda fragmentaarsetes allikates , pärast seda perioodi biograafiad – keisrite ja tuntud meeste; mitte üldine ajalookäsitlus. Anti välja aastaraamatuid, annaale, mis kajastasid rohkem mingeid sündmusi kui üldist ajalugu. Eristati ka „märkmeid“ ehk commentarii , nt Caesari enda märkmeid Gallia sõjast, mis pole süstemaatiline ajalookäsitlus, vaid mingi konkreetse sündmuse isikliku nüansiga kirja pandu. Ajalugu nähti kui elu õpetajat (Cicero), see oli kasulik ülevaade seadusloome pretsedentidest, sõdadest, välispoliitikast ning edastas käitumismudeleid olevikuks ja tulevikuks. Ajalookirjutuse puhul hinnati selle tõepärasust: sine ira et studio (“ilma vihata ja erapooletult”, Tacitus). Samas oli tähtis ka esteetilise elamuse taotlus, retoorikavõtete kasutamine. Suure osakaalu moodustasid moraaliteemad, see oli rooma ajalookirjanduse eripära võrreldes muu kirjanduslooga.
    Teemad, mida käsitleti (hiljem rohkem filosoofilise kirjanduse rida): vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm. Autoreiks olid enamasti sõja-ja poliitikataustaga mehed, tegevpoliitikud, aga mitte “kabinetiõpetlased” (v.a Livius). Ajalookäsitlused olid etnotsentristlikud ehk orienteeritud kitsalt Roomale, puudusid maailmajaloo käsitlused. Suured ajalookirjanikud olid Cato Vanem, Gaius Iulius Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus.
    131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme.
    Eristati monumentaalajalugu (pikem periood), ajaloolist monograafiat (üks sündmus, sündmuste ahel või isik), kommentaarivormi (nt Caesar) ja etnograafilist ajalooproosat (Tacitus).
    132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud?
    Cicero
    133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid.
    Livius oli ainus tuntud Rooma ajalookirjanikest, kes ei pidanud oma elu jooksul ühtki riigiametit ja kel puudus seega tegelikult praktiline kogemus. Tema peateoseks on „Täielik Rooma ajalugu“, mis on kirjutatud umbes viiekümne aasta jooksul. Ta oli enam kirjanik kui ajalooteadlane: ei uurinud arhiivides, ei tutvunud muististega, tema allikaks olid varasemad teosed (nii ladina- kui ka kreekakeelsed). Niisiis ei kogunud niivõrd materjale kui kirjutas narratiivi. Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile.
    Tal puudus poliitiline taust ja see tingis eksimused seisussuhetes, välispoliitikas ja õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid. Oluline ei olnud mitte faktitäpsus, vaid moraalne eeskuju, mis paneb iseloomu ja teod selgelt kooskõlla.
    134. Nimeta Tacituse peamised teosed.
    Lühem teos: „ Agricola “ (oma äia Agricola elulugu, biograafiline ajalugu)
    „Germania“ (etnograafiline ajalugu), „Dialogus de oratoribus“ (käsitlus tollastest kõnemeestest). Pikemad teosed: „Historiae“– Rooma ajalugu alates 69. aastast ja annaalid ehk “Alates jumaliku Augustuse lahkumisest”.
    135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid.
    Cicero, Plinius Noorem.
    136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest.
    Cato – “Põllumajandusest”, Vitruvius – “ Arhitektuurist ” ja Plinius Vanema “Looduslugu”, mis sai eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele.
    137. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned.
    Gaius Suetonius Tranquillus elas hõbedasel ajajärgul ehk u 69 – 122 pKr. Kirjutas biograafiaid. Teoses De vita Caesarum (“Keisrite elust”) suhtub ta kirjeldavatesse kriitilise hoiakuga (moraaliprintsiip). Ta ei järgi otsest kronoloogiat vastandusena Plutarchosele. Kohustuslikuks osaks on välimuse kirjeldus, keskne ülesehitusprintsiip on vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine. Käsitleb pigem eraelu kui poliitilist tegevust ja seetõttu muutuvad kirjelduse lõpu poole aina lühemaks ja detailivaesemaks, et hoiduda keisrite solvamisest.
    De viris illustribus (“Kuulsatest meestest”) keskendub väljapaistvatele grammatikutele, reetoritele ehk kõnekunsti õpetajatele, poeetidele ja ajaloolastele.
    138. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid.
    Apuleiuse "Metamorfoosid ehk kuldne eesel " ja Petroniuse “ Satyricon ” (“Trimalchio pidusöök”)
    139. Mis on Cena Trimalchionis?
    “Trimalchio pidusöök” on tuntuim säilinud osa Petroniuse romaanist “Satyricon”.
    140. Kirjelda Apuleiuse romaani struktuuri.
    Minajutustaja Lucius moondub uudishimust nõiduse vastu eesliks, käib ühe omaniku käest teise kätte, peab palju raskusi taluma , lõpuks jumalanna Isise pidustustel saab taas inimeseks ja hakkab Isise preestriks. Teost iseloomustab segane autori ja minajutustaja suhe, võimalik, et lõpus „moonduvad“ nad üheks. Apuleiuse romaani peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid , neist tuntuim Cupido ja Psyche lugu. Apuleiuse romaan on läbi põimunud kreeka müütidest, seda iseloomustab ka sage allegoriseerimine.
    141. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.–5. saj ladinakeelses kirjanduses.
    Alates 313. aastast pKr, kui Milano ediktiga kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusuks, muutus ka kristlik kirjandus aegamisi ühiskonnas alternatiivkirjandusest peavoolukirjanduseks. 4. sajandil pKr elanud kirikuisa Hieronymus oli ühes oma kirjadest unistanud, kuidas õnnestuks paganliku kirjanduse jõulisus ja retoorilisus rakendada kristlike ideede teenistusse. Mõnedel autoritel oli see juba õnnestunud: nt 4. sajandi keskpaigas elanud kõrgest soost naine Proba oli loonud Vergiliuse ja teiste paganlike eepikute värsse ja poolvärsse (s.o sõnastust) ümber kombineerides cento Vana ja Uue Testamendi süžeede põhjal. Kunagine klassikaline kirjandus läks taaskasutusse kristlike ideede vormina.
    4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga. Näiteks ilmus Hieronymuse Piibli-tõlge paljude käibel olevate vulgata- variantide asendajana kristlikul poolel; Prudentiuse (348 – pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste ülistamiseks-mäletamiseks. 5. sajandi lõpuga kadus ladinakeelne kirjandus klassikalises tähenduses, sest ka ladina keel oli viimaste sajandite jooksul niivõrd muutunud, et see ei olnud enam elav kirjanduskeel, mida oleksid mõistnud Cicero või Vergilius. Lõplik paganliku kirjakultuuri häving leidis aset kooliõpetuse üleviimisega kloostrite juurde.
    142. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia žanri esmaloojaks?
    Kirikuisa Augustinuse „Pihtimused“, kus ta meenutab oma ema armastuse ja austusega.
    143. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema?
    Boethiuse (u 480 – 524 pKr) peateoseks oli „Filosoofia lohutusest“, mis on kirjutatud prosimeetrumina (värss ja proosa vahelduvad). Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi. See on üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel – pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 15 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #1 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #2 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #3 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #4 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #5 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #6 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #7 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #8 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #9 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #10 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #11 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #12 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #13 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #14 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #15 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #16 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #17 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #18 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #19 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #20 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #21 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #22 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #23 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #24 Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pontus666 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Tartu Ülikooli kursuse "Maailmakirjandus I. Antiik" kordamisküsimuste vastused, üle 140 kordamisküsimuse koos vastusega :)
    Antiikkirjandus filoloogia

