Nimetu (1)

Q: Mis on antiikkirjandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millisesse ajavahemikku see langeb?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on antiikkirjandus?
Millisesse ajavahemikku see langeb?
Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?
Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?
Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel?
Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks?
Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul?
Milline on eepose Ilias" peateema ja kompositsioon?
Kes olid Iliases" väljapaistvamad tegelased nii jumalate kui inimeste poolel?
Milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
Milline on eepose Odüsseia" peateema ja kompositsioon?
Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost?
Kes oli Demodokos?
Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta?
Kes olid ahhailased argiivid danaoslased?
Mis on heksameeter?
Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad?
Kus asus muistne Trooja?
Millal toimus Trooja sõda?
Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos?
Mida kujutavad endast Homerose hümnid?
Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal?
Milline oli selle seos muusikaga?
Millised olid luule teemad erinevatel autoritel?
Mis iseloomustab jambi?
Mis iseloomustab eleegiat?
Kes on alltoodud värsside autor?
Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu?
Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho Alkaiose ja Anakreoni loomingus?
Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid?
Mis iseloomustab Pindarose loomingut?
Milline oli atika draama tekkimise kontekst?
Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest?
Millised on nende tuntumad teosed?
Mida tähendavad sõnad orkestra" skenee" ja theatron"?
Mida tähendavad sõnad draama" ditüramb" tragöödia" komöödia"?
Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist?
Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos?
Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia?
Kummaski vallas Kas võite nimetada nende teoseid?
Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
Mis iseloomustab Aleksandria luulet?
Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos?
Millistes suundades arenes 5 4 sajandil eKr vanakreeka proosa?
Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate?
Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks?
Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi?
Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia Konnad"?
Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale?
Milline on Plutarchose tuntuim teos?
Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
Millest kirjutas Lukianos?
Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius?
Kes on antiikajal kirjutanud valme?
Kes olid enamasti valmide tegelasteks?
Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik?
Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks mis oli tema tähtsaim teos?
Mis on fabula palliata ja fabula togata?
Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist?
Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius?
Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr?
Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
Millest need räägivad?
Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles?
Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming?
Mis iseloomustab Catulluse loomingut?
Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad?
Kes oli Vergilius?
Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus?
Milline on Ovidiuse kuulsaim teos?
Millised on Ovidiuse muud teosed?
Kes olid Tibullus ja Propertius?
Kes oli ja mida kirjutas Seneca?
Millest räägib Lucanuse teos Pharsalia" e Bellum civile"?
Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest?
Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming?
Milliseid keisririigi aegseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand?
Kes oli Plinius Vanem?
Mis on Apuleiuse peateos?
Milline on selle raamatu peateema?
Milliseid kristlikke rooma autoreid teate?

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused.

Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb?
Antiikkirjandus – vanakreeka ja - rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr–5. saj pKr. „Antiik“ võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased.

Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse.
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl – euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse žanrid mis praegugi kasutusel.
4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust.
5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?
Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt . Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks.
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?

Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta.

Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel.

7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel ? Tooge näiteid.

Renesanss – (14-16 sajand.) Lähtus humanistlikest ideaalidest, inimene ja tema maine elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist . Nt Shakespeare .
Klassitsism – (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia.
Suur Prantsuse Revolutsioon – (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused.

8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge žanriti näiteid murrete kasutamise kohta.
4 murret : Aioolia murre (alati eeposed ), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed ), atika murre (hiljem suurteosed)
9. Kuidas on Kreeta -Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi – sõjaline tugipunkt , mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks , et näidata Mükeene juhtivat osa. Sellest ajastust pärinevad mütoloogilised uskumused.
Näiteks Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste – kükloopide poolt.
Mükeene ajal avaldas esialgu tugevat mõju Kreeta ehk Minose kultuur, hiljem muutus selle ajajärgu kultuur üha omanäolisemaks ja avaldas omakorda mõju Kreetale. Kultuurilooline väärtus on kaevushaudadest leitud kuldmaskidel (näiteks nn. Agamemnoni mask ) ja lineaarkirjaga B savitahvlitel.
10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul?
Kreeka:

1) Arhailine ajajärk 8.–6. sajandil eKr;
2) Klassikaline periood 5.–4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena ; Juhtiv kirjandusliik oli draama . Sophokles , Euripides .
3) Hellenismi ajajärk 3.–1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; Hellenistlik luule. Theokritos ja Kallimachos.
4) Rooma impeeriumi periood 1.–4. sajandil pKr.

Rooma:

1)Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? – 241 eKr);
2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr);
3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr);
4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117);
5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.).

11. Milline on eepose „ Ilias ” peateema ja kompositsioon ?
Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita.
12. Kes olid „Iliases” väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
Kreeklaste poolel oli, Välejalgne Achilleus , Vesisilmne Hera , Särasilmne neitsi Atheena, Maa süleshoidja Poseidon, Hermes , Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus .
Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor , Aineias, Aphrodite , Ares , Phobios, Apollon , Artemis, Leto .
13. Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter .
Iliase tegevus oli lineaarne, kuid tegevus Odüsseias ei kulge järjest. Teks jaguneb kaheks, üks on reis, teine on koju jõudmine ja kosilastega jagelemine . Tegevuse areng aeglustub uue pinge loomiseks. Stseenid on mitmekesised, värvikad kirjedused, jõuline stiil. Karakterid on huvitavad, kuid ei ole psühholoogilist arengut.
14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos?
Sest inimlinnadest kõigist, mis leiduvad ääretu maa peal,
nii palju kui neid ongi all päikse ja tähtise taeva,
on südamelle mul armsaim see püha Ilion ikka,
kui ka Priamos ning odakandja Priamose rahvas.
Ilias 4. laul värsid 44–47
Trooja sõda toimus 13. sajandil eKr, Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr.
Kreeklased uskusid, et nii „Iliase” kui „Odüsseia” on loonud Homerose nimeline laulik. (Eepose „Odüsseia” tegelaste hulka kuuluvast kahest aoidist on üks pime — Demodokos.)
15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Ollakse väga skeptilised Homerose autorluse kohta, kuna sel ajal levisid jutustused suuliselt. Juba antiikajal ei teatud Homerosest palju. Ekspansiooniteooria pooldajad ütlevad, et eeposed on mitme ajajärgu autorite töö, mis kirjutati lõplikult üles alles 6. Sajand eKr. Ja et Homeros võis olla silmapaistvaim nende esitajate seast. Enamik nüüdisaja uurijaid siiski peavad neid teoseid ühe autori töödeks.
16. Kes olid ahhailased , argiivid, danaoslased?
Ahhailasteks, argiivideks ja danaoslasteks on peetud Kreeklasi Homerose eepostes.
17. Kas „Ilias” ja „Odüsseia” olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed?
Ilias ja Odüsseia ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost Margites
Homerosele on omistatud koomilist eepost „Batrachomyomachia” e „ Konnade ja hiirte sõda”.
18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Heksameeter pärineb Mükeene ajast, Homerose ajaks oli küps. Mütoloogia kohaselt lõi heksameetri Hermes. See koosneb kuuest värsijalast, Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus , enamasti kolmanda või neljanda värsijala keskel. Harvemini võib esineda ka kahe tsesuuriga heksameetrit, sel juhul on tsesuurid teise ja neljanda värsijala järel.
Homeros „Ilias“ „Aneis“
Horatiuse „Satiirid“
Ovidiuse „ Metamorfoosid “
19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad?

