Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soojusvool" - 16 õppematerjali

soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A.
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda Q=D1 (h´1 ­cp1 t´´1)= D2 (h´´2 ­cp2 t´2) Keskmine temp. limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q...

Soojustehnika
725 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K? Tegur U näitab, kui suur on soojusvoog 1,1 W läbi piirde, mis 1m2, kui sise- ja ka välistemperatuuride vahe on 1K. W ­ soojusvoog m2 ­ tõkke pindala K ­ temperatuuri vahe 109. Mida nim konvektsiooniks...

Keskkonafüüsika
101 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

Peab kohe ütlema, et väljastpoolt soojustamine annab alati ohutuma lahenduse. Seestpoolt soojustamine võib kõne alla Seestpoolt soojustamisel tulla puitelamute puhul, kivielamutes aga ainult rangete jäävad piirdesse külmasillad, erinõuete täitmisel. Seestpoolt soojustamisel on paratamatu, mille kaudu toimub endiselt et vahelagede ja vaheseinte kohal jäävad piirdesse külmasillad, intensiivne soojusvool mille kaudu toimub soojuskadu endisel viisil. Viimasel ajal on hoonete renoveerimisel esinenud kahetsusväärseid möödalaskmisi kivist välisseina seestpoolt soojustamisel. Kasutusel on populaarsed materjalid: kipsplaat ja mineraalvill. Kui kivisein soojustatakse seestpoolt mineraalvillaga ja viimistluseks on kipsplaat, siis ilma vastavat arvutust tegemata on selge, et külmal talveilmal on kivimüüri sisepinna temperatuur tänu villa kõrgele soojuspidavusele allapoole 0 °C...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...

Soojustehnika
144 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass ­ kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass ­ tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass ­ mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass ­ hooned võivad kasutusel olla vaid pi...

Ehitusfüüsika
575 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soojus- ja massilevi I vastused

R 1 kl = Soojusläbikandetegur 1 n 1 d 1 [W/(m2 * K)] + ln i +1 + 1 d1 i =1 2i di 2d2 7.Varda soojusjuhtivus ja ribitatud küttepind. Lõpmata pika varda soojusvool Q = f m1 W Ribitatud küttepinnalt ülekantav summaarne soojusvool: t v1 - t v 2 Q= 1 1 W + + 1 F1 F1 taand F F F taand = r E r + s s [W/ (m2 * K)] F F Fs ­ seina pindala Fr ­ ribide pindala s ­ seina soojusülekandetegur r ­ ribide soojusülekandetegur F = Fr + Fs 8.Soojusjuhtivustegur ning ainete jagunemine nende soojusjuhtivuse järgi....

Soojusfüüsika
39 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...

Ehitusfüüsika
252 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on...

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,...

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...

tehnomaterjalid
121 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...

Soojustehnika
46 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud...

Teoreetilise mehaanika...
122 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused

Ülesanne 5. Leia soojusvoog läbi Aeroc ploki, kui materjali soojus-erijuhtivus (λ =0,071 W/mK). Seina paksus on 0,375m. Sisetemperatuur on 21kraadi ja välistemperatuur on 5 kraadi. Andmed: λ =0,071 W/mK d= 0,375 m T1= 21 ºC T2=5 ºC A= 30 m2 Lahendus: Q= 0,071*(21-5)/0,375=3,03 W/m2 W ∗K m∗K =W /m2 m φ=3,03*30=90,9 W W 2 2 ∗m =W m Ülesanne 6. Leia soojusvool Ф (W) kui soojusvoog U= 0,13(W/m2K), T1=21,9ºC, T2= -2,8ºC ja A= 6,45m2 Andmed: U= 0,13 T1=21,9 T2= -2,8 A= 6,45 Lahendus: Ф= U*A*(T1-T2) Ф= 0,13*6,45*(21,9-(-2,8))=20,7 W Ülesanne 7. Vahtpolüstüreenist soojustusplaadi deklareeritav soojus-erijuhtivus on λD(20… 40)= 0,035 W/(mK). Kui T1=+10 ºC talvisel kütteperioodil on seina soojustuse keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli...

Üldgeodeesia
33 allalaadimist
thumbnail
47
docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

Vaadeldava pinna suurus 4 m2. Valem: Lahendus: Q = 0,2 * 19 ­ (-20) / 0,15 = 52 W/m2 Ühikute teisendus: W / m * K * K / m = W/m2 6 Leian soojusvoolu läbi seina, kui vaatlen 4 m2 pinda. Valem: Lahendus: = 52 * 4 = 208 W Ühikute teisendus: W / m2 * m2 = W Vastus: Soojusvoog läbi keramsiitploki on 52 W/m2 ning soojusvool läbi 4 m2 suuruse pinna on 208 W. 7 ÜLESANNE 6 ÜLESANNE 6 Väärtus Ühik Soojusvoog (U) 0,16 W/m2K Sisetemperatuur 22,5 °C Välistemperatuur -25 °C Vaadeldava pinna suurus 11 m2...

Ehitusfüüsika
51 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Soojustamine

Selgelt põhiprobleemiks on piirete infiltratsioon uusehitiste puhul, kus suhteliselt harva esineb koonerdamist soojustusmaterjaliga, kuid pahatihti on ehitaja alahinnanud tuuletõkke ühendussõlmede olulisust ehitise kui terviku juures. 52 26 SOOJUSKAO HINDAMINE ARVUTUSTEGA Soojusvool läbi piirdetarindi osade sõltub nende pindalast A (m2), soojusläbikande tegurist U (W/m2*K) Soojusülekanne läbi massiivsete seinte on aeglane, läbi akende ja läbi piirdetarindi lekkiva õhuga aga kiire (iga välistemperatuuri või vabasoojuse muutus mõjutab soojuskadu peaaegu hetkeliselt). Soojuse kadu soojusülekandega = U*A (t2-t1) Soojuse kadu infiltratsiooniga = L*p*c(t2-t1)...

Ehitus materjalid ja...
57 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t...

EHITUSFÜÜSIKA
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun