Antiikkirjanduse eksam 2011 (1)

Antiikkirjanduse eksamiküsimused
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb?
Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua , antikuum – vana või muistne , põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante – vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi – minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla.
Antiikkirjanduse definitsioon – selle all mõeldakse vana-kreeka, vana- rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik – antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne).
Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana- rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane.
2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast . Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr.
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta.
4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest.
5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?
Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel.
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?
Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest.
7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel ? Tooge näiteid.
Meie päevini on antiikaja autorite teosed säilinud peamiselt keskaegsete 9. –15. sajandi koopiate näol.
* Renessansiperiood (14.–16. saj) lähtus humanistlikest ideaalidest ja seadis esiplaanile inimese ja tema maise elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist.
* Klassitsismiperiood (17.–18. saj) taotles kunstis rangeid reegleid ja matkis antiikkunsti.
* Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused.
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge žanriti näiteid murrete kasutamise kohta.
Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti:

• aioolia murre – eeposed
  
• dooria murre – koorilüürika
  
• joonia murre – eeposed, proosa
  
• atika murre – proosa
  

Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste . Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid – olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest).
9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja – lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente.
10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul?
Vana-Kreeka:
1) arhailine ajajärk 8.–6. sajandil eKr;
2) klassikaline periood 5.–4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena ;
3) hellenismi ajajärk 3.–1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas;
4) Rooma impeeriumi periood 1.–4. sajandil pKr.
Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena.

Vana-Rooma:
1) Kuni 3. sajandini eKr – rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud.
2) Arhailine ajastu (240–80 eKr) – Livius Andronicus, Ennius, Plautus , Terentius . Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst.
3) Kuldne ajastu (80 eKr–14 pKr) – Caesar , Cicero , Livius, Catullus , Lucretius, Vergilius , Horatius , Ovidius, Tibullus, Propertius. 80–40 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr–14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr–14 pKr).
4) Hõbedane ajastu (14–138 pKr) – Martialis , Phaedrus, Seneca , Tacitus, Petronius, Plinius.
5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.–6. saj. pKr) – Apuleius , Suetonius , Tertullianus, Augustinus , Hieronymus .
11. Milline on eepose „ Ilias ” peateema ja kompositsioon ?
Ilias on ühe linna lugu – Ilioni linna lugu ( Trooja ). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu , kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga. Tänu jumalatele kreeklased võidavad sõja. Alguses ei löö Achilleus sõjas kaasa (on solvunud, kuna temalt võeti tema orjatar ), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha – see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud kreeka sõjameestega. Troojalase lasevad hobuse väravatest sisse tirida ning nad ei oska ette karta hobuses peituvaid kreeklasi. Viimased ronivad hobusest välja ja ründavad Troojat seest poolt, sisse lastakse väljaspool olevad kreeklased. Saadakse võit. Trooja süüdatakse ja Helena antakse tagasi Menelaosele. Kreeka heeroste naasmine kodumaale on raske, paljud hukkuvad, paljud ekslevad teel. Kõik need muistendid kokku moodustavad kreeka mütoloogia nn Trooja küklose. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluse eepos , täis heroilist pinget ning traagilist paatost.

12. Kes olid „ Iliases ” väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
kreeklaste poolel
troojalaste poolel
Achilleus
Agamemnon
Menelaos
Odysseus
Aias
Diomedes
Patroklos
Idomeneus
Nestor
Hektor
Aineias
Paris e Aleksandros
Sarpedon
Helenos
Deiphobos
Troilos
Antenor
Priamos
Jumalad-kreeklaste poolel
Jumalad- troojalaste poolel
Hera
Athena
Poseidon
Hermes
Hephaistos
Aphrodite
Ares
Phoibos Apollon
Artemis
Leto
Epiteedid:
särasilmine neitsi Athena
veisesilmine Hera
pilvedekuhjaja Zeus
maa-süleshoidja Poseidon
roossõrmine Eos, vara sündind
välejalgne Achilleus, Peleides Achilleus
rahvaste juht Agamemnon
helkivakiivrine Hektor
13. Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
Jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Palju on kasutatud muistsetelt meresõitjatelt pärinevat folkloori . Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv .Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik Odüsseuse kaaslased. Tal endal õnnestub jõuda Kalypso saarele, kuid nõid ei lase teda enam vabaks. Pärast seitsmeaastast vangistust pääseb Odysseus jumalate loal lõpuks koju, seal on aga ees tema naise Penelope palumata kosilased , kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõpeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus on truu Penelopega. Õigus võidutseb.
14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos?
Kõige enam arvatakse, et Homeros on sündinud Ioonia regioonis Anatoolia poolsaarel Smyrnas (tänapäeva Türgi Izmiris) Chiose saarel. Suri aga Küklaadide saarestikus asetseval Iose saarel. Poeedi nimi on homonüüm kreeka homerosega ehk pantvangiga, ehk siis „inimene, kes on sunnitud järgima, alluma ), mõnes dialektis aga tähendab see pimedat. See viitabki sellele, et ta oli pantvang või pime mees.
aoid — kutseline laulik , kes improviseerib ja on seega laulude looja.
Eepose „Odüsseia” tegelaste hulka kuuluvast kahest aoidist on üks pime — Demodokos
15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Homerose eeposte saamislugu , mida tuntakse Homerose küsimusena, on maailmakirjanduse ajaloo raskemaid probleeme. Kreeklased uskusid, et mõlemad eeposed on täielikult koostanud ja koguni kirja pannud Homerose-nimeline laulik. Seda seisukohta on jaganud ka osa uusaja teoreetikuid ja kirjanikke. Teised aga asuvad seisukohal, et mõlemad eeposed on mitmest ajajärgust pärit autorite töö, mis kirjutati lõplikul kujul üles alles 6. sajandil eKr, ning et Homeros võis olla vaid silmapaistvaim nende poeetide hulgas. Eeldatakse, et Homeros lõi „Iiase“ noores eas, „Odüsseia“ aga vanas eas. Nende tekkeajal esitati neid eeposeid suuliselt.
Keskajal olid Homerose eeposed unustuses. Lääne-Euroopa eepikale avaldasid nad siiski mõju rooma poeedi Vergiliuse eepose „ Aeneis ” kaudu.
Homerost hakati uuesti lugema 14.–15. sajandil.
17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine.
Huvi Homerose eeposte vastu tärkab uuesti 18. sajandil, kui haritlaskond hakkab huvi tundma rahvaluule vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus.
16. Kes olid ahhailased , argiivid, danaoslased?
Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud:
*Ahhailased – Iliases 598 korda.
* Argiivid- Vana-Kreeka linna Argose elanikud, alates Homerosest nimetatakse nii ka kõiki teisi kreeklasi. Iliases kasutatud 29 korda.
*Danaoslased – Iliases kasutatud 138 korda
17. Kas „Ilias” ja „Odüsseia” olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed?
Ei olnud. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost „Margites”.
Homerosele on omistatud koomilist eepost „Konnade ja hiirte sõda”.
18. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (–UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus.
Homerose „Ilias“ ja „Odüsseia“ on daktülilises heksameetris. Simonides . Kallinos. Türtaios Spartast. Archilochos. Mimnermos. Solon . Theognis . Hipponax.
19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad?
* August Annist (1899–1972)
rahvaluuleteadlane, doktoritöö „Kalevipoeg eesti rahvaluules”, „Kalevala” tõlge eesti keelde
* Karl Reitav ( 1897 –1961)
klassikaline filoloog, polüglott
20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus?
Asukoht: Praegune Türgi linn Hisarlik Egeuse mere ääres.
Aeg: 1194 –1184 eKr
* 1865. aastal ostab Ameerika asekonsul Çanakkales Frank Calvert (1828–1908) Hissarliki künka idapoolse osa ja alustab väljakaevamisi. Ta kaevab välja 3. sajandil eKr eksisteerinud Trooja müürid ja Athena templi.
* 1870–1873 alustab oma väljakaevamisi Heinrich Schliemann , hävitades hilisema aja Trooja ja ka suure osa Homerose linnusest. Schliemann oli kindel, et Homerose Troojale vastab Trooja II kiht, sealt leidis ta ka „ Priamose aarde”.
21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos ?
Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: „Tööd ja päevad“ ning „ Theogonia “. Fragmendid säilinud: „Naiste kataloog “.
Ditaktilise ehk õpetliku eepose autor – tegeles praktilise eluga. Ka hesiodos oli laulik.
Homeros ja Hesiodos olid omavahel võistelnud – laulikuid tekkis arvukalt, tekkis konkurents ; säilinud legend, et mehed võistlesid; kummalisel kombel olevat Hesiodos antud võistluse võitnud. Hesiodos ütles Homerose loomingu kohta, et seal on palju väljamõeldisi; Hesiodos tahtis rääkida vaid tõtt. Mõned teadlased peavad Hesiodost vanemaks kui Homerost.
22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid?
7. saj eKr–4. saj pKr
33 eepilises värsis hümni (Apollonile, Hermesele, Aphroditele, Demeterile, Dionysosele, Paanile). Erinevatel aegadel loodud. Autorid tundmatud. Ka seda ei teata, millal need üheks kogumikuks koondati. Nii vormilt kui sisult üsna erinevad. Arvati, et nad võisid omal ajal sisse juhatada eepose. Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve , siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus.
23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga?
Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos – laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul , mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega . Lüüra – keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga).
Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud).
Poeesia jagunes:
* eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios , Mimnermos, Theogenis)
* monoodiline lüürika ehk soololüürika ( Alkaios , Sappho , Anakreon )
*koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibükos, Simonides, Bachylides, Pindaros )
24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel?

eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis);

monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) (Alkaios, Sappho, Anakreon);

koorilüürika e koorimeelika (Alkman, Stesichoros, Ibykos , Simonides, Bachylides, Pindaros)
Kreeka lüürika ülistab elu, rõõmu ja armastust, õilsust ja selget mõistust; väljendatakse pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest.
Lüürikas torkab silma eriline isikulisus – individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus . Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus – luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast . Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega.
Hipponax (jamb)- teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu.
Mimnermos- armastuslaulik
Solon- kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust.
Theognis- veendunud aristokraat
Alkaios- 1) poliitilised motiivid – võitlus türann Myrsilose ja Pittakose vastu, juubeldamine Myrsilose surma üle; 2) sümposioni- e joomistemaatika, nö prassingulaulud, sageli seotud poliitiliste motiividega.
Sappho- 1) pulmalaulud , hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele. 2) tütarlaste ja naiste tunded, nende elu pisiasjad.
Anakreon – 1) sümpoosion; 2) armastus, noorus, armastusjumal Eros palli või täringuid mängiva poisina.
Ibykos- ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest .
25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat?
Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav .
Jamb vastandus prestiižikatele žanritele.
Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet.
Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes.
Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga.
jambiline trimeeter

• ¾ È ¾ Èê ¾ È ¾ Èê ¾ È ¾
  

Jamb oli arvatavasti esimene žanr, milles loobuti laulust.
Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte.
Eleegia- Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus.
Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss).
See koosnes heksameetrist ja sellele järgnevast pentameetrist. Viimane moodustus kahest heksameetripoolest, mida lahutas dierees (jaotamine, lahutamine). Enne diereesi langevad sõnalõpp ja värsijala lõpp kokku.
Eleegia keel oli lähedane eepose keelele ja saatepilliks pigem puhkpill.
¾ ¾ ¾ ¾ ¾
¾ ÈÈ ¾ê ÈÈ ¾ê ÈÈ ¾ê ÈÈ ê ¾ È È ¾ê È
¾ ¾
¾ ÈÈ ¾ê ÈÈ ¾ê // ¾ ÈÈ ¾ê ÈÈ ¾ê
26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga?
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,
andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta.
Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine –
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus.
………………………………………………………..
Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi;
piigile toetades end – ma seda veini ka joon.

Archilochos
Eleegiline distihhon.
Archilochos oli palgasõdur. Pärimuse järgi osales ta Thasose saare traaklastest põliselanike ja Náxose saare elanike sõjas ning sai Naxose ja Parose vahelises lahingus surma. Archilochos eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma.
27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid?
Sappho luule peamotiiviks oli armastus, mida ta kirglikult ülistas. Suurel määral on tema luule temaatikat mõjutanud ka tütarlaste kooli ringkond : mõne jumalatari kultus pidustustega, pulmad , sõbrataride omavaheline suhtlemine ja kiindumus , armukadeduspiinad, lahkumisvalu, igatsus eemal viibiva sõbratari vastu jne. Kuulsaks sai tema neljarealine nn Sappho stroof. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljem ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses.
Alkaiose luules esinevad sageli kodusõja-motiivid. Palju oli poliitilisi laule, seotud veini- ja sümpoosionitemaatikaga. Lisaks kirjutas ta hümne jumalate auks ja lembeluulet. Ta kasutas endaloodud stroofi, mis sai antiikajal „Alkaiose stroofi“ nimetuse.
Anakreoni põhiteemadeks olid armastus, viin , naised, jõudeelu.. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson .
28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud?
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
Simonides
Sparta sõda, kus spartalased langesid viimse meheni. Kuningas Leonidas I viimased sõnad.
29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut?
Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast,
sai hea hariduse Ateenas ja Teebas .
4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule valitsejatele, sportlastele, flöödimängijatele jt. Võidulaulu ülesehitus:
* võitja ja tema suguvõsa kirjeldus
* räägitakse võitluse kohast, selle laadist
Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat .

• 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr?
  Atika ajajärgul loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt.
  
• Kreeka sõna drama tähistab tegevust, mille alla teatriga seotud tähenduses kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline. Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud rituaalsed ja seotud viljakuspidustustega (vana surm ja uue sünd, noore võit vana üle) ja võisid muutuda üsna ohjeldamatuteks. Nende muistsete pidustustega on ilmselt seotud Lääne-Euroopa karnevalitraditsioon.
  Draama kujunemine iseseisvaks kirjandusžanriks on seotud jumal Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus 5. ja 4. sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti suurtel dionüüsiatel märtsis- aprillis ja lenaiadel jaanuaris- veebruaris ja moodustas osa selle jumala kultusest .
  

• Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Atika maakonna keskuses Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka.
  * Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui „sokulaulu” (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa.
  Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega.
  
  

31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest?
Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis-laululine tantsuetendus. Autor, kes lõi tragöödia teksti, see komponeeris ka muusika ja oli samas ka lavastaja. Ditürambi laulis koor, kui koor ei laulnud, siis tekkis dialoog . Tragöödiate põhiteemaks olid müüdid. Eelkäijaks oli eepos. Aines põhinebki peamiselt kangelasmüütidel. Üheks eripäraks see, et müütidest esindatud kitsas ring – valdav osa Trooja sõjast, teine Teeba kuningasoo lugudest ( Oidipus ). Atika draama arenes kolmes osas – tragöödia, komöödia ja saatüri draama (lõbusad laulud ja tantsud).
Tragöödia kangelane pidi olema kangelane või heeros (inimene, kes seisis publikust kõrgemal). Etendus päikese/valguse käes, looduses – avatus oli oluline. Vaataja sai jälgida ka kaaspubliku reageeringut. Maski kandmine, et tagumistesse ridadesse oleks näha. Mask avas tegelaskuju olemuse (mis soost on tegelane, naisrolle etendasid mehed, näitas ka majandusseisundit). Mask tehti lõuendist, kaeti kipsiga, maaliti ja kinnitati paruka külge.
Polise asjadest räägitakse teatrilaval – kajastas ühiskonna üldiseid probleeme. Akustika suurepärane, mahutas üle 10 000 pealtvaataja (säilinud on Epidaurose teater). Kreeka teatrid olid hobuserauakujulised. Antiiktragöödia – lugu, mis räägib kannatustest, õnnetu lõpp ei pruukinud olla, võis ka õnnelikult lõppeda.
Tragöödias max 3 näitlejat, kooris 12-15 inimest.
Vaheaegu polnud, mäng katkematu. Tegevus toimus ühes kohas ja kestvus oli üks päev.

32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb?

• Aischylos – „Pärslased“ (tegelased reaalselt elanud isikud, pole mütoloogilisi tegelasi), „Seitse Teeba vastu“, „Palujannad“, „ORESTEIA“, „Agamemnon“, „Eumeniidid“, „Aheldatud Prometheus“. Religioosne autor, jumalad positiivsed ja korra tagajad. Koori osatähtsus väga suur, dialoog koori ja näitlejate vahel. Arhailine, religioosne temaatika , veresüü teema, õnnetused, mida pole võimalik ära hoida.
  
• Sophokles „Kuningas Oidipus“, „Antigone“, „Aias“, „Elektra“, „Oidipus Kolonoses“. Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus.
  
• Euripides - „Alkestis“, „ Medeia “, „Hippolytos“, „ Hellenid “, „Herakles“, „Helena“, „ Bakhandid “ (Dionysosest), saatürdraama „Kükloop“. Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid.
  

Autorid võistlesid omavahel.
33. Mida tähendavad sõnad „ orkestra ”, „ skenee ” ja „ theatron ”? Mida tähendab väljend „ deus ex machina ”?
Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest tantsuplatsist ehk orkestrast. Orkestra paigutati mäekülje alla. Orkestra – see kus etenduse tegevus toimub, ringikujuline väljak. Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad . Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed – istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar , seal ohverdati pidustuste alguses. Altari astmetel istus hiljem muusikasaatja. Hiljem asendusid puuistmed kiviistmetega. Orkestra jäi samaks ning sellele lisandus skenee (algselt onn- telk orkestra taga, hiljem puidust ja kuuri moodi ja ajutine). Skenee oli lõpuks kivist püsiv ehitis, kus muudeti esiseina. Skeneest tehti nagu tiibhoone, millel oli palju funktsioone. Skenee esist kaunistati sammastikuga. Skenee ees oli proskeenium ehk väike lavake. Skenees toimus ümberriietumine, asus orkestra taga.
„Deus ex machina“ ehk jumal masinast. Seda väljendit kasutati nö kure kohta, masin, mis tõstis näitleja õhku või vastupidi, kui ta mängis jumalat ja ta oli vaja taevast maa peale tuua. Näitleja sai immiteerida lendamist. Näitleja sai tõsta orkestra kohale.

• 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad „ mimesis ”, „hamartia”, „anagnorisis”, „peripeteia” ja „ katarsis ”?
  * mimesis – jäljendamine, selles seisneb kunsti olemus; tragöödia tõsise ja lõpetatud teatud suurust omava tegevuse jäljendus
  
• hamartia – eksimus, tragöödiates ei ole kangelaste kannatuste põhjuseks kaasasündinud pahelisus, vaid eksimus
  
• anagnorsis – äratundmine, muutus teadmatusest teadmisse
  
• peripeteia – pööre, pööre kangelase olukorras, nt õnnest õnnetusse v vastupidi
  
• katarsis – selles kajastub tragöödia eesmärk – äratada pealtvaatajas kaastunnet ja sel viisil avaldada vaatajale puhastavat mõju
  

35. Mida tähendavad sõnad „draama”, „ditüramb”, „tragöödia”, „komöödia”?
Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend.
Ditüramb- ülistuslaul veinijumal Dionysose auks
Tragöödia - kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend.
Komöödia - ehk pilke - või on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika žanre.

36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist?

• Müüditeemasid, mis on tragöödia aineks, käsitleti kreeka kirjanduses ka enne, kui tragöödiažanr 5. saj. eKr välja kujunes. Üheks tähtsamaks eelkäijaks oli siin eepika, millest tragöödia ammutas hiljem suurema osa oma ainesest.
  
• Arhailisest lüürikast on tragöödia kujunemisel olulised kaks luuleliiki: Dionysose sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul (threnos).
  
• Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni).
  

37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos ?
Euripidese tragöödia „Bakhandid“.
38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid?
Vana-atika komöödiaks nimetatakse 5. saj II poole eKr komöödia kuju, mis arvatavasti kasvas välja Dionysose auks korraldatavais rongkäikudes ettekantavaist rituaalseist „falloselauludest“. Termin „komöödia“ tähendab tõlkes ’koomose laul’; koomos oli nokastanud meeste jõuk, kes laulis pärast olengut rongkäigus tänaval pilke-või kiidulaule.