August Annist (1899–1972) rahvaluuleteadlane, doktoritöö „Kalevipoeg eesti rahvaluules”, „Kalevala” tõlge eesti keelde
Karl Reitav ( 1897 –1961) klassikaline filoloog, polüglott. Mõlemad püüdsid jälgia, et silbid oleks õiged ja heksameeter paigas.

20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus?
Trooja asus Wilusa linnas, lääne Anatoolias (see on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel). Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr.
19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann , et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani.
21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos ?
Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem " Theogonia " ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi).
22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid?
Homerose hümnide loomisaeg ulatub kaheksandast kuni kuuenda sajandini e.m.a. 33st heksameetrilisest poeemist koosnev, eepilises stiilis, jumalaid ja jumalusi ülistav kogumik, mida antiikajal peeti Homerose tööks. Hiljem, Aleksandria õpetlased Homerose autorlust eitasid. Täpselt ei ole teada ka seda, millal tööd kogumikku liideti. Tänapäeval peetakse autoriteks rapsoode (poeemide „kokkunõelujaid”); näiteks kolmanda hümni autor kirjeldab ennast kui „pimedat, kes elab kaljulises Chioses”, mis on ilmselge vihje Homerosele.
23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga?
Kreeklased jaotasid poeesia žanriti:

Eleegia ja jamb - Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav . Jamb vastandus prestiižikatele žanritele. Pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Värsimõõduks oli jambiline trimeeter.
Monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) - Monoodiline meelika vastab enim nüüdisaegsele lüürikale. Temaatikalt oli ta mitmekesine – sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho , kes kirjutasid aioolia murdes. Monoodiline lüürika oli isiksusekeskne , kuid tundelisema teemakäsitlusega ning teistsuguse vormilise ülesehitusega kui eleegia või jamb.
Koorilüürika e koorimeelika - Koorilüürikas olid kreeka muistsed folkloorsed lätted üsna sarnased teistel rahvastel leiduvatega – esines matuse- ja pulmalaule, hümne jumalate auks, peolaule, laule võistluste võitjate auks.Neid kandis ette rituaalne koor, kes ühtaegu laulis ja tantsis. Koorilüürika alaliigid olid: hümn, ood, epiniikion . Kirjanduslik , so autoriga seostatud koorilüürika sai alguse Spartast ning dooria dialekt jäi selle laululiigiga lahutamatult seotuks – ka Ateena poeedid kirjutasid tragöödiais koorile määratud osi dooria murde vorme kasutades.

Kreeka lüürika ülistab elu, rõõmu ja armastust, õilsust ja selget mõistust; väljendatakse pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest.
Lüürikas torkab silma eriline isikulisus – individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus , autorite suur individuaalsus . Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus – luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri- Kreekast kui Itaaliast .
Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega.

Valguse- ja tõejumal Apollon
- Pilliks harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra
Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos
- Pilliks eksalteeritud inimhäält matkiv aulos

24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo - ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel?
Eleegia ja jamb

Archilochos (enne 680 – pärast 630), pärit Parose saarelt säilinud u 300 fragmenti. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks. Ta kirjutas jambilises värsimõõdus pilke - ja sõimuluuletusi kellegi. Lykambese pihta, kes talle oma tütart naiseks ei andnud
Semonides (7. saj eKr), pärit Amorgosi saarelt säilinud u 40 fragmenti 150 värsiga. Archilochose kõrval üks kreeka jambi rajajaid. Naistejambide autor – jaotas naised 10 klassi.
Hipponax (u 560-490 eKr), pärit Ephesosest. säilinud 180 üsna lühikest fragmenti. Teemad: vaesus , nälg, põhjakihtide elu. Uuendus: koliamb e lonkav jamb
Kallinos (7. saj eKr) Eleegia leiutaja, säilinud 21 värssi. Võitlusele innustavad
Tyrtaios (7. saj eKr) . 23 fragmenti pisut enama kui 200 värsiga. Võitlusele innustavad
Mimnermos (7. saj teine pool eKr) – pärit Väike-Aasiast Smürnast või Kolophonist. Armastuslaulik.
Solon (u 640 – 560 eKr) - Mimnermose kaasaegne, Atika poeet , kaupmees , rändur ja poliitik , varaseim teadaolev Ateena poeet. Soloni eleegia, jambi ja trohheilise tetrameetri vormis kirjutatud luuletustes kajastusid tema poliitilised vaated – ta kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. 594. aastal sai ta arhondina erakorralised volitused , et teha lõpp majanduslikule ja poliitilisele kriisile Ateenas. Soloni eleegiad ning jambid sisaldavad sageli teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast . Seega valmistab Solon ette antiiktragöödia problemaatikat. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust.
Theognis (6. saj eKr) Megarastveendunud aristokraat „Eleegiad Kyrnosele” u 1400 värssi .

Mitte sündida, see surelikule on parim saatus,
et ei iial ta näeks kuumava päikese kiirt .
Kui aga sündinud sa, siis parem Hadese maile on minna
ruttu ja uinuda taas, peal paks varjamas muld .
Meloodiline meelika, e soololüürika - Olulisteks muutusid poeedi isiklikud elamused – tema sõprade ring ja päevasündmused, hetkemeeleolud. Mõtisklused üldistel teemadel , mis on iseloomulikud eleegiale (nt kuidas peab elus käituma) on sellise luule puhul tagaplaanil.

Sappho (ka: Sapfo) Sappho luule sündis neidude sõpruskonnas, kus Sappho oli ilmselt kasvatajannaks, andes kõrgest soost tütarlastele abielueelset õpetust. Kohalikest rahvalauludest lähtudes tõid nad Alkaiosega kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud monoodiliseks laulmiseks lüüra saatel (soololauluks) kindlas seltskonnas, kindlas miljöös. Teemadeks olid tütarlaste tunded, elu pisiasjad. Ning pulmalaulud , hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele.

Sappho, fragment 2 (Aphroditele)
Tõtta Kreetalt nüüd püha templi juurde,
kus on õunapuid salu rõõmurikas,
altareilt ent tõusmas on suitsujoana
viirukihõngu!

Alkaios sündis Lesbose pealinnas Mytilenes, oli vana ülikusuguvõsa esindaja. Alkaiose loomingust säilinud u 400 fragmenti. Luule teemadeks olid : 1) Poliitilised motiivid-võitlus türann Myrsilose ja Pittakose vastu, juubeldamine Myrsilose surma üle; 2) Sümposioni- e joomistemaatika, nö prassingulaulud, sageli seotud poliitiliste motiividega.

Alkaios, fragment 335
Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt ,
ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt ,
üksainus nõu on täitsa kindel –
toodagu veini, et jääda purju .

Anakreon (u 570 – 485 eKr) Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. aastat Traakia rannikule . Samose saarel türann Polykratese õuelaulik. Anakreoni luulest säilinud u 160 fragmenti,enamik paari rea või mõne sõna pikkused. Teemadeks olid: Sümposioon, armastus, noorus.
Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) tõlked anakreontilisest luulest :

MA PEAN JOOMA. LAULUKE
Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad ;
Oja annab juua
Sinimere suule;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua.
Koorilüürika - 8. saj eKr toimus Kreekas oluline muutus muusikas. Idast tungis Kreeka aladele uus muusika – puhkpillimuusika, kus põhiinstrumendiks oli aulos. Muusika tõrjus sõnad kõrvale.
Vanem põlvkond:

Alkman (7. saj. 2. pool eKr). Tegutses 7. sajandi teisel poolel eKr Spartas tütarlastekooride juhi ja poeedina. Alkmanist peale saab koorilüürikale omaseks dooria dialekt, olgu poeet pärit kust tahes. Alkman toob traditsioonilisse koorilaulu poeedi isikliku suhtumise , tema laulud on seotud kindla koha, aja ning kindlate inimestega.
Stesichoros (sünd. u 630 eKr), tegutses Sitsiilias. Üheks oluliseks uuenduseks koorilüürika muutumises oli eepiliselt käsitletud mütoloogilise ainestiku kasutamine koorilaulus. Tekkis eepose, koorilüürika ja tragöödia vahepealne žanr. Tema loomingu fragmentides on täheldatav hilisemas koorilaulus tavapäraseks saanud laulu triaadiline e kolmeosaline ülesehitus: stroofile järgnes teine, samasuguse värsistusega antistroof, ning seejärel erinevalt konstrueeritud epood – järellaul. Seejärel kordusid uuesti stroof -antistroof-epood. Stesichorose teos „Ilioni hukk ” on mõjutanud nii Rooma eepost kui kujutavat kunsti.
Arion (7.–6. saj. vahetus), pärit Lesboselt. Arion 7.–6. saj. vahetuse kreeka luuletaja ning laulik (kitarood), kellelt ei ole ühtegi rida säilinud. Arionist räägitakse kui ditürambi ümberkujundast. Ditüramb – Dionysose kultuses kasutatud kreeka koorilaul , mis sai nime hüüde „thriambe-dithyrambe” järgi. Arion kujundas ditürambi kunstipäraseks koorilüürika vormiks.

Ibykos (u 576 – pärast 522 eKr) - Pärit Itaalia lõunaosast Magna Graeca’st530. aasta paiku rändas idapoolsetele kreeka aladeleja asus türann Polykratese õukonda Samosel. Loomingust säilinud u 130 väga katkendlikku fragmenti, pikim neist ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest .

Noorem põlvkond:

Simonides (557/6–468/7 eKr) - Sündis Atika ranniku lähedal Keose saarel.Ateenas Hipparchose õukonnas samaaegselt Anakreoniga. Kirjutas paljudes žanrites:epiniikionid, ditürambid, epigrammid, hümnid,treenid,peolaulud.
Bakchylides (u 516–451 eKr) Sündis Keose saarel, oli Simonidese õepoeg.Arvatavasti elas mõnda aega Sürakuusa türanni Hieroni õukonnas, viibis Peloponnesosel pagenduses. Kirjutas tellimustöid religioosseteks pidustusteks (paiaane ja ditürambe) erinevate jumalate auks ning epiniikeone.Kuni 1897. aastani Bakchylidese loomingut peaaegu ei tuntud.
Pindaros (520–pärast 446 eKr) - Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas . 4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav

Vanim ajalooliselt tõestatud isik kreeka muusika ajaloos oli Terpandros Lesboselt (7. saj. eKr), asus Spartasse ja seadis uue muusika ümber kitara jaoks, lisas kitarale keeli.
Thaletas Gortynist (7. saj. 1. pool eKr) oli Kreetalt pärit muusik ja luuletaja, levitas Spartas Kreeta aulosemuusikat.
25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat?
Eleegia
Eleegia ja jamb on tähtsaimad Joonias loodud lüürika liigid. Eleegiaks nimetati Väike-Aasias itku, nutulaulu, mis vastab kreeka threnos’ele. Seda itku kanti ette väike-aasia instrumendi – früügia flöödi saatel. Kuid vana-joonia kirjanduslikul eleegial ei ole kohuslikku nukrat iseloomu: see on õpetliku sisuga lüüriline luuletus , mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Eleegia vormiliseks eripäraks on ta eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss).
Jamb
Hoopis teise päritoluga oli jamb. Põllumajanduslikel viljakuspidustustel, mida iseloomustasid prassimine, sõimlemine ja ropendamine, kostsid pilkavad ja paljastavad laulud, mis olid sihitud üksikute isikute või tervete rühmade vastu. Neid laule nimetati jambideks, muuhulgas olid need ka ühiskondliku laituse folkloorseks väljundiks. Rahvaomase jambi jooned (satiiriline ja paljastav iseloom, isikuliselt teravadataud pilge ) säilisid ka kirjanduslikus jambilises liigis , kuid ka kirjanduslik liik kandus välja folkloorseist raamidest, muutudes isiklike tunnete ja meeleolude väljendamise vahendiks . Ka jambis kasutatakse erilisi värsimõõte – jambi ja trohheust. Jambilistest värssidest kasutati kõige enam trimeetrit, trohheilistest tetrameetrit.
26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga?
Archilochos oli palgasõdur. Pärimuse järgi osales ta Thasose saare traaklastest põliselanike ja Náxose saare elanike sõjas ning sai Naxose ja Parose vahelises lahingus surma.
Eleegiline distihhon on värsimõõt
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,andes jalgele tuld , võssa ma kaotasin ta.
Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine –
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus.
................................................................................
Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi;
piigile toetades end – ma seda veini ka joon.
27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid?
Kohalikest rahvalauludest lähtudes tõid nad Alkaiosega kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud monoodiliseks laulmiseks lüüra saatel (soololauluks) kindlas seltskonnas, kindlas miljöös. Teemadeks olid tütarlaste tunded, elu pisiasjad. Ning pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele.
28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud?
Leonidas I oli Sparta kuningas 488–480 eKr.- Ta juhtis kreeklaste ühendatud sõjaväge Termopüülide juures.Pärast seda kui Ephialtes oli reeturlikult juhtinud Pärsia väed kreeklaste selja taha, andis Leonidas I taganemiskäsu. Ta jäi 300 spartalase ja 700 tespialasega kaitsma kitsasteed, kuni Kreeka laevastik asus Artemisioni neeme juures rünnakule, ning langes koos oma sõjameestega.
Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud (muu seas Cicero ja Schiller ).
Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes:
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut?
Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat .
30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr?
Atika ajajärk (5.–4. saj. eKr) - 5. sajandil eKr jõudis Kreeka ühiskond oma suurima majandusliku ja poliitilise õitsenguni. Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osatähtsus kogu Kreeka kultuurielus suurenes niivõrd, et 5.–4. sajandit on hakatud nimetama atika ajajärguks
Perikles (u. 495–429 eKr) - Periklese ajajärgul hakati Ateena Mereliidu kassasse laekunud raha kasutama Ateena sisevajadusteks – ehitiste rajamiseks (akropolise väljaehitamiseks) ja kunsti edendamiseks. Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas.
Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui „sokulaulu” (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa.
31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest?
Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud ( koturnid ) ja mask. Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi, kõlbelised omadused ja hingelise seisundi, andes välise iseloomustuse . Mask tehti enamasti lõuendist, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avaused. Mask kinnitati paruka külge.
Mitmed teatrikonventsioonid tingisid selle, et vaatajad ei näinud toimuvat laval vahetult, vaid sündmustest tuli teatada ja jutustada ning tegevuste üle arutada. Veriseid stseene laval ei etendatud.
32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb?
Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb ditürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad olid: Nende tragöödiad erinesid üksteisest temaatikalt, suhtumise poolest jumalatesse, koori osatähtsuselt.

Aischylos (525–456 eKr) - Aischylos oli aktiivne ja populaarne atikalane, kelle tragöödiaid hinnati kõrgelt: oma eluajal saavutas ta nendega 13 võitu ja pärast tema surma lubas rahvakoosolek ta teoseid polise kulul ette kanda. Aischylose uuendus oli teise kõnetekstiga näitleja toomine tragöödiasse (lisaks esinäitlejale). Aischylose looming mõjus juba 5. sajandi lõpus arhailisena, millele aitas kaasa koori keskne roll tragöödias ja Aischylose teoste religioosne temaatika ning veresüü ja parandamatute õnnetuste probleemidele keskendumine .

Aischylose loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid ajuti rikuvad, kuid mis jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti taastub .
„Pärslased” a 472 - Pärsia kuninga Xerxese väe lüüasaamine Salamise lahingus ja pärslaste perekondade saatus nende kuningakojas Susas. Rõhutab kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust. Pärslaste kannatuste põhjuseks on kuningas Xerxese hybris.
„ Seitse Teeba vastu” a 467 - – Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese saatus.
„Palujannad” a 465? v 459? - – Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole.
Ainuke säilinud triloogia „Oresteia” – Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole.

Sophokles (496–406 eKr) - Sophokles elas Ateena demokraatia kõrgajal. Huvidelt oli ta algusest peale teatriga seotud, tahtis näitlejaks saada, kuid pidi nõrga hääle tõttu sellest loobuma .

Sophoklese tragöödiaid on peetud atika tragöödia tipuks. Sophoklese õnnelikku saatust on sageli vastandatud Euripidese omale, kes polnud oma eluajal nii edukas ega populaarne. Pika loomeea jooksul loobus ta sisult seotud tetraloogiatest, keskendudes iga üksiku tragöödia lõpetatusele ja viimistlusele. Tema tragöödiad olid iseseisvad lõpetatud tervikud. Sophokles kasutas kolme näitlejat, kelle rolli tähtsus oli Aischylose tragöödiatega võrreldes tublisti kasvanud. Koori esitatu tragöödiais on küll tegevusega endiselt seotud, kuid mitte enam nii vahetult nagu Aischylosel, vaid distantseeritumalt – koor on eelkõige mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb aga tugeva indiviidi traagiline saatus.
„Aias” enne a 440 - Achilleuse relvade pärast võisteldes Odysseusele kaotanud Aias raevutseb, kaotab Athena tahtel mõistuse ning tapab sõdalaste pähe kariloomi.
„ Antigone ” a 442? - Tragöödiat „Antigone” on tavaliselt tõlgendatud kui riiklike ja inimlike kohustuste konflikti.
„Trahhislannad” enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus.
„Kuningas Oidipus ” a 430? v 428?
„ Elektra ” ? Elektra ja Orestese lugu.
„Philoktetes” a 409 Philoktetese pääsemine inimtühjalt Lemnose saarelt.
„Oidipus Kolonoses” a 401 - Käsitleb Oidipuse müüdi vähem tuntud tahke: Oidipuse elu lõpupäevi Kolonoses koos tütarde Antigone ja Ismenega ja surmajärgset apoteoosi.

Euripides (485/4 või 480–406 eKr) - Erinevalt Sophoklesest ei võtnud Euripides osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga tõsiseks ja kurvameelseks inimeseks , kes elas teistest eemaletõmbunult. Euripides taotles oma teostes üllatuslikkust traditsiooniliste vaadete ja teemade käsitlemisel.Jumalad on Euripidese tragöödiates halvad ja inimestele vaenulikud, justkui käsitamatud loodusjõud. Euripidese tragöödiates kadus varasemate karakterite heroiline olemus. Tegelaskujudena tõi Euripides lavale lihtsaid inimesi.Euripidese tragöödiate dialoogiosad järgisid retoorika põhimõtteid ja sisaldasid tihti sofistlikke arutlusi. Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest.

„ Medeia ” (peategelased Medeia, Iason, Kreusa)
„Hippolytos” (peategelased Hippolytos, Phaidra , Theseus, Aphrodite, Artemis)
„ Bakhandid ” (peategelased Pentheus , Agaue, Dionysos)
33. Mida tähendavad sõnad „ orkestra ”, „skenee” ja „ theatron ”? Mida tähendab väljend „ deus ex machina ”?
Orkestra – Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor.
Skenee – Telk või hütt kus vahetati riideid
Theatron – Vaatajate asupaik
Deus ex machina – Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid.
34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad „ mimesis ”, „hamartia”, „anagnorisis”, „ peripeteia ” ja „ katarsis ”?
Mimesis – Jäljendamine, kunsti olemus.
Hamartia - Eksimus, tegelased polnud mitte loomult halvad vaid eksisid.
Anagnorisis – Äratundmine (tõe)
Peripeteia – Pööre, pöörak (õnnest õnnetusse või vastupidi)
Katarsis – Hingepuhastus elamus, teiste kannatusele kaasa elamine on hingepuhastus.
35. Mida tähendavad sõnad „draama”, „ditüramb”, „tragöödia”, „komöödia”?
Draama - Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhižanrid.
Ditüramb - Ditüramb oli esialgu kultuslik koorilaul Dionysose auks ning muutus kirjandusliku koorilüürika vormiks alles Arioni ajal (7. saj). Ditürambe esitati suurte (kuni 50 lauljat) kooridega ning Atika füülid võistlesid nende ettekandmises omavahel. Suurtel dionüüsiatel peeti kõrvu draamavõistlustega ditürambivõistlusi.
Tragöödia - Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus žanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. See tekkis ajal, mil kasvas üksikisiku ühiskondlik tähtsus polise elus.Tragöödia lõpp ei pruukinud olla õnnetu, antiiktragöödia on eelkõige lugu, mis räägib kannatustest.
Komöödia - Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose-pühal lõbusad meestesalgad (kr k komos). Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks žanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ja jagunes kaheks mõnikord omavahel vaenutsevaks poolkooriks, kes oma laule vaheldumisi ette kandsid.
36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist?
Mõjutused arhailisest ajast, nt Trooja sõda, Teeba müüditsükkel.
37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos?
Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Pärastpoole arvati ta üheks Olümpose jumalatest, aga Homeros teda veel nende hulka ei arvanud. Dionysose sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul (threnos)
38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid?
Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades . Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas – väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta.
Krates, Pherekrates, Eupolis,
Aristophanes - „Ahharnlased” a 425, „ Ratsanikud ” a 424, „ Pilved ” a 423
Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad , uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine.
Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit , kokk , hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori.
Menandros – „Pahurdaja“, „Vahekohus“ , „Äralõigatud juuksepalmik“
39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet?
Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine , poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile , individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast
Tähtsamad luuletajad:

Kallimachos (u 310–u 240)
Apollonios Rhodios (u 295–3. saj. lõpp eKr)
Theokritos (sünd. u 300 eKr)

41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos?
Pastoraalžanri looja tõi kirjandusse idülli. Theokritose idüllid avaldasid väga suurt mõju Vergiliusele teose „ Bucolica ” loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. –18. sajandil.
42. Millistes suundades arenes 5. –4. sajandil eKr vanakreeka proosa?
Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas:
1) ajalooproosa; Herodotos „Historai“ käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust.
2) retooriline proosa; Lysias (u 459–380 eKr), Isokrates „Rahu“
3) filosoofiline proosa. Sokrates , Platon
43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut?
Xenophon (u 430–354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja.
„Anabasis” („Ülesminek”),
„Hellenika” (Kreeka ajalugu 411–362),
„Kyrupaideia” („Kyrose kasvatus”),
„Apomnemoneumata” („Mälestused Sokratesest”)
44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed?
Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet.
Isokrates (436–338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390. aasta paiku rajas ta Ateenasse esimese retoorikakooli, kus õppisid palju tuntud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tugev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole.
Demosthenes (384–322 eKr) säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes neljakümmet.
45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud?
Pilved" ("Nephelai", 423 eKr) — keskseks teemaks on sofistide moodsa "kasvatussüsteemi" pilamine; esisofistina kujutatakse seejuures Sokratest
46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia „ Konnad ”?
47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku?
48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale?
49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
Pühendus kirjutamisele ja loengute pidamisele. Säilinud teosed on kirjutatud proosas .
„Moralia“ – On entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse tervet omaaegset teaduse valdkonda.
„Paralleelsed elulood “ – 46st eluloost koosnev sari kus on paarikaupa esitatud kuulsate kreeklaste ja roomlaste elukäike millele lisandub nende võrdlus.
50. Millest kirjutas Lukianos ?
Lukianos kirjutas umbes 80 teost mida iseloomustab satiiriline käsitluslaad. Sõlmis tihedaid sidemeid küünikute filosoofidega.
Ülistuskõne „Kärbse kiitus“
Sokraatilises zanris satiirilised dialoogid
„Jumalate kõnelused“
„Hetääride kõnelused“
„Surnute kõnelused“
51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Viis enam-vähem terviklikult säilinud kreeka romaani on:

Chariton (1. saj. eKr või pKr) „Chaireas ja Kallirhoe”;
Xenophon Ephesosest (2. saj. keskpaik pKr) „Ephesose lood” e „Ephesiaka”;
Achilleus Tatios (2. saj. lõpp pKr) „Leukippe ja Kleitophon”;
Longos (2. saj. lõpp–3. saj. algus pKr) „ Daphnis ja Chloe”;
Heliodoros (Süüria) „ Etioopia lood” e „Aithiopika” (3. saj. keskpaik või 4. saj. lõpp pKr).

