Antiikkirjanduse eksam 2011 (1)

Antiikkirjanduse eksamiküsimused
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb?
Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua , antikuum – vana või muistne , põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante – vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi – minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla.
Antiikkirjanduse definitsioon – selle all mõeldakse vana-kreeka, vana- rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik – antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne).
Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana- rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane.
2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast . Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr.
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta.
4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest.
5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel?
Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel.
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?
Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest.
7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel ? Tooge näiteid.
Meie päevini on antiikaja autorite teosed säilinud peamiselt keskaegsete 9. –15. sajandi koopiate näol.
* Renessansiperiood (14.–16. saj) lähtus humanistlikest ideaalidest ja seadis esiplaanile inimese ja tema maise elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist.
* Klassitsismiperiood (17.–18. saj) taotles kunstis rangeid reegleid ja matkis antiikkunsti.
* Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused.
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge žanriti näiteid murrete kasutamise kohta.
Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti:

• aioolia murre – eeposed
  
• dooria murre – koorilüürika
  
• joonia murre – eeposed, proosa
  
• atika murre – proosa
  

Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste . Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid – olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest).
9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja – lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente.
10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul?
Vana-Kreeka:
1) arhailine ajajärk 8.–6. sajandil eKr;
2) klassikaline periood 5.–4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena ;
3) hellenismi ajajärk 3.–1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas;
4) Rooma impeeriumi periood 1.–4. sajandil pKr.
Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena.

Vana-Rooma:
1) Kuni 3. sajandini eKr – rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud.
2) Arhailine ajastu (240–80 eKr) – Livius Andronicus, Ennius, Plautus , Terentius . Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst.
3) Kuldne ajastu (80 eKr–14 pKr) – Caesar , Cicero , Livius, Catullus , Lucretius, Vergilius , Horatius , Ovidius, Tibullus, Propertius. 80–40 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr–14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr–14 pKr).
4) Hõbedane ajastu (14–138 pKr) – Martialis , Phaedrus, Seneca , Tacitus, Petronius, Plinius.
5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.–6. saj. pKr) – Apuleius , Suetonius , Tertullianus, Augustinus , Hieronymus .
11. Milline on eepose „ Ilias ” peateema ja kompositsioon ?
Ilias on ühe linna lugu – Ilioni linna lugu ( Trooja ). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu , kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga. Tänu jumalatele kreeklased võidavad sõja. Alguses ei löö Achilleus sõjas kaasa (on solvunud, kuna temalt võeti tema orjatar ), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha – see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud kreeka sõjameestega. Troojalase lasevad hobuse väravatest sisse tirida ning nad ei oska ette karta hobuses peituvaid kreeklasi. Viimased ronivad hobusest välja ja ründavad Troojat seest poolt, sisse lastakse väljaspool olevad kreeklased. Saadakse võit. Trooja süüdatakse ja Helena antakse tagasi Menelaosele. Kreeka heeroste naasmine kodumaale on raske, paljud hukkuvad, paljud ekslevad teel. Kõik need muistendid kokku moodustavad kreeka mütoloogia nn Trooja küklose. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluse eepos , täis heroilist pinget ning traagilist paatost.


