milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. · Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Pööras suur tähelepanu õigele toitumisele. Herodotos Herodotos (484 eKr 425 eKr) · Herodotos oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. · Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" (Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates
Võttis kasutusele kolijambi ehk lonkava jambi: pööras ümber tavapärase jambirütmi ja tavaväärtused ning ründas viimaseid esindavaid inimesi. 5. Monoodiline meelika. Millega sarnaneb? Mis muutus toimus selle mõistega 3. saj eKr? Kes kirjutasid selles žanris? Millest nende laulud kõnelesid? 3. saj eKr, kuna monoodiline meelika sarnaneb kõige enam nüüdisaegse lüürika mõistele, asendasid Aleksandria filoloogid „meelika“ „lüürikaga“. Selles žanris kirjutasid aioollased, kirjanduslikuks keskuseks oli Väike-Aasia ranniku lähedal asuv Lesbose saar. Nende laulud kõnelevad armastusest ja elurõõmudest, loodud sõpruskonnas. a) Alkaios. Mis murdes ja mis teemadel kirjutas? Kirjutas aioolia murdes. Kirjutas hümne jumalatele, oma kildkonda kaitsvaid poliitilisi luuletusi
Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane
), (Allik, J.). Mitme autoriga teosele viitamisel eraldatakse autorite perekonnanimed komaga (Allik, Tamm, Kärner). 10 Rohkem kui kolme autoriga teosele viitamisel on sobiv panna viitesse esimese autori nimi lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003).
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida ...
Oma Keele toimetajaks on täna Reili Argus ning toimetuskolleegiumisse kuuluvad Tiit Hennoste, Reet kasik, Krista Kerge, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Peljam, Peeter Päll Maria-Maren Sepper, Tõnu Tender, Jüri Valge ning Jüri Viikberg. Ajakiri ilmub kaks korda aastas. Kokkuvõte Emakeele Selts on midagi palju enamat kui filolooge koondav organisatsioon. See on selts, mis kaasab oma tegemistesse kõik emakeelehuvilised, olgu nendeks siis filoloogid, (üli)õpilased, õpetajad, pensionärid või ajateenijad. Seltsi eesmärgiks kõige laiemas mõttes on inimestes eesti eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu huvi äratamine. Lisaks on selts enda eesmärgiks võtnud filoloogide akadeemilise suhtlemise edendamise ja ühisürituste korraldamise teiste eesti keele huvilistega. Kasutatud kirjandus 1) http://www.emakeeleselts.ee 2) Viikberg, J., ,,Emakeele Selts 90", lk 58 62. OK 2010, nr 1
522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele. Geograafiliselt on detailid üsna täpsed. Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H. teoseks loetakse ka koomilist eepost Margites, millest on säilinud vaid mõned fragmendid.
Zeusi käsul andis ta loomad omanikule tagasi ja sai Apollonilt süü andeks, sest kinkis talle lüüra, mille oli just leiutanud ja valmistanud kilpkonna koorikust. Tõenäoliselt on sel väga varajasel müüdil ühist faktiga, et Hermes oli kaubanduse-ja turujumal ning kaupmeeste kaitsja.(Hamilton 1975:27) Hermes saatis veel surnuid allilma ning kuna teda peeti tähestiku leiutajaks, nähti teda ka suhtlemisjumalana.(Chaline 2005:46) Osava sõnaväänajana austasid teda kõnemehed; filoloogid nimetasid tekstitõlgenduskunsti tema järgi hermeneutikaks.(Fink 1993:135) Samuti oli ta muusikajumal Paani isa ja lüüra leiutaja (Chaline 2005:46) Tema esineb müütides jumalatest kõige sagedamini.(Hamilton 1975:28) 11.Ares Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad- nagu Homeros teatab- teda põlgasid. Tõepoolest, Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Puhuti kangelased rõõmustavad Arese lahingutöö üle, kuid kaugelt rohkem selle üle, et pääsesid
Laia haardega ajalugu, aga sealjuures on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte kirjutada sellest, mida ise näinud ja kuulnud , kuid pigem küsitav, kas seda ka päriselt rakendatud on (st kas ta tõesti reisis nii paljudes maades, nagu ta ise väidab ja rääkis seal inimestega?). Teose struktuur põhineb idapoolsete impeeriumite ekspansioonil, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu. Aleksandria filoloogid jagasid hiljem teose üheksaks ja andsid igale osale nime mõne muusa järgi. 1.4. raamat räägivad Pärsia riigi esiletõusust ja mitmete hõimude varasemast ajaloost, sh on üsna lai ülevaade Egiptusest. 5.9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on
retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr Komöödia ca 450 eKr 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) (suured ajaloolased) Platon, Aristoteles 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Õpetatud poeedid: Kallimachos ja Rhodose Apollonios. Epigramm. Bukoolika (Theokritos) Aleksandria filoloogid: Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte
Teemad: 1) Sümposion 2) Armastus, noorus Armastusjumal Eros palli või täringuid mängivad poisina Kirjeldab nooruse naudinguid, kurdab vanaduse üle. Käsitleb teemat naljatlevalt. Ennast kujutab hallipäise, rõõmsameelse vanainimesena. Ta oli väga populaarne autor nii oma kaasajal kui hilisemal ajal. Tal oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule, kasutati tema värssi ( oli keskajal populaarne, ka hiljem renessansiajal ). 19. saj lõpul, kui filoloogid hakkasid põhjalikumat uurimistööd tegema, hakati eristama tema ning jäljendajate luulet. ( teda jäljendati ka eluajal ). Renessansiajal loodi palju anakreontilisi oode. Esimesed kreekakeelsed tõlked eesti keelde olid tõlgitud anakreontilises võtmes ( Kristjan-Jaak Peterson ) 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm - nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal,
kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 1) Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison. Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste, nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne. Liialdused: leiti paganliku nõiakultuse jälgi kõikjal Euroopas, mõrvadeks või hukkamisteks maskeeritud inimohvritega (nt Jeanne d’Arc) Lord Raglan: riituse vormel on tähtsam kui ajalootõik, nt Robin Hoodi kaheldav ajaloolisus on igav, aga tema kuuluvus sangaritüüpi, mida esindavad Oidipus, Theseus,
keelt ja kirjandust (grammatikat, retoorikat) ning matemaatikat; sport ja muusikaõpetus jätkusid kõrgemal tasemel. Kolmandal, kõrgemal astmel õpetati peamiselt filosoofiat ja retoorikat. 55. Kust ja kuidas leida vanakreeka keele pärandi mõju tänapäeva Euroopa keeltest, millises valdkonnas on see ilmsem, millised on põhilised muutused? Vanakreeka pärandi mõju keeles võib olla otsene, ilmne (tekstid, muuseumieksponaadid, vahendajateks on filoloogid, ajaloolased) ning kaudne, varjatud (seda vahendavad erinevad keeled ja kultuurid, mida varasem mõju, seda varjatum). Laenatud sõnavara (üldiselt kultuursõnad ja erialade kaupa ehk oskussõnavara). Levinumad valdkonnad on ajalugu, politoloogia, filosoofia, eetika, kultuuriteadused, teoloogia, matemaatika, muusika, geograafia. Vähem levinud (segunenud ladina keelega): bioloogia, botaanika, meditsiin, nn uued teadused (astronautika, küberneetika)
Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata, et samamoodi tõlkida. Saateessees arutleb ka näiteks selle au teema üle. Arthur-Robert Hone- parempoolsete vaadetega, tuli Eestisse enne sõda. Oli ainuke paikselt Tartus elav välismaalane. Oli Cambridge´i lõpetanud romaani filoloogia alal. Õpetas siin hispaania keelt, nende inimeste hulgas olid paljud prantsuse filoloogid. Ka Ain Kaalep on Hone´iga õppinud hispaania keelt. Hone algatas mingil määral ülikoolis hispaania keelega tegelemise. Temast pole väga palju kirjalikke tekste jäänud. Andis paljudele teatava tõuke. Mingi rööpjoon Ernesto Barki ja Hone´i vahel. Võib-olla Bark isegi rohkem, sest kirjutas umbes 50 teost. Jaan Kaplinski on lõpetanud ülikooli prantsuse filoloogina. ,,Laul minu Cidist" on keskaja antoloogias Ain Kaalepi ja Jaan Kaplinski tõlkes (eriti selle viimase)
teostes, et kreeklased tundsid kirja juba palju varem, kui seda arvas Wolf ja et teade eeposte üleskirjutamisest Peisistratose ajal on vaid hilisemate kreeka teadlaste oletus. Ka väidab Nitzsch, et eepose säilitamiseks ei olnud vajalik kirjaoskus, tuues näiteks 13. sajandi saksa luuletaja Wolfram von Eschenbachi, kelle tohutupikk poeem "Parzival" on autori kirjaoskamatusest hoolimata ikkagi säilinud. Tänapäeva unitaarlaste hulgas on kaks voolu angloameerika filoloogid, kes hindavad Homerost väga ja väidavad, et Homeros lõi täiesti sõltumatult. Teised väidavad jällegi, et Homeros kasutas laialdaselt oma eelkäijate ja rahvalaulude pärandit. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Tuntuim ja uurituim eepiline tsükkel kreeka kirjanduses on Trooja tsükkel, mis keskendub Trooja sõjale ja selle kangelastele. Eristatakse ka Teeba, Heraklese
