docstxt/1289594386101794.txt
Sisetemperatuur on 19 °C ja välistemperatuur on -20 °C. Vaadeldava pinna suurus 4 m2. Valem: Lahendus: Q = 0,2 * 19 (-20) / 0,15 = 52 W/m2 Ühikute teisendus: W / m * K * K / m = W/m2 6 Leian soojusvoolu läbi seina, kui vaatlen 4 m2 pinda. Valem: Lahendus: = 52 * 4 = 208 W Ühikute teisendus: W / m2 * m2 = W Vastus: Soojusvoog läbi keramsiitploki on 52 W/m2 ning soojusvool läbi 4 m2 suuruse pinna on 208 W. 7 ÜLESANNE 6 ÜLESANNE 6 Väärtus Ühik Soojusvoog (U) 0,16 W/m2K Sisetemperatuur 22,5 °C Välistemperatuur -25 °C Vaadeldava pinna suurus 11 m2
R 1 kl = Soojusläbikandetegur 1 n 1 d 1 [W/(m2 * K)] + ln i +1 + 1 d1 i =1 2i di 2d2 7.Varda soojusjuhtivus ja ribitatud küttepind. Lõpmata pika varda soojusvool Q = f m1 W Ribitatud küttepinnalt ülekantav summaarne soojusvool: t v1 - t v 2 Q= 1 1 W + + 1 F1 F1 taand F F F taand = r E r + s s [W/ (m2 * K)] F F Fs seina pindala Fr ribide pindala s seina soojusülekandetegur r ribide soojusülekandetegur F = Fr + Fs 8.Soojusjuhtivustegur ning ainete jagunemine nende soojusjuhtivuse järgi
soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K? Tegur U näitab, kui suur on soojusvoog 1,1 W läbi piirde, mis 1m2, kui sise- ja ka välistemperatuuride vahe on 1K. W soojusvoog m2 tõkke pindala K temperatuuri vahe 109. Mida nim konvektsiooniks
Raami soojusjuhtivust saab vähendada materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 29. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel energiatõhususe arvestamine. 30. Seleta lahti mõisted ,,soojusvoog" ja ,,soojusvool"? Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja temperatuurigradiendist q = -k T qx = -k dT/dx 32. Mitu Celsiuse kraadi on 253 Kelvinit? -20,15°C 33. Mida iseloomustab sümbol d W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 34. Mida iseloomustab sümbol D W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 35
Raami soojusjuhtivust saab vähendada materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 29. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel energiatõhususe arvestamine. 30. Seleta lahti mõisted „soojusvoog“ ja „soojusvool“? Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja temperatuurigradiendist q = -k ∙ ΔT qx = -k ∙ dT/dx 32. Mitu Celsiuse kraadi on 253 Kelvinit? -20,16°C 33. Mida iseloomustab sümbol λd W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 34. Mida iseloomustab sümbol λD W/(mK)? Kuidas seda määratakse?
∆CO2 =2879-311=2568 (2568/42)/4=15,3 ppm CO2 –te tootis üks inimene tunnis. Ülesanne 5. Leia soojusvoog läbi Aeroc ploki, kui materjali soojus-erijuhtivus (λ =0,071 W/mK). Seina paksus on 0,375m. Sisetemperatuur on 21kraadi ja välistemperatuur on 5 kraadi. Andmed: λ =0,071 W/mK d= 0,375 m T1= 21 ºC T2=5 ºC A= 30 m2 Lahendus: Q= 0,071*(21-5)/0,375=3,03 W/m2 W ∗K m∗K =W /m2 m φ=3,03*30=90,9 W W 2 2 ∗m =W m Ülesanne 6. Leia soojusvool Ф (W) kui soojusvoog U= 0,13(W/m2K), T1=21,9ºC, T2= -2,8ºC ja A= 6,45m2 Andmed: U= 0,13 T1=21,9 T2= -2,8 A= 6,45 Lahendus: Ф= U*A*(T1-T2) Ф= 0,13*6,45*(21,9-(-2,8))=20,7 W Ülesanne 7. Vahtpolüstüreenist soojustusplaadi deklareeritav soojus-erijuhtivus on λD(20… 40)= 0,035 W/(mK). Kui T1=+10 ºC talvisel kütteperioodil on seina soojustuse keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli
perpendikulaarselt. Voolus peab täitma kogu toru või kanali ristlõike. Voolava keskkonna agregaatolek ei tohi muutuda drosselseadme läbimisel. Kondensaat, tahked osakesed, gaasid või sadestised ei tohi koguneda drosselseadme ees. 35. Soojuslevi. Põhimõisted. Soojuslevi põhiviisid. Soojusülekanne ehk soojusvahetus on energiaülekanne soojuse näol ühest süsteemist teise. Soojusvool – soojusvahetus ajaühikus (Q, W=J/s). Soojusvoog – soojushulk soojusvahetuspinna ühiku kohta (q, W/m2). q = Q/A Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks Temperatuuriväli on statsionaarne, kui t ≠ f(τ) t = f(x, y, z) 𝜕𝑡
soojusvoog on võrdeline temperatuuride erinevusega. δT δT δT Valem: q=−λ ∇ T =− λ ( ,λ ,λ δX δY δZ ,W /m2 ) q – soojusvoog (soojusvoolu tihedus), W/m2, λ – materjali soojuserijuhtivus, W/(mK); Märk “-“ näitab, et soojusvoog on kõrgemalt temperatuurilt madalama suunas. Soojusvoog – „q“ soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi pindalaühiku suuruse materjali. Soojusvool – „Φ“ soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna. λ Φ=q ∙ A= ∙ A ∙(T 1−T 2 ) Valem: d 15. Konvektsioon (läbi tarindi, tarindi pinnal) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, erineva temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune (loomulik konvektsioon), ning tuule ja ventilatsiooni tagajärjel (sundkonvektsioon).
Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= D2 (h´´2 cp2 t´2) Keskmine temp. limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q
Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier’ 1822.a. uuris soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga. q=-gradt[W/m2]. Soojusvoog ja temp
ln 1 ln 1 , W/(m K) d t d t d' Ääreala horisontaalse soojustuse osa mõju D D ln 1 ln 1 , W/(m K) d t d t d' Statsionaarne soojusvool , W ( Uo A j l j ) T Aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk hoone energiatõhususe arvutusteks V inf , m3/s q50 A V , m 3 /s 3600 x x: 1-korruseline hoone: 35, x: 2-k hoone: 24, x: 3-4k hoone: 20, x: >5k-hoone: 15 Küttesüsteemi vajalik võimsus
piirete vähesest tuulepidavusest ning külmasildadest soojustuses. Selgelt põhiprobleemiks on piirete infiltratsioon uusehitiste puhul, kus suhteliselt harva esineb koonerdamist soojustusmaterjaliga, kuid pahatihti on ehitaja alahinnanud tuuletõkke ühendussõlmede olulisust ehitise kui terviku juures. 52 26 SOOJUSKAO HINDAMINE ARVUTUSTEGA Soojusvool läbi piirdetarindi osade sõltub nende pindalast A (m2), soojusläbikande tegurist U (W/m2*K) Soojusülekanne läbi massiivsete seinte on aeglane, läbi akende ja läbi piirdetarindi lekkiva õhuga aga kiire (iga välistemperatuuri või vabasoojuse muutus mõjutab soojuskadu peaaegu hetkeliselt). Soojuse kadu soojusülekandega = U*A (t2-t1) Soojuse kadu infiltratsiooniga = L*p*c(t2-t1)
- Keskne reguleerimine ja soojuselektrijaamdes, välisõhu järgi. - Grupiviisiline reguleerimine, grupi katlamajades kui on olemas. - Reguleerimine hoonete soojussõlmedes. - Täiendav reguleerimine ruumides. Kui kaugkütte võrgust tuleva vee temp 1 ja tagasivoolu vee 2 siis saab tuletada valemi Qkte = G C p (t 1 - t 2 ) n G küttevee hulk C p = 4,19 n vaadeldav ajavahemik tundides. Soojussõlmes soojusvool antakse soojusõlmes hoone tsirkuleerivale veele ja kaasaegsetes toimub soojuse ülekandmine küttesoojusvahetis leitakse ülekande valemiga. Qkte = G C p (t 1 - t 2 ) n = kADt kesk n K soojusläbikande tegur ( w m 2k ) A soojusvaheti soojusülekande pind t kesk keskmine temp-de vahe soojuskandjate vahel. t1 ja t 2 - soojusvahetist väljuva ja küttesüsteemi siseneva vee temp ja tagasivoolu vahe.
See tähendab seespoolset lisasoojustamist. Peab kohe ütlema, et väljastpoolt soojustamine annab alati ohutuma lahenduse. Seestpoolt soojustamine võib kõne alla Seestpoolt soojustamisel tulla puitelamute puhul, kivielamutes aga ainult rangete jäävad piirdesse külmasillad, erinõuete täitmisel. Seestpoolt soojustamisel on paratamatu, mille kaudu toimub endiselt et vahelagede ja vaheseinte kohal jäävad piirdesse külmasillad, intensiivne soojusvool mille kaudu toimub soojuskadu endisel viisil. Viimasel ajal on hoonete renoveerimisel esinenud kahetsusväärseid möödalaskmisi kivist välisseina seestpoolt soojustamisel. Kasutusel on populaarsed materjalid: kipsplaat ja mineraalvill. Kui kivisein soojustatakse seestpoolt mineraalvillaga ja viimistluseks on kipsplaat, siis ilma vastavat arvutust tegemata on selge, et külmal talveilmal on kivimüüri sisepinna temperatuur tänu villa kõrgele soojuspidavusele allapoole 0 °C
Käesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja arvutusprogrammi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikidele pindadele temperatuurid ja soojustakistused ning materjalidele soojuserijuhtivused. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojuse vool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Materjalide soojuserijuhtivused on toodud Tabel 6.2. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Külmasilla soojuse lisajuhtivuse arvutustes ja külmasilla temperatuuriindeksi arvutustes on kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla lisajuhtivus) tehakse keskmiste suuruste järgi, niiskustehnilise toimivuse arvutus (külmasilla temperatuuriindeks) tehakse kriitiliste suuruste alusel (üldiselt kasutatakse kriitilisuse taset, kus
Joonis 3.2 Geomeetriline külmasild välisseina välisnurgas. Sõlme joonis Samatemperatuurijooned Soojusvoo vektorid Joonis 3.3 Külmasild soklisõlmes. Kõnesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja programmi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikide pindade temperatuurid ja soojustakistused (vt. Tabel 3.2) ning materjalide soojuserijuhtivused (vt. Tabel 3.3). Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool läbi tarindite liitekohtade, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Külmasilla soojusjuhtivus arvutustes ja külmasilla temperatuuriindeksi arvutustes on kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla soojusjuhtivus) tehakse keskmiste suuruste järgi, niiskustehnilise toimivuse arvutus (külmasilla temperatuuriindeks) tehakse kriitiliste suuruste alusel (üldiselt kasutatakse
annaabi.ee 