12. Kes olid „ Iliases ” väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
kreeklaste poolel
troojalaste poolel
Achilleus
Agamemnon
Menelaos
Odysseus
Aias
Diomedes
Patroklos
Idomeneus
Nestor
Hektor
Aineias
Paris e Aleksandros
Sarpedon
Helenos
Deiphobos
Troilos
Antenor
Priamos
Jumalad-kreeklaste poolel
Jumalad- troojalaste poolel
Hera
Athena
Poseidon
Hermes
Hephaistos
Aphrodite
Ares
Phoibos Apollon
Artemis
Leto
Epiteedid:
särasilmine neitsi Athena
veisesilmine Hera
pilvedekuhjaja Zeus
maa-süleshoidja Poseidon
roossõrmine Eos, vara sündind
välejalgne Achilleus, Peleides Achilleus
rahvaste juht Agamemnon
helkivakiivrine Hektor
13. Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
Jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Palju on kasutatud muistsetelt meresõitjatelt pärinevat folkloori . Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv .Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik Odüsseuse kaaslased. Tal endal õnnestub jõuda Kalypso saarele, kuid nõid ei lase teda enam vabaks. Pärast seitsmeaastast vangistust pääseb Odysseus jumalate loal lõpuks koju, seal on aga ees tema naise Penelope palumata kosilased , kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõpeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus on truu Penelopega. Õigus võidutseb.
14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos?
Kõige enam arvatakse, et Homeros on sündinud Ioonia regioonis Anatoolia poolsaarel Smyrnas (tänapäeva Türgi Izmiris) Chiose saarel. Suri aga Küklaadide saarestikus asetseval Iose saarel. Poeedi nimi on homonüüm kreeka homerosega ehk pantvangiga, ehk siis „inimene, kes on sunnitud järgima, alluma ), mõnes dialektis aga tähendab see pimedat. See viitabki sellele, et ta oli pantvang või pime mees.
aoid — kutseline laulik , kes improviseerib ja on seega laulude looja.
Eepose „Odüsseia” tegelaste hulka kuuluvast kahest aoidist on üks pime — Demodokos
15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Homerose eeposte saamislugu , mida tuntakse Homerose küsimusena, on maailmakirjanduse ajaloo raskemaid probleeme. Kreeklased uskusid, et mõlemad eeposed on täielikult koostanud ja koguni kirja pannud Homerose-nimeline laulik. Seda seisukohta on jaganud ka osa uusaja teoreetikuid ja kirjanikke. Teised aga asuvad seisukohal, et mõlemad eeposed on mitmest ajajärgust pärit autorite töö, mis kirjutati lõplikul kujul üles alles 6. sajandil eKr, ning et Homeros võis olla vaid silmapaistvaim nende poeetide hulgas. Eeldatakse, et Homeros lõi „Iiase“ noores eas, „Odüsseia“ aga vanas eas. Nende tekkeajal esitati neid eeposeid suuliselt.
Keskajal olid Homerose eeposed unustuses. Lääne-Euroopa eepikale avaldasid nad siiski mõju rooma poeedi Vergiliuse eepose „ Aeneis ” kaudu.
Homerost hakati uuesti lugema 14.–15. sajandil.
17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine.
Huvi Homerose eeposte vastu tärkab uuesti 18. sajandil, kui haritlaskond hakkab huvi tundma rahvaluule vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus.
16. Kes olid ahhailased , argiivid, danaoslased?
Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud:
*Ahhailased – Iliases 598 korda.
* Argiivid- Vana-Kreeka linna Argose elanikud, alates Homerosest nimetatakse nii ka kõiki teisi kreeklasi. Iliases kasutatud 29 korda.
*Danaoslased – Iliases kasutatud 138 korda
17. Kas „Ilias” ja „Odüsseia” olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed?
Ei olnud. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost „Margites”.
Homerosele on omistatud koomilist eepost „Konnade ja hiirte sõda”.
18. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (–UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus.
Homerose „Ilias“ ja „Odüsseia“ on daktülilises heksameetris. Simonides . Kallinos. Türtaios Spartast. Archilochos. Mimnermos. Solon . Theognis . Hipponax.
19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad?
* August Annist (1899–1972)
rahvaluuleteadlane, doktoritöö „Kalevipoeg eesti rahvaluules”, „Kalevala” tõlge eesti keelde
* Karl Reitav ( 1897 –1961)
klassikaline filoloog, polüglott
20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus?
Asukoht: Praegune Türgi linn Hisarlik Egeuse mere ääres.
Aeg: 1194 –1184 eKr
* 1865. aastal ostab Ameerika asekonsul Çanakkales Frank Calvert (1828–1908) Hissarliki künka idapoolse osa ja alustab väljakaevamisi. Ta kaevab välja 3. sajandil eKr eksisteerinud Trooja müürid ja Athena templi.
* 1870–1873 alustab oma väljakaevamisi Heinrich Schliemann , hävitades hilisema aja Trooja ja ka suure osa Homerose linnusest. Schliemann oli kindel, et Homerose Troojale vastab Trooja II kiht, sealt leidis ta ka „ Priamose aarde”.
21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos ?
Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: „Tööd ja päevad“ ning „ Theogonia “. Fragmendid säilinud: „Naiste kataloog “.
Ditaktilise ehk õpetliku eepose autor – tegeles praktilise eluga. Ka hesiodos oli laulik.
Homeros ja Hesiodos olid omavahel võistelnud – laulikuid tekkis arvukalt,