    Sarnased õppematerjalid

    Maailmakirjandus I-Antiik-
    13
    docx

    Maailmakirjandus I. Antiik.

    suunas Rooma impeeriumi periood 1.­4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Nii sai väiksema vaevaga kirjutada rohkem kirjandusteoseid. 6

    Kirjandus
    Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused
    20
    pdf

    Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused

    Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (1­2 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,25­0,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr­5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.­4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles,

    Antiikkirjandus
    Maailmakirjandus I-Antiik-Kordamisküsimused 2016
    38
    docx

    Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

    Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr ­ 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.­4

    Kirjandus
    Antiikkirjandus
    13
    doc

    Antiikkirjandus

    Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3

    Antiikkirjandus
    Antiikkirjanduse eksam 2011
    18
    doc

    Antiikkirjanduse eksam 2011

    Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum ­ vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante ­ vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi ­ minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla.

    Antiikkirjandus
    Nimetu
    19
    doc

    Nimetu

    Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus ­ vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr­5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.­6

    Kategoriseerimata
    Antiikkirjandus
    9
    doc

    Antiikkirjandus

    Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus

    Kirjandus
    Antiikkirjanduse kordamisküsimused
    22
    doc

    Antiikkirjanduse kordamisküsimused

    Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a ­ 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja

    Antiikkirjandus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun