Folkoor- rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus.
Protsendid ehmatasid mind korralikult, mis paneb nii noorelt alkoholi tarbima? Sagedastel alkoholitarbijatel väheneb keskendumisvõime märgatavalt. Kuigi alkoholireklaami keelustamine vähendab tarbitava alkoholi üldist kogust suhteliselt vähe, ei saa tähelepanuta jätta reklaamide mõju nooremale põlvkonnale. Ülevaateuuringus noorematele täheldati, et alkoholireklaamiga kokku puutumise ja noorte hilisema alkoholi tarbimise vahel on seos. Seni avaldatud teaduskirjanduse põhjal võib öelda, et kuigi alkoholireklaami keelustamine ei kujuta võluvitsa, mille abil alkoholi tarbimist hetkega vähendada ning meetmel pole head teaduslikku alust, oleks sellest abi alaealiste alkoholi tarvitama hakkamise edasi lükkamisel, kes on sageli reklaami suhtes täiskasvanutest vastuvõtlikumad. Varajases nooruses alkoholi proovimine seostub aga omakorda suurema alkoholi tarbimisega täiskasvanueas. Mina keelaks alkoholireklaami meedias
sündmustest jmt. eesmärgiga need säilitada, fikseerida ja edasi anda. · Kroonikakirjandus (ka diaariumid, päevikukirjandus) on kirjanduse liik, kuhu regulaarselt lisatakse uusi peatükke. Kroonikakirjanduse eesmärgiks on jäädvustada sündmusi, mõtteid, ideid, meeleolusid jm asjaolusid nende asetleidmise ajal. · Teaduskirjandus ehk teaduslik kirjandus on teaduslikule metodoloogiale vastavalt vormistatud kirjandus, mõeldud kasutamiseks teaduskäibes. Teaduskirjanduse vormid on teaduslik artikkel, monograafia jmt. Vaata lähemalt artiklist teaduskirjandus. · Populaarteaduslik ehk aimekirjandus hõlmab väga laialdase ala kirjandusest. See kirjanduse liik on suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin jne)
ALVER ,,LEIB" AIMEKIRJANDUS -TUTVUSTAB ÜLDARUSAADAVALT POPULAARTEADUSLIK JA HUVITAVALT TEADUSE KIRJANDUS SAAVUTUSI. SIDUMATA KÕNE LUULELE VASTANDUV PROOSA SÕNAKUNSTI VALDKOND. VAHENDAB ARVAMUSI,AATEID JA IDEOLOOGIAID. PUBLITSISTIKA KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL. ÜLLATAV,KUID LOOGILINE LÕPPLAHENDUS. PUÄNT ESITATAKSE LAULDES VÕI LAULVALT KÕNELEDES RAHVALAUL -SEOTUD KÕNES RAHVALUULETEOS FOLKLOOR.RAHVALAULUD- REGIVÄRSILISED JA RIIMILISED, -JUTUD -MUINASJUTUD,MUIS- RAHVALUULE TENDID,NALJANDID,PAJATUSED -LUULE
- Muuta noorte käitumine tervisest hoolivamaks - Vähendada meelemürkide tarvitamist noorte seas - Aidata Tallinna Loomade Varjupaika ja suurendada loomadest hoolimist Metoodika ja tõenduspõhisus: Grupitööd, individuaalne nõustamine, koolitus, seminar, (Näiteks teostatud uurimuste ja infopäev jne teaduskirjanduse alusel) Meelemürkide loengud ja infopäevad kõikides Nõmme koolides. Teavitustegevus. Heategevuslik ühisüritus, milles pööratakse tähelepanu meelemürkide kahjulikkusele ja loomadest hoolimisele. ·RESSURSID JA TegevusSumma
Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
[lihtfraseologismideks ja lauselisteks fraseologismideks] Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Humoresk - lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali - Juhan Liivi "Juak" või Peet Vallaku "Maanaine" Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. Isikustamine - personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule.