• Aristophanes „Ratsanikud“, „ Konnad “, „Linnud“, „ Pilved “, „Lysistrate“
  
• Kratinos, Eupolis – säilinud vaid fragmendid
  

Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel , vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt.

• Menandros „Pahurdaja“, + katkendid komöödiatest „Vahekohus“, „Äralõigatud palmik“
  
  

39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
Tänapäevalgi eksisteerivad žanritena komöödia, tragöödia ja draama ning nende alaliigid . Erinevus Antiikteatriga on nt see, et tänapäeval ei kanta maske ja naisi mängivad naised. Keskajal aga mängisid naisi veel mehed. Alguse sai teatrietendamise paik. Hilisema aja näitekirjanikud võtavad teoseid antiikajast ja mugandavad neid ning paiskavad siis lavale.
40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet?
Aleksandria luule ehk ilukirjandus tänapäeva mõistes. Eliidi pärusmaaks muutus kirjandus. Kirjutati eelkõige kõrgelt haritud lugejaskonnale. Vihjeline luule, haruldaste sõnade kasutamine, äärmiselt lihvitud vorm. Eelistati väitevorme: idüll (elupildike), epigramm , eleegia vorm (jutustav), pisi -eepos ehk epüllion. Keskenduti indiviidile , isiku õnne taotlemisele, peegeldub Epikurose maailmavaade – saab elada rahulikult sõprade keskel.
Lüürika muutus raamatulikuks, polnud mõeldud suuliselt ettekantavaks. Muusikaline saade kadus . Kreeka ja Rooma stiilide segunemine .
41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos?
Ta lõi žanri nimega pastoraal . Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka – vigurluuletused, nt „Syrinx“. Karjuseluule – Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur.
42. Millistes suundades arenes 5. –4. sajandil eKr vanakreeka proosa?
1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon
2) retooriline proosa ehk kõnekunst – Lysias , Isokrates , Demosthenes
3) filosoofiline proosa. Sokrates , Platon , Aristoteles .

43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut?
Herodotos – esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses „Historiai“, see tähendab uurimust , meie arusaama järgi ajalugu. Tema teos on väärtuslik allikas Kreeka-Pärsia sõdade kohta, käsitleb kreeklaste ja barbarite vahelisi konflikte, toob ära ka põhjused, miks nad omavahel sõdisid. Teos koosneb üheksast osast. Sisult võib teose jagada kaheks: Idamaade varasem ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad ning maailma vanima keele välja selgitamine (früügia keel). Tema teose stiil sarnane tragöödiale. Kirjeldab hybrist – ülemäärane kõrkus, nomos – seadus, komme , kirjutamata seadus.
Thukydides – „Peloponnesose sõja ajalugu“, osales ise selles sõjas väejuhina. Teos koosneb kaheksast raamatust. Ülevaade vanemast ajaloost. Põhiline erinevus: Herodotost huvitasid usundilised ja geograafilised aspektid. Thukydidest huvitasid aga sõjalised seigad, püüdis olla igati objektiivne. Oma teoses vahelduvad ajalooliste isikute kõned.
Xenophon – viljakas, kuid pealiskaudne autor. „Hellenika“, „Memorabilia Socratis“. Võttis osa ka ühest pärslaste sõjaretkest. Oli monarhia pooldaja . Panus: kirjanduslik portree.
44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed?
Retooriline proosa tekkis Ateenas vajadusega kohtukõnesid pidada. Selle loojateks võib pidada sofiste.
Lysias – sofistide jaoks oluline kõneleda veenvalt, vajadus pidada kohtukõnesid. Oli rikas ateenlane, pärast Peloponnesuse sõda jäi oma varast ilma. Säilinud 34 kõnet, kohtukõnede kirjutaja oli. „Kaitsekõne Erastosthenese mõrva puhul“.
Isokrates – poliitilised kõned. „Panateneia kõne“, „Rahu“, „Panegüürika“. Valgustatud monarhia pooldaja. Kirjutas ka kohtukõnesid. Rajas Ateenas esimese retoorikakooli. Ülistas kõnedes Ateena linna. Säilinud 29 kõnet, 9 kirja. Elu lõpul oma ideaalides ta pettus. 98 aastaselt näljutas end surnuks . Idealiseeris kuningas Philippos II'st.
Demosthenes – Ateena bürokraatia pooldaja, kuulsaim kõnemees, pidas Philippos II'st kreeka suurimaks vaenlaseks – 3 filipikat (süüdistuskõned). Pidas kõnesid oma pooldajate vastu, et saada oma isa varandus tagasi. Säilinud umbes 60 kõnet, ehtsaks peetakse 40't.
45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud?
“Pilved“ - esisofistina kujutatakse seejuures Sokratest . Keskseks teemaks on generatsioonide vahelised lahkhelid. Aristophanes ründab sofistlikke kasvatusmeetodeid, mis tema arvates kehastusid Sokratese isikus .

46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia „Konnad”?
Tegelaseks Euripides; esimene kirjanduskriitika Euroopa kirjandusajaloos. Kolm suurt traagikut surnud, D tunneb muret, et suuri traagikuid pole, vaja tagasi tuua, tragöödialava tühi. Dionysos läheb allmaailma jne. Teises osas on võistlus Aischylose ja Euripidese vahel, Dionysos ei tea, milline tagasi tuua allmaailmast. Arutlus luulekunsti ja tragöödia ülesannetest. Tuleb välja suur erinevus Aischylose ja Euripidese vahel, Euripides kujutab elu nagu see on, Aristophanese arvates ei tohi aga kujutada nagu on, vaid peab paremaks tegema inimest. Lõpp – Dionysos leiab, et ateena kodanikele on Aischylose tagasitulek parem.
47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku?
Platon – väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile. Eri vestluspaigas ja vestluskultuurid. Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara.
Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid . Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. “Sokratese apoloogia”, “Kriston”, “Charmides”, “ Menon ”, “Phaidon”, “Pidusöök”, “Politeia”- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile , “Phaidros”, “ Parmenides ”, “Timaios”, “ Sofistid ”, “ Riigimees ”, „Philebos”, “Seadused”.
Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed . Koopamüüt

48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale?
Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia , psühholoogia teemad), aga ka eetikat ja poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist.
Aristoteles rajas Ateenas filosoofiakooli Lykeion’i, hiljem sai Aristotelese koolkond peripateetikute koolkonna nime.
Eesti keeles on ilmunud: „ Poeetika ”, „Nikomachose eetika ”.

49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
Plutarchos – proosakirjanik. Oli filosoof ja biograaf, kirjutas kuulsate kreeklaste ja roomlaste biograafiat. Tähtis rooma ajastu kirjanik. Seotud loominguga ka varasematel aegadel. Ise oli paljude kuulsate kreeklaste, roomlaste biograaf, aga temast biograafiat pole. Umbes 250 teost, säilinud kolmandik.
„Moralia“ - entsüklopeedilise sisuga, esitatud dialoogide, kirjade ja loengute vormis. Teemad pedagoogika ja poliitika, kirjanduse vallast . Ka füüsika, meditsiin , retoorika jne. Eetikaprobleemid sisuks . Sõprus, iseloomuvead.
„Paralleelsed elulood“ - Sisaldab 46 väljapaistva isiku biograafiad. Paari kaupa esitatud elulood kuulsate kreeklaste, roomlaste elulood, toodud võrdlus. 2 isikut kõrvuti. Nt Ateena linna tegelane Theseus, temaga kõrvuti Romuluse, rooma linna rajaja, elulugu. Ajaloolised sündmused taustaks, aga kõlbelised sündmused tähtsad.
Plutarchos oli palju loetud, tsiteritud autor ka hilisema aja kontekstis. Palju ühist Uue Testamendiga. Ka draamakirjanikele andnud süžeid. Shakespeare on võtnud materjali temalt, „Süveöö unenägu“ mõjutatud.
50. Millest kirjutas Lukianos ?
Lukianos oli süürlane, suurepärane kreeka keele tundja; laia haardega, teosed – eetika, ajalugu, usund, kultuurilugu . Tuntud kui satiirik, ründas oma aja pahesid; kirjutas paroodiaid. Nimetatud ka sofistiks.

• „Kärbse kiitus“ - ülistuskõne kärbsele, hiljem jäljendatud; Homeros jt maininud oma teostes kärbest, kirjutab sellest
  
• Ülejäänud teosed dialoogid. Satiirilised ja naljakad dialoogid. Oli irooniline kristuse suhtes, mis tollal tärkas ja levis.
  
• „Jumalate kõnetused“
  
• „Surnute kõnelused“
  
• „Tõelised lood“ - antiikajastu ulmeromaan , parodeerib kreeka romaani. Seal esineb seik nagu Kuule , allmaailma reisimine . Sarnaneb Aristophanesega.
  

51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Pandi kirja romaani keeles, antiikkirjanduses oli olemas proosateose liik sarnane, aga roomanižanrit ei eristatud. Kreeka romaan kujutas endast armastus- ja seikluslugu. Ajal, mil romaanid pandi kirja, 1.saj eKr-4. saj pKr, romaanis tegelasteks kõrgemast soost noormees ja neiu , noored 13-17 aastased. Tüüpilised motiivid: peategelaste põgenemine vanemate eest, reisile minek, üks arvas teise surnud olevat. Pärast lahutamist said kokku, tõestasid truudust jne. Romaanid mõeldud pigem naissoost lugejatele. Antiikaja romaanide autoriks võis olla ka mõni naine pseudonüümi all.
52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius?
Kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamatu " Iseendale ".
53. Kes on antiikajal kirjutanud valme ? Kes olid enamasti valmide tegelasteks?
* Aisophos (Kreeka) – tema valmide tegelasteks on enamasti loomad. Olid proosavalmid, hiljem valati luule vormi. Kreeka mütoloogias puuduvad müüdid loomade tekke kohta. 5.-4. saj eKr muutusid valmid koolikirjanduseks, ei olnud enam ühiskonnakriitilised.
* Phaedrus (Rooma) – tõi valmi Rooma kirjandusse. Valas valmid värssi (jambilises värsimõõdus, esines ka omaloomingulisi valme, ainestik rändas autorilt autorile).

54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik?
Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus.
Rooma kirjandus oli suures osas laenuline, selle põhiline siht oli algusest peale Roomale kuulsusrikka ajaloo loomine.
Rooma kirjandus tekkis 3. sajandil eKr, kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused ) oli sellele oluliseks taustaks.
1) Kuni 3. sajandini eKr – rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud.

• 2) Arhailine ajastu (240–80 eKr) – Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst.
  
• 3) Kuldne ajastu (80 eKr–14 pKr) – Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 80–40 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr–14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr–14 pKr).
  
• 4) Hõbedane ajastu (14–138 pKr) – Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius.
  
• 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.–6. saj. pKr) – Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus.
  

55. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos?
Livius Andronicus ja tema „Ladina Odüsseia“.
56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses?
Ajaloo vallast kindlasti Aeneise naasemine Troojast (kõigepealt Enniuse „Annales“, siis Vergiliuse „Aeneis“). Kirjutatud on ka Puunia sõdadest (Naevius „Bellium Punicum“, milles räägitakse Aeneisest). Catilina vandenõu mahasurumiseks kirjutas Cicero teose „Kõned Catilina vastu“. Sallustius on samuti Catilina kõnedest kirjutanud. Caesar kirjutas kaks teost, esimene oli „Märkmeid Gallia sõja kohta“, teine aga „Märkmeid kodusõjast“ - sõda tema ja Pompeiuse vahel. Titus Livius on kirjutanud „Linna asutamisest alates“, mis hõlmab nii müütilist kui ka tegelikku ajalugu, nt Romuluse ja Remuluse lugu tema kaudu teatud (müüt). Müütilisema nurga alt ehk Apuleiuse „Kuldeesel“, kus on mainitud ka Isise kultust ja kirjas mitmeid kunstmuinasjutte.
57. Mis on fabula palliata ja fabula togata?
Varane rooma komöödia oli „mantlikomöödia“ (comoedia palliata; pallium – kreeka mantel ) ja näitlejad kandsid kreeka riietust .
Rooma tegelastega komöödia – „toogakomöödia“ – (comoedia togata), ilmus alles märksa hiljem. Tegelased astuvad üles rooma riietuses (toogades).
58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist?
Nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus , abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu.
Rooma teater pakkus rohkem „tsirkust ja leiba“, oli rohkem suunatud sellele, et rahva meelt lahutada. Palju oli igasuguseid võitlusstseene. Kreeka teater pani rõhku religioossusele, jumalate kujutamisele. Maskid ja koori kasutamine oli väga populaarne .
59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid , kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Plautus kirjutas komöödiaid üle 100, säilinud on 21. Üks komöödia on säilinud fragmentidena. Suuresti olid rooma komöödiakirjanike teosed kreeka autorite mugandused. Plautus ise viitas ka kreeka originaalile. Plautuse komöödia iseloomustus: tegevus toimub alati kuskil kreeka linnas, vahel ka kreeka nimed. Rohkesti rooma olustikku. Roomlastel oli kergem nalja teha, kui tegevus pandi Kreekasse . Näiteks et ori petab oma peremeest või on peremehest targem . Seega said seda mängida kujutledes Kreekat taustaks, seal ollakse nii veidrad et võib kõike olla, arvasid roomlased .
Kui Plautus mugavdas kreeka komöödiaid, siis võis ka kokku segada erinevaid kreeka komöödiaid, sai veelgi naljakam. valdavalt perekonnakonfliktil, kaksikute äravahetamine vms. Näitas ka Ateena rikaste nõudeelu. Plautuse komöödia sai aluseks Euroopa komöödiale. Plautuse teostest on inspiratsiooni saanud: Shakespeare, Moliere . Plautusel esines nii monolooge kui laule, oli opereti moodi. Kõnevärss oli hoopis vabam kui kreeklaste värsid, palju alliteratsioone ja assonantsi.
Terrentius kirjutas arenenumale maitsele kui Plautus, ta püüdis säilitada Kreeka originaali algset suunitlust. Kirjutas 6 komöödiat, kõik säilinud. Jämekoomik puudub, kirjutab humoorikaid olmedraamasid. Kirjutas laiemale publikule. Keskajal loodi tema ainetel näidendeid pühakute elust. Tema ainetel kirjutas Saksamaal elanud nunn Hrotsvith (Hrotswitha). Terentius on oluline Eestis, kuna tema komöödia “Androslanna” on esimene näidend, mida teadaolevalt Eestis on mängitud (1529).
60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses.
240- 80 eKr on proosa kõrgaeg. Vabariik asendus monarhiaga. Ägedad võitlused ja mõttevahetused teemadel kumb on õigem.
80 eKr- 14 pKr luule kõrgaeg.
Proosa ajastu – Caesar ja Cicero. Klassikalise aja ladina keele hääldust kasutatakse praegugi õppides. kuigi see oli väga lühikest ajajärku. Rangelt proosas süntaksireeglid. Püüti välistada erandeid , et poleks kõrvalekalduvusi normist. Eeskujuks Cicero – poliitik , kirjanik, rooma kuulsaim kõnemees. Lisas väga palju ladinakeelseid väljendusi juurde, lõi uusi sõnu. Tollal roomlased kasutasid kreeka keelt väga hästi, Cicero on kirjutanud ka kreeka keeles. Suurendas ladina keele väljendusvõimalusi.Caesari keelekasutus on selge ja lihtne, tekst on dramaatiline, lakooniline , tõtlik. Caesari tegevus on mõjutanud nii proosa kui luule autorite tegevust.
Poeedid polnud väga seotud poliitikaga, pigem põgeneti filosoofiasse; looming kajastas filosoofiat , armastust, sõprust. Tähtsamad luuletajad olid Catullus ja Lucretius.
61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr?