Tähtsusetud vasturääkivused ei anna põhjust väita, nagu oleks eeposte koostamisest osa võtnud mitu autorit. Nii kummutas Nitzsch Wolfi ja Lachmanni teooria selle olulistes punktides. Seejuures möönis ta, et eeposte autor Homeros võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt eeposte plaanile ümber. Nüüdisaja unitaarlaste hulgas võib eristada kahte voolu. Ühed, eriti angloameerika filoloogid, hindavad Homerose luules ainult luuletaja meisterlikkust, fantaasiat ja leidlikkust ning väidavad, et Homeros lõi täiesti vabalt, traditsiooni arvestamata. Seega langevad nad formalismi, kujutades Homerose luulet lahtikistuna tõelisest elust. Teised, vastupidi, kahandamata Homerose tähtsust, möönavad, et ta kasutas oma loomingus laialdaselt oma eelkäijate, vanimate aoidide pärandit ja
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks
Barkeri looming seotud aga just rohkem filmiesteetika ja pildilisusega. 1999 ilmub tema esimene raamat ,,Sarah' jalad". Talle algusest peale tunnuslik tundmatus, võõrus. Ta on kuidagi eesti kirjandusest väljaspool. Ja seda mitmel moel: 1. Matt Barker on pseudonüüm ja tegelik nimi on tal Urho Abramov. Toona, sajandivahetusel õpib ta tegelikult TÜs arstiks. Ka selles mõttes erineb ta teistest noortest autoritest, kes on üldiselt filoloogid või kuidagi teisiti humanitaariaga seotud. 2. Tema raamatud kuuluvad rohkemal või vähemal määral õuduskirjanduse zanrisse. Tavaliselt kuulub õuduskirjandus ajaviitekirjanduse või meelelahutsekirjanduse hulka. Paljuski tema kaks esimest raamatut lisaks eelnevale ka ,,Haripunkt", on küllalt selgelt meelelahutusliku funktsiooniga. Peale selle on tal aga romaan ,,Leegitsev täiskuu" ja
ametialane tegu oli seaduspärane või mitte, mistõttu ei tehtud vahet ka pistisel ja altkäemaksul. Tänu kriminaalpoliitilistele muudatustele ja täiendustele leiame täna sama sõnaseletuse kujul4: alt+käe+maks ‹-maksu› ka JUR tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta seaduse järgi ei tohiks. ▪ Annab, pakub, võtab, saab altkäemaksu. Seega tuleb tõdeda, et eesti keele filoloogid on seletanud sõna oluliselt lahti just seaduse eriosast tulenevate erisustega, mis oluliselt aitab ka mõista selle sisu ja erinevust pistisega. 1.2.1. Tähendus üldkeeles Altkäemaks lingvistiliselt ja visuaalselt on eesti päritolu sõna, mille tähendust „Võõrsõnade leksikonist” ei leia. Küll aga leiab sõna kajastamist Õiguskeelsus 2 Lühendamise põhimõtted: http://www.just.ee/10699 ja seadusnimetuste lühendid http://www.just.ee/10575 3
kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas keeles muutus. Näiteks eestlased käänavad sõna õlu analoogiliselt nii nagu sõna elu korral: õlu : õlu : õlu. Kui see aga on ajas püsiv, siis keeles ongi toimunud analoogiamuutus. Seetõttu peavad filoloogid analoogiat üheks tähtsamaks keele muutumise mehhanismiks. Erinevaid analoogiaid nähtuste ja objektide vahel võib näiteid tuua üsnagi palju. Toome näiteks analoogia keele ja lego vahel. Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii
kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas keeles muutus. Näiteks eestlased käänavad sõna õlu analoogiliselt nii nagu sõna elu korral: õlu : õlu : õlu. Kui see aga on ajas püsiv, siis keeles ongi toimunud analoogiamuutus. Seetõttu peavad filoloogid analoogiat üheks tähtsamaks keele muutumise mehhanismiks. Erinevaid analoogiaid nähtuste ja objektide vahel võib näiteid tuua üsnagi palju. Toome näiteks analoogia keele ja lego vahel. Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii
kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas keeles muutus. Näiteks eestlased käänavad sõna õlu analoogiliselt nii nagu sõna elu korral: õlu : õlu : õlu. Kui see aga on ajas püsiv, siis keeles ongi toimunud analoogiamuutus. Seetõttu peavad filoloogid analoogiat üheks tähtsamaks keele muutumise mehhanismiks. Erinevaid analoogiaid nähtuste ja objektide vahel võib näiteid tuua üsnagi palju. Toome näiteks analoogia keele ja lego vahel. Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada 6 lugematul hulgal erinevaid lauseid
annaabi.ee 