Mõisted Romaan jutustav proosa suurvorm, mis kujunes valitsevaks zanriks 19.-20. sajandil. Romaani iseloomustavad probleemirohkus ja mitmekülgsus elu kujutamisel. Võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Ilukirjandus e belletristika kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude
kohale. Mida tähendab teooria? Teooria - loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? Karl Popper väitis, et teooria saabki olla ainult hüpotees. Kogemuse abil ei ole võimalik hüpoteesi tõesust kindlaks teha, küll aga ümber lükata. Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi ? · erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemuste omandamine, · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine, · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamise oskuste omandamine. Mida uurida-uurimuse planeerimine-andmete analüüsimine-andmete esitamine Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele
autoriõigustest ning litsentsilepingutest tulenevate piiranguteta. Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek. 15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories). 16. Mis on avatud juurdepääsu kaudu avaldatud teaduskirjanduse põhierinevus võrreldes seni tavaks olnud, nn traditsioonilise viisiga? Põhierinevus on, et kulusid ei kanna lugejad ja nii ei eksisteeri juurdepääsu piiranguid. 17. Intellektuaalse vabaduse ja infole juurdepääsu õiguse toetamisega on kultuuripärandiasutused tõestanud oma tähtsat osa aktiivse kodanikkonna kujundamisel. Millisel kahel tasandil saavad nad siin aktiivselt kaasa lüüa? Tegutseda saab kahel tasandil:
Rohkelt anti välja mitmesuguseid juhend- ja normmaterjale ning õppekirjandust.Viimase abil algas laste ja noorte vormimine nõukogulikus vaimus. Palju oli tõlkekirjandust vene keelest, mis lükkas eesti kirjanike teosed tagaplaanile. Esimest nõukogude aastat kirjastustegevuses jäävad iseloomustama järgmised tendentsid: nimetuste arvu järsk vähenemine, tiraaside suurenemine, poliitilise k irjanduse ning marksismi-leninismi klassikute teoste suur hulk, ilu- ja teaduskirjanduse nimetuste vähenemine, igas kirjanduse liigis avaldatakse põhiliselt vene nõukogude autorite tõlkeid. 5. Trükinduse ümberkujundamine. Nõukogude võimu ettekirjutusest lähtuvalt riigistati ka trükikojad 1940. aasta juulis, väiksemad 1941. aastal. Riigistamise esialgseks läbiviijaks oli Majandusministeeriumi juures asuv Natsionaliseerimise Peakomitee, mis loodi 1. augustil 1940. aastal. Natsionaliseeriti 83 suuremat trükikoda.
nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu- sena on seotud nihkega igale suuremale tekstitüübile iseloomuliku tun- nuse teljel. Teaduskirjanduse ja looduskirjanduse peamine erinevus seisneb nih- kes diskursiivsel teljel: teaduskirjanduse keel on tunduvalt reglemen- teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu. Looduskirjandus edastab, sarnaselt teaduskirjandusega, loodus- teaduslikke teadmisi, kuid teeb seda varjamatult autori subjektiivse prisma läbi. Samas iseloomustab mõlemat esitatavate andmete loodus-
(uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö kirjutamisega näitab õpilane võimekust ● iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi; ● oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mis tahes ainevaldkonda. Uurimistöö põhieesmärkideks on: ● erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise ning nendega töötamise kogemuse omandamine; ● korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeel ja eriala terminoloogia) omandamine; 3 ● töö korrektse vormistamisoskuse omandamine; ● õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemise arendamine. 1.2 Töö korraldus
Ma kasutan igapäevaselt arvutit ja Internetti, seepärast on küberkuritegevuse teemal uurimistöö koostamine kasulik oma teadlikkuse tõstmisel. Minu uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kui suur hulk Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest puutub küberkuritegudega kokku ja sealjuures millistega. Töös käsitlen probleemina küberkuritegevuse levikut. Minu uurimistöö koosneb teaduskirjanduse ja uudiste refereerimisel, kirjalikul küsitlusel, mille käigus vastasid õpilased küberkuritegevusega seotud küsimustele ning küsitluse tulemuste analüüsil. Uurimistöö loomisel tegelen ma järgmiste ülesannetega: teemakohaste materjalidega tutvumine, küsimustiku koostamine ning analüüsimine. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb küberkuritegude liigitust, võtab
Nt.: Uurimisobjekti(de) iseloomustus; algandmed; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus. 2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.1.4.1. Tabelid ja joonised. Tulemuste ülevaatlikuma esitamise huvides kasutatakse tabeleid, jooniseid, skeeme, fotosid ja arvjooniseid (graafikud ja kaardid). Kõik töös esinevad graafilised lisandid nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2, jne). Igal joonisel peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid,
klassikalise aja kõnemeeste matkimine. 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero ja Seneca olid filosoofilise proosa loojad. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). Teaduslik-tehnilise proosa õitsengu tõttu. Esindajad: Cato (,,Põllumajandusest"), Celsus (,,Meditsiinist"), Frontinus (,,Akveduktidest"). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad? Kesksed ideed: esivanemate tava, minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus, ajalugu kui õpetaja, ajalugu taotleb esteetilist elamust. Oli suur osakaal moraaliteemadel, vabaduse/võimu suhe, Rooma areng moraalselt langevas joones
külaelu. Idülli kui zanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". Ilmarine eesti pseudomütoloogias vägilane, kes sepistas taevavõlvi ja pani selle külge taevakehad liikuma. Ilmarise eeskujuks on soomlaste "Kalevala" Ilmarinen. ilukirjandus üks kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Ilukirjanduslikud tekstid on näiteks romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus. ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt.
11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste
Projekti riskianalüüs Mis võib minna valesti ja mida siis teha? Koostöö teiste projektide või tegevustega, võimalikud rahastamisallikad Kes on veel ideest huvitatud osapooled? Tulemuslikkuse hindamise plaan ja hindamise indikaatorid Seoud otsesel oodatavate tulemistega – millega mõõta, kuidas mõõta, millal mõõta Eesti toitumis- ja liikumissoovitused: koostamise metoodika ja peamised seisukohad TOITUMISSOOVITUSED Teadusuuringud > >Süstemaatilised teaduskirjanduse ülevaated > >Analüüsidokumendid – tavaliselt ülikoolide poolt otsusetegijatele > >Ravijuhendid/toitumissoovitused > >Populaarteaduslikud artiklid > Patsiendijuhendid: brošüürid, voldikud jne- nt toidusoovitused RIIKLIKUD SOOVITUSED- teadusuuringutel põhinev standard, mille vastu on võimalik tegelikku olukorda võrrelda Toitumissoovitused 1995/2006/2015 1995.a. toitumissoovitused -eesmärgiks peamiselt toitainete defitsiidi ennetamine 2006, riiklik südamestrateegia
milles võiks eesmärgid saavutada. Rakendatavate abinõude mõju patsiendile püütakse ette näha. Näiteks: kui sünnitajat põhjalikult informeerida, kas ta tunneb siis vähem sünnituseelset hirmu ja ärevust? Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul koostatud iseseisev uurimistöö. Kursusetöö koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele. Kursusetöö põhieesmärgid on: anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus; arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi; õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid; anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks. Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa
Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab
tuletada teist, millised argumendid ühel poolt ja millised vastu Einsteini ja Newtoni teooria. Empiirilised tõendid ei võimalda alati vahet teha, milline p on õige. 7) Mida tähendab ütlus, et revolutsioon toob kaasa maailmapildis Pardid ja jänesed – visuaalne kogemus. Ei ole lõplikult fikseeritud. Teadlane elab pärast revolutsiooni just kui teises maailmas. KUHN 11-Postskriptium 11. revolutsioonide nähtamatus Õpikute ja teaduskirjanduse ilmumine- registreerivad möödunud revolutsioonide püsivat tulemust, esimese paradigma muutumatu kaasnähe, misthaes teadusvaldkonnas. Kui töötav teadlane või asjatundmatu õpikulugeja pole oma eluajal isiklikult kogenud revulutsiooni, ulatub tema ajalooteadlikust üksnes kõige hiljutisemate revoultusioonide tulemuseni vastaval alal. Kiusatus kirjutada ajalugu tagurpidi. Alahindav suhtumine ajaloosse. Ka teadus vajab ajal kangelasi, õnneks on kangelaste asemel teadlased
Lucius Annaeus Seneca (1 eKr 65 pKr) Filosoofina eklektik (peamiselt stoa, aga ka peripateetikud, uuspütagoorlus). Orienteeritud praktilisele moraalile. Filosoofia ja retoorika süntees. Kirjutas ka tragöödiaid (ek ,,Medeia" RKA2009) ja teose ,,Loodusteaduslikud küsimused". ,,Uue stiili" esindaja. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Teadusliktehniline proosa Varane esindaja: Cato ,,Põllumajandusest" (2. saj eKr; vt eespool). Põhiosa: algas 1. saj pKr, ,,entsüklopeediline" ajajärk. Teadmiste kogumine, süstematiseerimine suurtesse kompendiumitesse ja väiksematesse käsiraamatutesse. Üks eesmärke: varustada kõnekunsti näite ja võrdlusmaterjaliga.
Praktikatöö on kohustuslik ja individuaalne kirjalik töö, mis koostatakse vastavalt õppetoolides kinnitatud üliõpilaste praktikatöö juhendile. Praktikatöö kirjalikul vormistamisel lähtutakse käesolevast juhendist. 2.3. Kursusetöö Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul kirjutatud iseseisev teoreetiline uurimistöö (kirjanduse ülevaade). Kursusetöö koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele. Kursusetöö põhieesmärgid on: · anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega 16 töötamise kogemus; · arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi; · õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); · tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid;
Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Projekt sisaldab järgmisi osi: 1. Probleemi seade Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal. 2. Projekteerimine. Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt. 1 0 Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik, organisatsioonilised või administratiivsed meetmed jms). 3. Hinnang projektile. Projekti tõhususe hindamine: a)uurimuse tulemuste näol,
annaabi.ee 