• Caesar (keelekasutus selge ja lihtne, tekst dramaatiline, lakooniline; „Märkmeid Gallia sõjast“ ja „Märkmeid kodusõjast“)
  
• Cicero (lõi uusi ladinakeelseid väljendeid; „Kõned Catilina vastu“, filipikad Marcus Aureliuse vastu)
  
• Sallustius (kirjeldab Rooma aristokraatia moraalset langust, ahnust, kõlvatust; hea stilist ; „Catilina vandenõu“, „Sõda Jogurthaga“, „Historiae“)
  
• Titus Livius (Hea jutustaja , polnud oma materjali suhtes kriitiline, tema teoseid võib võtta kui Rooma proosaeeposeid; „Linna asutamisest alates“).
  

62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?

• Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad.
  

Cicero on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid.

• Tuntumaid kõnesid:
  

süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu

• Retoorikaalased teosed: „De oratore” („Kõnemehest”), „Brutus”, „Orator” („Kõnemees”)
  
• Filosoofiaalased teosed: „„Tusculanae disputationes” („Tusculumi arutlused”), „De officiis” („Kohustustest”), „De re publica ” („Riigist”).
  Ideaalne kõnemees pidi Cicero järgi eneses ühendama nii retoorilise kui ka filosoofilise harituse. Traktaadis „De oratore” väitis Cicero, et kõnemees seab endale kolm ülesannet – 1) tõestada oma väiteid, 2) pakkuda kuulajale naudingut ja 3) mõjutada tema tahet õige otsuse tegemise suunas.
  

63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
„ Commentarii de bello Gallico“ ja „Commentarii de bello civili“. Esimene räägib Gallia sõjast, teine kodusõjast. Ta oli oskuslik populaarsuse võitmisel. Sai asehalduriks Rooma Gallia aladel ning pidi uusi alasid juurde vallutama. Sel ajal kujunes talle ustav armee , ainuvõimuhaaramisele omane. Gallia tekstis õigustab ta oma tegevust, räägib endast kolmandas isikus. Ei lubanud helveetia hõimul välja rännata. Põhivastane Gallias oli Vercingetorix. Räägib ka kohalike rahvaste kommetest. Stiililt sama kui järgmine teos – märkmeid kodusõjast. Sai ainuvõimu pärast kodusõda Pompeiusega. 44. aastal eKr nimetati ta diktaatorik ja sama aasta 15. märtsil ta ka mõrvati Brutuse poolt.
64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles?
„Ab urbe condita“ („Linna asutamisest alates“). Teose sisu oli Rooma ajalugu: müütiline ajalugu kuni 9. aasta pKr. Koosnes 142 raamatust, kõik pole säilinud. Jaotati dekaadideks ehk kümne raamatu kaupa. Säilinud on I dekaad, raamatud 21-45. oli oluline ajaloolane Kuldsel ajastul. Tänu temale on tuntud lugu „Romulus ja Remulus“, ka sabiinide röövimine. Teose eesmärk: pidi vastanduma Augustuse poliitikaga. Võib öelda, et see oli Rooma proosa-eepos. Suhtus positiivselt Brutusesse ja Cassiusesse (Caesari tapjatesse).
65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming?
Lucretiuse looming toetud Epikurose mõttemaailmale.
„De rerum natura “ Asjade loomusest – 6 heksameetrites kirjutatud laulud, Lucretius keskendus Epikurose filosoofiale. Epikuros leidis, et poliitikaga pole inimesel tegelda vaja, vaja muretult sõprade keskel elada. Lisaks sellele seisneb õnn ka vaimsetes naudingutes. Lucretius tõi teoses välja Epikuroselt lähtunud idee aatomiõpetusest, millega püüdis anda hirmsatele maailma nähtustele lihtsa seletuse. Selgitas, et surmahirmu pole vaja tunda, kuna pärast surma laguneb inimkeha tundetuteks aatomiteks – me ei puutu surmaga kokku. Ka jumalatesse suhtus nii, et nende pärast pole vaja muret tunda, nad on kaugel.
66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut?
Eelkõige armastuslaulik. Noore mehena tuli Rooma, liitus noorte luuletajatega, kelle sõpruskond püüdis luua uudset luulet. Toetuti Aleksandria luulekoolkonnale. Kallimachose ja Apolloniuse luule oli lihvitud, eelistati väikevorme, tegeldi müütide tõlgendamisega, mõjutas Catullust. Armastusluulejata – armus Roomas daami, aga Sappho järgi nimetas oma Gallia Lesbose saare järgia Lesbiaks. Sappho elas Lesbosel. Paljud luuletused kirjutatud kui möödaminnes, aga seal taga siiski viimistletus. Kompositsioon keeleliselt läbimõeldud. Kasutanud värsi ja stroofivorme (Kreeka). Oma kallimale pühendas meeleheitlike kui ka naljatlevaid luuletusi. Peegeldub lõhestunud hingeelu ja kahestanud tundeid.
Teda mõjutas ka mütoloogia. Temalt on pärit ka suurem teos väike-eepos (epüllion) „Peleuse ja Thetise pulm“. Põhineb Kreeka allikatel, ta on tõlkinud ka Kallimachose ja Sappho loomingut.
67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele?
Titus Lucretius Carus (96–53 või 98–55 eKr)
Teos: 6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem „De rerum natura” („Asjade loomusest”)
Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim „ela varjatult”.
Gaius Valerius Catullus
Paljud Catulluse luuletused on kirjutatud justkui möödaminnes, tühistel teemadel, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, millega kaasneb ka keeleline värskus ja nõtkus. Poeet on kasutanud mitmeid kreeka värsi- ja stroofivorme, kusjuures lemmikvärsiks on ilmselt olnud Phalaikose üksteistsilbik (kreeka poeedi nime järgi). Samuti on ta kasutanud Sappho stroofi.
Oli Augustuse valitsemisaeg.
68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad?
Titus Lucretius Carus (96–53 või 98–55 eKr)
Teos:6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem „De rerum natura” („Asjade loomusest”)
Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim „ela varjatult”.
Gaius Valerius Catullus
Paljud Catulluse luuletused on kirjutatud justkui möödaminnes, tühistel teemadel, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, millega kaasneb ka keeleline värskus ja nõtkus. Poeet on kasutanud mitmeid kreeka värsi- ja stroofivorme, kusjuures lemmikvärsiks on ilmselt olnud Phalaikose üksteistsilbik (kreeka poeedi nime järgi). Samuti on ta kasutanud Sappho stroofi.
69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal?
Vergilius oli pastoraalžanri algataja Roomas, ta võttis üle Theokritose teemad ja motiivid.
Vergiliusel oli retoorika ja filosoofiaalane haridus . Noorena Tulluse mõju. Värss heksameetris. Suundus Arkaadiasse, kajastas Rooma päevakorralisi teemasid . Vergilius oli Rooma eepose „Aeneis“ autor.