52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius?
Filosoof keisritroonil. Põlvnes Hispaania senatoride prekonnast. Tema filosoofia oli enesearmastus ja enesetäiustus.Pidas inimesi võrdseks, kuid igaüks pidi täitma oma rolli ühiskonnas. Sõjakäikudel kirjutas aforismidest ja monoloogidest koosneva teose „ Iseendale “
53. Kes on antiikajal kirjutanud valme ? Kes olid enamasti valmide tegelasteks?
54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik?
Rooma kirjanduse sünd a 240 eKr
Vanarooma ladinakeelne kirjandus. Rooma kirjandus oli laenuline ning selle eesmärgiks oli luua kuulsusrikas ajalugu. Rooma kirjandus tekkis 3 saj. eKr. Kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused ) olid sellele oluloseks taustaks. Oluliseks teguriks oli kreeka jäljendamine.
55. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos?
Lucius (?) Livius Andronicus (u 290–pärast 207 eKr),
Sattus noore sõjavangina Tarentumist Rooma.Livius Andronicuselt pärinevad kreeka tragöödiate ja komöödiate mugandused ning ka Homerose „Odüsseia” tõlge Saturnuse värssides.
56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses?
57. Mis on fabula palliata ja fabula togata?
Fabula togata – Tegelased astuvad üles rooma riietuses
Fabula palliata – draamateos kus tegelased esinevad kreeka riietuses.
58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist ?
Rooma teatrid erinesid kreeka omadest : nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus , abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu.
59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius ? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid , kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit PLAUTUST ning TERENTIUST. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad.
PLAUTUSELT on säilinud 20 näidendit, põhiliselt tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased aredad tüübid: Nende hulgas hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes . Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori TERENTIUS. Parem haridus . Säilinud 6 komöödiat, sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele, süzeed ja dialoog universaalsemad
60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses.
Rooma kirjanduse õitseng, tema “kuldne ajajärk” langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse “kuldne ajajärk” ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus , mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal.
61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr?
Roomas kujunes välja filoloogia , ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (116–27 eKr). Eeskujuks keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar , luules Vergilius , Horatius ja Ovidius .
62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid.
Tuntumaid kõnesid:
süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu
Retoorikaalased teosed:
„De oratore” („Kõnemehest”), „ Brutus ”, „Orator” („Kõnemees”)
Filosoofiaalased teosed: „„Tusculanae disputationes” („Tusculumi arutlused”), „De officiis” („Kohustustest”),
„De re publica ” („Riigist”).
63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
„Commentarii de bello Gallico” („Märkmed Gallia sõjast”) – kirjutatud 52/ 51 a talvel
„Commentarii de bello civili” („Märkmed kodusõjast”) – kirjeldab 49.–48. a sündmusi.
Need teosed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel.
Caesar kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose „Analoogiast” (pühendatud Cicerole).

Caesar kirjutas nii, nagu talle endale oli kasulik, põhieesmärk oli näidata ennast kõiges parimast küljest – ta valis välja tema tegevust toetavad faktid.
Caesar kiitis oma sõdurite, eriti legendaarse 10. leegioni vaprust , üritades jätta muljet, et võitlus oli nii ränk ja vastane nii võimas, et vaid tark väejuht ja vapper vägi on suuteline seda võitma. Ta näitas oma tegutsemist kui paratamatut, kujutades vastaseid ülbete ja sõgedate fanaatikutena.
„Märkmed Gallia sõjast” pakuvad lisaks sõjategevuse kirjeldusele väärtuslikku ajaloolis -etnograafilist materjali muistsete gallialaste, germaanlaste ja brittide kohta.
Caesari keelekasutus taotleb selgust ja lihtsust : iga asja tähistamiseks on täpne ja tabav sõna, kirevust ja sünonüümirohkust on välditud.

64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles?
Kuulsuse omandas teosega
„Ab urbe condita” („Linna asutamisest alates”), mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr.Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35, neljandik. Teos vastas Augustuse poliitikale.
65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming?
6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem „De rerum natura ” („Asjade loomusest”)
Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim „ela varjatult”.
66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut?
Catullust tuntaksegi eelkõige armastusluuletajana – esindatud on tal ka kreeka mütoloogiast pärinevad literatuursed armastuslood – epüllion „Peleuse ja Thetise pulm”. Teos on pateetiline ja loodud tundmatute hellenistlike allikate alusel.
Samuti on Catullusel epigramme, mis ründavad poliitikuid või seltskonna- või kirjandustegelasi. Poliitilistelt vaadetelt oli Catullus Caesari vastane, ründas teda oma loomingus, kuid hiljem otsis lepitust.
67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele?
Cicero aeg (81-43 eKr) – rooma proosa kõrgaeg;
Augustuse aeg, Cicerost Augustuse surmani (43 eKr-14 pKr) – rooma luule õitseaeg;
Luules sai tuntuks Patronaaž
68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad?
Gaius Asinius Pollio (76 eKr–4 pKr)
Gaius Maecenas (70?–8 eKr)
Marcus Valerius Messala Corvinus (64 eKr–8 pKr)
69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal?
Vergilius oli pastoraalžanri algataja Roomas, ta võttis üle Theokritose teemad ja motiivid. Vergiliuse ekloogid viisid idealiseeritud karjustemaale Arkaadiasse ja kajastasid lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme. (Theokritos räägib kaasaja sündmustest harva ja jääb fiktiivsete idülliliste süžeede juurde.)
Esimene Vergiliuse teos kujutab endast 15 erineva sisuga luuletust, milles ilmneb Catulluse mõju. See kogu „Catalepton” (Pisiasjad) avaldati alles peale luuletaja surma.
Vergiliuse tähtsamad tööd:

„Bucolica” e „Ekloogid” Karjaselaulud on kirjutatud Theokritose pastoraalse luule laadis, värss on heksameeter.
„Georgica” Peateemad „Georgica’s”: põlluharimine, viljapuu- (eriti õlipuu-) ja viinamarjakasvatus, loomapidamine ja mesindus .

„ Aeneis ” Vergilius töötas eepose „Aeneis” kallal 11 aastat, teos jäi lõpetamata. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvalharust printsi Aenease (kr Aineias) teekond Latiumi ja võitlused seal, et rajada oma rahvale uus kodu.

70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua?

Horatius oli üle hulga aja esimene ning oma ajastu ainus teadaolev Lõuna-Itaaliast pärit rooma kirjanik. Horatiuse kirjanduslik pärand on suur, kreeka lüürikal oli suur mõju tema loomingule.
Horatiuse loomingu hulka kuuluvad kreeka poeedi Archilochose eeskujust lähtuvad jambilised luuletused e epoodid, leebed ja mõtisklevad satiirid, värsskirjad, mille hulgas tuntuim on „Läkitus Pisodele” e „ Luulekunst ”, oodid .
Horatiuse klassikalise esteetika järgi peab luuleteos olema lihtne, terviklik ja harmooniline; luuletaja valigu endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele. Teose osad olgu omavahel kooskõlas; asümmeetria, kõrvalepõiked, kirjeldavad ekskursid, kunstlik ja edvistav käsitluslaad – see kõik rikub ilunõuet. „Ars poëtica”
Tähtsaimal kohal Horatiuse loomingus olid ta enese jaoks „Oodid” („Carmina”). Horatius lähtus kreeka monoodilise laulu loojatest Alkaiosest ja Saphhost (Sappho stroofi oli kasutanud juba Catullus), kuid õppis ka hellenistlikelt poeetidelt. Neile ja ka Pindarosele toetudes kujundas Horatius oma keerulise teemaarendusega stiili, mida rikastas ladina retoorika. Oma „Oodides” on Horatius kasutanud 13 erinevat stroofivormi.
Värsirütmi oskusliku kasutamisega kaasneb Horatiusel täpne sõnavalik, kõigi ladina keele lausestusvõimaluste ja sõnade vaba järjekorra efektne kasutus. Abstraktne arutlus põimub äärmiselt konkreetsete kujunditega, mütoloogiliste või geograafiliste viidetega.

71. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed?
Tahtis koguaeg saada luuletajaks. Juba esimene teos „Amores“ tõi talle kuulsuse, see oli kirjutatud eleeglilses värsimõõdus. Kogumik „Heroides“ sisaldab mütoloogiliste kangelannade kirju – eleegilises värsimõõdus.
Kolm õpetuspoeemi:
1) „Medicamina faciei” („Naiste näorohud”);
2) „Ars amatoria” e „Ars amandi” („Armastuskunst”);
3) „Remedia amoris” („Armastuse ravimid ”)
4) Tragöödia „Medeia”
72. Kes olid Tibullus ja Propertius?
Tibullus

Eleegik Tibullus põlvnes rooma ratsanike perekonnast ja oli kohustatud kümneaastaseks sõjaväeteenistuseks.
Tibulluselt pärineb kaks raamatut eleegiaid. Esimese raamatu eleegiad on pühendatud Messalale ja poeedi armsamale Deliale (Planiale). Teise raamatu kangelanna on hetäär Nemesis .
Tibulluse keel on lihtne ja selge. Tibullus on üks väheseid rooma luuletajaid , kes ei külva teoseid üle mütoloogilise õpetatuse ballastiga. Peale Messala ringkonna poeetide tundis Tibullus hästi Horatiust.

Propertius

Umbes aastal 28 ilmub Propertiusel esimene eleegiateraamat „Cynthia”.
Teose suure menu tõttu võeti Propertius Maecenase kirjanduslikku ringkonda, kus ta tutvus Horatiuse, Vergiliuse ja Ovidiusega.
Järgnes veel 3 raamatut eleegiaid.
Erinevalt Tibullusest on Propertius väga temperamentne. Cynthia on saatuslik naine ja Propertiuse luule teemad on igatsemised, leppimised, tülid ja armukadetsemised.
Kolmandas eleegiateraamatus suureneb muude teemade osatähtsus.

73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca ?

Seneca sündis Cordubas (Hispaanias), üles kasvas Roomas, sai hea retoorilise ja filosoofilise hariduse.
41. a pagendati ta inimtühjale Korsika saarele , kus veetis 8 aastat.
Keiser Claudiuse teine naine Agrippina tõi Seneca pagendusest tagasi ja määras oma poja Nero kasvatajaks.
Nero sai keisriks 54. aastal, tegelikud valitsejad olid algul Seneca ja prefekt Burrus. 59. aastast hakkas Nero kõiges toimima nii nagu ise heaks arvas .

Seneca oli filosoofiliste vaadete poolest eklektik, põhiseisukohtadel stoikude õpetuse pooldaja, ideid laenas ta ka Pythagoraselt, küünikutelt ja Epikuroselt. Eesmärgiks oli hingelise tasakaalu saavutamine sõltumata tervislikust seisundist, inimeste suhtumisest, sotsiaalsetest või majanduslikest oludest ning kohast ja ajast, kus ollakse või elatakse.
12 raamatut dialooge :
„ Vihast ”, „Õnnelikust elust”, „Elu lühidusest”, „Lohutusest”,„Meelekindlusest”
Lohutuskirjad
„Epistulae morales ad Lucilium” („Moraalikirjad Luciliusele” e. k. 1996, 2008)
Tragöödiad:
„Medea”, „Phaedra”, „Hercules”, „ Oedipus ”, Agamemnon”
Menippose satiir „Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine”
74. Millest räägib Lucanuse teos „Pharsalia” e „ Bellum civile ”?
Lucanust peeti Vergiliuse järel tähtsuselt järgmiseks eepiliseks poeediks. Ta kirjutas eepikat, juhuluulet, näidendeid, proosat.
Peateos:
„Kodusõda” („Bellum civile”) e „Pharsalia” 10 raamatus, mille süžeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda.Eepose sisu pärines peamiselt Liviuselt.
Lucanus pidi L. Calpurnius Piso vandenõu ühe juhina endalt elu võtma.
75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest?
76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut.
Martialis

Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik – kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu.
Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsuste kasutamine.

Juvenalis

Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea.
Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna.
Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus.
Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Samas ei saanud ta impeeriumi tingimustes kasutada otsest ja isiklikult ründavat laadi . Mõeldes Traianuse ja Hadrianuse aegse Rooma oludele, toob ta konkreetsete isikutega seotud näiteid varasemast Domitianuse ja isegi Nero ajast. Oma kaasaegsetest ründab ta vaid kõrvalisi või pooleldi fiktiivseid tegelasi.