• „ Bucolica “ ehk „ Ekloogid “ koosnes kümnest karjaselaulust. Sai kuulsaks selle esimese teosega. Selles teoses kajastus ka tema enda saatus.
  
• „Georgica“ ehk „Maaharimise kunst “ - räägib põlluharimisest, viinamarjakasvatamisest, loomakasvatusest jne. Talupoegade miljöö eeskujuks. Virgilius oli poeetiline perfektsionist. Pärast seda teost tahtis filosoofiale pühenduda ja luuletustest eemalduda. Aga kirjutas veel Rooma eepose:
  
• „Aeneis“ - Vergilius töötas eepose „Aeneis” kallal 11 aastat, teos jäi lõpetamata. Räägib Roomlaste esivanema Aeneise juhtumistest. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvalharust printsi Aenease (kr Aineias) teekond Latiumi ja võitlused seal, et rajada oma rahvale uus kodu. Laiemas tähenduses on „Aeneise” kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse .
  
• See eepos toetub nii „Odüsseiale“ kui ka „Iliasele“. Tuleviku sündmuste ettekuulutamine. Aeneis koos oma teise naise Laviniaga rajas roomlaste soo.
  Hilisem vastuvõtt- Vergiliuse teosed said kooliklassikaks. Kristlased pidasid Vergiliust oma mõttekaaslaseks, seetõttu oli tal keskajal suurima luuletaja maine.
  

70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua?
Vabariigi pooldaja, pooldas Cassiust ja Brutust. Püüdis hoida vaimset iseseisvust ja eraelulust puutumatust. Kirjanduslik pärand suur. Jambilised luuletused ehk epoodid. Kirjutas ka satiire, mis polnud küll teravad , ent filosooilised . Kirjutas ka värsskirju, mis mõeldud eraldi kirjandusteostena.
„Ars Poetica“ „ Luulekunst “ - värsskiri, hilisemal ajal suureks eeskujuks luuletajatele. Klassikalise esteetika järgi peab olema teos lihtne, terviklik, harmooniline. Luuletaja peab valima teema vastavalt võimetele ja maitsle. Teose osad peavad olema kooskõlas omavahel; ilunõuet rikuvad kõrvalepõiked, kunstlik käsitluslaad.
„Carmina“ e Oodid – tähtsaimal kohal tema loomingus; ise kavandas 3 raamatut, hiljem sai neljanda raamatu ka juurde. 3. raamatu viimases luuletuses kirjutas, et on luulega loonud endale monumendi; igikestva ausamba. Ovidiuse soovil lisas kolmandale raamatule ka neljanda.
Lähtus palju kreeka eeskujust, aga ka hellenistidest, nt Spindaros. Oodides kasutas 13 erinevat stroofivorm. Teda on raske tõlkida, kuna sõnajärjekord on vabaluules. Sõnavalik täpne, aga järjekord vaba. Abstraktne arutlus, kujundid konkreetsed. Temaatika – mitmesugune – armastus(rahulik), sõprus, veiniülistus; ajaloolis-poliitilisi motiive. Eluideaaliks oli kuldne kesktee; püüdis hoida kõiges mõõdukust. Leidis, et ainus, mis on paratamatu, on surm. „ Carpe diem“ - pärit tema luulest. Osad arvavad , et see tähendab naudi või kasuta päeva, haara päevast vms. Luulekunst lihtne ja loogiline.
71. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed?
Võis luuletada igas valdkonnas, keskendus vormile, sisu mitte nii oluline. Kõige tähtsam teos: „Metamorphoses“ ( Metamorfoosid ) – 250 kreeka-rooma müüti, mis mainivad mingit muutumist. Olulisim teos! Mütoloogiline seletus, kuidas tekkinud mingi loom, taim vms. Algab sellega, et kaosest tekib kord, Caesar muudetakse jumalaks jne. Kokku 15 raamatut, stiil elegantne hellenismiaja luules lihvitud, küllulik materjal. Antiigipärandi hulgast loetuim teos. Mitmed kreeka müüdid meieni jõudnud tänu Ovidiuse teosele. Nt müüt Orpheusest ja Euridykest. Apolloni ja Daphne müüt. Nartcissos – armus peegelpilti.

• „Amores“ (Lembelaulud) – sellega sai kuulsaks juba
  
• „Heroides“ (Läkitused) – värsskirjad kreeka mütoloogias tuntud naistelt. Nt Medeia kiri Jasonile jne, eleegiline värsimõõt
  
• „Ars amatoria“ e „Ars amandi“ (armastuskunst) – süüdistati teda kergluses, et propageeris sellist teemat.
  
• „Remedia amoris“
  
• „Fasti“ (rooma kaldener) – väärtuslikud andmed rooma kalendri kohta, tähtpäevad, mütoloogiad; sellest jõudis ta valmis teha pool.
  
• „Tristia“ (kurvad laulud) – kurb stiil; luuletas ka Musta mere äärses keeles
  
• „Epistulae ex Ponto “ (Kirjad Musta mere äärest) – kurb stiil
  
• „Medeia“ antiikaja kuulus tragöödia – ei ole säilinud, kirjutas igas stiilis
  

72. Kes olid Tibullus ja Propertius?
Tibullus ja Propertius olid armastuslaulikud Roomas 1. sajandil eKr.
Tibulluse loomingust säilinud 4 raamatust koosnev eleegiakogu, millest Tibullusele omistatakse 2 esimest. Esimese raamatu eleegiad pühendatud poeedi armsamale Delia'le, kelle taga peitus vabakslastud orjatar. Tibullus kirjeldas ka rahulikku maaelu, ülistas rahuaega. Teise raamatu kangelanna hetäär Nemesis . Tibulluse teosed polnud mütoloogilise õpetusega, teistel oli palju. Tal puudusid viited poliitilistele sündmustele.
Propertius – luuletused ajendatud isiklikust elust, tal oma daam , muusa Cynthia – Delose saarel asuva mäe järgi tuletatud . Eleegiaid kirjutas, esimene kannab nime „Cynthia“, menukas teos. 4 raamatut eleegiaid. Temperamentne autor, luules peegelduvad igatsus, leppimine , tüli, armukadedus . 3 eleegias suureneb peremoraal, patriotism. 4 eleegiaraamatus katkestas suhte Cynthiaga, teemaks Rooma mütoloogia, iidsed paigad . Eeskujuks Kallimachos. Stiili poolest vastandus Tibullusele – Propertius on raskestiloetav, palju mütoloogilist õpetust. Uusajal Propertiuse looming mõjutas Goethet.
73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca?
Hea haridusega ja kuulus Rooma senatisse. Oli hispaanlane. Oli Nero kasvataja, eraellu suundudes hakkas kirjutama. Nero käsul tegi enesetapu (õilsaks peeti surma läbi oma enda käe). Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, dialooge, (lugemis)tragöödiaid – väga verised. Püüdles stoikude õpetuse poole: elu on ettevalmistus surmaks. Rõhutas kõigi inimeste võrdsust – ka orjad on võrdsed teiste inimestega. Tuntuim teos on „Moraalikirjad Luciusele“ ehk kirjad tema sõbrale.

• „Medeia“, „Phaedra“, „Hercules“, „ Oedipus “, „Agamemnon“ (Tragöödiad)
  

• „12 raamatut dialooge“, „ Vihast “, „Õnnelikust elust“, „Elu lühidusest“, „Moraalikirjad Luciusele“, „7 raamatut loodusteaduslikke küsimusi“
  

74. Millest räägib Lucanuse teos „Pharsalia” e „Bellum civile ”?
Seneca noorema venna poeg. Oli viljakas luuletaja. Virgiliuse järel peeti teda teiseks eepiliseks poeediks. „Phrasalia“ jutustab kodusõjast, koosneb 10st raamatust. Süžeeks kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, viimast kujutab türannina, pooldas Pompeiust.
75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest?
„Satiricon“ (antiikromaan) ja selle keskne osa „Trimalchio pidusöök“. Eksootiline ainestik, räägib põhjakihtide/tõusikute elust ( seiklused , erootika , grotesk, satiir jne), oluline ajalooliste viidete pärast. Teemaks vabaks lastud orja seiklused Rooma riigis, rändas linnast linna, põgenes. Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska.
76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut.
Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme.

• „Vaatemängude raamat“ – Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria.
  

Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus.
Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl.
77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming?
Rooma riigi palgal olev hispaanlasest retoorika õpetaja. Tema looming käsitleb seega retoorika valdkonda. Tema peateos „Kõnekunsti õpetus“ - 12 raamatut, käsitleb süsteemselt retoorikat. Idealiseeris Cicero kõnemaneeri. Kõneleda tuli loomulikult. Teose 10nes raamat annab ülevaate Kreeka ja Rooma kirjandusloost.
78. Milliseid keisririigi aegseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
Publius Cornelius Tacitus – „Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“
„Dialoog kõnemeestest” (mõni aasta pärast esikteoseid)
„Ajalugu” – 12 raamatut (Tacituse kaasaeg kuni Domitianuse surmani) tõenäoliselt 107–108
„ Annaalid ” – 18 raamatut (Rooma ajalugu Augustuse surmast Nero surmani) 120
Plinius Noorem- Põhilise osa kirjanduslikust pärandist moodustavad 2 kogu kirju.
Gaius Suetonius Tranquillus - Keisrite elulood” (12 esimese keisri biograafiad – Caesarist kuni Domitianuseni);
2) „Kuulsatest meestest” on säilinud vaid osaliselt. Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid
79. Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand? Kes oli Plinius Vanem?
Plinius Vanem oli loodusteadlane , „Naturalis historia “ (Looduslugu).
Plinius Noorem oli asevalitsejaks Rooma provintsides, sõprus paljude kirjanike ja teadlastega, „Epistulae“ („Kirjad“) - üks kogu 247 kirja, teises ametlikud kirjad, 122 kirja, milles andis Traianusele aru.
80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke?
Lucius Apuleius (pärit Rooma kolooniast Madauros’est (Aafrikast)), Aurelius Augustinus (sündis Numiidias Tageste linnakeses).
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema?
Tuntuim on romaan „Kuldne eesel“ ehk „Metamorfoosid“, mis koosnes 11 raamatust, sisaldas ka novelle ja kunstmuinasjutte, teoses kirjeldab Isise kultust, teos ise väga mahlaka keelekasutusega.

• Metamorfoosides” muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks .
  
• Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol.
  
• Pikim ja kuulsaim kõrvalepõige põhisüžeest on muinasjutt „Amor ja Psyche”, sellest loost varasemat üleskirjutust ei olegi.
  
• Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb kõlalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat
  

82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate?
Esimesed kristlikud autorid kirjutasid kreeka keeles. Esimene ladinakeelne kirjanik oli Tertullianus („Kaitseks paganate vastu“), rikastas kirikuterminoloogiat. Teine oli Basileios Suur – tal oli oma nägemus sellest, millised on kasulikud autorid ja millised mitte. Aurelius Augustinus – kelekasutus oli Cicero klassikaline keel, tema teostest: autobiograafiline „Pihtimused“, kaalukam teos „Jumala riigist“ ( kristlaste käitumisest Roomas, kuidas peab käituma). Hieronymus – tõlkis „Vulgata“, tõlkis sisutruult (Cicero põhimõtte järgi.) Julianus Apostata – üritas Roomas kehtestada paganlikke jumalaid, aga see ei õnnestunud. Tacituse traditsiooni järgijaks peetakse Ammianus Marcellinus't - „Res gestae“ (erinevate rahvaste kohta seal andmeid, ka poliitilise olukorra kohta).
18