77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming?

Oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik, ühtlasi esimene riigipalgaline retoorikaõpetaja Roomas.
Säilinud on Quintilianuse peateos „Kõnekunsti õpetus” 12 raamatus, mis käsitleb süsteemselt kogu retoorika valdkonda, alustades kõnekunsti algõpetusest.
Quintilianus idealiseeris Cicero kõnemaneeri, Cicero oli tema jaoks haridusideaali kehastus. Quintilianus pani aluse tsitseroonlusele – Cicero matkimisele.

78. Milliseid keisririigi aegseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
Publius Cornelius Tacitus (u 55–pärast 116)

„ Agricola ” 98
„Germaanlaste päritolust ja paiknemisest” 98
„Dialoog kõnemeestest” (mõni aasta pärast esikteoseid)
„Ajalugu” – 12 raamatut (Tacituse kaasaeg kuni Domitianuse surmani) tõenäoliselt 107–108
„ Annaalid ” – 18 raamatut (Rooma ajalugu Augustuse surmast Nero surmani) 120

79. Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand? Kes oli Plinius Vanem?
Põhilise osa kirjanduslikust pärandist moodustavad 2 kogu kirju:
1) Esimene nn üldkogu sisaldab 247 kirja (9 raamatut).
2) Teine kogu koosneb Pliniuse ja Traianuse kirjavahetusest ja puudutab ametialaseid küsimusi seoses Pliniuse tegevusega Bitüünias. Selles kogus on kokku 122 kirja, neist 51 Traianuse vastust.
Vanem - Rooma õpetlasist tuleb märkida Plinius Vanemat, kes elas I sajandil (a. 28 - 79 u.a.j.). See oli sügavasti haritud inimene, kes tundis huvi kõigi teaduste vastu. Pliniuse töökus oli uskumatu. Ta luges ja tegi märkmeid kõikjal: rännakute ajal, jalutuskäikudel, saunas jne. Oma peateose - "Loodusloo" - koostamiseks kasutas Plinius 2 tuhat raamatut ja kogus kokku määratu faktilise materjali. Need faktid olid muide küll vähe süstematiseeritud. Plinius langes oma teadusliku uudishimu ohvriks. Vesuuvi purske ajal 79. a. u.a.j. Tahtes kohutavat loodusenähtust lähedalt vaadelda, ligines ta liigselt vulkaanile ja mürgised gaasid surmasid ta.
80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke?
Gaius Suetonius Tranquillus (u 75– vahemikus 140–150 pKr) On arvatud, et Suetonius oli pärit Põhja-Aafrikast.Suetonius kuulus ratsanikuseisusse, oli Traianuse ja Hadrianuse ajal keiserliku kantselei ülem kuni 121. aastani.
1) „Keisrite elulood” (12 esimese keisri biograafiad – Caesarist kuni Domitianuseni);
2) „Kuulsatest meestest” on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate , kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid.
Lucius Apuleius (u 125–170/ 190 pKr) - Apuleius oli pärit Rooma kolooniast Madauros’est (Aafrikast).Pärast Kartaagos ja Ateenas õppimist elas mõnda aega Roomas, suurema osa elust veetis Aafrikas.Kreekas lasi ta end pühendada mitmesse müsteeriumireligiooni. Kodumaale naasis ta hiilgava kõnemehena.

Oli esimene teadaolev rooma kirjanik, kes tegutses väljaspool Roomat (ja Itaaliat ) ega adresseerinud oma loomingut pealinna patroonidele või kirjanduslikule seltskonnale.

81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema?
Apuleiuse peateos on „Metamorfoosid” e „Kuldne eesel ”. „Metamorfoosides” muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol.
82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate?
Quintus Septimius Florens Tertullianus (150/170– 220/240) - Ristiusku pöördus täisealisena Roomas, Kartaagos sai temast usuvõitleja ja kirjutaja. Tertullianus oli alati tulihingeline võitleja – küll paganate, küll hereetikute ja gnostikute, hiljem üldise kiriku vastu. Tema arvukad teosed pärinevad ajavahemikust 195– 220.
Tertullianuse teoseid: „Apologeticum“, „Paganaile”, „Juutide vastu”, „ Hingest”, „Ristimisest”, „Patukahetsusest”, „Märtritele”, „Abikaasale”, „Naiste riietusest, „Monogaamiast”, „Paastust”.
Aurelius Prudentius Clemens (348–pärast 405). – Tuntuim kristlik poeet. Prudentius õppis nooruses kõnekunsti ja tegutses kohtukõnemehena, veetis oma elu põhiliselt Hispaanias, oli kahel korral provintsi asehaldur. Theodosius kutsus ta oma nõunike ringi. Vanemas eas pühendus Prudentius riigiteenistusest taandudes täielikult kristlikule luulele. Prudentiuse korpuse keskmes paikneb heksameetriline allegooriline poeem „Psychomachia”, milles personifitseeritud voorused ja pahed võitlevad omavahel
Aurelius Augustinus (354–430 pKr) – Augustinus oli antiikaja lääne suurim teoloog .Augustinus sündis Numiidias Tageste linnakeses.Sai hea retoorilise hariduse. Augustinuse noorus oli väga tormiline, tõsisemale teele juhtis ta Cicero teose „Hortensius" uurimine . Ta tegutseb mõnda aega retoorikaõpetajana Kartaagos, siirdub aga edasi Rooma ja Mediolanumisse (Milaanosse). Mediolanumi piiskop Ambrosius ristib ta ja pärast kolm aastat kestnud kloostrielu pühitsetakse Augustinus preestriks. Kuni surmani oli ta Numiidias Hippo linna piiskopiks.
„De civitate Dei” („Jumala riigist”), „ Confessiones“ („Pihtimused”).

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 47 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

antonm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus see

Antiikkirjandus

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana

Antiikkirjandus

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepost

Kirjandus

pdf

Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides

Antiikkirjandus

docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokrito

Kirjandus

doc

Antiikkirjanduse kordamisküsimused

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud

Antiikkirjandus

doc

Antiikkirjanduse konspekt

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu k

Antiikkirjandus

docx

Maailmakirjandus I. Antiik.

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti

Kirjandus

Rohkem sarnaseid